2-19-123878/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28.10.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-123878

Tsiviilasi

E Ji (J) ja R Ji (J) hagi K Ji (J) vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Kummagi hageja osas 2430 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad: E J (isikukood XXX) ja R J (isikukood XXX),

seaduslik esindaja I J (isikukood XXX, elukoht XXX),

lepinguline

esindaja

Erika

Scholler

(e-post:

erika@stklaw.ee);

Kostja: K J (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline

esindaja Olga Väina (e-post: ramstor.ou@mail.ru).

Asja läbivaatamine

14.05.2020 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata E Ji ja R Ji hagi K Ji vastu elatise nõudes.

2. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte

endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

2-19-123878

2 (11)

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagejad esitasid 30.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

28.10.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse, mida parandasid 18.11.2019, 28.11.2019 ja

10.12.2019 menetlusdokumentidega lähtuvalt kohtu 31.10.2019, 22.11.2019 ja 09.12.2019

puuduste kõrvaldamise määrustest. Hagejad palusid välja mõista kostjalt K J hagejate E Ji ja R

Ji kasuks perioodi 01.07.2019-27.10.2019 eest kahjuhüvitis kummagi hageja osas summas

371,16 eurot. Lisaks palusid hagejad kostjalt välja mõista igakuine elatis kummagi hageja

kasuks alates 28.10.2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni miinimumsummas muutuva

suurusena.

14.05.2020 toimunud kohtuistungil täpsustasid hagejad oma nõuet paludes kostjalt välja mõista

kostjalt kummalegi hagejale igakuine elatis perioodil 28.10.2019-01.12.2019 summas 270 eurot

ning tagasiulatuv elatis ajavahemiku 01.07.2019-27.10.2019 eest kummalegi hagejale summas

742,32 eurot.

Hagejad tõid esile järgmised asjaolud:

-

E J ja R J on sündinud K Ji ja I Ji kooselust;

-

Vanemate vahelised suhted purunesid pöördumatult 2018.aastal ja vanemad lahutasid

abielu xxx.a.;

-

Hagejad elavad püsivalt koos oma ema, I Jiga, kes katab igakuiselt hagejate

ülalpidamiskulud ning tagab ka muud jooksvad kulutused;

-

Kostja ja hagejad ei ela koos, mistõttu on kostjal kohustus oma lapsi ülal pidada. Kostja

ei ole oma ülalpidamiskohustust täies mahus vabatahtlikult täitnud;

-

Hagejad nõuavad kostjalt elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.07.2019-27.10.2019 eest

kokku summas 742,32 eurot võttes aluseks, et kostja oli kohustatud maksma kummalegi

hagejale 270 eurot kuus ning kostja on tasunud perioodil 01.07.2019-27.10.2019 elatist

kokku summas 1348 eurot.

Hagejad omapoolset seisukohta kostja hagivastusele ei esitanud.

26.05.2020 esitasid hagejad seisukoha, milles tõi välja järgmised asjaolud:

-

Hagejate vanemad ei ela koos alates juulist 2019.a, mil kostja kolis hagejate seadusliku

esindaja palvel korterist välja ja hagejad jäid oma seadusliku esindaja ülalpidamisele;

-

Hagejad tõid välja, et nende igakuised vajadused oli järgmised:

Kuu

E J

R J

Juuli 2019

566,41 eurot

520,75 eurot

August 2019

742,42 eurot

517,75 eurot

September 2019

590,95 eurot

641,63 eurot

Oktoober 2019

603,97 eurot

589,76 eurot

November 2019

568,75 eurot

572,89 eurot

2-19-123878

3 (11)

 Hagejad viitavad Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt vanemate erineva

sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises

vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile;

 Hagejate seadusliku esindaja sissetulek oli juuli kuni august lastetoetus summas 120

eurot, oktoobris ja novembris 562,72 eurot ning perioodil juuli kuni november 2019

toetas hagejate seaduslikku esindajat tema ema (laste vanaema).

14.07.2020 esitasid hagejad arvamuse, mille kohaselt toovad veelkord välja, et vanemad ei ela

koos alates juulist 2019.a – asjaolu, et kostja on teinud hagejate seaduslikule esindajale

ülekande, mis on ka tagastatud, ei tähenda, et vanemad elasid koos; hagejate seaduslik esindaja

on esitanud kohtule tšekid tõendamaks hagejate kulutusi, kuid tal ei ole võimalik esindata kõiki

tšekke ja tõendada iga kulu.

2. Kostja esitas 06.01.2020 hagivastuse, milles vaidles nõudele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:

-

E J elab alates novembri lõpust 2019.a pidevalt kostja juures;

-

Vaatamata asjaolule, et E J elab kostja juures, jättis hageja lapsetoetuse suuruses 60

eurot endale;

-

Kostja võtab õigeks, et pärast vanemate abielulahutust jäid hagejad elama koos oma

emaga. Hagejad jäid koos oma emaga alates juulist 2019 kuni augusti lõpuni 2019 elama

kostja korterisse, mille kommunaalkulud tasus kostja seni, kuni lapsed elasid kostja

kodus;

-

Alates augustist 2019 kandis kostja hagejate seadusliku esindaja arvele 450 eurot;

-

Kostja ei kaotanud omalt poolt sidet lastega ning veetis nendega puhkepäevadel aega;

-

Hagejate väide, et hagejad elavad püsivalt koos oma ema I Jiga, kes katab igakuiselt

nende ülalpidamiskulud ning tagab ka muud jooksvad kulutused ei vasta tõele, kuna E

Ji igakuised ülalpidamiskulud katab alates novembrist 2019 kostja;

-

Hagejate igakuised kulutused on ülepaisutatud ja põhjendamatud. Hagejate seaduslik

esindaja ei saanud kulutada mõlema lapse tarbeks summat suuruses 1407 eurot ning

lisaks 120 eurot. Hagejate igakuised kulutuse 1 lapse kohta ei saa olla 712,89 eurot;

-

Tagasiulatuva elatise nõude osas toob kostja välja, et hagejad ei ole nõudnud

tagasiulatuva elatise perioodil kostjalt elatist kehtivas alammääras.

18.06.2020 seisukohas tõi kostja välja järgmist:

 Juulis 2019 oli kostjal hagejatel ja hagejate seaduslikul esindajal ühine majapidamine ja

elati koos ühes korteris. Hageja ja kostja tegutsesid ühise majapidamise nimel ja pidasid

koos lapsi üleval;

 Hageja ei töötanud ega omanud sissetulekut alates vanemate kooselu algusest kuni

augusti või septembrikuuni 2019.a;

 Kostjale on arusaamatu, miks hagejate seaduslik esindaja on alates augustist 2019

korduvalt kostjale osaliselt tagasi kandnud kostja poolt tasutud elatist hagejatele. Kostja

järeldab, et hagejate seaduslik esindaja ei vaja elatist lastele, kui võtab elatist vastu oma

tahtmisest lähtuvalt;

 Kostja on elatist kandnud lastele selgusega „Alimendid lastele /…/ eest vastavalt

kokkuleppele“;

2-19-123878

4 (11)

 E J kolis kostja juurde 21.11.2019 ja elab seni kostjaga;

 Hagejate seaduslik esindaja on saanud perioodil detsember 2019-aprill 2020 igakuist

lastetoetust 60 eurot E Ji eest ega ole kandnud lapsetoetust kostjale, kellega E J elab.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

4. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki

pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse

rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis

asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

5. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse

ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

6. Hagejate rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda

rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel, mille kohaselt

on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning igakuine elatis ühele lapsele ei või

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selle eeldused

on järgmised: 1) kostja on hagejate esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS

§ 3 p 6; VÕS § 80 lg 1); 2) hagejad on alla 18 aasta vana; 3) tuvastatud on kohustuse

rikkumine – kostja ei anna hagejatele elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hagejad ei suuda

end ise üleval pidada.

7. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud

andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hagejad on

väitnud, et kostja on nende isa ja esitanud sünnitunnistused tõendamaks sama. Kostja ei ole

antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning

seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4). Seega on esimene eeldus täidetud.

8. Nõude teine eeldus on samuti täidetud, kuivõrd hagejad olid hagi esitamise ajal ja on ka

jätkuvalt alla 18-aasta vanad. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus

lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (TsMS § 231 lg 4).

Seega on ka teine eeldus täidetud.

2-19-123878

5 (11)

9. Kolmanda eelduse puhul oli vajalik tuvastada, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk

kostja ei anna hagejatele elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. Nimetatu osas saaks

eelduslikult lähtuda asjaolust, et hagejate vajadused on seaduses sätestatud alammääras,

kuivõrd hagejad ei nõua elatist seda ületavalt (PKS § 101 lg 1). Kostja on vaielnud hagejate

vajadustele vastu, tuues välja, et alates 21.11.2019 elab E J kostjaga ning kostja kannab kõik

E Ji ülalpidamiskulud, hagejate poolt välja toodud kulud on ülepaisutatud ja

põhjendamatud, hagejate seaduslik esindaja ei ole tagasiulatuva elatise perioodil nõudnud

kostjalt suuremas mahus elatise tasumist, kui kostja tasus ning kostja hinnangul puudusid

hagejate seaduslikul esindajal sissetulekud, mis oleksid võimaldanud hagejatele

väljatoodud suuruses ülalpidamist anda.

10. Tagasiulatuva elatise nõue perioodil 01.07.2019-27.10.2019.a.

Perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt saab tagasiulatuvalt elatist nõuda ühe aasta eest

enne elatisehagi esitamist. Nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud

isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks

enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni

ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt

raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik

ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud.

Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates

(RKTKo 3-2-1-136-13, p 12).

Hagejad on välja toonud, et nõuavad kostjalt tagasiulatuva elatise tasumist perioodi

01.07.2019-27.10.2019 eest kummalegi lapsele summas 742,32 eurot, mis lähtub

arvestusest, et miinimumelatise määr tagasiulatuva elatise perioodil oli 270 eurot kuus

hageja kohta, kostja on nimetatud perioodil tasunud hagejatele elatist kokku 1348 eurot ning

seetõttu leiavad hagejad, et kostja on elatise tasumisega võlgnevuses hagejate kohta kokku

summas 742,32 eurot (2090,32-1348=742,32 eurot).

Kostja on välja toonud, et on tasunud igakuiselt alates augustist novembrini lastele elatist

summas 450 eurot kuus ning vaidlustab hagejate kulud. Kostja hinnangul võiks keskmine

kulu toidule olla 100 eurot (mitte 138 eurot), kuna laps on 5 päeva nädalas koolis, lisaks on

kostja hinnangul maksimaalne ravikulu kuus 10-15 eurot (mitte 43 eurot). Vihikute-

pliiatsite kulu on kostja hinnangul maksimaalselt 10 eurot. Hügieenivahendeid 15 eurot

kostja ei vaidlusta ning kostja on nõus, et ravimitele kulub kuus 8-10 eurot. Kostja

vaidlustab riiete ja jalanõude kulu ning ei nõustu kooliekskursioonide kuluga, leides, et

sellele kulub 5-10 eurot kuus (mitte üle 30 euro). Kostja vaidlustab puhkuse kulu ning tõi

välja, et maksis ise huviringide eest.

Hagejate esindaja tõi välja, et koolitarbed ja hügieenitarbed on toidukulu sees, lapsed

söövad palju, 138 eurot kuus on võetud minimaalselt, on kostja riisiko, kui ta ei soovi

lapsele vitamiine anda, vaktsineerimise osas on esitatud keskmine kulu ning sünnipäevapeo

korraldamise kulu on jagatud kuude lõikes. Hagejate hinnangul on autoliising kulu, millele

võib küsimärgi panna – ema viib last kuhu vaja. Hagejate hinnangul on normaalne tagada

lapsele kord aastas 2-nädalane puhkus xxx. Hagejad leiavad et küte 10 eurot kuus on vähe

ning juhul, kui kostja on maksnud huviringi eest, siis see oli mingi muu huviring – need

huviringid, mis valis ema, on ta ise maksnud ja need, mis valis isa, on tema maksnud.

Kohus on eelnevalt menetlusosalistele selgitanud, et juhul, kui kostja soovib tugineda

asjaolule, et hagejate igakuised kulud on väiksemad, kui kahekordne miinimumelatise määr

(2019.a 540 eurot, 2020.a 584 eurot hageja kohta kuus), lasub hagejate tegelike kulude

tõendamiskoormis kostjal. Kostja on menetluses esitanud tõenditena oma pangakonto

2-19-123878

6 (11)

väljavõtted perioodil 01.07.2019-30.09.2017, millest nähtub kostja poolne osaline kulude

kandmine, kuid millest ei nähtu andmeid, millele tuginedes saaks kohus asuda seisukohale,

et hagejate igakuised ülalpidamiskulud ei ole tagasiulatuva elatise nõude perioodil vähemalt

kahekordses miinimumelatise määras.

Poolte vahel puudub vaidlus, et perioodil 01.07.2019-27.10.2019 on kostja tasunud hagejate

ülalpidamiseks elatist hageja seadusliku esindaja arvelduskontole kokku 1348 eurot.

Poolte poolt esitatud tõenditest lähtuvalt leiab kohus, et hagejad ei ole 26.05.2020

menetlusdokumendis väljatoodud igakuiseid kulusid korrektselt hinnanud, seejuures esi ole

hagejad ammendavalt välja toonud igakuiseid kulusid eluasemele ja kommunaalteenustele

– asjaolu, et kostja on osaliselt antud perioodil nimetatud kulud kandnud ei tähenda, et

hagejatel antud perioodil poleks nimetatud kulusid esinenud vaid seda, et kostja on antud

kulud ka hagejate eest tasunud vahetult teenusepakkujatele, mis nähtub kostja

kontoväljavõtetest.

Riigikohtu 07.02.2018.a lahendist tsiviilasjas nr 2-15-15909 lähtuvalt määratakse lapse

ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses

olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). (p 12).

Kohus selgitab hagejatele, et igakuise elatise väljamõistmise aluseks on igakuised

põhjendatud ja vajalikud kulud hagejate ülalpidamiseks. Seejuures juhib kohus tähelepanu

asjaolule, et hagejad on esitanud kohtumenetluses tšekke, maksekorraldusi ja arveid, kuid

ei ole selgelt välja toonud, mida millise tõendiga tõendada soovitakse ja millest nähtub

hagejate igakuiste põhjendatud ja vajalike kulude suurus 26.05.2020 menetlusdokumendis

toodud ulatuses. Hagi aluseks olevate asjaolude ammendav esitamine on hagejate ülesanne

ning kõik hagi aluseks olevad asjaolud peavad selguma hagiavaldusest. Kohus ega kostja ei

pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab

ise tooma selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab (vt Riigikohtu 16.12.2013.

a otsus tsiviilasjas nr 3 2-1-141-13, p 17, samuti selles viidatud 20.10.2004. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-109-04, p 25).

Lähtuvalt eelpoolviidatud RKTKo-st tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, on tagasiulatuva elatise

nõude osas vajalik hagejatel tõendada, et nad on tagasiulatuva elatise nõude perioodil, s.o

01.07.2019-27.10.2019 kostjalt elatist nõudnud ja/või viidanud, et kostja poolt antav elatis

on ebapiisav. Hagejad vastavasisulisi tõendeid kohtu ette toonud ei ole. Kostja on välja

toonud, et tasus hagejatele elatist 450 eurot kuus, mille maksekorralduses on selgituses mh

fraas „vastavalt kokkuleppele“. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks

pooltevaheline vastavasisuline kokkulepe, hagejad ei ole välja toonud, et elatise maksmise

osas summas 450 hagejatele kokku poolte vahel kokkulepe puudus.

Kohtu hinnangul ei ole hagejate nõue tagasiulatuva elatise saamiseks perioodil 01.07.2019-

27.10.2019 põhjendatud. Vaidlus puudub, et kostja on tasunud hagejate seaduslikule

esindajale nimetatud perioodil elatist 1438 eurot. Täiendavalt on kostja tasunud hagejate

eluaseme- ja kommunaalkulusid vahetult teenusepakkujatele. Hagejad ei ole kohtu ette

toonud asjaolusid, millest nähtuks elatise nõudmine tagasiulatuva elatise perioodil

suuremas summas, kui kostja hagejatele tasus ning kohtu hinnangul on märgilise tähtsusega

kostja pangakonto väljavõtetest nähtuvad arveldused, kus kostja on kandnud hagejate

2-19-123878

7 (11)

seaduslikule esindajale hagejate jaoks raha, kuid hagejate seaduslik esindaja on nimetatud

summa kostjale tagasi kandnud.

Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole rikkunud hagejate suhtes

ülalpidamiskohustust tagasiulatuva elatise nõude perioodil 01.07.2019-27.10.2019.

11. Elatise nõue perioodil 28.10.2019-01.12.2019

Hagejad on välja toonud, et kostja ei täida vajalikus ulatuses ülalpidamiskohustust ning

hagejad on täielikult oma ema I Ji ülalpidamisel. 14.05.2020 toimunud kohtuistungil muutis

hageja oma nõuet ning kinnitas, et alates 01.detsembrist 2019 elab E J kostjaga, kes kannab

tema ülalpidamiskulud vahetult. Hagejad palusid kostjalt välja mõista kummalegi hagejale

igakuise elatise miinimummääras muutuva suurusena alates 28.10.2019 kuni 01.12.2019.

Hagejad kinnitasid, et oktoobris ja novembris 2019 olid hagejad 100% hagejate seadusliku

esindaja ülalpidamisel.

Hagejad tõid välja, et nende igakuised kulud oktoobris ja novembris 2019 olid E Jil

vastavalt 603,97 ja 568,75 eurot ja R Jil vastavalt 589,76 ja 572,89 eurot. Hagejad on

26.05.2020 esitatud tõenditega tõendanud oma igakuiseid kulutusi osaliselt.

Kostja vaidles hagejate igakuistele ülalpidamiskuludele vastu. Kostja ei ole tõendanud

hagejate tegelikke kulusid ning hagejad ei ole ammendavalt välja toonud ja tõendanud oma

igakuiseid põhjendatud ja vajalikke ülalpidamiskulusid (käsitletud ka tagasiulatuva elatise

punktis).

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on tasunud oktoobris ja novembris hagejate

ülalpidamiseks 450 eurot.

Riigikohus on leidnud, et elatist võib vähendada alla miinimummäära, arvestades

kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui

asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (Riigikohtu 19.10.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3—

2-1-119-15, p 11; 22.03.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kindlaks teha, kui suur on hagejate ülalpidamise ulatus

lähtuvalt laste vajadustest ja nende tavalisest elulaadist (PKS § 99 lg 1).

Hagejate igakuised vajadused oktoobris ja novembris 2019 olid järgnevad:

Kulu liik

E J

R J

Okt. 2019

Nov. 2019

Okt. 2019

Nov. 2019

Toit

140,10

79,38

140,10

79,38

Pesuvahendid ja hügieen

Koolitarbed

Erinevad apteegid

Vaktsineerimine

Vitamiinid

Täiendav vaktsineerimine

-

12,50

-

12,50

2-19-123878

8 (11)

Riided

Jalatsid

SPA

5,50

5,50

5,50

5,50

Kino

Sünnipäev

Sünnipäeval käimine

-

-

-

Kohvik

-

Mänguasjad

-

-

-

Sünnipäeva kingitus

-

-

-

Huviringid

-

-

Kommunaalteenus

23,38

27,63

23,38

27,63

Telefon

6,99

6,99

-

-

Puhkus kord aastas

Kütus

Lasteaed

-

-

70,88

65,88

Telefoni remont

-

-

-

Kokku:

603,97

568,75

589,76

572,89

Kohtu hinnangul nähtub hagejate poolt esitatud kuludest, et nende hulgas on kajastatud

kulud, mis eelduslikult võiksid olla igakuiselt samas suurusjärgus, kuid mis oktoobris ja

novembris erinevad oluliselt (toit), kulusid, mis ei ole igakuised kulud (nt täiendav

vaktsineerimine, mänguasjad, telefoni remont, sünnipäeva kingitus, sünnipäeval käimine),

kulud, mille suurus on ülepaisutatud (nt riided ja jalatsid), kulud, mille kandmise vajadust

ei ole hagejad põhistanud (kütus) ning kulud, mis on olemuselt toreduslikud, mitte hagejate

ülalpidamiseks vajalikud ja põhjendatud kulud (spa, kino, sünnipäev, kohvik, puhkus kord

aastas).

Hagejad on välja toonud, et nende kulu toidule oli oktoobris 2019 summas 140,10 eurot ja

novembris 2019 summas 79,38 eurot. Hagejad ei ole välja toonud, millest on tingitud

oluline erinevus toidukulude osas järjestikuste kuude lõikes. Kostja hinnangul on

põhjendatud toidukulu 100 eurot hageja kohta. Kohus nõustub kostjaga ning leiab, et

mõistlikud kulud kasvava lapse toidule on 100 eurot kuus.

2-19-123878

9 (11)

Hagejad on välja toonud, et nende kulud pesuvahenditele ja hügieenile on 13 eurot kuus.

Kostja nimetatud kulule vastu ei vaielnud. Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus kummagi

hageja kulu pesuvahenditele ja hügieenile 13 eurole kuus.

Hagejad on välja toonud, et nende kulud koolitarvetele on 10 eurot kuus. Kostja nimetatud

kulule vastu ei vaielnud. Eelpooltoodust lähtuvalt hindab kohus kummagi hageja kulu

koolitarvetele 10 eurole kuus.

Hagejad on välja toonud, et nende kulud ravimitele, vitamiinidele ja vaktsineerimisele olid

oktoobris kokku 32 eurot hageja kohta oktoobris 2019 ja 44, 50 eurot novembris 2019.

Kostja hinnangul peaks ravikulu olema 10-15 eurot kuus ning on nõus, et ravimitele kulub

kuus 8-10 eurot. Kohtuhinnangul on hagejad toonud välja ka kulu, mida ei kanta igakuiselt

(nt täiendav gripivaktsiin). Kohtu hinnangul on põhjendatud igakuine kulu ravimitele,

vitamiinidele ja vaktsineerimisele kokku 20 euro ulatuses kummalegi hagejale.

Hagejad on välja toonud, et nende igakuised kulud riietele on 80 eurot hageja kohta kuus ja

jalanõudele 50 eurot hageja kohta kuus. Kostja hinnangul on kulud ülepaisutatud. Kohus

nõustub kostjaga. Kohtu hinnangul on tegemist aktiivses kasvueas lastega, kelle puhul on

põhjendatud igakuised kulud riietele ja jalanõudele kokku 60 euro ulatuses hageja kohta.

Hagejad on välja toonud, et nende kulud spale, kinole, kohvikus käimisele, sünnipäevadele,

sünnipäevadel käimisele, sünnipäevakingitustele (edaspidi summaarselt: meelelahutusele)

olid E Jil oktoobris summas 62,50, novembris summas 90,50 eurot ning R Jil oktoobris

77,50 eurot ja novembris 62,50 eurot. Kostja hinnangul on kulud ülepaisutatud. Kohus

nõustub kostjaga. Kohtu hinnangul on valdavalt tegemist toreduslike kulutustega, mida võib

hagejatele teha, kuid mille kandmine ei ole nende ülalpidamisel vältimatult vajalik ja

põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud igakuised kulud kummagi hageja

meelelahutusele 30 euro ulatuses.

Hagejad tõid välja, et R Jil oli novembris 2019 30 euro suurune kulu mänguasjadele. Kohtu

hinnangul on kulu mänguasjadele põhjendatud, kuid hagejate poolt esitatud andmetest

nähtuvalt ei kanna hagejad igakuiselt nimetatud kulu väljatoodud suuruses. Kohtu

hinnangul on põhjendatud R Ji kulu mänguasjadele 15 euro ulatuses igakuiselt.

Kohtu hinnangul on põhjendatud E Ji igakuine kulu huviringidele summas 61 eurot ja

telefonile summas 6,99 eurot, R Ji kulu lasteaiale keskmiselt summas 68,38 eurot kuus.

Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud hagejate kulu kommunaalteenustele keskmiselt

25,51 euro ulatuses kuus hageja kohta.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hagejate kulu kord aastas toimuvale puhkusele, mille

kulu on 100 eurot kuus hageja kohta. Tegemist on toredusliku kuluga, mille kandmine ei

ole hagejate ülalpidamiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud kulu kütusele, mille küsitavusele viitasid hagejad ka kohtuistungil ise ja mille

osas ei ole hagejad põhjendanud kulu kandmise vajalikkust.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik E Ji igakuise kuluna välja tuua kulu telefoniremondile

summas 75 eurot – antud kulu on põhjendatud jagada aastasele perioodile, mis teeb E Ji

igakuiseks kuluks telefoniremondile 6,25 eurot.

Eelpooltoodust lähtuvalt saab kohus asuda seisukohale, et E Ji igakuised vajalikud ja

põhjendatud kulud on 332,75 eurot kuus ja R Ji igakuised vajalikud ja põhjendatud kulud

on 341,89 eurot kuus, millest ½ kandmise kohustus oli kostjal.

Eelpooltoodust lähtuvalt olid E Ji elatisevajadus perioodil 28.10.2019-01.12.2019 summas

193,22 eurot ((332,75/2/31*4)+(332,75/2/30*30)+(332,75/2/31*1)=193,22).ja R Ji

2-19-123878

10 (11)

elatisevajadus

perioodil

28.10.2019-01.12.2019

summas

198,52

eurot

((341,89/2/31*4)+(341,89/2/30*30)+(341,89/2/31*1)=198,52).

Kostja on tasunud perioodi 28.10.2019-01.12.2019 eest kummalegi hagejale elatist 254,03

eurot ((450/2/31*4)+(450/2/30*30)=254,03). Seega kostja on hagejatele tasunud igakuist

elatist perioodil 28.10.2019-01.12.2019 suuremas määras, kui pool hagejate igakuistes

vajalikest ja põhjendatud kuludest.

Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole rikkunud hagejate

ülalpidamiskohustust tagasiulatuva nõude perioodil ehk ajavahemikus 01.07.2019-

27.10.2019 ega perioodil 28.10.2019-01.12.2019.

12. Kuivõrd eelnevas punktis on kohus leidnud, et eeldused hagejate nõude rahuldamiseks ei

ole täidetud, puudub vajadus täiendavaks nõude rahuldamise eelduste kontrolliks.

13. Hagejad on palunud kohtul kõrvale kalduda hagejate vanemate võrdsetes osades

ülalpidamise andmise kohustusest viidates vanemate erinevale sissetulekule ja varalisele

seisundile.

Käesoleval juhul puudub kohtu hinnangul võimalus vanemate võrdsetes osades

ülalpidamise kohustusest hagejate suhtes kõrvale minna, sest kuigi hagejad on esitanud oma

seadusliku esindaja sissetulekutest ülevaate, mille kohaselt oli hagejate seadusliku esindaja

sissetulekuks juulis ja augustis 2019 lastetoetus kokku summas 120 eurot, oktoobris ja

novembris 2019 562,72 eurot ning perioodil juuli kuni november 2019 toetas hagejate

seaduslikku esindajat hagejate ülalpidamisel hagejate vanaema. Seejuures ei ole hagejate

seaduslik esindaja välja toonud ega tõendanud ammendavalt perioodil 01.07.2019-

01.12.2019 oma sissetulekuid (nt hagejate vanaemalt saadud toetuse suurust, lapsetoetust

hilisematel kuudel). Samuti on hagejate seaduslik esindaja menetluses välja toonud, et on

hagejate igakuiseid ülalpidamiskulusid tasunud ise, ehkki menetluses on tõendatud, et

nimetatud perioodil on kostja andnud samuti hagejatele ülalpidamist ning hagejate

seaduslik esindaja on korduvalt teinud kostjale pangaülekandeid, milles kannab kostja

arvele tagasi kostjalt hagejate seaduslikule esindajale hagejate ülalpidamiskulude katteks

tasutud summasid. Eelpooltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et käesolevas vaidluses

puudub alus vanemate võrdse ülalpidamise kohustusest erinevalt vanemate osalust hagejate

ülalpidamiskulude kandmisel arvestada.

14. Eelpooltoodust lähtuvalt ei täidetud eeldused hagejate nõude rahuldamiseks ei tagasiulatuva

ega elatise nõude osas perioodil 28.10.2019-01.12.2019 ning kohus jätab hagi rahuldamata.

15. Kostja on palunud kohut kohustada hagejaid Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav

igakuine lapsetoetus E Ji eest tasuda K Ji arvelduskontole lähtuvalt asjaolust, et E J elab

alates 01.12.2019 kostjaga.

Kohus juhib kostjate tähelepanu sellele, et perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 kohaselt esitab

perehüvitiste taotlemiseks sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik

vastavasisulise taotluse Sotsiaalkindlustusametile. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise

õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse. Lähtuvalt Riigikohtu

üldkogu 19.10.2020 otsusest haldusasjas nr 3-18-1672, tunnistas Riigikohtu üldkogu

nimetatud otsusega põhiseadusvastaseks ja kehtetuks perehüvitiste seaduse § 6 lg 1 teise

lause osas, milles see säte ei võimalda Sotsiaalkindlustusametil ilma seni toetust saava

vanema nõusolekuta määrata, et lahus elavad vanemad saavad ühise lapse eest lapsetoetust

ja lasterikka pere toetust kordamööda, kui see laps kasvab kordamööda ligikaudu võrdse aja

kestel mõlema vanema peres.

Menetluskulude kindlaksmääramine

2-19-123878

11 (11)

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

17. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu hinnangul on hagejatelt kostja menetluskulude

väljamõistmine hagejate suhtes ebaõiglane, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud

poolte endi kanda.

18. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus

kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata.

19. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi

Kohtunik