1-19-7447/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

28. oktoober 2020

Kohtuasja number

1-19-7447

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kohtuistungi sekretär

Liina Tulit-Kuum

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi E.M. süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi,

üldmenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 3. augusti 2020. a otsus

Apellant

Vandeadvokaadi abi Allan Valk

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

E.M. , isikukood xxxxxxxxx; elukoht: XXX, töökoht: Viru-

Nigula

Vallavalitsus,

järelevalvespetsialist,

varem

kriminaalkorras karistamata.

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Allan Valk, kokkuleppel Prokuratuur

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Kalmer Kask

Kohtuistungi aeg

20. oktoober 2020

Kohtuistungil osalenud isikud Süüdistav E.M. ja tema kaitsja Allan Valk ning Viru

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu otsus E.M. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 299 lg lg 1 järgi

(ametiisiku poolt dokumendi võltsimises) jätta muutmata.

2. Täiendada Viru Maakohtu otsuse resolutiivosa järgnevaga:

E.M. mõista KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses võltsitud dokumendi väljaandmises

õigeks.

3. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus:

1) jättis E.M. valitud kaitsja kulud KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel E.M. kanda.

4. Tühistatud osas teha uus otsus, millega:

1)

lugeda menetluskulude hulka maakohtu menetluses E.M. poolt kokkuleppel

kaitsjatele makstud tasu 2100 eurot;

2)

jätta maakohtu menetluses menetluskulude hulka arvatud 2100 eurost 700 eurot

riigi kanda;

5. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Lisaks teha menetluskulusid puudutavalt järgmised otsustused:

1) lugeda menetluskulude hulka apellatsioonimenetluses E.M. poolt kokkuleppel

kaitsjatele makstud tasu 1593,60 eurot;

2) jätta eelmises punktis nimetatud summa täielikult riigi kanda.

3) Tasaarvestada riigi nõue E.M. nõudega riigi vastu ja mõista Eesti Vabariigilt E.M.

kasuks välja 893 eurot ja 60 senti. See summa kanda E.M. arveldusarvele XXXXXXX.

4) jätta muutmata maakohtu otsus E.M. lt välja mõistetud sundraha osas.

5) Maakohtu otsusega E.M. lt välja mõistetud sundraha (876 eurot) tuleb tasuda 30 päeva

jooksul

alates

käesoleva

otsuse

jõustumisest

maakohtu

otsuses

näidatud

arvelduskontole. Samas näidatud viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline

kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri

kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. E.M. t süüdistatakse selles, et tema ametiisikuna Jõhvi prefektuuri süüteo- ja

haldusmenetluses asitõendite ja teiste äravõetud esemete hävitamise komisjoni esimehena

pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.1

Nimelt teostas 5. juunil 2018 Jõhvi politseijaoskonna komisjon E.M. juhtimisel

Viru Maakohtu 27. veebruari 2018 otsuses märgitud asitõendite hävitamist. Politsei

lattu kriminaalasjas 17244001215 hoiule antud Valgevene 5000-rublast asitõendite laost

ei leitud. E.M. lubas hävitamiskomisjoni esimehena selle asukoha välja selgitada. 19.

juunil 2018 andis E.M. Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse

vanemspetsialist M.M. ile teada Valgevene 5000-rublase leidmisest. Ta andis M.M. ile

korralduse koostada asitõendi hävitamise akt. Hävituskomisjoni liikmetena tuli sinna

märkida E.M. , M.M. ja Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse

juhtivuurija M.H. ning et E.M. hävitas kupüüri paberpurustajas Jõhvi politseimaja

ruumides 19. juulil 2018. M.M. järgis E.M. antud korraldusi, uskus tema suulist

kinnitust rahakupüüri hävitamise kohta ning koostas E.M. juhiseid järgides asitõendi

hävitamise akti nr 1.12.2/1630-1 (kuupäevaga 19. juunil 2018). Aktis märgitu kohaselt

hävitas E.M. asitõendi, 5000-rublase paberipurustajas 19. juunil 2018 Jõhvis Rahu tn

38. Selle väite paikapidavust kinnitas E.M. eraldi allkirjaga. Antud akti allkirjasid E.M.

ja M.H. digitaalselt 20. juunil 2018 ja M.M. digitaalselt 21. juunil 2018. M.H.

allkirjastas akti E.M. korraldusel, kes palus M.H. il osaleda komisjonis formaalselt (s.o

allkirjastada talle Deltas tööülesandena edastatud dokument, ilma rahakupüüri

hävitamise juures viibimata). Samuti ei näinud rahakupüüri ega ka selle hävitamist pealt

M.M. Allkirjastatud akt koostati kahes eksemplaris, millest üks edastati 20. juunil 2018

Viru Maakohtule, kinnitamaks 27. veebruaril 2018 kohtuotsuse alusel asitõendite

hävitamist/ kohtuotsuse täitmist.

1.2

12. veebruaril 2019 ilmnes, et Viru Maakohtu 27. veebruari 2018 kohtuotsusega

nr 1-181484 hävitamisele määratud Valgevene 5000-rublane rahakupüür asus Ida

prefektuuri asitõendite laos tagastamisele kuuluvate asitõendite hulgas ega olnudki

hävitatud. Seega sisaldas E.M. korraldusel ja tema juhiste kohaselt koostatud asitõendi

hävitamise akt nr 1.12.2/1630-1 valeandmeid rahakupüüri hävitamise asjaolude kohta.

1.3

E.M. , andes korraldused rahakupüüri hävitamise akti koostamiseks ja

allkirjastamiseks ning allkirjastades selle akti ka ise komisjoni esimehe ning asitõendi

hävitamist vahetult teostanud isikuna, tegutses kuritegu toime pannes teadlikult ja

tahtlikult. Ta seadis eesmärgiks valeandmeid sisaldava akti loomise ja võltsitud

dokumendi väljaandmise. E.M. oli teadlik, et aktis kajastatud rahakupüüri hävitamine

aktis nimetatud ajal ja asjaoludel ei leidnud tegelikult aset. Ühtlasi kasutas E.M. ära

tema poolt eksitusse viidud M.M. it ja M.H. i, kes allkirjastasid temaga akti, valitsedes

ärakasutatud isikuid teadmisega ning luues oma alluvates sihilikult ebaõige ettekujutuse

tegelikest asjaoludest. Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 3. augusti 2020. a otsusega tunnistati E.M. süüdi KarS § 299 lg 1 järgi. Teda

karistati rahalise karistusega 80 päevamäära (4119 eurot). Lahendati ka menetluskulude ja

asitõenditega seonduvad küsimused.

3. Maakohus leidis, et süüdistus on põhjendatud osaliselt.

3.1

Politseiametniku teenistuslehe kohaselt oli süüdistatav Politsei- ja

Piirivalveameti 29.09.2014 käskkirja nr 1563P/SIM 116P alusel nimetatud alates

01.10.2014 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

ennetus- ja menetlustalituse juhiks. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

27.04.2018 käskkirja nr 1.1-1/44 kohaselt oli E.M. Ida prefektuuri Jõhvi

politseijaoskonnas nimetatud süüteo- ja haldusmenetluses asitõendite ja teiste

äravõetud esemete hävitamise komisjoni esimeheks, komisjoni aseesimees oli K.K.

. E.M. oli ametiisik KarS § 288 mõttes. E.M. oli ametiisik, kes täitis talle pandud

võimuesindaja ülesandeid.

3.2

Asitõendite hävitamine kohtuasjas nr 1-18-1484 (kriminaalasi nr

17244001215) toimus 5. juunil 2018 Narvas Tiigi 9a. Selle kohta on 18. juulil 2018

koostatud asitõendi hävitamise akt nr 1.12-2/1593-1. Akti kohaselt lõigati valge

kilekott Olerex, tühjad läbipaistvad pakendid, minigrip kilekotid, 359 minigrip

kilekotti, paberkott ja karp kirjega pakendikeskus kääridega katki. Digitaalne kaal

Digital Scale purustati haamriga. Asitõendi hävitamise akti allkirjastasid digitaalselt

E.M. , M.M. ja T.U. . Antud asjas ei ole vaidlust.

3.3

Rahakupüür väärtusega 5000 rubla kuulus Viru Maakohtu 27. veebruari 2018. a

otsuse järgi kriminaalasjas nr 17244001215 samuti hävitamisele. Tunnistaja M.M. i

ütluste kohaselt rahakupüüri asitõendite hulgas ei olnud. 5. juunil 2018 hävitati seega

asitõendid, mis saadi. Tagastamisele kuuluvad asitõendid pakiti ja tagastati laohoidjale.

Komisjoni esimees lubas välja uurida rahakupüüri asukoha. Tunnistaja T.U. i ütlused on

eelnevaga kooskõlas: komisjon pidi hävitama rulli keeratud sularaha, ent seda ei leitud

ka hoolikal otsimisel. Kohus järeldas sellest, et 5. juunil 2018 hävitati kõik teised Viru

Maakohtu 27. veebruari 2018. a otsuses hävitamisele kuuluvad asitõendid, v.a

Valgevene 5000-rublane.

3.4

Valgevene 5000-rublane ilmus välja 12. veebruaril 2019, kui Ida prefektuuri

logistikaosakond asus tagastama samas kriminaalasjas tagastamisele kuuluvaid

asitõendeid. Raha asus asitõendite hulgas. Tunnistaja A.A. i kinnitusel sai tema

dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu ülesande tagastada asitõendid. Lisaks nimekirja

kuulunud tagastamisele kuuluvatele asitõenditele, oli seal Valgevene rahakupüür

väärtusega 5000 rubla, mis tagastamisele ei kuulunud. Tunnistaja asus uurima, miks

hävitamisele kuulunud rahatäht asus asitõendite juures. Tunnistaja pöördus talle varem

hävitamisakti saatnud hävitamiskomisjoni liikme M.M. i poole. Viimase ütlused on

A.A. i ütlustega kooskõlas: 2019. a veebruaris tuli tema kabinetti A.A. käes rahakott

rahakupüüriga.

3.5

Kriminaalasjas

nr

17244001215

koostatud

3. novembri

2017.

a

vaatlusprotokollist nähtub, et uurija J.K. vaatles ja fotografeeris asitõendid, mh torusse

keeratud rahakupüüri Valgevene 5000 rubla. Protokollile lisatud fotol on pildistatud

seda mõlemalt poolt. Fotolt on selgelt näha seerianumber EБ8085503 ning vigastus:

rebend ülaäärel. Asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktist nr 4892J nähtuvalt andis

uurija J.K. PPA logistikabüroo Ida majandustalituse vanemspetsialist E.K. ule hoiule

järgmised esemed: tumepruuni värvi rahakott kunstnahast, sees oli elamisloa kaart

(PB 0088330), Swedbank maksekaart I.B. i nimele, OnOff kliendikaart, OÜ

narinamööbel maksekviitung, torusse keeratud rahakupüür väärtusega 5000 rubla,

valget värvi kilekott Olerex logoga, mille sees oli digitaalne kaal nimetusega

Digital Scale ja läbipaistvad pakendid suurusega 4 x 6 cm koguses 9 tk ja

mahutavusega 100 tk, ühes pakendis on 18 minigrip kotikest, teises pakendis on

38 minigrip kotikest, kolmandas pakendis on 100 minigrip kotikest, kinnine karp

ribakoodiga ning kirjega www.pakendikeskus.ee suurusega 14 x 9 x 9,5.

3.6

Asjaolu, et muude asitõendite hulgas oli hoiustatud rahakupüür väärtusega

5000 rubla, tõendab ka M.M. i 13. veebruari 2019 ettekandele lisatud väljavõte

logistikabüroo tabelist, mille kohaselt on 27. novembril 2017 nr 4892 all J.K. u

poolt üle antud ja E.K. u poolt vastu võetud kriminaalasjas nr 17244001215

rahakott ja rahakupüür väärtusega 5000 rubla. Samal väljavõttel on ka näha märge

Narvas 9. jaanuaril 2018. Samuti nähtub Politsei- ja

Piirivalveameti logistikabüroo Ida majandustalituse juhi J.P. 03.01.2020 vastuse nr

2.13/36240-2 lisadest, et Jõhvis asunud asitõenditest anti 10.01.2018 üle Narva asitõendite

lattu muuhulgas nr 4892 all 27.11.2017 J.K. u poolt kriminaalasjas nr 17244001215

rahakott ja rahakupüür väärtusega 5000 rubla ning Narvas on need esemed ka allkirjaga

vastu võetud ja ladustatud.

5. juuni 2018. a üleandmise – vastuvõtmise aktist nähtub, et kriminaalasjas nr 17244001215

tagastati lattu rahakott, elamisloakaart, Swedbanki kaart, OnOff kliendikaart, OÜ

Marinamööbel maksekviitung, mobiiltelefon Nokia (IMEI (1) xxxxxxx, IMEI (2) xxxxxxx),

mobiiltelefon One Plus 5 (IMEI xxxxxxx) sees olev SIM-kaart ja tahvelarvuti Sony.

Rahakupüüri väärtusega 5000 rubla tagastatavate esemete nimekirjas ei olnud.

3.7 Tunnistaja J.K. u kinnitusel koostas tema 3. novembri 2017. a asitõendi vaatlusprotokolli ja

sellele lisatud fotod. Asitõendid edastas ta lattu hoiule. 5000-rublane oli keeratud lühemat pidi

rulli. Pildistamise ajaks keeras ta selle lahti. Peale pildistamist pakendas ta taas rulli

keerdunud rahakupüüri väiksemasse pakendisse ja selle omakorda suuremasse pakendisse

koos teiste asitõenditega. Kuna ta töötab ühes kabinetis koos M.H. iga, siis nägi ka

viimane pealt asitõendite vaatlust ja pakendamist. Tunnistaja M.H. i ütlusest nähtub, et ta

töötas ühes kabinetis J.K. uga. Ta teadis ka kaotsiläinud rahakupüürist. Tunnistaja oli

valveuurijana teinud asjas esmased menetlustoimingud ja võttis esemed sündmuskohalt kaasa.

Hiljem andis ta need üle uurija J.K. ule, kelle menetluses asi oli. Tunnistaja nägi, kuidas J.K.

tegi asitõendi vaatluse, ent pakendamise juures ta ei olnud. Ta ei viibinud ka juures, kui J.K.

asitõendid lattu hoiule andis. Samas kinnitas tunnistaja, et J.K. ul oli kõik korralikult

vormistatud.

3.8 4. märtsi 2019 asitõendi vaatlusprotokollist kriminaalasjas nr 19210000017 nähtub, et

vaadeldi 1. märtsi 2019 tunnistaja A.A. i ülekuulamisel ära võetud Valgevene rahakupüüri

väärtusega 5000 rubla seerianumbriga EБ8085503. Samast vaatlusprotokollist nähtub, et

rahakupüür pakendati paberümbrikusse ja lisati kriminaalasja materjalide juurde. Ümbrik

avati istungil ja menetlusosalised said sellega tutvuda. Maakohus kõrvutas kupüüri kahes

vaatlusprotokollis asuva fotodega ning tuvastas, et tegemist on Valgevene 5000-rublase

rahatähega, mille ülaservas on rebend.

3.9 Viru Maakohtu istungil avati paberümbrik ning menetlusosalistel oli võimalik Valgevene

rahakupüüri väärtusega 5000 rubla näha. Maakohus tutvus selle rahakupüüriga ning

kõrvutas seda kahes asitõendite vaatlusprotokollis asuva fotoga. Maakohus tuvastas, et

tegemist on Valgevene rahakupüüriga väärtusega 5000 rubla (seerianumbriga EБ8085503)

ning selle ülaservas on selgelt nähtav rebend. Sama seerianumber ja vigastus samal kohal

on selgesti eristatavad ka 3. novembri 2017 asitõendi vaatlusprotokolli lisa fotol ning

seerianumber asitõendi 4. märtsi 2019 vaatlusprotokollis fotol. Kohus leidis, et tegemist on

sama kupüüriga, mis tunnistati asitõendiks asjas nr 17244001215, anti hoiule ning oli määratud

Viru Maakohtu 27. veebruari 2018 kohtuotsuse alusel kohtuasjas nr 1-181484 hävitamisele.

Eluliselt ei ole usutav, et raharingluses oli kaks sama nimiväärtuse ja seerianumbriga

rahatähte, millel on samas kohas samasugune rebend. Kaitsja kahtles, kas tegemist on

sama rahakupüüriga, mis figureeris kriminaalasjas. Maakohus asus seisukohale, et tegemist

on siiski rahakupüüriga, mis oli tunnistatud asitõendiks kriminaalasjas nr 17244001215 ning

mis seisuga veebruar 2019 oli endiselt alles.

3.10 Asitõendi hävitamise akti nr 1.12-2/1630-1 kohaselt hävitati Valgevene 5000-rublane 19.

juunil 2018 paberipurustajas. Akti allkirjastasid digitaalselt süüdistatav, M.M. ja M.H. .

Tunnistaja M.M. selgitas akti tekkelugu järgmiselt. Mõni aeg peale seda, kui 5. juunil 2018 jäi

rahakupüür kadunuks, andis süüdistatav talle korralduse teha akt ning panna sinna E.M. , M.H.

i ning M.M. i nimed. Asitõendi hävitamise aktide koostamine oli tunnistaja ülesanne ning E.M.

ülemusena võis talle sellekohaseid ülesandeid anda. M.M. koostaski 20. juunil 2018 vastava

akti, mis allkirjastati Deltas. Ise tunnistaja rahakupüüri peenestamise juures ei viibinud. Ka

tunnistaja M.H. ei viibinud peenestamise juures ja allkirjastas akti vaid süüdistatava

korraldusel. Mis asjaoludel ja kuidas rahakupüür üles leiti, tunnistaja ei tea. Talle piisas ülemuse

korraldusest akt allkirjastada. Varem ega hiljem ei ole ta asitõendite hävitamise ja selle

komisjoniga seotud olnud. Süüdistatav seletas, et peenestas rahakupüüri üksinda ja andis M.M.

rile korralduse akti koostamiseks. Ta möönis, et ei oleks tohtinud üksinda asitõendit hävitada.

3.11 Tõendite vahel puudub kooskõla selles, millistel asjaoludel ja kelle käest sai E.M. kadunud

Valgevene rahakupüüri väärtusega 5000 rubla. E.M. selgituste kohaselt andis selle talle Jõhvi

politseiosakonna juht K.K. , kes jooksis ühel päeval tema kabinetist läbi ja teavitas kadunud

rahatähest. Tunnistaja K.K. kinnitas töötamist kuni 2019. a septembrini Jõhvi politseiosakonna

juhina. Tulenevalt ametikohast ei olnud ta kordagi seotud asitõendite hävitamise komisjoni

tööga. Erinevatesse kriminaalasjadesse ta juhina ei sekkunud ega süvenenud, asitõendite

kadumaminemisest teda ei teavitatud. Tunnistaja kinnitas veendunult, et tema rahakupüüri

süüdistavale üle ei andnud.

3.12 Maakohus leidis, et 20. juuni 2018. a asitõendi hävitamise akt nr 1.12-2/1630-1 on

dokument, mis tõendas konkreetset tegevust ja tulemust – s.o 5000-rublase rahatähe hävitamist

paberpurustajas.

3.13 Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et ainult süüdistatava allkirja kandev paber ei olnud

dokument ning muutus selleks alles siis, kui selle olid allkirjastanud kõik kolm komisjoni liiget.

Maakohus märkis, et ükski menetlusosaline ei ole vaidlustanud, et 20. juuni 2018. a asitõendi

hävitamise akt nr 1.12-2/1630-1 koostas reaalselt ja tehniliselt küll M.M. , sest see kuulus tema

tööülesannete hulka, samas andis korralduse selle koostamiseks süüdistatav M.M. i ülemusena.

Samuti ei viibinud teised kaks komisjoni liiget tegelikkuses hävitamise juures, ega saa kinnitada

seda. Komisjoni teised kaks liiget allkirjastasid akti tööülesande voona tulenevalt

süüdistatava, s.o. ülemuse korralduse alusel. Digitaalallkirjade lehelt nähtub üheselt, et selle

akti on esimesena 20. juunil 2018 kell 11.39.12 allkirjastanud süüdistatav. Allkirjastades

akti, mille sisu ei vasta tegelikkusele ja on võltsitud, on süüteokoosseis ametialases

võltsimises täidetud. Antud juhul on KarS § 299 lg 1 sätestatud ametialase võltsimise

koosseisuks dokumenti selliste andmete kandmine, mis ei ole sisult õiged. Nimetatud on

akt selle koostajate andmetel koostatud selle kohta, et kooskõlas KrMS § 126 ja Vabariigi

Valitsuse 30.07.2004 määruse nr 263 § 11 nõuetega hävitati Viru Maakohtu 27. veebruari

2018 kohtuotsuse nr 1-18-1484 (kriminaalasja nr 17244001215) alusel asitõend rahakupüür

5000 rubla paberipurustajas peenestamise teel. Hävitamine toimus 19. juunil 2018 Rahu

38 Jõhvi. Maakohus leiab, et Asitõendi hävitamise akti kantud faktiväited rahakupüüri

hävitamise kohta 19. juunil 2018 ei ole tõesed.

3.14 Maakohtu istungil selgitati välja Valgevene rahakupüüriga tehtud ja seonduvad

menetlustoimingud alates selle sündmuskohalt kaasavõtmisest kuni asitõendina lattu hoiule

andmisest ja edasi alates selle avastamisest 12. veebruaril 2019. Kus konkreetselt asus

rahakupüür alates 5. juunist 2018 kuni selle leidmiseni asitõendite hulgast 12. veebruaril 2019,

ei ole tuvastastatav. See ei ole süüteokoosseisu aspektist ka määrava tähtsusega, sest

tõendamisesemeks on valede andmete kandmine dokumenti. Süüteokoosseis – dokumendi

võltsimine ametiisiku poolt on tõendatud. Süüdistatav pani teo toime otsese tahtlusega, kuna

teadis, et asitõendi hävitamise akti kantud faktid ei vasta tegelikkusele.

3.15 Vastavalt süüdistusakti kirjeldusele süüdistatakse E.M. t ka võltsitud dokumendi

väljaandmises. Kohus nõustus kaitsjaga, et materjalidest ei nähtu, millist konkreetset tegevust

peab prokuratuur võltsitud dokumendi väljaandmiseks. Selle kohta ei ole esitatud ühtki tõendit.

Vastupidi – tunnistaja M.M. i ütluste kohaselt edastas tema asitõendi hävitamise akti

maakohtule, sest see kuulus tema tööülesannete hulka. Mingit korraldust ta selleks

süüdistatavalt ei saanud. Seega puuduvad igasugused tõendid võltsitud dokumendi

väljaandmises.

3.16 Ringkonnaprokuröri väiteid millal sai süüdistuse poolele teatavaks K.K. u seos kadunud

rahakupüüriga ja kuidas on tunnistajat kui politseijaoskonna juhti on iseloomustatud ning

tema tegevusetus seoses kadunud asitõenditega, ei ole määrava tähtsusega. Kohus ei

nõustunud kaitsjaga K.K. u ütluste ebausaldusväärsuses, sest millegagi tõendatud need ei ole.

K.K. u ütluste ümberlükkamiseks ei ole kaitsja esitanud ühtegi tõendit, tunnistajat hoiatati

enne ütluste andmist valeütluste andmise ning nende tagajärgede eest.

3.17 Lisaks isikulistele ja dokumentaalsetele tõenditele ning asitõendile uuris maakohus

kohtuistungil ka kõiki teisi dokumentaalseid tõendeid.

3.18 KarS § 299 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. E.M.

teos puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. E.M. süü suuruse hindamisel arvestas

kohus ringkonnaprokuröri kohtukõne argumente nendega nõustudes. Pannes toime kuriteo,

kahjustas E. Mittika ilmselgelt riigi ja politsei mainet. Maakohtule jäi arusaamatuks

toimepandud kuriteo motiiv, sest kedagi ei karistatud 2018. a Ida prefektuuris selle eest, kui

mõni asitõend kadunuks osutus. Kui üks hävitamisele kuuluv asitõend puudus ja seda ei

leitud, ei koostatud mingit dokumenti selle mitteleidmise kohta ja politseijaoskonna juhti

ei teavitatud

3.19 Maakohus hindas süüdistatava süü suuruse kindlaksmääramisel eelkõige järgmisi

asjaolusid: tegemist oli ennetus- ja menetlustalituse juhi poolt dokumendi võltsimisega;

selle dokumendi koostamine ei toonud kaasa olulisi tagajärgi; käesoleval ajal on

süüdistataval endiselt kokkupuude ametlike dokumentidega; tegemist on varem väärteo- ja

kriminaalkorras karistamata isikuga; kuriteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui 2

aastat; andmed uute õigusrikkumiste toimepanemise kohta süüdistatava poolt puuduvad;

süüdistatav ei tööta enam Politsei- ja Piirivalveametis. Uute kuritegude risk on madal ning

E.M. süü suurus alla keskmise. Põhjendatud on mõista süüdistatavale karistuseks rahaline

karistus. Süüdistatav töötab ja tema majanduslik seisund on välja kujunenud ning piisavalt

kindel. Süüdistatava karistamise rahalise karistusega mõjutab ilmselgelt tema elu olukorda

ning piirab võimalusi. Maakohus arvestas rahalise karistuse määramisel süüdistuse mahu

vähenemisega, kuid ka välja toodud positiivsete asjaoludega.

Apellatsioon

4. Otsuse vaidlustas E.M. kaitsja. Ta palub tühistada Viru Maakohtu 3. augusti 2020 otsuse

E.M. süüditunnistamises KarS § 299 lg 1 järgi (ametiisiku poolt dokumendi võltsimine).

Uue otsusega mõista E.M. kõigis talle inkrimineeritud kuritegudes õigeks. Välja mõista

Eesti Vabariigilt E.M. kasuks maa- ja ringkonnakohtus valitud kaitsjale osutatud õigusabi

eest makstud tasu.

Alternatiivselt palub kaitsja tühistada maakohtu otsuse E.M. le mõistetud karistuse osas ja

mõista talle kergem karistus. Lisaks veel alternatiivselt s.o. juhul kui ringkonnakohus jätab

maakohtu otsuse E.M. süüditunnistamise osas muutmata, palutakse mõista välja maakohtus

E.M. poolt kantud kaitsjatasu, summas 1100 eurot, s.o. süüdistuse selle osa, milles E.M. õigeks

mõisteti menetlemise kulu.

4.1

Maakohus tuvastas, et E.M. ei ole võltsitud dokumendid väljaandmises süüdi.

Kohtuotsuse resolutiivosas see ei kajastu, ehkki selline nõue tuleneb KrMS § 314 p-st

2. See viga tuleb ringkonnakohtul parandada olenemata apellatsioonimenetluse

lõpptulemusest.

4.2

Maakohtu otsustus jätta taotlus kaitsjatasu 2100 euro väljamõistmises

rahuldamata, ei ole seaduslik, sest õigeksmõistva otsuse korral hüvitab menetluskulud

riik (KrMS § 181 lg 1). Osalise õigeksmõistmise korral jäävad riigi kanda

kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega,

milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Selle osa

peab kohus tuvastama hinnanguliselt (vt Riigikohtu otsuse p 25 kohtuasjas nr 1-18-

7408). Kaitsja hinnangul moodustavad need kulud vähemalt poole (e 1100 eurot).

4.3

Kohtulik uurimine oli puudulik ja ühekülgne. Kohtuotsuse tegemisel võeti

arvesse tunnistaja A.A. i ütlused, mille kohaselt leidis ta rahakupüüri asitõendite hulgas

olnud rahakotist. Seega ei saanud E.M. seda (ja ka ühtki teist rahakupüüri 19. juunil

2018) hävitada. Maakohus ei arvestanud tunnistaja J.K. u ütlustega, kes väitis

veendunult, et ei pannud kupüüri rahakotti, vaid pakendas selle eraldi, sulgedes kogu

asitõendite pakendi turvaliselt. Ta kinnitas, et rahakupüür oli kõvasti rulli keeratud. A.A.

i väidetavalt leitud ja materjalide juures oleval kupüüril J.K. u poolt kirjeldatud välimist

ei olnud.

4.4

Maakohus asus seisukohale, et 5000-rublase Valgevene rahakupüüri näol on

tegemist sama rahakupüüriga, mis oli tunnistatud asitõendiks kriminaalasjas nr

17244001215, antud üle hoiule lattu ning Viru Maakohtu 27. veebruari 2018

kohtuotsuse alusel kohtuasjas nr 118-1484 määratud kohtuotsuse jõustumisel

hävitamisele.

Kaitsja arvates ei ole välistatud, et E.M. hävitas teise seerianumbriga rahatähe, olles samas

veendunud, et hävitab kriminaalasjas nr 1-18-1484 figureerinud rahatähe. E.M. le ei olnud teada

kriminaalasjas nr 1-18-1484 olnud rahatähe seerianumber.

4.5

Kaitsja arvates on rahatähe väljailmumise asjaoludel suur tähtsus. Kui see ilmus

välja tunnistaja A.A. i kirjeldatud viisil, tekitab kahtlust, miks keegi asitõendeid

hävitanud isikutest seda hävitamise päeval ei leidnud (veelgi enam rahakotist).

Kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kummaline on kaitsetaktikat (K.K. )

pidada lakooniliselt ennastõigustavaks. E.M. l puudub igasugune motiiv valetada, et ta

sai kupüüri K.K. u käest ning hävitas selle. K.K. ul aga on põhjust eitada rahatähe

„leidmist“ ja E.M. le toomist. Nimelt oli kriminaalasja nr 1-18-1484 menetlejaks tema

abikaasa J.K. . Kuuldes hävitamiskomisjonii liikmetelt, et rahatähte asitõendite hulgas

ei olnud, üritas ta säästa/kaitsta oma abikaasat distsiplinaarvastutuse vms eest (sest J.K.

oli ju asitõendite kokkupanija ja nende lattu üleandja). Kaitsja üritas oma seisukohti

K.K. u võimaliku isikuliku huvi osas ka põhjendada, ent maakohus seda ei kontrollinud

ja jättis tähelepanuta. Kohtuotsust peab kohus põhjendama ning selgitama, miks

mingisugune versioon ei päde ja/või on millegiga ümberlükatud. Praegusel juhul ei ole

kohus seda teinud ning rikkus seega KrMS § 312 p-te 1,2.

4.6

E.M. l puudub teo toimepanemiseks motiiv. Teda ei oleks saanud karistada

näiteks selle eest, kui rahakupüür oleks hiljem välja tulnud.

4.7

Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisneb selles, et maakohus pole

tõendite hindamisel täitnud kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja

objektiivsuse nõuet, milline on käsitletav rikkumisena kriminaalmenetluse seadustiku §

339 lg 1 p 7 ja p 8 mõttes.

4.8

Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud ebausaldusväärsetele ja vastuolulistele

tõenditele. Kogutud tõendid ei võimalda esitada ühtki eluliselt usutavat mõistlikku

põhjendust, miks peaks E.M. välja mõtlema K.K. uga seonduva. Tal puudus motiiv

süüteo

toimepanemiseks

ning

süüditunnistamisega

rikuti

jämedalt

süütuse

presumptsiooni nõuet. Tunnistaja A.A. i ja K.K. u ütlustele suurema tõendusliku jõu

omistamine teiste tunnistajate ütlustele (nt J.K. , kes kirjeldas rahatähte ja seda kuidas

ta selle pakendas; tunnistaja M.M. i ja T.U. i ütlustele, kes kinnitasid, et rahatähte

asitõendite hulgas polnud) on vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse

üldpõhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu.

4.9

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud KarS § 299 lg-t 1

(dokumendi võltsimine). E.M. le süüks pandud tegu eeldab tahtlust kõikide teo

objektiivsete tunnuste suhtes. Kuna E.M. hävitas kupüüri, mille talle oli andnud otsene

ülemus K.K. ja allkirjastas hiljem selle teadmisega vastavad dokumendid, pole

võimalik väita, et tal olnuks tahtlus panna toime dokumendi võltsimine. E.M. l puudus

igasugune teadmine, milline pidi olema hävitamisele kuulunud rahakupüüri

seerianumber, mistõttu lähtus ta temale teadaolevatest andmetest. Ta teadis vaid, et

kupüür peab olema tugevasti rulli keeratud, mida K.K. u poolt üle antud kupüür ka oli.

Mingil juhul ei saa väita, et E.M. teadlikult aktile allkirja ja seega n-ö valekinnituse

andis. Tema ainsaks veaks oli mitte kutsuda rahatähe hävitamise juurde teisi liikmeid.

Selline rikkumine oleks võibolla karistatav distsiplinaarkorras.

4.10

Ametiisiku poolt dokumendi võltsimine on väga konkreetne ja muudest

tegevustest eristatav tegevus – selleks peaks süüdistatav kaitsja meelest iseseisvalt

koostama dokumendi, kuhu ta on teadlikult/tahtlikult kandnud ebaõiged andmed ning

seejärel selle dokumendi allkirjastama. Korralduste andmist rahakupüüri hävitamise

akti koostamiseks ei saa kaitsja arvates pidada võltsimiseks KarS § 299 lg 1 mõttes.

4.11

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud ja märkinud, et väga olulised on järgmised

asjaolud: korralduse antud akti koostamiseks koos sinna lisatavate komisjoni

liikmete nimedega andis M.M. ile süüdistatav, kes oli tema ülemus; komisjoni teised

kaks liiget tegelikkuses hävitamise juures ei viibinud ja seda seega kinnitada ei

saa; komisjoni teised kaks liiget allkirjastasid akti tööülesande voona tulenevalt

süüdistatava, s.o. ülemuse korralduse alusel.

4.12

Ükskõik mis dokument saab n.ö. õigustloovaks alles siis, kui selle on

allkirjastanud isik ja/või isikud, kelle allkirja vastavale dokumendile mingi korra ja/või

õigusakti alusel nõutakse. Antud juhul ei piisanuks E.M. allkirjast selleks, et see akt

n.ö. õigustloovaks muutuks – selle pidid allkirjastama veel kaks ametnikku ja alles

seejärel muutus see n.ö. õigustloovaks. E.M. poolt allkirja panemine M.M. i poolt

koostatud dokumendile/aktile (isegi kui selles sisaldunud andmed polekski olnud

õiged), ei anna välja KarS § 299 lg 1 koosseisu, kuna tegemist poleks dokumendiga

antud sätte mõistes ja E.M. ei saaks sellisel juhul seda ainuisikuliselt võltsida.

Teadaolevalt E.M. allkirjastas akti esimesena ja edaspidised toimingud tehti M.H. i ja

M.M. i poolt programmis Delta (M.M. kinnitas seda kohtus ütluseid andes).

4.13

E.M. le mõistetud karistus on liiga range, selle suurust ei ole piisvalt

põhjendatud. E.M. süüditunnistamisel ei peaks talle määratav rahaline karistus ületama

rahalise karistuse alammäära (30 päevamäära).

4.14

Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse E.M. süüditunnistamise osas

muutmata, palutakse mõista välja maakohtus E.M. poolt kantud kaitsjatasu 1100 eurot,

so õigeks mõistetud süüdistuse osaga seotud menetluskulu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohtu istungil jäid kohtumenetluse pooled oma põhiseisukohtade juurde. E.M.

toetas kaitsja apellatsiooni. Prokuratuuri esindaja hinnangul on maakohtu otsus

lõpptulemuses õige. E.M. on põhjendatult süüdi mõistetud ning tema õigeksmõistmist

kaebeväited ei tingi. Samuti ei olnud prokuratuuri esindaja nõus kaebajaga selles, et E.M. le

mõistetud karistus on liiga range. Osaliselt nõustus prokurör sellega, et maakohus pidanuks

osaliselt hüvitama süüdistatavale tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu, sest ta mõisteti

osas süüdistuses õigeks. Prokurör pidas põhjendatuks hüvitada süüdistatavale kolmandiku

maakohtus kantud menetluskuludest.

6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kuulas ära menetlusosaliste seisukohad ning jõudis

kogutud tõendeid kontrollides veendumusele, et E.M. on maakohtu poolt põhjendatult

süüdi tunnistatud. Sellest järeldub, et ringkonnakohus E.M. t õigeks ei mõista. Alljärgnevalt

toob ringkonnakohus omapoolsed seisukohad apellatsiooni põhiväidetele, seejuures

osaliselt korrates maakohtu seisukohti.

7. Apellatsiooni põhiväide on see, et E.M. on põhjendamatult süüdi tunnistatud KarS

§ 299 lg 1 järgi. Kaebaja arvates oli kohtulik uurimine ühekülgne ja puudulik. Kohus rikkus

KrMS § 339 lg 1 p 7,8 nõudeid. Otsuse tegemisel tugines kohus ebausaldusväärsetele ja

vastuolulistele tõenditele.

7.1 Sissejuhatavalt märgib kohtukolleegium, et kaebeväide sellest, et kohtulik uurimine oli

maakohtus ühekülgne ja puudulik, ei ole õige. Kaebusest ei selgu, millised tõendid jäeti

kohtuliku uurimise käigus uurimata või uuriti puudulikult. Sisuliselt on tegemist olukorraga,

kus apellant ei ole nõus tõendite hindamisega ning soovib apellatsioonikohtult nende

ümberhindamist. KrMS § 339 lg 1 p-s 7 sätestatud olulist menetlusõiguslikku minetust pole

alust samuti maakohtule ette heita. Kohtuotsus on põhjendatud. Asjaolu, et kaebaja ei ole nõus

kohtu põhjendustega, ei tähenda põhjenduste puudumist eelviidatud sätte mõttes.

7.2 E.M. t süüdistati dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi väljaandmises. Võltsitud

dokumendi väljaandmises maakohus E.M. l süüd ei näinud. Seda teemat käsitleb

kohtukolleegium veel hiljem allpool.

7.3 Kõigepealt toob kohtukolleegium välja asjaolud, milles puudub vaidlus.

E.M. töötas alates 01.10.2014 kuni 06.03.2019 Politsei-ja piirivalveameti Ida Prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse juhi ametikohal. E.M. on ametiisik KarS §

288 lg 1 tähenduses. Politsei-ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga oli moodustatud ametis

süüteo-ja haldusmenetluses asitõendite ja teiste äravõetud esemete hävitamise komisjonid. Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonnas oli sellise komisjoni esemeheks määratud E.M. .

05.06.2018 teostas E.M. juhitav komisjon asitõendite hävitamist, mille käigus ei leitud politsei

asitõendite laost kriminaalasja nr 17244001215 raames lattu hoiule antud ja Viru Maakohtu

27.02.2018 kohtuotsusega nr 1-18-1484 hävitamisele määratud Valgevene 5000- rublast

kupüüri. E.M. lubas kadunud kupüüri asukoha välja selgitada. 19.06.2018 teatas E.M.

politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse vanemspetsialistile M.M. elile, et kadunud

kupüür on leitud ning andis korralduse koostada kupüüri hävitamise akt. Aktile tuli kanda

komisjoni liikmetena E.M. , M.M. el ja juhtivuurija M.H. . E.M. selgitas M.M. elile, et kupüüri

hävitas ta Jõhvi politseimaja ruumides 19.06.2018 paberipurustajas peenestamise teel.

M.M. el koostas E.M. juhtiste alusel asitõendi hävitamise akti nr 1.12.2/1630-1 kuupäevaga

19.06.2018. Akti allkirjastasid digitaalselt E.M. ja M.H. 20.06.2018 ning M.M. el 21.06.2018.

M.M. el ja M.H. kupüüri hävitamise juures ei viibinud.

12.09.2019 ilmnes, et hävitamisele määratud Valgevene 5000-rublane kupüür asus Ida

Prefektuuri asitõendite laos tagastamisele kuuluvate asitõendite hulgas.

7.4 Apellatsioonis märgib kaitsja, et otsuse tegemisel võttis kohus arvesse tunnistaja A.A. i

ütlused, mille kohaselt olevat tunnistaja kupüüri leidnud asitõendite hulgas olnud rahakotist.

Samas pole kohus arvestanud tunnistaja J.K. u ütlusetega, mille kohaselt oli ta veendunud, et ei

pannud kupüüri rahakotti, vaid pakendas eraldi, sulgedes kogu asitõendite pakendi turvaliselt.

J.K. u ütluste kohaselt oli kupüür kõvasti rulli keeratud - väidetavalt leitud kupüüril puudub

kirjeldatud välimus.

7.5 Maakohus tegi kindlaks, ning selles pole vaidlust, et kriminaalasjas nr 17244001215 oli

menetlejaks uurija J.K. , kes selgitas maakohtu istungil eelviidatud kriminaalasja raames

sündmuskohalt leitud ja asitõenditena ära võetud esemete suhtes (sh Valgevene 5000-rublane

kupüür ja rahakott) läbi viidud menetlustoimingute sisu, nende pakendamist ja PPA asitõendite

lattu andmist. Vastavad dokumentaalsed tõendid on samuti antud kriminaalasjas tõenditeks

(03.11.2017 asitõendi vaatlusprotokoll kriminaalasjas nr 17244001215 koos fototabelitega,

mille koostajaks oli uurija J.K. ja mille kohaselt vaadeldi muuhulgas torusse keeratud kupüüri

Valgevene 5000 rubla, 07.11.2017 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 4893J, 28.11.2017

asitõendi

üleandmise-vastuvõtmise

akt

nr

4939J,

18.01.2018

asitõendi

üleandmisevastuvõtmise akt nr 4982J).

7.6 Tunnistaja A.A. selgitas, millistel asjaoludel ja kust ta leidis Valgevene 5000-rublase

kupüüri veebruaris 2019. Lühidalt öeldes tegeles tunnistaja kohtuotsuse alusel tagastamisele

kuuluvate esemetega, mis olid hoiustatud Narva laos. Muuhulgas tuli isikule tagastada rahakott,

mis oli pakendatud. Tunnistaja avas pakendi ja rahakoti läbivaatamise käigus leidis ta sellest

Valgevene 5000-rublase kupüüri. Pöördunud M.M. eli poole, selgus, et nimetatud rahatäht pidi

vastavalt aktile olema hävitatud.

7.7 Kohtukolleegiumil pole põhjust kritiseerida tunnistaja A.A. i ütlusi. Nendes mingeid

kahtlusi-küsitavuse ei ole. Tunnistaja J.K. selgitas, et kriminaalasja uurimise käigus ta vaatles

ja pildistas asitõendina ära võetud Valgevene 5000-rublast kupüüri, mis oli rulli keeratud.

Vaatlemiseks pani ta rahatähe sirgu, pani sellele joonlaua. Kõik asitõendid sai korrektselt

pakendatud ja asitõendite lattu üle antud. A.A. tuli 2019 a veebruaris tema kabinetti, tema käes

oli rahakott. A.A. avas selle ja näitas selle vahel olevat kupüüri. Kupüüri välja ei võetud.

7.8 Kohtukolleegiumi hinnangul pole põhjust mitte usaldada ka tunnistaja J.K. u ütlusi. Samas

tuleb möönda, et selgusetuks jääb asjaolu, kuidas sai J.K. u poolt teiste asitõenditega koos lattu

antud üks asitõend – Valgevene 5000-rublane kupüür, mis J.K. u mäletamist mööda oli rullis,

asuda asitõendite pakendis oleva teise asitõendi - rahakoti vahel pooleks murtuna. Nimetatud

asjaolu on tõstatanudki kaitsepoolse kahtluse, kas tegemist on ühe ja sama Valgevene

5000rublase kupüüriga.

7.9 Maakohus tuvastas, et veebruaris 2019 tunnistaja A.A. i poolt rahakoti vahelt avastatud

ning kriminaalasjas nr 17244001215 asitõendiks tunnistatud ja uurija J.K. u poolt koos teiste

kriminaalasjas olevate asitõenditega lattu antud Valgevene 5000-rublane kupüür on sama.

Kontrollinud vastavaid tõendeid, on ka kohtukolleegium maakohtuga samal seisukohal.

7.10 04.03.2019 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kriminaalasjas nr 19210000017

tunnistaja A.A. i ülekuulamisel 01.03.2019 ära võetud Valgevene 5000-rublast kupüüri

seerianumbriga EБ 8085503. Sama kupüüri vaatles maakohus kohtuistungil ning nimetatud

rahatähtega tutvus ka kohtukolleegium kohtuotsuse tegemisel. Maakohus tuvastas, et

eelviidatud seerianumbriga Valgevene 5000-rublasel rahatähel on ülaservas nähtav rebend.

03.11.2017 asitõendi vaatlusprotkolli lisas oleval fotol on nähtav sama väärtusega Valgevene

rahatähel sama seerianumber ning samal kohal samasugune vigastus.

7.11 Osundatud eritunnuste alusel (sama riigi sama väärtusega kupüür, sama seerianumber ning

sarnane vigastus/kahjustus samas asukohas) tuvastas maakohus, et käesolevas kriminaalasjas

olev Valgevene 5000-rublane kupüür on sama, mis tunnistati asitõendiks kriminaalasjas nr

17244001215, mis anti hoiule asitõendite lattu ning mis Viru Maakohtu 27.02.2018

kohtuotsusega oli kohtuasjas nr 1-18-1484 määratud otsuse jõustumisel hävitamisele.

Apellatsioonikohus on maakohtuga sama meelt. Kohtukolleegium kontrollis, kas maakohtu

eeltoodud järelduseks on alust või esinevad mingid kahtlused. Vaadeldes käesoleva

kriminaalasja juurde lisatud Valgevene 5000-rublast kupüüri saab maakohtu järeldusega

nõustuda. Sama ei ole mitte ainult kupüüri väärtus ning riik, kelle valuutaga on tegemist, vaid

sama on seerianumber ning samasugune on nähtav kahjustus/rebend kupüüri ülaservas. Ka

apellatsioonikohus peab äärmiselt vähetõenäoliseks, et samasuguste eritunnustega kupüüre võib

olla mitu.

7.12 Nagu eelnevalt sai märgitud, on üheks süüdistust ümber lükkavaks argumendiks asjaolu,

et uurija J.K. u poolt teiste asitõendite hulgas lattu antud Valgevene 5000-rublane kupüür oli

rulli keeratud. See kupüür, mille leidis veebruaris 2019 A.A. , oli aga pooleks murtuna rahakoti

vahel. Kohtukolleegium märkis juba eelpool, et kuigi tunnistajate A.A. i ja J.K. u ütlustes pole

põhjust kahelda, võib siiski märkida, et täpselt ei olegi selgunud, millisel viisil oli vaidlusalune

kupüür asitõendite pakki pandud - kas rullis või veidi sirgeks tõmmatuna (kupüüri

pildistamiseks ja vaatlemiseks tõmmati kupüür sirgeks). Samas nimetatud asjaolu ei lükka

kohtukolleegiumi hinnangul ümber seda, et kriminaalasjas nr 17244001215 asitõendiks

tunnistatud, asitõendite lattu hoiule antud ning Viru Maakohtu 27.02.2018 kohtuotsusega

kohtuasjas nr 1-18-1484 otsuse jõustumisel hävitamisele määratud Valgevene 5000-rublase

kupüüri näol on tegemist sama kupüüriga, mis asub käesoleva kriminaalasja juures.

7.13 Asitõendi hävitamise aktist nr 1.12-2/1593-1 nähtub, et Viru Maakohtu 27.02.2018 otsuse

nr 1-18-1484 (kriminaalasi nr 17244001215) alusel hävitati asitõend – raha kupüür 5000 rubla

paberipurustajas peenestamise teel 19.06.2018 Rahu 38, Jõhvi. Asitõendi hävitamise teostas

Jõhvi politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse juht E.M. . Allkirjastasid selle akti

komisjoni liikmed E.M. , M.M. el ja M.H. digitaalselt (2 kd, lk 49-51).

7.14 Siinkohal puudub vajadus korrata tunnistajate M.M. eli ja M.H. i ütluseid selle kohta,

millistel asjaoludel eelnimetatud hävitamise akt koostati ning allkirjastati. Mõlema tunnistaja

ütlused on põhjalikult välja toodud maakohtu otsuses ning nende poolt kirjeldatud asjaolud pole

ka vaidluse all. (vt maakohtu otsuse 13jj).

7.15 E.M. selgitas, et ühel päeval jooksis tema kabinetist läbi tema otsene ülemus Jõhvi

politseijaoskonna juht K.K. , kes andis talle Valgevene 5000-rublase kupüüri ning lühidalt ütles,

et tegemist on nimelt sama, seni kadunud olnud asitõendiga. E.M. ütluste kohaselt hävitas ta

seni kadunud kupüüri tõepoolest üksinda. Miks ta hävitamise juurde teisi komisjoni liikmeid ei

kutsunud, ei osanud E.M. selgitada.

7.16 Apellant leiab, et pole välistatud see, et E.M. hävitas teise seerinumbriga rahatähe, olles

seejuures veendunud, et hävitas nimelt seni kadunud asitõendi. Veel märgib apellant, et

maakohus ei selgitanud piisavalt põhjalikult, miks on välistatud E.M. versioon, et temale tõi

5000-rublase kupüüri K.K. . E.M. l puudub põhjus valetada, küll aga oleks põhjust K.K. ul.

Nimelt toob kaebaja välja, et uurija J.K. on K.K. u abikaasa, ning pole välistatud, et kuuldes

rahatähe puuduolekust asitõendite hulgas, üritas säästa/päästa oma abikaasat võimaliku

distsiplinaarkaristuse eest. Kaitsja arvates on K.K. u ütlused ebausaldusväärsed.

7.17 Maakohtusse kutsuti kaitsja taotlusel tunnistajana ütlusi andma K.K. . K.K. u ütluste

kohaselt ei vasta tõele see, et tema olevat E.M. le toonud mingi rahatähe. Tunnistajale jäi

arusaamatuks, millisel põhjusel E.M. teda tunnistajana kohtusse kutsuda soovis ning miks ta

teda rahatähe toojana nimetas. K.K. u selgituse kohaselt teab ta asjast n-ö kuulujuttude tasemel.

J.K. on tema abikaasa ning võis ka olla kriminaalasjaga seotud, kuid midagi täpsemalt ta ei tea

ning abikaasaga nad sel teemal pole rääkinud. Asitõendite hävitamise komisjoni tööga K.K. ei

olnud seotud, sellega tegeles E.M. .

7.18 Maakohus hindas tunnistaja K.K. u ütlused usaldusväärseteks, sest vastupidiseks

seisukohaks puudus alus. Sama meelt on ka ringkonnakohus. Kohtukolleegiumi hinnangul on

vastavad kaebeväited jäänud apellatsioonikohtuski tõenditega toestamata ning oletuslikeks.

K.K. u huvi valetada on kaitsja arvates selge - selle põhjuseks on K.K. u abikaasa uurija J.K. u

seotus kriminaalasjaga nr 17244001215. Kaitsja pakub välja, et K.K. püüdis säästa/päästa

abikaasat võimalikest ebameeldivustest seoses asitõendi puudu olemisega. Kohtukolleegiumi

hinnangul on kaitsja poolt pakutu vaid oletus ning sellest ei piisa, et hinnata K.K. u ütlused

ebausaldusväärseteks.

7.19 Apellatsioonikohtule jääb E.M. versiooni silmas pidades arusaamatuks see, et kui

tõepoolest tõi E.M. le kadunud kupüüri K.K. , kes midagi lähemalt selgitamata ütles vaid, et see

on kadunud rahatäht, siis miks pidi E.M. vastleitud asitõendi ruttu üksinda hävitama.

Kriminaalajas kogutud info alusel saab järeldada, et sellist olukorda, kus üksinda asitõendit

hävitatakse, pole varem ega ka hiljem esinenud. Nimetatud asjaolu loob kahtluse, et

tegelikkuses E.M. mingit väidetavalt K.K. u poolt antud rahatähte aktis kirjeldatud viisil ei

hävitanud. Seda enam, et K.K. E.M. ütlusi ei kinnita. Ükski teine tõend samuti E.M. poolt

väidetut ei kinnita. Olulise asjaoluna toob kohtukolleegium välja prokuröri poolt rõhutatu, et

K.K. u väidetavast seotusest ei rääkinud E.M. kohtueelses menetluses ning samuti ei ole

kohtueelse menetluse lõpuleviimisel pärast toimikuga tutvumist K.K. ut mainitud. Taotlus K.K.

u ülekuulamiseks esitati alles kaitseaktis. Olnuks tõepoolest K.K. oluline isik selgitamaks

kadunud rahatähe taasleidmise asjaolusid E.M. versioonis, oleks olnud K.K. u nime

väljakäimine kaitse seisukohalt ilmselt üks esimesi taotlusi. Seda aga ei tehtud, mistõttu tekitab

ka selline olukord kohtukolleegiumi hinnangul kahtlusi E.M. versiooni tõele vastavuses.

7.20 Mis puutub aga kaitseväidet, et E.M. l puudus igasugune motiiv süüdistuses kirjeldatud

tegu toime panna, siis kohtukolleegiumi hinnangul mingit erilist motiivi ei tasu siin otsida.

Kohtukolleegium peab tõepäraseks prokuröri poolt maakohtus öeldut, et asitõendi kaotsimineku

või selle puudumise tagajärg oli vaid see, et asitõendite hävitamise komisjon ei saanud koostada

vastavat hävitamise akti, mistõttu oli sellises olukorras tööülesanne lõpetamata. Täiesti usutav

ongi järeldus, et sel põhjusel andiski E.M. M.M. elile korralduse koostada tõele mittevastava

sisuga hävitamise akt.

7.21 Eeltoodut kokku võttes on põhjendatult loetud tõendatuks järgmised asjaolud:

Käesolevas kriminaalasjas olev Valgevene 5000-rublane kupüür on kupüür, mis oli tunnistatud

asitõendiks kriminaalasjas nr 17244001215, mis oli antud hoiule lattu ning Viru Maakohtu

27.02.2018 otsuse alusel oli määratud otsuse jõustumisel hävitamisele. Eelosundatud

5000rublane kupüür oli alles 12.02.2019, kui Ida Prefektuuri logistikaosakond asus tagastama

eelviidatud kriminaalasjas tagastamisele kuuluvaid asitõendeid. 5000-rublane kupüür asus

tagastamisele kuuluvate asitõendite hulgas. Eeltoodust tuleneb, et 19.06.2018 koostatud

asitõendi hävitamise aktis nr 1.12-2/1630-1 välja toodud andmed ja asjaolud ei vasta

tegelikkusele, st et dokument ei ole sisult õige (asitõendi hävitamise akti kantud faktiväide, et

kupüür 5000 rubla on hävitatud paberipurustajas E.M. poolt, ei ole õige).

8. Apellant leiab, et maakohus kohaldas valesti materiaalõigust.

Kohtukolleegium sellega ei nõustu. Maakohus tuvastas kõik olulised asjaolud, lähtudes

seejuures tõenditest, mida kohus hindas õigesti ning leidis, et E.M. pani toime süüdistuses

kirjeldatud võltsimisteo. E.M. le etteheidetav tegu vastab KarS § 299 lg 1 sätestatule.

8.1

Kaebaja toob välja, et süüteokoosseis eeldab tahtlust. Kuna E.M. hävitas

kupüüri, mille talle andis tema ülemus K.K. ning hiljem allkirjastas ta hävitamisakti

teadmisega, et ta hävitas õige kupüüri. Seega puudus tal tahtlus toime panna dokumendi

võltsimine. E.M. l puudus igasugune teave sellest, mis oli kupüüri seerianumber.

8.2

Ka apellatsioonikohus on seisukohal, et süüteokoosseis eeldab tahtlust. Antud

kriminaalasjas on maakohus tuvastanud õigesti, et E.M. pani teo toime otsese

tahtlusega. Kaebeväide, et E.M. hävitas kupüüri, mille tõi talle tema ülemus K.K. , ei

leidnud tõendamist. Juba seegi ei leidnud tõendamist, et E.M. üldse mingit rahatähte

hävitas, ammugi siis see, et rahatähe tõi talle K.K. . Ühtegi tõendit kaitseväite

kinnituseks ei leidnud ka ringkonnakohus, nagu juba eelevalt sai märgitud.

8.3

Kaitsja leiab, et korralduse andmist hävitamisakti koostamiseks ei saa pidada

võltsimiseks KarS § 299 lg 1 mõttes. Dokument muutub õigustloovaks alles siis kui

selle on allkirjastanud isik/isikud, kelle allkirja vastavale dokumendile nõutakse. Antud

juhul pidid dokumendi allkirjastama lisaks E.M. le veel kaks ametnikku. Ehk siis E.M.

poolt allkirja panemine M.M. eli poolt koostatud dokumendile ei moodusta KarS § 299

lg 1 teokoosseisu.

8.4

KarS §-s 299 sätestatud objektiivne teokoosseis seisneb muuhulgas dokumendi

võltsimises. Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana

märgitud või selleks õigustatud isik kannab dokumenti sisult ebaõiged andmed.

E.M. le esitatud süüdistuse sisu seisneb asitõendi (Valgevene 5000 rublane rahatäht) hävitamise

akti koostamises vahendliku täideviimise vormis, so ta andis M.M. elile korralduse koostada

asitõendi hävitamise akt. Ühtlasi teatas ta M.M. elile, et kõnealune sularahakupüür on tema

enda, st E.M. poolt Jõhvi politseimaja ruumides hävitatud paberipurustajas. M.M. eli poolt

E.M. korraldusel koostatud akti tuli kanda hävitamiskomisjoni liikmeteks E.M. , M.M. el ja

M.H. . M.M. el täitis E.M. korralduse. Hävitamise akt allkirjastati E.M. ja M.H. i poolt

digitaalselt 20.06.2018 ning M.M. eli poolt 21.06.2018.

8.5 Kohtukolleegium leiab, et võltsimistegu on võimalik toime panna mitte ainult vahetult

ametiisiku poolt, vaid ka vahendliku täideviimise vormis, nagu antud juhul. Kaebaja vastupidise

arvamuse kujunemine on jäänud ebaselgeks. Midagi ebaselget ning süüteokoosseisule

mittevastavat ei ole selleski, et vaidlusalune dokument (asitõendi hävitamise akt) on

allkirjastatud mitte ainult ühe isiku, so E.M. poolt, vaid veel kahe isiku poolt. Kohtukolleegium

kordab veelkord, et E.M. andis M.M. elile korralduse koostada vastava sisuga hävitamisakt.

M.M. elile akti koostamiseks edastatud info õigsust kinnitas E.M. hiljem ka oma allkirjaga.

Teised allkirjastajad usaldasid E.M. lt saadud teavet ning allkirjastasid samuti vastava akti

(M.H. ja M.M. el kumbki asitõendi hävitamise juures ei olnud, vaid allkirjastasid

dokumendihaldussüsteemis DELTA tööülesandena saadetud dokumendi). Seega kasutas E.M.

sisuliselt ära tema poolt eksitusse viidud M.M. elit ja M.H. i.

Teatavate õigusjärelmitega dokumendiks sai asitõendi hävitamise akt pärast kõigi kolme

hävitamiskomisjoni liikme poolt allkirjastamist (akti ühe eksemplari saatis M.M. el läbi politsei

dokumendihaldussüsteemi Viru Maakohtule 21.06.2018 kohtutoimikusse lisamiseks).

Kohtukolleegiumi hinnangul vastab E.M. süüdistuse kirjeldus KarS § 299 lg-s 1 sätestatud

objektiivsele teokoosseisule.

9. Alternatiivselt vaidlustatakse E.M. le mõistetud karistust. Kaebaja arvates on maakohus

mõistnud E.M. le liialt range karistuse ning kohtu põhjendused ei ole piisavad. Kaitsja rõhutab,

et E.M. on varem karistamata. Karistus ei peaks ületama rahalise karistuse alammäära (30

päevamäära).

9.1

Kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks mõistetud

karistust vähendada. E.M. t karistati rahalise karistusega. Karistusliik vastab E.M. teole

ja tema isikule.

9.2

Maakohus tõi välja asjaolud, mida ta E.M. le karistust mõistes arvestas - tegemist

oli ennetus- ja menetlustalituse juhi poolt dokumendi võltsimisega; dokumendi

koostamine ei toonud kaasa olulisi tagajärgi; käesoleval ajal on süüdistataval

endiselt kokkupuude ametlike dokumentidega; tegemist on varem väärteo - ja

kriminaalkorras karistamata isikuga; kuriteo toimepanemisest on möödunud rohkem

kui 2 aastat; andmed uute õigusrikkumiste toimepanemise kohta süüdistatava poolt

puuduvad; süüdistatav ei tööta enam Politsei- ja Piirivalveametis, uute kuritegude

risk on madal ning E.M. süü suurus alla keskmise.

9.3

Kohtukolleegium ei pea nõustumisväärseks apellandi paljasõnalist väidet, et

maakohtu otsuse põhjendused on ebapiisavad. Nagu eelnevas punktis sai välja toodud,

on maakohus arvestanud kõiki olulisi karistust mõjutavaid asjaolusid. Kohtukolleegium

mõistagi siinkohal ei korda kõiki maakohtu seisukohti, sest need on veelgi mahukamad

ja neid saab täiendavad lugeda maakohtu otsusest (vt kohtuotsuse lk 17-19).

9.4

KarS § 299 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette lisaks vangistusele ka rahalise

karistuse. Vastavalt KarS § 44 lg-le 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse

30 kuni 500 päevamäära. Kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes mõistis

maakohus E.M. le rahalise karistuse 80 päevamäära. Võttes arvesse, et alammäär on 30

päevamäära,

mõistis

kohus

E.M.

le

seega

alammääralähedase

karistuse.

Kohtukolleegium ei näe ühtegi asjaolu, mille tõttu saaks karistust vähendada

miinimummäärani. Kaebuses toodud asjaolu, et E.M. on varem karistamata, on juba

arvesse võetud.

10. Apellant osundab asjaolule, et kuigi maakohus ei tuvastanud E.M. l süüd võltsitud

dokumendi väljaandmises, ei kajastu see kohtuotsuse resolutiivosas.

10.1

Tõepoolest leidis maakohus, et igasugused tõendid võltsitud dokumendi

väljaandmise süüteokoosseisu kohta puuduvad, mistõttu ei ole E.M. selles süüdistuses

süüdi (maakohtu otsuse lk 16). Kuigi maakohus seda selgesõnaliselt ei ütle, on E.M.

võltsitud dokumendi väljaandmises sisuliselt õigeks mõistetud. Samas ei kajastu selline

kohtu otsustus kohtuotsuse resolutiivosas, vaatamata asjaolule, et KrMS § 314 p 2 seda

ette näeb.

10.2

Kohtukolleegium nõustub apellandiga, et eeltoodud menetlusõigusliku vea

(KrMS § 339 lg 2 mõttes) saab apellatsioonikohtus kõrvaldada ning täiendab maakohtu

otsuse resolutiivosa järgnevaga: E.M. mõista KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses

võltsitud dokumendi väljaandmises õigeks.

11. Veel on kaebuses esitatud alternatiivtaotlus puutuvalt menetluskuludesse. Nimelt juhul

kui ringkonnakohus E.M. t õigeks ei mõista, palutakse E.M. kasuks välja mõista tema poolt

maakohtus kantud kaitsjatasust (2100 eurot) 1100 eurot. Tegemist on kaitsekuluga, mis

puudutab õigeks mõistetud süüdistuse osa.

11.1

Kohtukolleegiumi hinnangul on eeltoodud taotlus sisuliselt põhjendatud ning

märgib sellega seonduvalt järgmist.

Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse

osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse

selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus

lõpetatakse (vt nt 3-1-1-61-08, p 19.1 ja 3-1-1-14-14, p 1065).

11.2

Maakohtu otsusest nähtub, et E.M. mõisteti võltsitud dokumendi väljaandmises

õigeks, st ta mõisteti esitatud süüdistuses osaliselt õigeks. Samas on kõik menetluskulud

jäetud E.M. kanda.

11.3

Olukorras, kus maakohus on jätnud E.M. menetluskulu alusetult tervikuna tema

enda kanda, saab ringkonnakohus teha selles osas uue otsuse, lahendades ise maakohtu

menetluses süüdistatava poolt kantud õigusabikulu hüvitamise taotluse.

11.4

Maakohtu menetluses esitatud taotluse kohaselt on E.M. kandnud õigusabikulu

2100 eurot. Esitati kulude nimekiri, arvestades ühe töötunni maksumust (120 eurot, sh

käibemaks). Taotluse kohaselt on kulud järgmised:

-konsultatsioon, toimikuga tutvumine, täiendavate menetlustoimingute taotluse koostamine 2h;

- kohtuistungiteks ettevalmistumine 3 h; kaitse kohtuistungitel 7 h; 16.07.2020 kohtuistung

1,5h; kohtuvaidlusteks ettevalmistumine 4 h. Kokku 17,5 h. Taotluse juurde on lisatud kulude

kandmist tõendavad dokumendid (3 arvet ja 3 maksekorraldust). 2100 eurot paluti välja mõista

Eesti Vabariigilt E.M. kasuks (1 kd, lk 102-108). Kohtukolleegiumi hinnangul on õigusabi

osutatud vajalikus mahus ning kantud kulud on põhjendatud.

11.5 Seoses E.M. osalise õigeksmõistmisega leiab ringkonnakohus, et osa maakohtus kantud

menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda. Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa süüdistatavale välja

mõista kaitsjakulu taotletud summas, sest E.M. le esitatud süüdistuse põhimahu moodustas

süüdistus dokumendi võltsimises. Võltsitud dokumendi väljaandmise osa on süüdistuses

marginaalne. Seega, võttes arvesse süüdistuse osa, milles E.M. õigeks mõisteti, tuleb

menetluskuludest jätta riigi kanda 1/3 ehk 700 eurot. Ülejäänud summa, so 1400 eurot, mis

E.M. on kandnud seoses talle õigusabi osutamisega maakohtus, jääb tema enda kanda.

12. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, 2, 4; § 338 p-st 3; § 339 lg-st 2; § 340 lg 2 p-st 6,

jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse E.M. süüdimõistmises ja karistamise KarS

§ 299 lg 1 järgi dokumendi võltsimises muutmata; täiendab maakohtu otsuse resolutiivosa

järgmiselt: E.M. mõista KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistuses võltsitud dokumendi

väljaandmises õigeks. Tühistab maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis E.M. valitud

kaitsja kulud tema enda kanda. Tühistatud osas teeb uue otsuse, millega loeb menetluskulude

hulka maakohtu menetluses E.M. poolt kokkuleppel kaitsjatele makstud tasu 2100 eurot ning

jätab sellest summas 700 eurot riigi kanda. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

13. Ringkonnakohtus osales kokkuleppe korras süüdistatava kaitsjana A. Valk, kes esitas

istungil taotluse mõista Eesti Vabariigilt E.M. kasuks välja apellatsioonimenetluses tasutud

kaitsatasu summas 1593,60 eurot.

13.1

Esitatud arvetelt nähtub, et kaitsja on kohtuotsuse analüüsi ja apellatsiooni

koostamise eest esitanud arve 8 h töö eest (so 960 eurot) ning kohtuistungiks

ettevalmistamisele ja teeside koostamisele ning kohtuistungil kaitsmisele kulutanud 4,5

h ning sõidukuluna 0.30 senti/km (260 km), mille eest esitati arve summas 633,60 eurot.

Mõlemad arved on E.M. poolt tasutud.

13.2

Ringkonnakohus leiab, et võttes arvesse teostatud toimingute mahtu, saab

kaitsjatasu pidada mõistlikuks. Samuti on põhjendatud aeg ja selle eest küsitud tasu,

mille kaitsja kulutas kohtuistungiks ettevalmistamisele, kohtuistungil osalemisele ja

sõidule. Aktsepteeritav on õigusteenuse eest makstud tasu tunnihind 100 eurot, millele

lisandub käibemaks. Seetõttu tuleb mõista riigieelarves selleks eraldatud vahendite

arvelt E.M. kasuks välja mõistliku suurusega kaitsjatasu 1593,60 eurot KrMS § 185 lg

1 alusel.

13.3

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-79-14 on leitud, et tulenevalt menetlusökonoomia

põhimõttest võib kohus riigi ja süüdistatava vastastikused menetluskulu hüvitamise

nõuded (välja arvatud sundraha nõue) tasaarvestada. See tähendab, et olukorras, kus

süüdistatav on kohustatud hüvitama riigil tekkinud menetluskulu ja riik omakorda

süüdistataval tekkinud menetluskulu, ei ole vaja kuluhüvitist mõlemalt poolelt välja

mõista. Kohus võib piirduda sellega, et mõistab otsuse resolutiivosas välja summa, mis

vastab menetluskulude hüvitamise nõuete vahele, ja seda isiku kasuks, kelle nõue on

suurem.

13.4

Eeltoodud seisukohta silmas pidades leiab ringkonnakohus, et E.M. kasuks

riigilt välja mõistetud summa 2293,60 (700+1593,60) eurot tuleb tasaarveldada temalt

riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude, so 1400 euroga. Seega tuleb riigil hüvitada

E.M. le 893 eurot ja 60 senti (2290,60 eurot –1400 eurot).

13.5

Sundraha nõuet tasaarvestada ei saa, sest riigile laekuvat sundraha

sihtotstarbeliselt (ohvriabi seaduse § 32 lg 2 p 1, vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-79-

14, p 52). Seetõttu jääb sundraha 876 eurot E.M. kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)