3-20-1823/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1823 Haldusasi XX kaebus Riigikohtu 3. aprilli 2002. a otsuse nr 3-4- 1-2-02 tühistamiseks, Eesti riigi kohustamiseks kaitsta vene keelt ja kahju hüvitamiseks Menetlusosalised Kaebaja – XX Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2020. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1823. 2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1823 resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata. 3. Muuta Tallinna Halduskohtu 6. oktoobri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1823 resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „2. Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.“. 4. Muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, riigi õigusabi seaduse § 15 lg 8). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. XX esitas 29.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Riigikohtu 03.04.2002 otsuse nr 3- 4-1-2-02 tühistamiseks, Eesti riigi kohustamiseks tagada vene keele kaitse ning Justiitsministeeriumi tekitatud kahju 1 500 000 000 eurot hüvitamiseks. Avalik võim ei tohi

3-20-1823 2(3) kedagi diskrimineerida keele ega rahvuse alusel. Kui Justiitsministeerium ei kompenseeri lapse õpetamise vormi osas otsustusõiguse äravõtmist ja rahvusvähemuse keeles (vene keeles) õpetavate lasteaedade ja koolide sulgemist, siis rikutakse laste ja nende vanemate identiteeti, isiksuse arengut ning võimet luua ja arendada suhteid teiste inimestega. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuses sisaldus menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning riigi õigusabi taotlus. 2. Tallinna Halduskohus tagastas 06.10.2020 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (p 3). Kaebus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsuse nr 3-4-1-2- 02 tühistamiseks ning Eesti riigi kohustamiseks kaitsta vene keelt tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest sellise vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kaebus kahju hüvitamiseks tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebajal ei saa olla subjektiivset õigust nõuda mistahes rahalist hüvitist riigi poolt mingisuguse abstraktse kohustuse – vene keele mittekaitsmine – väidetava rikkumise eest. Kuivõrd kaebus kuulub tagastamisele, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata ja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. XX palub 14.10.2020 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 06.10.2020 määrus tühistada ja uue määrusega võtta kaebus menetlusse. Kaebaja palub läbi vaadata koos kaebusega esitatud menetlusabi ja riigi õigusabi taotlus. Kaebus on arusaadav, vastab seaduse nõuetele ja on tähtaegne. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kohus ei ole märkinud kaebuse tagastamise alust ega selgitanud, millisesse kohtusse peab kaebaja pöörduma ja kelle pädevusse kuulub vaidluse läbivaatamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 5. Halduskohus leidis vaidlustatud määruses õigesti, et kaebus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 03.04.2002 otsuse nr 3-4-1-2-02 tühistamiseks ei ole halduskohtu pädevuses. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsused jõustuvad kuulutamisest (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 58 lg 2) ega ole seega edasikaevatavad. Kaebus nõudega Eesti riigi kohustamiseks kaitsta vene keelt on küll põhimõtteliselt halduskohtu pädevuses, kuna kaebuse põhjendustest võib mõista, et viidatud nõue seondub koolide ja koolieelsete lasteasutuste õppekeelega (põhiseaduse § 49), kuid nõuet ei ole kuidagi seostatud kaebaja subjektiivsete õigustega. Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja ei saa

3-20-1823 3(3) esitada kaebust teiste isikute huvides üldisele võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes (HKMS § 44 lg 2). Kuna kaebusest ei selgu subjektiivne õigus, mille kaitseks on kaebus esitatud, esineb kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus – kaebeõiguse ilmselge puudumine. 6. Halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda rahalist hüvitist abstraktse kohustuse väidetava rikkumise eest. Kaebaja ei ole kaebuses ega määruskaebuses viidanud millelegi, millest saaks järeldada temale varalise või mittevaralise kahju tekkimist. 7. Halduskohus oli vaidlustatud määruses seisukohal, et kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Kuna määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-17- 581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks (HKMS § 249 lg 3 ls 2). Vaatamata eelnevale ei ole kaebuse tagastamise tõttu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine siiski põhjendatud. 8. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu 06.10.2020 määruse resolutsiooni punkti 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ja osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Muus osas jääb halduskohtu 06.10.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)