4-20-3883/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-20-3883

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-20-3883 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17. septembri 2020. a määrus, millega rahuldati kohtuvälise menetleja taotlus ja lõpetati väärteoasja nr 2302,20,015666 menetlus Reimo Reismanni suhtes VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Reimo Reismann (ik 38608140274, elukoht xxx, e-post xxx), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 17. septembri 2020. a määrus muutmata ja Reimo Reismanni määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu menetluses on väärteoasi 4-20-3883 (nr 2302,20,015666). Väärteoasjas on menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokoll nr 20200915381501, mille kohaselt Reimo Reismann 15.09.2020 kella 16.30 ajal Tallinnas Narva maanteel, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis mootorsõidukit BMW 730D reg-nr xxxxxx kiirusega 88 +/- 3 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus nimetatud teel on 50 km/h. Reimo Reismanni väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi.

2. 16.09.2020 edastas kohtuväline menetleja maakohtule taotluse väärteoasja lõpetamiseks seoses teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. Nimelt Harju Maakohtu 03.02.2020. a otsusega väärteoasjas nr 4-19-6420 karistati Reimo Reismanni LS § 201 lg 2 alusel arestiga 20 päeva, mis asendati 20 tunni üldkasuliku tööga selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata 13.12.2019 ja 24.12.2019. Kuivõrd Reimo Reismann süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, esinevad tema teos KarS § 4231 sätestatud kuriteo tunnused ja tema suhtes algatatud väärteomenetlus tuleb lõpetada.

4-20-3883

2(4)

3. Harju Maakohus rahuldas 29.10.2020. a määrusega kohtuvälise menetleja taotluse, lõpetas väärteoasja nr 2302,20,015666 menetluse Reimo Reismanni suhtes VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel (teos on kuriteo tunnused) ja saatis lõpetatud väärteoasja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele kriminaalmenetluse alustamiseks.

4. Harju Maakohtu määrusele esitas kaebuse menetlusalune isik Reimo Reismann, kes ei aktsepteeri väidet nagu oleks tema antud juhul juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusalune isik ei tunnista süüd ning leiab, et oli tegelikult alusetult kinnipeetud 48-ks tunniks (15.09.2020-17.09.2020). Tema poolt väidetavalt 21.03.2020 toime pandu väärteo (asja nr 231520001439) eest saadud karistus jõustus 06.05.2020, vaatamata sellele, et ta oli esitanud selle juhtumi (asja nr 231520001439) peale kaebuse 05.05.2020. 18.05.2020 Paide politseijaoskonna menetlusgrupi, väärteomenetleja Ragne Tõnts on esitanud Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale seisukoha kaebusele, mis oli menetlusaluse isiku poolt esitatud 27.04.2020 (väärteoasjas nr 2510,20,000284) Kus on selgelt välja toodud ja ühtselt mõistetav, et väärteo asja nr 231520001439 karistus hakkas kehtima 06.05.2020. Kõik kasutatud näited pärinevad e-toimikust ja kaebaja poolt alla laetud failid, millele ta soovib tähelepanu pöörata, on lisatud originaalkujul kaebusele kaasa. Nendele faktidele tuginedes leiab kaebaja, et temale määratud karistus oli ajaliselt täidetud 07.09.2020. Lähtudes eeltoodust oli temal 15.09.2020 kella 16.30 ajal toimunud kinnipidamise ajal Narva mnt (Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrullitalituse patrulligrupi III liikluspolitseinik Imre Aunapuu poolt) seaduslikult õigus juhtida mootorsõidukit BMW 730D reg-nr xxxxxx, omades vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

5. Määruskaebusele esitas kirjaliku seisukoha Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja Triinu Riigor, kes palub jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 17.09.2020. a määrus muutmata. KarS § 4231 kohaselt saab süüteokooseis realiseeruda siis, kui isik paneb ühe aasta jooksul toime kolm erinevat juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise episoodi. Käesoleval juhul on relevantsete episoodidena menetlusalune isik juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust 13.12.2019 ja 24.12.2019 ning nende tegude eest on Reimo Reismanni karistatud Harju Maakohtu 03.02.2020. a otsusega (4-19-6420), mis jõustus 11.02.2020. Kolmas episood, mis annab aluse alustada kriminaalmenetlus KarS § 4231 järgi toimus 15.09.2020, kui menetlusalune isik juhtis taaskord juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Väärteoasja nr 230220015666 materjalidest nähtub, et Reimo Reismann juhtis 15.09.2020 sõiduautot BMW 730D reg-nr xxxxxx Tallinnas Narva maanteel, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning ületades lubatud sõidukiirust teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h mitte vähem kui 35 km/h, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 ja LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod. Reimo Reismann asub oma määruskaebuses seisukohale, et temal oli 15.09.2020 toimepandud õigusrikkumise ajal juhtimisõigus olemas. Põhjendades seda asjaoluga, et 21.03.2020 toimepandud õigusrikkumise eest LS § 234 lg 1 järgi määratud karistus 4 kuud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist jõustus 06.05.2020 ning 15. septembriks 2020 oli see karistus kantud. Kohtuväline menetleja selgitab, et Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi otsusega võeti Reimo Reismannilt 21.03.2020 toimepandud LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest juhtimisõigus karistusena ära 4 kuuks, otsus tehti 07.04.2020 ja jõustus 17.07.2020 (VTA nr 231520001439). Nimetatud asjas ei jõustunud otsus mitte 06.05.2020 nagu menetlusalune isik seda väidab, kuivõrd 05.05.2020 esitas Reimo Reismann Harju Maakohtule kaebuse samas asjas kohtuvälise menetleja otsuse peale. Harju Maakohus määras 09.06.2020. a määrusega väärteoasja arutamise avalikule kohtuistungile

4-20-3883

3(4) (väärteoasja number 4-20-2207) ning maakohus jättis 30.06.2020. a kohtumäärusega Reimo Reismanni kaebuse läbi vaatamata tulenevalt VTMS § 126 lg-st 2, kuna menetlusalune isik ei ilmunud enda kaebuse arutamisele. Sellest tulenevalt jõustus kohtuvälise menetleja otsus 17.07.2020. Kuivõrd menetlusalune isik ise esitas maakohtule kaebuse ja oli teadlik kohtuistungi toimumisest, pidi ta ka teadma, et tema poolt kaevatav otsus ei jõustunud 06.05.2020.

6. 26.10.2020 esitas Reimo Reismann kirjaliku seisukoha kohtuvälise menetleja vastusele, milles märgib, et kordagi ei ole välja toodud, antud ühtegi seletust ega selgitus selle kohta, kui Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja on teinud 18.05.2020 otsuse väärteoasjas. Kus on nende poolt välja toodud, et menetlusalune isik pani toime 21.03.2020 LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning 22.03.2020 LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebajal tekib küsimus, kas kohtuesindusgrupi juhtivmenetleja teadlikult vältis seda teemat või siis on hoopis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kohtunik on kasutanud oma otsuse tegemisel sellist materjali, mis ei oleks tohtinud olla e-toimikus ja kogu Eesti e-riigi andmebaasides kättesaadav. Sest kui antud väärteoasja nr 231520001439 otsus poleks olnud jõustunud 06.05.2020, poleks saanud ka nemad tugineda otsuse tegemisel faktile, et temal on 12 päeva enne nendepoolset 18.05.2020 tehtud otsust jõustunud karistus väärteo asjas nr 231520001439 ning seoses sellega juhtimisõigus ära võetud 4 kuuks ehk siis hiljemalt 07.09.2020 oli tema karistus kantud antud teo eest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid, esitatud määruskaebuse ja poolte kirjalikud seisukohad, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.

8. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p-st 4 tulenevalt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos ilmnevad kuriteo tunnused. Kuriteo tunnuste sedastamine süüdlase käitumises kujutab endast seega väärteomenetlust välistavat asjaolu. Kohus võib väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p-s 4 toodud alusel lõpetada juhtudel, mil maakohus arutab väärteoasja VTMS §-s 83 sätestatud tingimustel. Vastavalt VTMS § 107 lg-le 2 teeb maakohus kirjeldatud olukorras väärteomenetluse lõpetamise määruse, kusjuures seda võib teha enne kohtuotsuse tegemist ja menetlusaluse isiku süüküsimuse lõplikku lahendamist (RKKKo nr 3-1-1-51-09, p 12).

9. Nagu maakohus märkis on Reimo Reismanni Harju Maakohtu 03.02.2020. a otsusega väärteoasjas nr 4-19-6420 karistatud LS § 201 lg 2 alusel arestiga 20 päeva, mis asendati 20 tunni üldkasuliku tööga selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit juhtimisõigust omamata 13.12.2019 ja 24.12.2019. KarS § 4231 järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist. Kolmas episood, mis annab aluse alustada kriminaalmenetlus KarS § 4231 järgi toimus 15.09.2020, kui menetlusalune isik juhtis taaskord juhtimisõiguseta mootorsõidukit. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kuivõrd Reimo Reismann süstemaatiliselt juhib mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, esinevad tema teos KarS § 4231 sätestatud kuriteo tunnused ja tema suhtes algatatud väärteomenetlus tuleb lõpetada.

10. Seonduvalt Reimo Reismanni määruskaebusega on kohtuväline menetleja kirjalikus seisukohas asjakohaselt selgitanud, et Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi otsusega võeti Reimo Reismannilt 21.03.2020 toimepandud LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest juhtimisõigus karistusena ära 4 kuuks, otsus tehti 07.04.2020 ja jõustus 17.07.2020 (VTA nr 2315,20,001439). Nimetatud asjas ei jõustunud otsus mitte 06.05.2020 nagu menetlusalune isik seda väidab, vaid 17.07.2020 ning sellest hetkest algas 4-kuuline juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg.

4-20-3883

4(4)

11. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks Reimo Reismanni 26.10.2020 kirjalikus seisukohas esitatud väide, et Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 18.05.2020 otsuses ei ole välja toodud, et menetlusalune isik pani toime 21.03.2020 LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning 22.03.2020 LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 18.05.2020. a otsus puudutas 13.02.2020 toime pandud rikkumist ning selle eest määratud karistust väärteoasjas nr 2510,20,000284 ning selles asjas ei pidanudki maakohus mingitele teises väärteoasjas toimepandud rikkumistele viitama.

12. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et menetlusalune isik saab ka kriminaalmenetluses esitada oma vastuväited selle kohta, et ta ei ole süütegu toime pannud ning esitada tõendid, mis kinnitavad temal rikkumise toimepanemise ajal juhtimisõiguse olemasolu.

13. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-test 1 ja 2 ning § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)