2-20-11643/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2020.a kell 13.00, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11643

Tsiviilasi

R Hi avaldus pankroti välja kuulutamiseks

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: R H (isikukood xxxx, rahvastikuregistri

järgne elukoht xxxx, viibimiskoht xxxx)

Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (asukoht: (Kotzebue 9

Tallinn 10402, e-mail: peeter.sepper@haldur.eu, telefon:

5054013)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R Hi avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja R Hi (isikukood xxxx, rahvastikuregistri järgne elukoht xxxx,

viibimiskoht xxxx) pankrot 28. oktoobril 2020.a kell 13.00.

3. Nimetada R Hi pankrotihalduriks Peeter Sepper (asukoht: (Kotzebue 9 Tallinn

10402, e-mail: peeter.sepper@haldur.eu, telefon: 5054013).

4. Määrata R Hi võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18. november 2020. a

algusega kell 10.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Saata määruse ärakiri R Hile, pankrotihaldurile ja Rahandusministeeriumile.

7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

8. Määrata R Hi ajutise halduri Peeter Sepperi töötasuks 785,40 eurot (sh

käibemaks) ja vajalike kulutuste hüvitiseks 84,44 eurot (sh käibemaks), kõik

kokku 869,84 eurot (sh käibemaks).

9. Jätta menetluskulud R Hi kanda.

10. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (12416958)

arvelduskontole nr EE462200221056801647.

11. Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kokku summas 393,44 eurot (sh

käibemaks) välja mõista R Hilt ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ

(12416958) arvelduskontole nr EE462200221056801647.

12. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud

R H esitas 12.08.2020 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt

maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik sõltuvust narkootikumidest, millest

tulenevalt tekkisid võlad. Avalduse kohaselt ei ole võlgnikul sissetulekut või muud vara, mille

arvelt tekkinud rahalisi kohustusi täita. Võlgnik viibib vanglas. R H on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Kohus võttis 15.09.2019 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks

Peeter Sepperi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Peeter Sepper esitas 06.10.2020 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on

võlgnikul kohustusi 14 499,14 euro ulatuses ning vara puudub. Ajutise halduri arvates on

maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg 2 mõttes. Alalise

maksejõuetuse

põhjuseks

on

kuritegude

toimepanemine,

mille

eest

mõisteti

vabadusekaotuslikud karistused. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude

olemasolu ega vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kuivõrd

võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine

haldur kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot.

Kohtumääruse põhjendused

Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina. Võlgnik ajutise halduri

aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja R Hi pankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Peeter Sepperi,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt

14 499,14 euro ulatuses ning vara puudub.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid

pankroti välja kuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud

aluseid, siis kuulutab kohus R Hi pankroti välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda

täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara ja seosed äriühingutega, mistõttu puudub vajadus

määruse kinnistusosakonnale ja äriregistrile saatmiseks.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid

katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja

kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise

avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja

hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise

halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski

võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes

olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka

juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud

kohustustest vabastamise avalduse.

Ajutine haldur on 06.10.2020 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 7,7 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 85 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 758,40 eurot (sh käibemaks) ja vajalike

kulutuste hüvitiseks 84,44 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 869,84 eurot (sh käibemaks).

Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning

kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri

aruandele ega tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot ja kanda see Bürooteenused ja Õigusabi OÜ (12416958)

arvelduskontole nr EE462200221056801647. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri

tasu välja riigi vahenditest.

Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused summas 393,44 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus

välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik