3-20-2085/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-2085 Haldusasi

XX kaebus Politseija Piirivalveameti (PPA) 23.10.2020 otsuse (viisaga viibimisaja pikendamisest keeldumine) tühistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemise keelamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – XX Vastustaja – PPA RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus PPA 23.10.2020 otsuse nr 1306724045 tühistamise nõudes.

2. Tagastada keelamiskaebus (keelata PPA-l lahkumisettekirjutuse tegemine).

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Menetluskulu jääb kaebaja kanda.

5. Saata määruse ärakiri kaebajale ja teadmiseks PPA-le (koos kaebuse lisaga nr 3). EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja on esitanud 23.10.2020 kohtule kaebuse Tartu Halduskohtu kaudu. Tartu Halduskohus on kaebuse edastanud Tallinna Halduskohtule 26.10.2020.

2. Kaebusest nähtub, et kaebajale on PPA poolt 23.10.2020 tehtud viisaga lubatud viibimisaja pikendamisest keelduv otsus välismaalaste seaduse (VMS) § 70 p 6 alusel. Kaebaja on otsuse 23.10.2020 kätte saanud.

3. Kaebuse lisast nr 1 nähtub, et PPA on tegemas kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keelduvat otsust VMS § 123 p 2 alusel ning on pikendanud menetlusaega kuni 26.10.2020.

4. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja PPA 23.10.2020 otsuse tühistamist. Samuti nimetatud otsusega seoses taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamist ja otsuse kehtivuse peatamist kuni vaidlust lõpetava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebuse muu taotlusena on märgitud, et kaebaja taotleb keelata PPA-l kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemise. Kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv 15 eurot ning märgitud kaebaja esindajaks Ain Kendra, esindamise õiguslikku alust toomata. Kaebuse tagastamine tühistamisnõudes

5. PPA 23.10.2020 otsuses on märgitud, et sellele võib esitada avalduse otsuse uuesti läbivaatamiseks 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemise päevast arvates (VMS § 100¹ lg 1¹) ning see tuleb esitada otsuse teinud haldusorganile. VMS 5.alljaotis reguleerib seejärel otsuse edasikaebamist. Kohtule nähtub asja materjalidest, et tegemist on PPA esmase keeldumisega kaebaja viibimisaja pikendamisest. Seega ei ole kohus pädev kaebaja kaebust lahendama ning kaebaja saab esitada avalduse PPA-le. Avalduse alusel tehtud otsuse vaidlustamist puudutab VMS § 100.18, kus on öeldud, et halduskohtule ei saa selle otsuse peale kaevata, kuid sellise kaebeõiguse piirangu õiguspärasuse küsimuses saab kohus võtta seisukoha, kui eelnevad seaduses ettenähtud võimalused on ammendatud. PPA otsuses viidatakse ka määrusele, milles toodud nõuetele avaldus ja esitatavad tõendid peavad vastama. Kohus tagastab kaebaja tühistamisnõude halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel (vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses). Kaebuse tagastamine keelamisnõudes 6. Kaebaja on märkinud kaebuses muu taotlusena keelata PPA-l kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemine. Kuna seda ei ole märgitud esialgse õiguskaitse meetmena, tuleb kohtul seda käsitada eraldiseisva kaebuse nõudena. HKMS § 45 lg 1 kohaselt on lubatud keelamiskaebus olukorras, kus õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kuna kaebaja peamine taotlus (tähtajalise elamisloa taotlus õppimiseks) on veel lahendamata ning kohus eelnevalt märkis, et viibimisaja pikendamiseks tuleb vaidlustamist alustada PPA-st, ei ole keelamiskaebuse lubatavuse eeldus täidetud. Seega tuleb keelamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (kaebeõiguse puudumine). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine

7. Kuna kaebus mõlemas nõudes (keelamisja tühistamisnõudes) tuleb tagastada, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata (HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 ls 1). Kohtu selgitused kaebajale

8. Kui kaebaja soovib tulevikus pöörduda kohtusse ja kasutada esindajat, tuleb lähtuda HKMS 3.jaos sätestatust. Volitatud esindaja kohtumenetluses saab olla õigusteadmistega isik, kes peab seda tõendama vastava diplomiga ja esitama kohtule volikirja. Kaebajal on samas võimalik volitada isikut, kes esindajaks olla ei saa, temale kohtu poolt edastatavate dokumentide vastuvõtjaks.

Kaebaja saab esitada (koos kaebusega) ka taotluse riigi poolt õigusabi saamiseks piisavate rahaliste vahendite puudumise korral (selleks tuleb täita majandusliku seisundi teatis, mis on kättesaadav www.kohus.ee).

9. Kui PPA teeb (eeldatavalt lähipäevadel) otsuse kaebaja tähtajalise elamisloa kohta, siis saab kaebaja esitada sellele koheselt kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega (eeldusel, et otsus on kaebajale negatiivne). Riigilõiv tuleb tasuda nii kaebuselt kui esialgse õiguskaitse taotluselt (st 2x15 eurot). Kohus ei välista, et kui tehakse keelduv otsus, võib kaebus olla perspektiivikas, kuna vajaduspõhise õppetoetuse saamine (mille taotlemine oli lubatud ka välisüliõpilastele võrdselt teiste tudengitega) ei välista iseenesest seda, et isikul olid olemas minimaalsed vajalikud rahalised vahendid Eestisse õppima asumiseks. Õppetoetus on garantii õppeprotsessi kvaliteedi tõstmiseks (vt Õiguskantsler 16.12.2014 kiri 6-1/101203/1405163). Pahatahtlikkuse ja sotsiaalsüsteemi teadliku ärakasutamise väide peaks olema veenvalt põhistatud, kui need on PPA arvates normi kohaldamise eeldusteks. Õppimine ülikoolis ja soov osalise tööajaga töötada ei välista tingimata teineteist. Magistriõpingute kõrvalt osaajaga töötamist võib Eestis pidada levinuks. Eesti päritolu ja välistudengite erinevaks kohtlemiseks peaks olema vajalikud ja mõõdupärased põhjused. Seda, et isiku eesmärk tegelikult ei ole õppimine, vaid üksnes töötamine Eestis, tuleks veenvalt põhistada/tõendada. Isik on juba kõrghariduse esimese astme edukalt läbinud (samal ajal enda väidetel aeg-ajalt osalise tööajaga töötades) ning Tartu Ülikool on ta vastu võtnud magistriõppesse ning EV välisministeerium otsustanud katta õppemaksu. Samuti on isikul juriidilisest isikust toetaja, kes katab tema elamiskulud vähemalt miinimumi piires. PPA saab kõiki neid asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võtta. Kaebajal tuleb PPA otsus ära oodata ja seejärel vajadusel kohtusse pöörduda. Kui otsuse tegemisega viivitatakse ja oodatakse isiku viisa lõppemist selleks, et isikule ette heita riigist lahkumata jätmist, poleks tegemist hea haldusega. Vaidlustada saab lisaks tähtajalisest elamisloast keeldumisele ka lahkumisettekirjutuse ja vajadusel väljasaatmise toimingu (reaaltoiminguna). Riigilõiv

10. HKMS § 121 lg 2 alusel kaebuse tagastamisel riigilõivu ei tagastata (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)