2-20-11961/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-20-11961/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 1
Full text
1
K O H T U O T S U S Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-11961 Tsiviilasi Keila Linna Keila Linnavalitsuse kaudu hagi O R (R) vastu 1 171,92 euro ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 1 252,94 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu) (rgkood 75014422, asukoht: Keskväljak 11, Keila linn 76608, Harju maakond), Hageja lepinguline esindaja: Reelika Tuisk (isikukood 48008230267, Intrum Estonia AS, e-post: reelika.tuisk@intrum.com); Kostja: O R (isikukood xxxx, Postiaadress: xxxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja O R suhtes, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud. 2. Mõista kostjalt O Rlt (isikukood xxxx) hageja Keila linna Keila Linnavalitsuse kaudu (registrikood 75014422) kasuks välja lapse hoiuja alushariduse teenuse osutamise eest väljastatud arvete nr 646, 1369, 3743, 4487, 5368, 5975, 6551, 7547, 8317, 587 ja 1564 alusel võlgnevus 1 012,71 eurot, viivised (perioodi 31.01.2018- 18.08.2020 eest) 159,21 eurot, s.o kokku 1 171,92 eurot. 3. Mõista kostja O Rlt hageja Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu) kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.08.2020 põhivõlasummast 1 012,71 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 853,50 eurot. 4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1. Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2. Mõista kostjalt O Rlt hageja Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu) kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 400 eurot (s.o 200 eurot riigilõiv ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 200 eurot).
2 4.3. Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (400 eurolt) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: 1. Hageja esitas 18.08.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, mille kohus võttis 07.09.2020 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2. Nõude aluseks on hageja poolt kostjale lapse hoiuja alushariduse teenuse osutamise eest väljastatud arved nr 646, 1369, 3743, 4487, 5368, 5975, 6551, 7547, 8317, 587 ja 1564, mis on kostja poolt tasumata. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 1 012,71 eurot, viivist (perioodi 31.01.2018-18.08.2020 eest) 159,21 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja nõuab kostjalt ka
3 menetluskulude (riigilõivu 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot) hüvitamist ja menetluskuludelt viivist. 3. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte posti teel 23.09.2020. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.10.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud. 4. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud 5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). 6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 7. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3 töötunni eest, kokku 300 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikese mahuga, mistõttu on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 200 eurot. 8. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 9. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtu täiendavad selgitused 10. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 11. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik