2-19-3959/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-3959

Kohtuasi

Osaühingu KRUUSTANG hagi XX vastu lepinguga

saadu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.02.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu KRUUSTANG apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant):

Osaühing

KRUUSTANG

(registrikood 10395436), lepingulised esindajad Mae

Küttik ja vandeadvokaat Randu Riiberg

Kostja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Triipan

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Osaühingu KRUUSTANG hagist loobumine ning lõpetada tsiviilasja

2-19-3959 menetlus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 27.02.2020 otsus.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 15.03.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

5. Rahuldada kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus 5673,40 eurot

ning ringkonnakohtus 992 eurot. Mõista Osaühingult KRUUSTANG XX kasuks

välja menetluskulude hüvitis eelmises lauses märgitud kogusummas 6665,40 eurot.

Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjale alates määruse

jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tagastada apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivust Osaühingule KRUUSTANG 350 eurot.

2-19-3959

2

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

MENETLUSE KÄIK

Osaühing KRUUSTANG esitas 15.04.2019 Pärnu Maakohtule hagi XX vastu lepinguga

saadu tagastamise nõudes. Eelnevalt oli Pärnu Maakohus hageja taotlusel hagi 15.03.2019

määrusega taganud.

Maakohus jättis hagi rahuldamata ja tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõu.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja määras need rahaliselt kindlaks.

Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse

pärast puuduste kõrvaldamist 22.05.2020 määrusega menetlusse.

Hageja esitas 09.10.2020 nii hagist kui apellatsioonkaebusest loobumise avalduse, milles

palus võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Samuti taotleb hageja poole

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Kostja hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud, kuid taotleb menetluskulude hüvitamist

kokku

summas

7620

eurot. Hageja

kohtu

määratud

tähtajaks

seisukohta

kostja

menetluskuludele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et hagist loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 429 lg 1 alusel vastu võtta. Ühtlasi lõpetab ringkonnakohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429

lg-st 1 juhindudes tsiviilasja menetluse. Kolleegiumi hinnangul puuduvad asjaolud, mis

takistaksid hagist loobumise vastuvõtmist.

TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1 esimese lause kohaselt tühistab kõrgema

astme kohus menetlust lõpetades ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust

juhindudes tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 alusel uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu, siis on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

2-19-3959

3

Kuna hageja loobus hagist, tuleb maakohtu 15.03.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu tühistada.

Tsiviilasja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad TsMS § 168 lg 4 alusel hageja

kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kulud rahaliselt kindlaks määrata kostja

nimekirja alusel. Kostja taotleb 7620 euro hüvitamist, millest menetluskulud maakohtus

moodustavad 5673,40 eurot ja ringkonnakohtus 1946,60 eurot. Kostja kinnitab, et kirjeldatud

kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega maa- ja ringkonnakohtus. Kostja ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu palub hüvitada ka

käibemaksu.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018

otsust tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56;

10.02.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13).

Kostja taotles maakohtus 5863,40 euro hüvitamist, mis on tasu 25,5 tunni õigusteenuse eest

tasumääraga vahemikus 180–220 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Ehkki menetluskulusid

on maakohtus menetluskulude nimekirjade järgi kantud summas 5863,40 eurot, ei taotle kostja

menetluskulude väljamõistmist suuremas summas, kui maakohtu 27.02.2020 kohtuotsuses

kindlaksmääratud summa, s.o 5673,40 eurot. Kuigi maakohtu otsus hagist loobumise tõttu

tühistatakse, ei ole kolleegiumi arvates alust muuta maakohtu otsusega kindlaks määratud

menetluskulude rahalist suurust (vt Riigikohtu 26.04.2017 määrust tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑34‑17,

p 15). Hageja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ühtegi väidet selle kohta, et temalt maakohtu

otsusega välja mõistetud menetluskulu suurus oleks mingis osas põhjendamatu. Ka esindaja

tunnitasu määra hageja kaebuses ei vaidlustanud. Seetõttu saab ringkonnakohus lähtuda

maakohtus kindlaks määratud menetluskulude rahalisest suurusest.

Apellatsioonimenetluses taotleb kostja 1946,60 euro hüvitamist, mis on tasu 7 tunni ja 27

minuti õigusteenuse eest tasumääraga vahemikus 190–250 eurot/h, millele lisandub käibemaks.

Nimetatud summas sisalduvad ka 2 eurot äriregistri ja 30 eurot kinnistusraamatu päringutele.

13.1. Võttes arvesse asjaolu, et kohus lõpetab asja menetlemise enne kostja poolt kaebusele

sisulise vastuse esitamist, saab kostja esindaja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses

pidada kokku mitte enam kui 5 tundi, mis hõlmab vajalikul määral kliendiga suhtlemist, kohtu

ja vastaspoole dokumentidega tutvumist ning menetluskulude tagatise taotlusega seotud

toiminguid. Arvestades ringkonnakohtus vaidluse vähest keerukust, piirnedes eelkõige

menetluslike küsimustega, saab esindaja põhjendatud tasumääraks pidada 160 eurot/h, millele

lisandub käibemaks. Kohus nõustub kostjaga, et asja läbivaatamise kulu (registripäringud)

kokku 32 euro ulatuses oli põhjendatud ja vajalik. Hageja ei ole ka nimetatud kulu osas

vastuväiteid esitanud.

13.2. Kostja on füüsiline isik ega ole seega käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb

hagejal kostjale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna kokku 992 eurot (= 5 × 160 + 20%

(+ 32)). Rahuldamata jääb kostja taotlus 954,60 euro (= 1946,60 – 992) hüvitamiseks.

2-19-3959

4

Kokku tuleb hagejal maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude kostjale hüvitada summas

6665,40 eurot. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 kohaselt kuulub vastavalt esitatud taotlusele hagejale

tagastamisele pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 350 eurot.

TsMS § 433 lg-st 1 ja § 645 lg-st 2 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. TsMS

§ 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav