2-20-14075/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada avaldus ja algatada Solen Projekt OÜ (kustutatud), registrikood 12847658, Määrata Solen Projekt OÜ (kustutatud) likvideerijaks P P, isikukood XXXXXXXXXXX.
Legislator headnote
AI generated2-20-14075/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: 07.01.2020 äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel registrist kustutatud. Avaldaja oli äriühingu juhatuse liige.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Määruse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2020, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-14075
Tsiviilasi
P P avaldus Solen Projekt OÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse
läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja P P, isikukood XXXXXXXXXXX
Puudutatud isik Solen Projekt OÜ (kustutatud) registrikood
12847658
Menetlustoiming
Likvideerimismenetluse algatamine, likvideerija määramine
RESOLUTSIOON
1. Algatada avalduse alusel hagita menetlus.
2. Rahuldada avaldus ja algatada Solen Projekt OÜ (kustutatud), registrikood 12847658,
likvideerimismenetlus.
3. Määrata Solen Projekt OÜ (kustutatud) likvideerijaks P P, isikukood XXXXXXXXXXX.
4. Kohustada likvideerijat P Pa viivitamata, kuid mitte hiljem kui 10 kuu jooksul määruse
tegemisest, kohtule teatama likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Solen Projekt OÜ
registrist kustutamisest.
5. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja
likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja isikut ei ole
registrist kustutatud määruse resolutsiooni punktis 4 määratud 10 kuu jooksul, tuleb kohtule
esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht
pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas) ning
teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga
poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande
esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.
6. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
7. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja kohtu määratud likvideerija kaudu Solen Projekt
OÜ-le (kustutatud).
8. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud
isikule.
9. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare
kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1. P
P esitas 17.09.2020
kohtule
avalduse
Solen
Projekt
OÜ
(kustutatud)
täiendava
likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt on Solen Projekt OÜ
07.01.2020 äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel registrist kustutatud. Avaldaja oli äriühingu juhatuse liige.
Peale registrist kustutamist kuulub äriühingule kinnistul Mardipõllu, Saaremaa, kinnistu registriosal
numbriga 4208134 III jaos koormatised ja kitsendused kande nr 2 alla märgitud Solen Projekt OÜ kasuks
5-aastase tähtajaga hoonestusõigus. Samuti kinnistul Priidu, Saaremaa, kinnistu registriosal numbriga
2695750 kinnistu registriosal numbriga 4208134 III jaos koormatised ja kitsendused kande nr 2 all
märgitud OÜ PTK (mis on Solen Projekt OÜ kehtetu ärinimi) kasuks 5-aastase tähtajaga hoonestusõigus.
Seega on puudutatud isikul jaotamata vara ning kuivõrd puudutatud isik on registrist kustutatud, ei ole
võimalik hoonestusõigusi kinnistusraamatust kustutada. Avaldaja taotleb enda määramis likvideerijaks
ning kinnitab, et ei soovi likvideerija tasu või kulude kindlaksmääramist, sest puudutatud isikul on
piisavalt vara, et tasuda kõik kulud.
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1
sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse
kohta sätestatud erisusi.
3. Juhindudes TsMS § 477 lg 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust
ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et
avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise
aluseid. Avalduse lahendamine allub Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale (TsMS § 119). Kohus
algatab avalduse alusel hagita menetluse.
4. Avaldaja taotleb ekslikult äriühingu täiendavat likvideerimist (ÄS § 218). Äriregistrist nähtuvalt pole
puudutatud isiku suhtes varem likvideerimist läbi viidud, mistõttu pole täiendavat likvideerimist võimalik
läbi viia. Asjas kohaldub ÄS § 60 lg 5, mis sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb,
et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise.
Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta
üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS-s
sätestatud korras. Äriregistri andmetest nähtuvalt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige ja
ainuosanik, mistõttu ei ole likvideerimismenetluse algatamiseks tähtaja ennistamine vajalik.
5. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt kuulub puudutatud isikule järgmine vara: hoonestusõigus
(registriosa nr 5197250) tähtajaga 5 aastat, mis on koormatisena kantud kinnistu nr 4208134 registriosa
3. jakku. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud OÜ Helioest (registrikood 11352009) ja
hoonestusõigus (registriosa 5213950) tähtajaga 20 aastat, mis on koormatisena kantud kinnistu
nr 2695750 registriosa 3. jakku. Koormatud kinnisasja omanikuna on sisse kantud P P
(isikukood XXXXXXXXXXX).
Kuna puudutatud isikul on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on
põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata likvideerija,
kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.
6. Kohus määrab likvideerijaks avaldaja pakutud kandidaadi P P. TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus
likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul
võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda
likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus asub seisukohale, et isik vastab TsMS § 603 lg 1
nõuetele ja on eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. P P oli puudutatud isiku
juhatuse liige ja ainuosanik. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et P P ei vastaks likvideerijale
esitatavatele nõuetele või ei oleks võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus ei
tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu ja kohtule ei ole teada
asjaolusid, mis välistaksid P Pika likvideerijaks nimetamise.
7. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus
likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209–220. Sealjuures
on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh koostama majandusaasta
aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku varast ei jätku nõuete rahuldamiseks,
on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse. Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija
esitama avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele
hoidjat leida, on likvideerija kohustatud need hoiule võtma.
TsMS § 477² kohaselt teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja võib mh nõuda temalt aruannet
ülesannete täitmise kohta. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta.
Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut viivitamata
teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada lõpparuanne
ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud toiminguid, hinnang juriidilise
isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse
seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning
viidata tsiviilasja numbrile.
Kohus määrab vastavalt avaldaja taotlusele, et kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole määruse
tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist kustutatud, tuleb likvideerijal esitada
kohtule vahearuanne. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise senise käigu kohta, esitada
seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas ning
teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad vahearuanded tuleb esitada iga poole
aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni likvideerija ametiaja lõpuni ning juriidilise isiku registrist
kustutamisel esitada lõpparuanne. Kohus hoiatab, et kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid
nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS
§ 477² lg 2).
8. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma
tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulu tuleks katta juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus
toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija on kinnitanud, et ta ei soovi tasude ja kulude
kindlaksmääramist. Sellest tulenevalt ei kohusta kohus avaldajat tasuma likvideerija kulude ja tasu
katteks ettemaksu ning likvideerijal ei ole võimalik hiljem nõuda likvideerimise kulude ja tasu maksmist
vaatamata sellele, et juriidilise isiku varast ei tarvitse tekkinud kulutuste hüvitamiseks ja tasu
maksmiseks jätkuda.
9. Kohus jätab TsMS § 172 lg 6 teise lause alusel menetluskulud avaldaja kanda, kuna menetluse on
põhjustanud avaldaja kui puudutatud isiku ainsa juhatuse liikme tegematajätmine, s.o puudutatud isiku
majandusaruaasta aruande esitamata jätmine. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puuduvad puudutatud
isikul hüvitatavad menetluskulud (TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1).
10. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale kande
tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud määrused kehtivad
ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus tunnistab käesoleva määruse alates
selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule viivitamata täidetavaks. ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb
registripidaja kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu
isiku ametisse nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (TsMS § 478 lg 4).
11. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on hakanud
kehtima. Hagita menetluses tehtavad isiku ametisse nimetamise määrused kehtivad kõigi isikute suhtes
(TsMS § 478 lg 5). Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku
tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta
vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-
10, p 11; 02.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).
12. Isiku määramise määruse peale võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja juriidiline isik (TsMS § 606
lg 2). Kuna kohus määrab likvideerija olukorras, kus juriidilisel isikul senine seaduslik esindaja puudus,
tuleb määruse kättetoimetamisega kohtu määratud isikule lugeda määrus kättetoimetatuks ka
juriidilisele isikule.
KOHTU SELGITUSED
Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:
(i)
lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama
võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);
(ii)
esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi
nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);
(iii) koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande
koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda
selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud
andmeid (ÄS § 211 lg 2);
(iv) koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga
lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);
(v)
avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate;
likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul
teate avaldamisest (ÄS § 212);
(vi) rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest
(ÄS § 214 lg 1);
(vii) koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi
ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);
(viii) esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele
ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);
(ix) esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist,
kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest
ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara
jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et
osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);
(x)
andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule
usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Rajar Miller
kohtunik