Legislator Case Law & Legislation
1-16-6352/104 AI generated

1-16-6352/104 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-16-6352/104
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-16-6352 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. septembri 2020. a määrus süüdimõistetu Kalmer Tolgile Viru Maakohtu 25. juuli 2016. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2020, Tartu Kriminaalasja number 1-16-6352 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 30. septembri 2020. a määrus süüdimõistetu Kalmer Tolgile Viru Maakohtu 25. juuli 2016. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Kalmer Tolgi (Tolk; isikukood 38703155211) kaitsja Maarika Kutseri määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulu 300 eurot Kalmer Tolgi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus karistas Kalmer Tolki 25.07.2016. a otsusega KarS 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega ja KarS § 213 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 1 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel pööras kohus koheselt täitmisele 6 kuud vangistust ning määras, et ülejäänud 2 aasta pikkune vangistus mõistetakse KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga. Kalmer Tolk pidi katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Kohtuotsus jõustus 10.08.2016.

1.1. Kalmer Tolgi suhtes on varasemalt esitatud kolm erakorralist ettekannet: 14.07.2017, 18.08.2017 ja 16.02.2018. Viru Maakohtu 20.07.2017. a määrusega määrati Kalmer Tolgile

kohustus osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, Viru Maakohtu 29.08.2017. a

määrusega määrati Kalmer Tolgile kohustus alluda alkoholivastasele ravile tähtajaga

29.09.2017 ning Viru Maakohtu 22.02.2018. a määrusega määrati Kalmer Tolgile kohustus

2

läbida alkoholisõltuvuse eriravi ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend hiljemalt 30.04.2018.

2. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 24.07.2019 neljanda erakorralise ettekande, milles taotles Kalmer Tolgile mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist.

Maakohtu määrus

3. Viru Maakohtu 30.09.2020. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele Kalmer Tolgile mõistetud kandmata karistus 2 aastat vangistust.

3.1. Maakohus tuvastas, et erakorraline ettekanne Kalmer Tolgi poolt katseajal käitumiskontrolli nõuete rikkumise kohta esitati kohtule tähtaegselt ja seega ei olnud alust selle

läbi vaatamata jätmiseks. Kalmer Tolgil oli kriminaalhooldusametniku luba Soomes viibimiseks ajavahemikus 27.12.2018 - 25.01.2019. Pärast seda tähtaega esitas tema kuue kuu

jooksul, s.o kuni katseaja lõpuni, kriminaalhooldusametnikule erinevaid põhjendusi kriminaalhoolduse nõuete rikkumise kohta ja lubadusi asjaolude tõendamiseks. Seda tema aga ei teinud, samuti ei esitanud maakohtu määruse tegemise ajani ka maakohtule. Kalmer Tolk ei soovinud ega suutnud talle pandud kohustusi järgida ning hinnates tema suhtumist ja katteta lubadusi oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, asus maakohus seisukohale, et tegemist ei

ole üksiku juhusliku eksimusega, vaid pikaajalise hoolimatuse ning soovimatusega täita katseaajal temale pandud kontrollnõudeid.

3.2. Maakohus leidis, et esitatud asjaoludel ei saa pidada põhjendatuks ega otstarbekas süüdimõistetu suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist. Kriminaalhoolduslikud meetmed tema suhtes on ammendunud. Kriminaalhooldus katseajal tuleb lugeda ebaõnnestunuks, kuna Kalmer Tolk rikkus käitumiskontrolli nõudeid pikaajaliselt, tahtlikult ning hoolimatult ja seetõttu kuulub Kalmer Tolgile mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 2 aastat vangistust,

täitmisele pööramisele. Kuna Kalmer Tolk hoidis kõrvale nii kriminaalhooldusest kui ka

kohtumenetlusest, siis kohtumääruse täitmise tagamiseks jättis maakohus tema suhtes

kohaldatud tõkendi – vahistamine – muutmata. Karistuse kandmise algusajaks arvestas maakohus isiku kinnipidamise aja.

Määruskaebus

4. Viru Maakohtu 30.09.2020. a määruse peale esitas määruskaebuse Kalmer Tolgi kaitsja, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralises ettekandes esitatud taotlus pöörata täitmisele Kalmer Tolgile Viru Maakohtu 25.07.2016. a otsusega mõistetu karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistust.

4.1. Kaitsja on seisukohal, et ei ole põhjendatud kohaldada KarS § 74 lg-s 4 sätestatud variantidest kõige rangemat. Kalmer Tolk oli kriminaalhooldajaga kogu aeg ühenduses ning andis teada, kus ta viibib. Registreerimisele mitteilmumine oli põhjendatud vähemalt juunist

kuni 22.07.2019, mil ta viibis vahi all Soomes. Kuna kriminaalhooldaja ei esitanud varem

erakorralist ettekannet, võib teha järelduse, et ta aktsepteeris esitatud põhjendusi

mitteilmumiste kohta ja ei lugenud neid rikkumisteks. Samuti on põhjendamatu eeldada, et isikul, kes viibis Soomes vanglas ja sealt vabanedes peeti Tallinna sadamas kinni, oli reaalne võimalus tõendite kogumiseks Soome Vabariigi asutustest ja nende kohtule esitamiseks.

4.2. Lisaks leiab kaitsja, et Kalmer Tolk ei ole hoidunud kõrvale kohtumenetlusest, kuna kutse

03.09.2019 kohtuistungile saadeti elukaaslase e-posti aadressile, kuid kui isik ei kinnitanud

3

kutse kättesaamist kolme päeva jooksul, jäeti kutse saatmata tema postiaadressile (KrMS § 165 lg 4). Kalmer Tolk sai hiljem elukaaslase käest teada, et kohtuistung toimus.

4.3. Kaitsja ei nõustu sellega, et kriminaalhoolduslikud meetmed Kalmer Tolgi suhtes on ammendunud, kuna süüdimõistetu on korrektselt täitnud kõik temale varasemalt kohtu poolt

määratud täiendavad kohustused, ei ole ükskõikselt suhtunud temale määratud kohustuste täitmisesse. Samuti ei ole näha, miks ei pea kohus võimalikuks ühe variandina katseaja pikendamist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2020. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 26.10.2020.

5.1. Kalmer Tolgi kaitsja Maarika Kutser esitas 22.10.2020 Tartu Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja kriminaalasjas nr 1-16-6352.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes

teistsugusele seisukohale Kalmer Tolgile Viru Maakohtu 25.07.2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise osas.

7. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et Viru Maakohus ei ole põhjendanud karistuse täitmisele pööramist sellega, et Kalmer Tolk on hoidunud kõrvale kohtumenetlusest. Maakohus on vaid leidnud, et Kalmer Tolgi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tuleb jätta muutmata mh seetõttu, et viimane on hoidunud kõrvale kohtumenetlusest. Seega ei ole karistuse täitmisele pööramise otsustuse õigsuse osas seisukoha võtmisel oluline, mil viisil ja kuidas Kalmer Tolgile

Viru Maakohtus 03.09.2019 toimunud kohtuistungile kutse saadeti. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaitsja sellekohased väited tähelepanuta.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Kalmer Tolgi karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna viimane on rikkunud pikaajaliselt ja tahtlikult kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.

9. Erakorralise ettekande juurde on lisatud registreerimisleht (kd 5, tl 128), millelt on näha, et alates 25.01.2019, mil kriminaalhooldusalune pidi minema pärast Soome Vabariigist naasmist registreerimisele, ei ole ta kriminaalhooldaja juurde ilmunud. Kohus möönab, et vabandatav on 05.06.2019 kohtumisele mitteilmumine, kuna Kalmer Tolk oli sellel ajal vahi all, ning 22.07. ja 24.07.2019 registreerimistele mitteilmumised, kuna Kalmer Tolk viibis töövõimetuslehel (kd 5, tl 135-137). Ajavahemikus 25.01. – 23.05.2019 oli määratud 11 kohtumist, millest ühelegi

Kalmer Tolk ei läinud. Kuigi ta oli kriminaalhooldajaga pidevalt ühenduses ning vabandas mitteilmumist haigusega, ei esitanud ta neid väiteid kinnitavaid tõendeid. Maakohtus toimunud istungil selgitas Kalmer Tolk, et oli omadega täiesti läbi, käis võõrutusel (narkootilised ained)

ja ravis ennast, kuid tegelikult oli lihtsalt kodus ja ei suutnud midagi teha. Paberid saaks reaalselt kätte ja oli kogu aeg kontaktis, lootis, et asi laheneb. Ringkonnakohtu hinnangul on Kalmer Tolgi väited haiguse kohta paljasõnalised ja tõendamata. Ainuüksi lubadustest ei saa

järeldada, et süüdimõistetul oli ka reaalne põhjus, miks ta ei saanud nõuetekohaselt täita

registreerimiskohustust. Seda enam, et tõendeid ei esitatud ta ei maakohtule täitmisele pööramise menetluse raames ega määruskaebuse lisadena. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Kalmer Tolk, hoides tahtlikult registreerimiskohustuse täitmisest kõrvale enam kui neli kuud,

on rikkunud KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. Rikkumisi vabandavad asjaolud puuduvad.

4

10. Sellest, et kriminaalhooldaja uskus Kalmer Tolki ja ootas tõendeid tema haiguse kohta, ei saa järeldada, et kriminaalhooldaja ei pidanud seda registreerimiskohustuse rikkumiseks, mis nähtub ka erakorralise ettekande esitamisest. Kuna lubatud tõendeid ei esitatud ja Kalmer Tolk kriminaalhooldaja juurde ei ilmunud, esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, milleks kohustab teda kriminaalhoolduse seaduse § 31 lg 1, 2. Erakorralise ettekande esitamise ajaks ei olnud kriminaalhooldus vee lõppenud.

11. Lisaks oli Kalmer Tolgil kriminaalhooldaja luba viibida Soome Vabariigis ajavahemikul

27.12.2018 – 25.01.2019. Kriminaalhooldusalune ei naasnud õigeaegselt Eesti Vabariiki, millega rikkus KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud kohustust. Kuna Kalmer Tolk ei ole esitanud ühtegi tõendit, et oli haige ja ei saanud Eesti Vabariiki tagasi tulla, puuduvad ka selle rikkumise osas vabandavad asjaolud.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et Kalmer Tolgil ei olnud võimalust haiguse

kohta tõendeid koguda, kuna ta viibis Soomes vanglas, mille järel peeti Euroopa vahistamismääruse alusel kinni ja toimetati Eesti Vabariiki. Kalmer Tolgil oli võimalus esitada

haigusega seotud tõendeid alates 25.01.2019, mil ta rikkus esimest korda

registreerimiskohustust, kuni ta 2019 juunis Soome Vabariigis vahistati. Seejärel alates

22.07.2019, mil ta kriminaalhooldajaga ühendust võttis pärast vahi alt vabastamist kuni 18.11.2019, mil ta asus Soome Vabariigi vanglas karistust kandma. Tegemist on kuudepikkuste

ajavahemikega, seega ei saa öelda, et süüdimõistetul ei olnud võimalust tõendeid koguda. Pigem näitab tema käitumine, et väited haiguse kohta olid väärad.

13. Ringkonnakohus nendib, et erakorralise ettekande andmetel on Kalmer Tolk läbinud nii lisakohustusena määratud sotsiaalprogrammi kui ka kahel korral alkoholivastase ravi. Samas on tema suhtes kokku esitatud neli erakorralist ettekannet, mis näitab, et vaatamata korduvalt

antud võimalustele, ei suutnud kriminaalhooldusalune järgida lõpuks ka kõige kergemaid

kontrollnõudeid. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et Kalmer Tolgi suhtes on kriminaalhoolduslikud meetmed ammendunud. Kohtuotsusega määratud katseaeg kolm aastat oli piisavalt pikk, mille kestel oli Kalmer Tolgil võimalus näidata, et ta soovib oma käitumist

muuta. Ka järelevalvetingimustes ei suutnud süüdimõistetu hoiduda kontrollnõuete

rikkumisest. Katseaja pikendamine ei annaks sellises olukorras mingit lisaväärtust Kalmer Tolgi hoiakute muutmisel. Kuna leebemad meetmed, lisakohustuste määramised, ei ole Kalmer Tolgi käitumist muutnud, tuleb ärakandmata karistuse osa pöörata täitmisele. Ringkonnakohtul puudub usk, et muude lisakohustustega on võimalik Kalmer Tolki mõjutada.

14. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 30.09.2020. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

15. Kalmer Tolgi kaitsja Maarika Kutser esitas 22.10.2020 Tartu Ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja, mille andmetel kulus kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 3 tundi, tunnitasu suurusega 100 eurot, s.o kokku 300 eurot.

KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud Kalmer Tolgi kanda.

Ingeri Tamm

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas