2-19-3471/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3471

Kohtuasi

Tallinn, Vasara tn 2b korteriühistu avaldus XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.12.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja:

Tallinn,

Vasara

tn

2b

korteriühistu

(registrikood 80178019), lepinguline esindaja Andrei

Petrov

Puudutatud isik: XX (sünniaeg XX.XX.XXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada menetlusosaliste taotlused ja võtta määruskaebusele, selle täiendusele ja

vastusele lisatud tõendid toimikusse.

2. Jätta Harju Maakohtu 12.12.2019 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta puudutatud isiku

kanda.

4. Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning määrata

avaldaja

põhjendatud

ja

vajalike

menetluskulude

summaks

määruskaebemenetluses 150 eurot, mis mõista puudutatud isikult XX-lt avaldaja

Tallinn, Vasara tn 2b korteriühistu kasuks välja.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-19-3471

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinn, Vasara tn 2b korteriühistu esitas 06.03.2019 Harju Maakohtule avalduse, mille

14.03.2019 ja 22.08.2019 täienduste järgi palus XX-lt välja mõista majanduskulude võlgnevuse

perioodi 01.04.2018–31.07.2019 eest summas 1528,81 eurot, hüvitise 300 eurot, viivise

perioodi 01.06.2018–21.08.2019 eest summas 67,98 eurot ning edasiulatuvalt alates 22.08.2019

kuni majanduskulude nõude (1528,81 euro) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Puudutatud isik on Vasara tn 2b–31, Tallinn korteri (registriosa nr 6070701) omanik ja

avaldaja liige, kuid ei täida ettenähtud viisil oma kohustust tasuda korteriühistule

majandamisteenuste eest. Puudutatud isikul on võlgnevus majandamisteenuste eest summas

1528,81 eurot, mis on tekkinud ajavahemikul 01.04.2018–31.07.2019. Sellele lisandub viivis

seaduses sätestatud määras.

3. Perioodil 10.01.2019–23.01.2019 olid puudutatud isiku korteris aknad avatud. Avaldaja

hoiatas puudutatud isikut akende sulgemise vajadusest ning selle tõttu kahju tekkimise

võimalusest. Kuna väga madala õhutemperatuuri tõttu võinuks küttesüsteem läbi külmuda ning

torud lõhkeda, pöördus avaldaja kahju vältimiseks EstBalt OÜ poole, kes sulges puudutatud

isiku korteri aknad (neljandal korrusel) tõstuki abil. EstBalt OÜ väljastas teenuste eest

avaldajale arve summas 300 eurot, mille hüvitamist nõuab avaldaja puudutatud isikult.

4. Maakohus võttis avalduse menetlusse ja toimetas kohtuasja materjalid puudutatud isikule

isiklikult kätte. Puudutatud isik ei esitanud avalduse osas kohtule omapoolset seisukohta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas avaldaja nõude ja mõistis puudutatult isikult välja hüvitise 300 eurot,

perioodi 01.04.2018–31.07.2019 kommunaalkulude võlgnevuse 1528,81 eurot, nimetatud

summalt seisuga 21.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivise 67,98 eurot ning samalt

põhisummalt viivise edasiulatuvalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

22.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude suurus.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

puudutatud isiku kanda ja määras need ka rahaliselt kindlaks.

6. Puudutatud isikule kuulub korter asukohaga Vasara tn 2b–31, millest tulenevalt on

puudutatud isik avaldaja liige. Avaldaja poolt kohtule tabeli kulul esitatud ülevaade kajastab

puudutatud isiku poolt tasumata makseid, mille sisuks on hooldus- ja remondikulud,

elamukindlustus, küte, maagaas, prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter. Avaldaja

põhinõue on kvalifitseeritav korteriühistu majandamiskulude nõudena korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-te 1 ja 2 alusel ning viivise nõude õiguslikuks aluseks on

sama seaduse § 42 lg 1. Avaldaja saab nõuda rahalise kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 108

lg-le 1. Maakohus pidas avaldaja nõudeid õiguslikult põhjendatuks ja tõendatuks ning rahuldas

avalduse tervikuna. See tingis ka kõigi menetluskulude jätmise puudutatud isiku kanda.

2-19-3471

Määruskaebus

7. Puudutatud isik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse. Puudutatud isik ei tasunud

kommunaalkulude arveid seetõttu, et sai avaldajalt arved esmakordselt alles 06.01.2020. Enne

seda avaldaja talle arveid ei saatnud. Korter oli perioodil 10.01.2017–30.09.2018 välja üüritud

ning puudutatud isik eeldas, et arved tasub üürnik. Ka akna sulgemisega seotud kulu peaks

tasuma isik, kes jättis akna lahti. Menetluskulud ei ole vajalikud.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

8.1. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isik on tasunud kõik majandamiskulud,

mistõttu on ta nõude sisuliselt õigeks võtnud. Korteriomanik vastutab korteris toimuva eest.

Puudutatud isik ei ole teatanud avaldajale oma sidevahendite andmeid. Maksuamet ei väljasta

andmeid ilma kohtu sellekohase päringuta. Avaldajal ei ole juurdepääsu ka Soome

rahvastikuregistrile. Võlgniku andmeid ei osanud öelda ka politsei. Avaldaja toimetas teated ja

arved kätte postkasti panekuga, nagu kõikidele teistele korteriomanikele.

9. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ning § 659 kohaselt

neid ei korda.

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Avaldaja rolli korteriühistuna ja puudutatud isiku oma selle liikmena, samuti maakohtu

tuvastatud asjaolusid arvete ja maksete summade ning kuupäevade osas pole menetlusosalised

määruskaebemenetluses kahtluse alla seadnud. Puudutatud isik on pärast maakohtu määruse

tegemist temalt välja mõistetud summa tasunud, nõustudes seega võlgnevuse olemasolu ja selle

suurusega. Sellele vaatamata selgitab ringkonnakohus lühidalt, miks ei välistanuks kaebuses

esitatud väited ka nende õigeaegse esitamise korral avalduse rahuldamist.

11.2. KrtS § 40 alusel peab majandamiskulud korteriühistu ees kandma korteriomanik. Seetõttu

ei omanud vaidluse lahendamisel tähtsust, kas puudutatud isikul oli menetlusvälise kolmanda

isikuga sõlmitud eluruumi kasumiseks üürileping, millised olid selle lepingu tingimused ja kas

üürnik oma lepingujärgseid kohustusi puudutatud isiku ees täitis. Võimalikud üürilepingu

rikkumisest tulenevad nõuded tuleb puudutatud isikul esitada üürniku vastu ning need ei puutu

korteriomaniku ja korteriühistu vahelisse suhtesse.

11.3. KrtS § 31 lg 4 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et /…/ ajutised elanikud ja

korteriomandit kasutavad isikud järgivad sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut, sh

kohustuvad hoidma korteriomandi eriomandi piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis

tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe

kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. KrtS § 31 lg 5 järgi on korteriomanik kohustatud

korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Eeltoodust

2-19-3471

tulenevalt pidi puudutatud isik korraldama korteriomandi valitsemise ja korteriomaniku

kohustuste täitmise ka enda äraolekul. Kui omaniku loal korteriomandit kasutanud isikud neid

kohustusi rikkusid, vastutab korteriühistu ees puudutatud isik kui korteriomanik ja ühistu liige.

11.4. KrtS § 46 lg-te 1 ja 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud teatama korteriühistule oma

olemasolevate sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi. Kui

korteriomaniku elu- või asukoht erineb korteriomandi asukohast, on korteriomanik kohustatud

korteriühistule teatama ka oma elu- või asukoha postiaadressi. Puudutatud isik ei ole menetluses

esitanud väidet ega tõendeid, et ta oleks nimetatud kohustuse täitnud ja teatanud korteriühistule

oma elukoha aadressi või sidevahendite andmed. Sellest tulenevalt oli korteriühistul KrtS § 46

lg 3 järgi õigus lugeda korteriomaniku elukohaks korteriomandi asukoht ning jätta arved ja

teated korteriomandi juurde kuuluvasse postkasti. Ekslik on kaebuses esitatud väide, et avaldaja

oleks saanud menetluskulusid vältida seeläbi, et oleks asunud puudutatud isiku välisriigis

asuvat elukohta omal algatusel Soome rahvastikuregistrist või Maksu- ja Tolliametist välja

selgitama.

11.5. Korteriomanik ei saa majandamiskulude tasumisest kõrvale hoida seeläbi, et ei tunne oma

korteriomandi ja sellega kaasnevate kulude tasumise vastu huvi ega teata korteriühistule ka

enda kehtivate sidevahendite andmeid. Kui puudutatud isikul ei olnud võimalik arveid ja teateid

postkasti kaudu kätte saada, tulnuks ühistule teatada toimivad sidevahendite andmed ning

paluda arved edastada e-kirjaga. Isegi kui kokkuleppe alusel pidi arved tasuma kolmas isik

(üürnik), vastutas arvete tasumise eest sellegipoolest puudutatud isik kui korteriomanik.

12. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Samasugune õigus on kaebusele vastuvaidleval menetlusosalisel. Ringkonnakohus

rahuldab menetlusosaliste taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks ja

võtab need tsiviilasja toimikusse (määruskaebusele lisatud 30.11.2019 arve nr 11-31 ja makse-

korraldused; vastusele lisatud puudutatud isiku 05.01.2020 e-kirja ja avaldaja 06.01.2020

vastuse väljatrükk).

13. Maakohus on põhjendatult jätnud kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda. Kaebuse

rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

14. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata avaldaja

kulunimekirja alusel. Avaldaja taotleb 150 euro hüvitamist 1,5 tunni õigusteenuse eest

tasumääraga 100 eurot/h. Esindaja ajakulu kaebuse ja selle täiendusega tutvumisel ning

kaebusele vastamisel saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Puudutatud isiku esindaja

tasumäär on mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga. Samast tunnitasu määrast lähtus ka

maakohus ja seda puudutatud isik kaebuses ei vaidlustanud. Seega tuleb puudutatud isikul

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hüvitada summas 150 eurot (= 1,5 × 100).

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi

teine lause sätestab, et kui maakohtu määruse peale saab seaduse järgi esitada määruskaebuse,

saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ka

Riigikohtule, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 617

lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav