2-20-10274/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-10274 Kohtuasi XX avaldus täisealisele isikule YY-le eestkostja määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27. augusti 2020. a määrus Kaebuse esitaja ja liik XX 31. augusti 2020. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja (määruskaebuse esitaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. augusti 2020. a määrus ning saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada XX määruskaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (avaldaja) esitas 16. juulil 2020 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule YY-le (puudutatud isik) eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isikul diagnoositud vaskulaarne dementsus. Puudutatud isik ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema, rahaasju korraldama ega ennast ametasutustes esindama. Puudutatud isik on rahvuselt leedulanna, tal on Eesti ja Leedu kodakondsus. Alates

14. juulist 2020 viibib ta hooldekodus Leedus Prienai linnas.

2-20-10274 Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 27. augusti 2020. a määrusega avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast, sest Harju Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lahendab TsMS § 110 järgi eestkosteasja eeskostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Kuigi puudutatud isiku rahvastikuregistri järgne elukoht on Tallinnas, on avaldaja avalduses märkinud, et alates 14. juulist 2020 elab puudutatud isik tegelikult Leedus X hooldekodus. Määruskaebus

3. Avaldaja esitas määruskaebuse. Määruskaebuse väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et Eesti kohtutel ei ole kohtualluvust. Kuna puudutatud isik on Leedu kodanik, oleks maakohus pidanud kohtualluvust kindlaksmäärates juhinduma Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete lepingust (Eesti-Läti-Leedu õigusabi leping), mille art 34 või art 36 järgi allub vaidlus Eesti kohtule. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust.

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus §-ga 659 tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohtualluvuse määramise aluseks olevat õigust ja sellest tulenevalt tähtsaid asjaolusid kohaselt välja selgitanud. Seetõttu asus maakohus ennatlikult seisukohale, et eestkostja määramise avaldus ei allu Harju Maakohtule, ning keeldus ennatlikult avaldust menetlusse võtmast.

7. Tuvastades, et eestkostet vajava isiku elukoht ei ole Eestis, ning arvestades seda, et avalduses märgitu kohaselt on eestkostet vajav isik nii Eesti kui ka Leedu kodanik, jättis maakohus esmalt nõuetekohaselt välja selgitamata, kas asi allub üldse Eesti kohtutele. Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 I lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Seejuures on välislepingutel Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 järgi riigisisese õiguse ees prioriteet. Ka Riigikohus on selgitanud, et kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-16, p 12 ja seal viidatud praktika).

2-20-10274

8. Eesti Vabariik, Leedu Vabariik ja Läti Vabariik on sõlminud õigusabi ja õigussuhete lepingu (õigusabileping), mille art 1 lg 1 I lause järgi on ühe lepingupoole kodanikel teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Kuigi ka õigusabilepingu art 20 lg 1 I lause järgi on üldjuhul kõigi lepingupoolte kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht, on õigusabilepingu art 22 lg 1 järgi isiku teovõime piiramiseks pädev selle lepingupoole asutus, kelle kodanik isik on, ning õigusabilepingu § 34 lg 1 I lause järgi eestkoste seadmiseks pädev selle lepingupoole eestkosteasutus, kelle kodanik on eestkostevõi hooldusalune isik.

9. Eelnevat arvestades tuleb eestkostja määramise avalduse rahvusvaheline kohtualluvus määrata õigusabilepingu rakendumise korral puudutatud isiku kodakondsuse järgi.

10. Kui asi allub Eesti kohtutele, tuleb riigisisene kohtualluvus kindlaks määrata TsMS § 110 lg-te 3–7 järgi ning kui eestkostet vajaval isikul ei ole Eestis elukohta või kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, võib asja lahendada TsMS § 110 lg 6 kohaselt kohus, kelle tööpiirkonnas isik või tema vara kaitset vajab, või Harju Maakohus.

11. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin