Legislator Case Law & Legislation
3-20-1824/6 AI generated

3-20-1824/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-20-1824/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Vangla kinnipeetav Dimitri Bulõssov esitas 27. septembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud kohustamisja tuvastamiskaebusena). Kaebaja selgitas, et 20. juulil 2020 alustati tema suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlust. Kaebaja viitas sellele, et justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 174 kohaselt otsustatakse kinnipeetava avavanglasse paigutamine kümne tööpäeva jooksul menetluse alustamisest. Kaebaja selgitas, et kaebuse esitamise seisuga pole ta ikka veel saanud sihtvangla arvamust, et esitada täitmisplaani § 172 lõike 7 alusel oma arvamus ja vastuväited. Samuti polnud kaebaja kaebuse esitamise seisuga saanud täitmisplaani § 174 lõike 5 kohaselt otsust avavanglasse ümberpaigutamise kohta. Kuna otsust pole tehtud, ei saa kaebaja selle peale ka Justiitsministeeriumile vaiet esitada. Kaebaja palus, et kohus kohustaks vastustajat esitama kaebajale sihtvangla arvamuse, mille kohta kaebaja saaks täitmisplaani § 172 lõike 7 alusel esitada lähtevanglale oma arvamuse ja vastuväited. Samuti palus kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat tegema avavanglasse ümberpaigutamise otsuse ja selle kaebajale allkirja vastu kätte toimetama. Lisaks soovis kaebaja, et kohus tuvastaks kaebaja õiguste või menetlusnormide rikkumise seoses sellega, et avavanglasse ümberpaigutamise menetluses on rikutud menetlusnorme ega ole kinni peetud täitmisplaanis sätestatud korrast ja tähtaegadest. Kaebaja märkis, et rikkumise tuvastamine on oluline seoses võimaliku hilisema mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja palus, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

Legislator headnote

AI generated

3-20-1824/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõige 1). See tähendab, et kohtusse pöördumine peab olema vajalik isiku õiguste kaitseks, teisisõnu peab tal esinema õiguskaitsevajadus. Kui isikul õiguskaitsevajadust ei esine, ei ole tal ka kaebeõigust. Kaebeõiguse hindamisel tuleb arvestada ka HKMS §-s 45 toodud kaebeõiguse piirangutega.

Keywords

AI generated
visa prolonged absence abroad Albanian asylum request travel documents missing case documents extension of visiting rights
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1824 Määruse kuupäev

26. oktoober 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Dimitri Bulõssovi (Bulõssov) kaebus Tartu Vangla tegevuse peale seoses avavanglasse ümberpaigutamise menetlusega RESOLUTSIOON Tagastada Dimitri Bulõssovi kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte Dimitri Bulõssovile.

ASJAOLUD

1. Tartu Vangla kinnipeetav Dimitri Bulõssov esitas 27. septembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud kohustamisja tuvastamiskaebusena). Kaebaja selgitas, et 20. juulil 2020 alustati tema suhtes avavanglasse ümberpaigutamise menetlust. Kaebaja viitas sellele, et justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi täitmisplaan) § 174 kohaselt otsustatakse kinnipeetava avavanglasse paigutamine kümne tööpäeva jooksul menetluse alustamisest. Kaebaja selgitas, et kaebuse esitamise seisuga pole ta ikka veel saanud sihtvangla arvamust, et esitada täitmisplaani § 172 lõike 7 alusel oma arvamus ja vastuväited. Samuti polnud kaebaja kaebuse esitamise seisuga saanud täitmisplaani § 174 lõike 5 kohaselt otsust avavanglasse ümberpaigutamise kohta. Kuna otsust pole tehtud, ei saa kaebaja selle peale ka Justiitsministeeriumile vaiet esitada. Kaebaja palus, et kohus kohustaks vastustajat esitama kaebajale sihtvangla arvamuse, mille kohta kaebaja saaks täitmisplaani § 172 lõike 7 alusel esitada lähtevanglale oma arvamuse ja vastuväited. Samuti palus kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat tegema avavanglasse ümberpaigutamise otsuse ja selle kaebajale allkirja vastu kätte toimetama. Lisaks soovis kaebaja, et kohus tuvastaks kaebaja õiguste või menetlusnormide rikkumise seoses sellega, et avavanglasse ümberpaigutamise menetluses on rikutud menetlusnorme ega ole kinni peetud täitmisplaanis sätestatud korrast ja tähtaegadest. Kaebaja märkis, et rikkumise tuvastamine on oluline seoses võimaliku hilisema mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Kaebaja palus, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõige 1). See tähendab, et kohtusse pöördumine peab olema vajalik isiku õiguste kaitseks, teisisõnu peab tal esinema õiguskaitsevajadus. Kui isikul õiguskaitsevajadust ei esine, ei ole tal ka kaebeõigust. Kaebeõiguse hindamisel tuleb arvestada ka HKMS §-s 45 toodud kaebeõiguse piirangutega.

3. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna tema väitel polnud Tartu Vangla 2020. a juulis alustatud avavanglasse ümberpaigutamise menetluses kaebuse esitamise seisuga esitanud talle sihtvangla arvamust ega olnud teinud ka lõplikku otsust avavanglasse ümberpaigutamise kohta. Kaebaja selgitas, et kui otsus on negatiivne, soovib ta selle peale esitada vaide Justiitsministeeriumile. Tartu Vangla esitas 14. oktoobril 2020 kohtule vastuse kohtunõudele, millest nähtub, et Tartu Vangla direktor allkirjastas 27. septembril 2020 kell 07.05 otsuse kaebaja avavanglasse ümber paigutamata jätmise kohta. Vangla selgitas, et kaebaja esitas selle otsuse peale vaide ja vaidemenetlus on pooleli. Eeltoodust nähtuvalt on Tartu Vangla kaebuse esitamise seisuga avavanglasse ümberpaigutamise menetluses lõpliku otsuse teinud (kaebaja sai ilmselt otsuse hiljem kätte). Samuti on kaebaja saanud kasutada õigust esitada selle otsuse peale vaie Justiitsministeeriumile. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks vaja esitada kohustamisnõuet eesmärgiga, et vangla teeks avavanglasse ümberpaigutamise menetluses selle lõpuni viimiseks vajalikud toimingud. Kaebajal ei ole õiguskaitsevajadust ning järelikult ka kaebeõigust kohustamisnõude esitamiseks.

Kohus selgitab, et kui Justiitsministeerium kaebaja vaide tagastab, osaliselt rahuldab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, tekib kaebajal õigus pöörduda eraldiseisva haldusasja raames uuesti kaebusega kohtusse.

4. Kaebaja soovis ka, et kohus tuvastaks kaebaja õiguste või menetlusnormide rikkumise seoses sellega, et avavanglasse ümberpaigutamise menetluses on rikutud menetlusnorme ega ole kinni peetud täitmisplaanis sätestatud korrast ja tähtaegadest. Kaebaja märkis, et rikkumise tuvastamine on oluline seoses võimaliku hilisema mittevaralise kahju hüvitamise nõudega.

Tuvastamisnõude esitamise võimalused on piiratud. Tuvastamisnõude võib esitada üksnes juhul, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lõige 4 ja § 44 lõige 1). Kaebaja on soovinud esitada tuvastamisnõude selleks, et valmistada ette hilisemat võimalikku kahjunõuet. HKMS § 45 lõike 2 teise lause kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, et tuvastamisnõude esitamine oleks muul põhjusel tema õiguste kaitseks vajalik. Seega ei ole kaebajal tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigust.

5. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal nii kohustamiskui ka tuvastamisnõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebus tuleb selle sätte alusel tagastada.

6. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)