2-12-12975/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-12-12975

Kohtuasi

Maardu linna (Maardu Linnavalitsuse kaudu) avaldus

täisealise

isiku

CC

(C)

hoolekandeasutuses

ööpäevaringsele

erihooldusteenusele

paigutamise

tähtaja pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.03.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

CC määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu),

esindajad Julia Saveljeva ja Neeme Sild

Puudutatud isik I CC (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anti

Aasmaa

Puudutatud

isik

II

(eestkostja)

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III AS Hoolekandeteenused Valkla Kodu,

esindaja Elge Härma

Puudutatud isik IV Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Agnes

Sõlg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.03.2020 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud CC menetluskulud riigi kanda ja teiste

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Maardu linn (Maardu Linnavalitsuse kaudu; avaldaja) esitas 30.01.2020 Harju Maakohtule

avalduse täisealise isiku CC (puudutatud isik I; eestkostetav) hoolekandeasutuses

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra.

2. Avalduse kohaselt paigutati puudutatud isik I 02.07.2012 kinnisesse hoolekandeasutusse AS

Hoolekandeteenused Valkla Kodu (Valkla Kodu) ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega

erihooldusteenusele, kus ta viibis ka avalduse esitamise seisuga. Puudutatud isik I põdes

episoodilist stabiilse defektiga F20.02 paranoidset skisofreeniat ja ka teisi haigusi.

Haiguskriitikat puudutatud isikul I ei olnud ja Valkla Kodus viibimist ei pidanud isik vajalikuks.

Halva ravisoostumuse ja perioodiliste psüühilise seisundi ägenemiste tõttu vajas isik pidevat

tugevdatud

järelevalvet.

Varasemalt

pikendas

maakohus

20.02.2019

määrusega

hoolekandeasutuses viibimise tähtaega kuni 13.03.2020.

3. Harju Maakohtu 06.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-40688 pikendati puudutatud isiku

I üle seatud eestkostet kuni 06.12.2024 ja eestkostjaks määrati puudutatud isiku I ema XX

(puudutatud isik II; eestkostja). Avaldusele oli lisatud eestkostja kirjalik arvamus, milles ta oli

kategooriliselt vastu Valkla Kodu soovitusele osutada eestkostetavale ööpäevaringset

erihooldusteenust väljaspool kinnist hoolekandeasutust. Eestkostja arvates halvendab

eestkostetav väljaspool kinnist hoolekandeasutust oma tervislikku seisundit alkohoolsete

jookide ja narkootikumide kuritarvitamisega. Eestkostetaval puudus täielikult haiguskriitika ja

ta ei pidanud vajalikuks teenusel viibimist ja ravimite võtmist. Ravimite mittevõtmise korral

tekkisid eestkostetava käitumises koheselt negatiivse iseloomuga kiired muutused.

4. Kohus võttis avalduse 06.02.2020 menetlusse, määras puudutatud isikule riigi õigusabi

korras esindaja, kaasas menetlusse asjast puudutatud isikud ja küsis neilt kirjalikku seisukohta

avalduse osas.

5. Puudutatud isikute seisukohad

6. Valkla Kodu oli seisukohal, et puudutatud isik võiks tulla toime ööpäevaringsel

erihooldusteenusel, kuid lähtudes tema varasemast käitumisest ning haiguskriitika puudumisest

tingitud riskide maandamiseks võiks pikendada ööpäevaringset erihoolekandeteenust koos

peatamisega. Peatamise tingimuste seadmisel oli oluline tagada, et isik võtaks ravimeid ning

hoiduks alkoholist ja narkootilistest ainetest.

7. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) oli arvamusel, et eestkostetava osas oli ära langenud tema

tahtest olenematul erihooldusteenusel viibimise pikendamise vajadus, kuna tema toimetulek

paranes ja talle vajalikku kõrvalabi sai rakendada ka vähem vabadust piiravate meetmetega.

8. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja vaidles avaldusele vastu ja palus

jätta see rahuldamata. Avalduse rahuldamisel palus esindaja peatada puudutatud isiku I

kinnisesse asutusse ööpäevaringsele erihooldusele paigutamine üheks aastaks, pannes temale

kohustuse elada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 100 lg 1 sätestatud teenusel, järgida

hoolekandeasutuse režiimi ja kodukorda ning kohustades täitma hoolekandeasutuse korraldusi,

mitte lahkuma asutusest ilma vastava loata, alluma raviplaanile ja mitte tarvitama alkoholi ja

narkootikume.

9. Kuna eestkostja kirjalik arvamus oli esitatud avalduse lisana, siis ei küsinud kohus

eestkostjalt täiendavat seisukohta. Kohus kuulas 10.03.2020 puudutatud isiku I ära Valkla

Kodus, kes avaldas, et Valkla Kodu ei ole kõige parem koht, kuid võib ka seal elada.

Maakohtu määrus

10. Maakohus rahuldas avalduse ja pikendas puudutatud isiku I hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega üks aasta, st kuni 12.03.2021.

Maakohus peatas isiku hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise

kuni 12.03.2021 järgmistel tingimustel: puudutatud isik kohustub elama SHS § 100 lg 1

sätestatud teenusel ja järgima hoolekandeasutuse režiimi ja kodukorda ning täitma

hoolekandeasutuse korraldusi, mitte lahkuma hoolekandeasutusest ilma vastava loata, alluma

arsti poolt ettenähtud raviplaanile ning mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohus

kohustas eestkostjat viivitamatult teatama kohtule ja kohalikule omavalitsusele isiku psüühilise

seisundi

halvenemisest.

Kohus

tunnistas

määruse

täitmisele

kuuluvaks

määruse

kättetoimetamisega eestkostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 541 lg 4 alusel.

Määruskaebus

11. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles

palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 6, millega kohus tunnistas määruse täitmisele

kuuluvaks selle kättetoimetamisega eestkostjale ning tuvastada, et eestkostetav viibis kinnises

asutuses 14.-16.03.2020 ebaseaduslikult.

12. Valkla Kodu 13.03.2020 teatises oli märgitud, et nad tegid oma parima, et suunata klient

kohtumääruse järgselt ettenähtud teenusele, kuid eestkostja keeldus omaltpoolt koostööst ja ei

olnud valmis eestkostetavale järele tulema. Eestkostja põhjendas oma keeldumist kohtumääruse

punkt 6-le toetudes ja väitis, et kohtumäärus ei olnud temani jõudnud. E-toimiku andmetest ei

nähtunud samuti, et eestkostjale oleks 12.03.2020 määrus kätte toimetatud. Seeläbi ei olnud

määrus määruskaebuse esitamise ajaks muutunud täidetavaks. TsMS § 541 lg 4 kohaldamine

võis viia ebasoovitava tulemuseni, kus määrus ei muutugi täidetavaks. Seeläbi tuli maakohtu

määrus tühistada resolutsiooni p 6 osas. Selle tulemusena muutub määrus täidetavaks üldises

korras, s.o. TsMS § 541 lg 3 järgi selle jõustumisest.

13. Valkla Kodu 13.03.2020 teatisest nähtuvalt ei olnud eestkostetav Valkla Kodust mujale

suunatud. Sotsiaalkindlustusamet teavitas eestkostetava esindajat telefoni teel, et isik suunati

Türi Kodusse 16.03.2020. Varasemalt pikendati maakohtu 20.02.2019 määrusega eestkostetava

ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamise tähtaega kuni

13.03.2020. Seeläbi viibis isik õigusliku aluseta kinnises asutuses perioodil 14.-16.03.2020.

Seega tuli tuvastada, et puudutatud isik viibis kinnises asutuses eelviidatud perioodil

ebaseaduslikult. Ülalviidatud asjaoludel võis eestkostja rikkuda eestkostja kohustusi. Seeläbi

tuleks kohtu poolt algatada tema suhtes järelevalvemenetlus.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

14. Avaldaja ei toetanud maakohtu määruse resolutsiooni p 6 tühistamist, kuna see võis

tulevikus tekitada arusaamatusi ega muuda olukorda - kohtumäärus oli tegelikkuses täidetud ja

puudutatud isik viibis väljaspool kinnist hoolekandeasutust. Avaldaja ei pooldanud eestkostja

suhtes järelevalvemenetluse algatamist. Määruskaebuse menetlusse võtmisest tuli keelduda,

sest kaebajal puudus kaebeõigus, või alternatiivselt tuli kaebus jätta rahuldamata.

15. Valkla Kodu määruskaebust ei toetanud. Valkla Kodul oli 12.03.2020 info, et kohtumääruse

lõppedes oli isikul SKA poolt tagatud kaks kohta kas ööpäevaringsel erihooldusteenusel AS

Hoolekandeteenused Türi Kodus (Türi Kodu) ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Kanepi Kodus.

Valkla Kodu võttis 12.03.2020 ühendust eeskostjaga, kes avaldas, et ei tule pojale järgi enne

kohtumääruse saamist, kuid hiljem nõustus pojale järgi tulema. 13.03.2020 teavitas eestkostja

telefoni teel, et ta ei tule puudutatud isikule I järgi enne 16.03.2020, tal puudub transport ja

raha. Samuti teavitas ta, et tal olid Valkla Kodule arved märtsikuu lõpuni tasutud ja see oli

piisav alus eestkostetaval Valkla Kodusse jäämisel. Valkla Kodu selgitas, et puudutatud isik I

ei lähe koju, vaid ta suunati teisele teenusele ja eestkostjal oli kohustus täita poja elukorraldust.

Valka Kodu selgitas puudutatud isikule I 13.03.2020 kohtumääruse sisu ja et isik ei pea enam

Valkla Kodus viibima. Puudutatud isikule I pakuti ka külaliste toa kasutamise võimalus, kuid

ta soovis jääda oma tuppa ja oli nõus jääma Valkla Kodusse kuni 16.03.2020. Eestkostja

külastas poega 14.03.2020, kuid ei olnud nõus teda enne 16.03.2020 ära viima. 16.03.2020

pakkis puudutatud isik I lahkumiseks asju kokku, kuid eestkostjaga ei õnnestunud ühendust

saada. Samal päeval kell 12.30 saabus tellitud transport ja eestkostetav lahkus Valkla Kodust

Türi Kodusse. Eestkostja võttis Valkla Koduga ühendust samal päeval alles peale kella 15.00.

Valkla Kodu leidis, et teenuse osutajana poleks olnud õige isiku päevapealt ärasaatmine

teadmata, kuhu isik läheb. See oleks võinud mõjuda isiku tervisele ja toimetulekule halvasti.

Valkla Kodu tegi omalt poolt võimaliku, et teavitada eestkostjat kohtumäärusest ning

korraldada puudutatud isiku liikumine teisele teenusele. Valkla Kodu tegevus ega tegevusetus

ei põhjustanud tekkinud olukorda ning isikule pakuti võimalust kolida teise tuppa, kuid isik ise

keeldus sellest.

16. SKA avaldas, et eestkostetava sujuv ümberpaigutamine takerdus peamiselt eestkostja

tegevusetuse tõttu, kes näitas üles soovimatust täita eestkostja kohustusi. Puudutatud isikut ei

peetud Valkla Kodus kinni ebaseaduslikult ja isikult ei võetud õigusvastaselt vabadust. Valkla

Kodu tegi kõik endast oleneva. Kuna isik soovis viibida oma toas edasi, siis seda talle ka

võimaldati. Eestkostetavale ei oleks kinnisest osakonnast lahkumise soovil tehtud selleks

takistusi. Valkla Kodu poleks käitunud inimlikult, kui ta oleks tekkinud olukorras

erihoolekandelise abivajadusega isiku sunniviisiliselt tänavale tõstnud ja omapäi jätnud, kuna

eestkostja ei tahtnud täita oma kohustusi. Valkla Kodu käitus halbade asjaolude

kokkulangemise situatsioonis ainuvõimalikul ja inimlikul viisil. SKA nõustus, et antud juhul

ilmnes eestkostja tahtmatus eestkostetava asju ajada ning seega võis eestkostja tegevusetuse

tõttu realiseeruda situatsioon, kus kohtumäärust ei ole võimalik täitma asuda.

17. Eestkostja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

18. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustati maakohtu määruse p 6, milles maakohus tunnistas

määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega eestkostjale (TsMS § 541 lg 4).

Ülejäänud osas on määrus jõustunud ja ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust

vaidlustatud osas. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

20. TsMS § 541 lg-te 1 ja 2 kohaselt toimetab kohus kinnisesse asutusse paigutamise ja seda

peatava määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja eestkostjale. Samuti

edastatakse määrus isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. TsMS § 541 lg 3 kohaselt

jõustub ja kuulub kinnisesse asutusse paigutamise määrus täitmisele, kui selle peale ei saa enam

edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi

vaatamata. Lisaks võib kohus TsMS § 541 lg 4 alusel tunnistada määruse täitmisele kuuluvaks

määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või tema eestkostjale või

edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. TsMS § 543 lg 3 sätestab, et

isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude

rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise

ebaseaduslikkust.

21. Maakohus tuvastas 13.03.2020, et eeldused puudutatud isiku I paigutamiseks

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele olid täidetud ja puudutatud isiku I

suhtes esines alus peatada hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele

paigutamine kuni 12.03.2021. Arvestades puudutatud isiku I tervislikku seisundit oli võimalik

tema vabadusse jätmine kohtuliku kontrolli all ja talle oli võimalik anda võimalus elada

tavarežiimiga hoolekandeteenusel. Selles osas maakohtu määrust ei vaidlustatud. Seega puudub

alus tuvastamaks, et maakohtu määrusega paigutati isik ebaseaduslikult kinnisesse asutusse

(eelmine 20.02.2019 määrus reguleeris puudutatud isiku olukorda kuni 13.03.2020).

Käesolevas asjas tunnistas maakohus vaidlustatud määruse enne selle jõustumist täitmisele

kuuluvaks TsMS § 541 lg 4 korras, s.o kättetoimetamisega eestkostjale. TsMS § 541 lg 4

kohaldamisel maakohus ei eksinud ega rikkunud seadust - maakohtul oli diskretsioon otsustada

määruse täitmise küsimust ja kohtu ette pole toodud esile asjaolusid, millest nähtuks

diskretsioonipiiride ületamist. Seega maakohtu poolne rikkumine puudus. Määruskaebuses

toodud etteheited puudutavad juba määruse täitmise küsimust. Õiguspärase määruse täitmisest

tulenevaid etteheited kohus sama tsiviilasja raames aga ei lahenda, sest see väljub selles asjas

peetava vaidluse piiridest.

22. Lisaks

taotles

kaebuse

esitaja

algatada

eestkostja

osas

järelevalvemenetlust.

Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isikule määrati eestkostja kohtuasjas nr 2-09-40688 ja

kohus teostab TsMS § 4772 kohaselt eelnimetatud asja raames perioodilist järelevalvet

eestkostja üle. Täiendavat järelevalvemenetlust käesolevas asjas puudub alus algatada.

23. TsMS § 172 lg 3 jäävad puudutatud isiku menetluskulud riigi kanda (riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu) ja teiste menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)