3-20-877/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-877 Haldusasi

Menetlusosalised

Menetlustoiming XX kaebus Eesti Töötukassa 31.03.2020 otsuse nr TA20- 0040525 ja 11.05.2020 vaideotsuse nr 925 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks ennistada kaebaja töötuna arvelolek

Kaebaja: XX Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Helle Rebane, Maarika Nüganen

Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Eesti Töötukassa lõpetas 31.03.2020 otsusega XX töötuna arveloleku.

2. Tallinna Halduskohtusse (edaspidi kohus) saabus 11.05.2020 XX (edaspidi kaebaja) kaebus ETK 11.05.2020 vaideotsusele nr 925.

3. Kohus jättis 11.06.2020 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumine, kaebuse täpsustamine).

4. Kaebaja esitas kohtule 26.06.2020 taotluse menetlusabi saamiseks (riigilõivust vabastamiseks) ning palus menetlus läbi viia vene keeles.

5. Kohus võttis 28.07.2020 kaebuse menetlusse ning rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse.

6. Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud (HKMS § 151 lg 2 p 1). Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

7. ETK selgitas 27.10.2020 kohtule, et ETK ei olnud 29.03.2020 seisuga määranud kaebajale toetust, teenust või muud hüve.

8. Kaebaja eesmärk on töötu staatuse ennistamine. Selleks vaidlustab kaebaja otsuse, millega ETK lõpetas kaebaja töötuks olemise. ETK 08.09.2020 otsuse alusel võeti kaebaja uuesti töötuna arvele.

9. Haldusasja asjaoludest tulenevalt on kaebaja subjektiivsete õiguste riive väheintensiivne: ta ei kaotanud töötu staatusega kaasnevaid toetusi, teenuseid või muid hüvesid. Kaebajal oli endiselt võimalik olla arvel tööotsijana, saada teavet tööturu olukorrast, -teenustest ja -toetustest, töövahendust ja karjäärinõustamist. Kaebaja ei ole neid väiteid kahtluse alla seadnud.

10. ETK võttis 08.09.2020 kaebaja töötuna arvele. Seega puudub kohustamiskaebusel eesmärk. Tühistamisnõude rahuldamine on ebatõenäoline. Kui kaebaja kinnitas 03.03.2020 ETK 26.02.2020 otsuse (töötuna arvel oleku ennistamise kohta) kättesaamist, on väheusutav, et kaebaja ei saanud hiljemalt selleks ajaks kätte kutset ETK-sse vastuvõtule tulemiseks. Kutse saadeti e-kirja teel aadressile xxxxxxx ning lisaks saadeti kaebajale e-kirja teel aadressile xxxxxxxx töötukassa infosüsteemi (etöötukassa) kaudu meeldetuletus vastuvõtule tulemise aja kohta. Kaebaja esitas ETK-le oma kontaktandmetena e-posti aadressi xxxxxxxx. Kaebajal on kohustus olla kontaktandmete kaudu kättesaadav. ETK on alates 2010. aastast lõpetanud kaebaja töötuna arveloleku seitsmel korral. Neist neljal korral lõpetati kaebaja töötuna arvel olek põhjusel, et kaebaja ei ilmunud kord 30 päeva jooksul vastuvõtule. Seega pidi kaebajale ETK 26.02.2020 otsuse kättesaamisel olema teada kohustus ilmuda kord 30 päeva jooksul vastuvõtule. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 31 lg 1 p 2 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud tulema isiklikult talle määratud ajal ja korras vähemalt kord 30 päeva jooksul Eesti Töötukassasse vastuvõtule. TTTS eelnõu (879 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas on selgitatud: Töötu kohustuste täpsustamise eesmärgiks on ennetada pikaajalise töötuse teket ja soodustada

võimalikult kiiresti töö leidmist. Praktikas esineb paraku töötute seas ka sellist suhtumist, et töö leidmine

on töötukassa ülesanne, ja kui töötukassa vaba töökohta ei paku, siis töö leidmise võimalused puuduvad. Töötu enda valmisolek tööle asuda ja iseseisva tööotsingu aktiivsus on olulised töö leidmisel ja pikaajaliselt töötuks jäämise ennetamisel. Töötu põhikohustuseks on tööotsimiskava täitmine, määratud ajal töötukassasse pöördumine, valmisolek sobiva töö vastuvõtmiseks ja tööle asumiseks. Eeltoodust nähtub, et seadusandja mõte TTTS regulatsiooni kehtestamisel on olnud panna töö leidmise protsessi initsiatiiv eelkõige töötule endale. Töötu kohustuseks on olla aktiivne tööotsingutel, tööotsimiskava täitmisel ning muude töötu kohustuste täitmisel. Kui kaebaja sai kutse vastuvõtule ilmumiseks kätte 03.03.2020, oli kaebaja kohustuseks esimesel võimalusel välja selgitada uus aeg vastuvõtule minemiseks.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

12. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom