1-16-8335/325 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.oktoober 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Ainar Koik Kriminaalasja number 1-16-8335 Kriminaalasi Einar Tubli suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Kinnipeetav

Kaitsja Einar Tubli 36308154920; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: kindla elukohata Karistuse kandmise algus ja lõpp: 16.08.2018 – 21.11.2020 Ei soovinud Kohtuistungi toimumise vorm ja aeg Kaugkohtuistung 27.10.2020

RESOLUTSIOON

1. Einar Tubli

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. 2.

Määrus saata süüdimõistetule, prokuratuurile ja Tartu vanglale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu 8. juuni 2017 kohtuotsusega tunnistati Einar Tubli süüdi KarS § 255 lg 1, §

133 lg 2 p-de 1,7,10 ja § 259 lg 1 järgi ning karistati 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus ja loeti see kaetuks raskema karistusega. E. Tublile mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati maha Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2016. a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus (28 päeva vangistust). KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Ülejäänud osa karistusest

(2 aastat 3 kuud 5 päeva) määrati mitte pöörata täitmisele, kui E. Tubli ei pane 2 aasta 8 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § s 1 ja § 75 lg 2 p des 21 ja 7 sätestatud

75 lg- - kontrollnõudeid ja kohustusi. Pärnu Maakohtu 21. mai 2018. a määrusega pöörati Viru Maakohtu 8. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse osa täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 16. augustil 2018. Kar istusaeg lõpeb 21. novembril 2020.

02.09.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Einar Tublile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

Tartu Vangla toetab

isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Einar Tubli selgitas istungil, et ta ei vaja karistusjärgset käitumiskontrolli ning on oma kirjaliku seisukoha juba saatnud ning jääb selle juurde. Elukohta tal Eestis pole, lahkub esimesel võimalusel Soome tööle, on teadlik, et Soome ilma reaalse töölepinguta ei saa.

Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, kuna süüdlasel puudub kindel elukoht Prokurör palub taotlus jätta .

rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära ja prokuröri, leiab, Einar Tubli et Einar Tubli . suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud

KarS § 871 lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli üks kohaldamise alternatiivsetest eeldustest see, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. Einar Tubli on karistatud KarS- ke kuritegude

133 lg 2 i 9.peatüki .jaos sätestatud tahtli eest (süüdistus § p-de 1, 7,10 eest ) vangistusega

63 lg 1 alusel. Seega on teda karistatud

3 aastat 6 kuud KarS § tahtliku kuriteo eest enam kui 2

aasta pikkuse vangistusega, mille ta kannab lõpuni.

Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7).

Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Elas enne vangistust elas enne kinnipidamist koos elukaaslase G. K.a naisele kuuluvas 2-toalises korteris aadressil xxx. Sündis Venemaal ja 1967 aastal kolis xxx. Oli 4-aastane, kui nad Venemaalt ema, isa, 3a vanema venna E. T. ja noorema õe K.T. Eestisse elama tulid. Isik elas vahepeal uuesti Venemaal ning viibis seal ka 8 aastat vangistuses. Venemaal on elanud Siberis ja Kesk-Venemaal. On elanud ka Soomes. Rahvastikuregistri järgi elukoht xxx. Isikul on Eesti kodakondsus, ID-kaart kehtetu. Kriminaalhooldaja andmetel 03.08.2020 telefonivestluses isiku elukaaslase G. K. ta, kuhu isik selgus, et väidetavalt ei tea asub vanglast vabanemisel elama. Samuti ei ole nad G. K. sõnul omavahel seda arutanud. Seega ei olnud G. K. kodukülastuse teostamisega kriminaalhoolduse poolt nõus. Seega on isik õigustatud vabanemisel saama sotsiaalkorteri xxx, kuna enne vangistust omas sissekirjutust nimetatud valla territooriumil. 05.08.2020 selgitas sotsiaaltööspetsialist K. R., et xxx tagab isikul vabanemisel eluruumi. Isiku sõnul ei ole xxx elanud alates aastast 1982 ning sinna vabanemisjärgselt minna ei soovi, seega elukoht Eesti Vabariigis puudub. Samuti ei soovi vabanemisjärgselt minna elama elukaaslase G. K juurde. Isiku sõnul asub vabanemisjärgselt . elama Soome Vabariigis, kuhu saab eluaseme seoses töökohaga (jagab ühist eluaset tuttavate ja tulevaste töökaaslastega Soome Vabariigis, Helsink i lähistel). Täpset aadressi ei tea. Kohtuistungil süüdlane kinnitas nimetatut ja lisas, et tal on olemas Soomes tööd andva firma nimi ja telefoni number. Sõbrad aitavad töölepingu korraldada ja ärasõiduni saab viibida xxx tuttava juures. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Einar Tu suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli bli kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik