1-09-13653/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2010. a Tartus Kriminaalasja number 1-09-13653 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristi Keldo Kriminaalasi

Süüdimõistetu F.E tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamine Süüdimõistetu F.E isikukood: xxx viibimiskoht: xxx sooviks asuda elama xxx RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Mitte vabastada F.E Pärnu Maakohtu 08.10.2009. aasta otsusega mõistetud

liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Pärnu Maakohtu 08.10.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13653 tunnistati F.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt

vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti 17.09.2003. a Järva Maakohtu otsusega mõistetud karistus 2 aastat

vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

2

karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 26-27.04.2004. a, s.o 2 päeva ja määrati ärakandmisele kuuluvaks ajaks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 06.07.2009. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 06.07.2009. a ja lõppeb 03.11.2011. a.

F.E on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral:

1. 02.04.1997. a Järva Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel

tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2. 06.11.2000. a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 ja KrK § 197 lg 1 alusel arestiga 3

kuud;

3. 17.09.2003. a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel tingimisi

vangistusega 2 aastat katseajaga 2 aastat. Väärteokorras on F.E varem karistatud 2-l korral.

F.E esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Kriminaalhooldaja ei nõustu F.E vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega, kuna vangistuse jooksul ei ole jõutud tegeleda kinnipeetava

kuritegeliku käitumise muutmisega. Elektroonilise järelevalve tingimuste kohaldamine ei ole kriminaalhooldaja arvates F.E puhul otstarbekas.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu F.E avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda elektroonilisele valvele allutamisega.

Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et F.E ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele.

Kohtuniku seisukoht F.E mõisteti kohtuotsustega süüdi varavastaste kuritegude toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p

1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on F.E temale mõistetud karistusajast vähemalt ühe kolmandiku ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. F.E asub pärast vabanemist elama vanemate juurde aadressil xxx. Korteris on tagatud kõik elektroonilise järelevalve rakendamiseks vajalikud tingimused ja F.E vanemad on nõustunud elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

3

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

F.E on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning alkoholijoobes olles on ta teiste

poolt mõjutatav, mida on kinnitanud ka F.E lähedased. Samuti on F.E karistatud väärteokorras alkoholiseaduse alusel. Arvestades asjaolu, et F.E on pannud kuriteod toime alkoholijoobes, tuleb tal tegeleda alkoholi sõltuvusega, läbides vastavaid sotsiaalprogramme.

Türil elades on F.E töötanud metsatöödel ja on käinud abis Taanis elaval õel. Kuna F.E

puudub väljaõpe ja tunnistus, et juhtida metsaveomasinaid, siis oma õe ja tema abikaasa

ettevõttesse ta tööle ei saaks. Seega F.E puudub hetkel vabanedes töökoht. Vabanemise järgselt on vanemad ja õde nõus F.E rahaliselt toetama.

F.E on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja lahkus

kriminaalhooldusametniku loata Eestist, mis tingis tema tagasipöördumisel Eestisse karistuse täitmisele pööramise.

F.E puhul on suureks riskifaktoriks tema kriminaalne minevik, sh pangarööv Saksamaal enne eestis viimase kuriteo toimepanemist. Samuti ei ole F.E asunud vangistuses olles tegelema alkoholiprobleemiga. Uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka töökoha puudumine, vähene haridus ja tööharjumus ning suutmatus alluda käitumisreeglitele.

F.E vabanemisel oleks ohustatud ühiskond tervikuna. Kohus nõustub kriminaalhooldajaga

selles, et elektroonilisele valvele allutamine ei ole piisavaks vahendiks mõjutama F.E seadusekuulekaks. Elektrooniline valve nõuab hooldusaluselt äärmiselt suurt distsiplineeritust ja psühholoogilist vastupidavust pingele. Käesoleval ajal ei ole F.E käitumisega seotud riskid

maandatavad kriminaalhoolduse läbi, sest ka varasemalt ei ole F.E suutnud järgida kontrollnõudeid. F.E on talle mõistetud karistusest hetkel ära kandnud ühe kolmandiku. Kohtu arvates oleks

F.E vangistusest ennetähtaegselt vabastamine käesoleval hetkel ilmses vastuolus ühiskondliku õigustundega. Kohus on veendumusel, et F.E-le on mõistetud põhjendatud ja

õiglane karistus. Seega on igati põhjendatud ka mõistetud karistusest valdava osa reaalne ärakandmine.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et F.E ei saa elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Rutt Teeveer Kohtunik