1-19-5121/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-19-5121

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2020, kohtumaja (kohtuistung Jõgeva toimus 12.10.2020) Kriminaalasja number 1-19-5121 Kohtunik Liivi Loide Kriminaalasi

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne V.D kohta Süüdimõistetu V.D Kaitsja

isikukood XXX, elukoht: : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Marit Seesmaa RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus V.D-le Tartu Maakohtu 02.09.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-5121 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

Menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maa kirjalik määruskaebus 15 päeva kohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

V.D on tunnistatud Tartu Maakohtu 02.09.2019. a kohtuotsusega süüdi kriminaalasjas nr 1-19- etud 6 kuud vangistust. 5121 KarS § 424 lg 1 järgi ja karistuseks mõist KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele pöörata, kui V.D 1 aasta 6 kuu ei jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohusta . ti V.D käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi KarS § 75 lg 2 p 5 alusel ravivajaduse ja ilmnemisel asuma alkoholismivastasele ravile.

2 (3) V.D

kriminaalhooldus algas 18.09.2019 ja lõppeb 02.03.2021.

Kriminaalhooldusametnik esitas 04.09.2020 kohtule erakorralise ettekande V.D

kohta, sest isik on rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Hooldusalune ei käinud registreerimisel 06.12.2019, sest oli väidetavalt haige lapsega kodus.

08.02.2020 tuvastati tal kodus alkoholijoove 0,78 mg/l, mida isik selgitas 50. juubeli

tähistamisega. Samuti ei käinud ta registreerimas 17.07.2020 ja 14.08.2020, sest ta arvas, et 14.07.2020 toimunud kodukülastus oligi registreerimine. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele, sest V.D käitumine ei tekita usaldusväärsust, samuti takistab kriminaalhoolduse teostamist alkoholi kuritarvitamine.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 24.09.2020. Kuna V.D soovis asja arutamise juurde kaitsjat, lükkas kohus istungi edasi.

Kohtuistungil 12.09.2020 selgitas V.D oma käitumise ja rikkumiste põhjuseid.

Registreerimata jätmise põhjuseks on olnud haige lapsega kodus olemine, mille kohta ta arstitõendit ei saanud, samuti arusaamatused. Juunis ja juulis ajas hooldusalust segadusse, et

teda kodus kontrolliti ja ta arvas, et ei pea seepärast enam registreerimisele minema. Süüdimõistetu tunnistas, et tarvitas juubeli puhul alkoholi, kuigi saab aru, et ta ei tohi seda

teha. V.D andis ka ülevaate oma tervislikust seisundist ja kinnitas, et saab aru vajadusest esitada kohustuste täitmata jätmisel arstitõendi.

Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Piret Avi, kelle sõnul on V.D

kriminaalhoolduse puhul läbivaks jooneks arusaamatused registreerimiskohustuse

täitmisega. Viimati esines probleem 18.09.2020, mil hooldusalune väitis, et on haige, kuid arstitõendit ei esitanud. Samuti on ta tarvitanud alkoholi, ühel korral veebruaris ja teisel korral

väidetavalt ka suvel, kuid viimane ei ole tõendatud. Ametnik leidis, et kriminaalhooldust võiks siiski jätkata, lisades sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise kohustuse.

Kaitsja palus jätta karistuse täitmisele pööramata. Isik on teadmatuse tõttu rikkunud

registreerimiskohustust ning tõendatud alkoholi tarvitamise juhtumeid on olnud vaid üks. Juhul, kui kohus peab vajalikuks sotsiaalprogrammis osalemist, on V.D sellega nõus.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele.

Erakorralise ettekande kohaselt on V.D esinenud probleeme seoses registreerimiskohustuse täitmisega ja alkoholi tarvitamisega. Kumbki rikkumine ei ole kohtu hinnangul

selline, mis tingiks karistuse täitmisele pööramise.

V.D-ga on kriminaalhoolduse jooksul läbi viidud 23 registreerimist, millest valdaval enamusel juhtudest probleeme esinenud ei ole. Aset leidnud üksikute rikkumiste näol on kohtu hinnangul tegemist teadmatuse, olukorra väära tõlgendamise ja möödarääkimisega,

mitte tahtliku ja sihiliku kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega. V.D tunnistab

oma rikkumisi ja saab aru, et peab ise olema kriminaalhoolduse nõuetega seoses

tähelepanelikum. uhuslikud, ühekordsed Kuigi tegemist on raskete rikkumistega, ei saa j eksimused registreerimiskohustuse täitmisel olla põhjus karistus täitmisele pöörata.

3 (3)

Samuti on esinenud üks tõendatud alkoholi tarvitamise juhtum, mida hooldusalune ise ka

tunnistab. Kokku on V.D alkoholi tarvitamist kontrollitud üheksal korral ning

positiivne tulemus esines vaid ühel korral. Kriminaalhooldusametniku poolt viidatud teist

võimalikku alkoholi tarvitamise episoodi ei ole võimalik arvestada, kuna selle kohta puuduvad tõendid ning hooldusalune ise ka seda ei tunnista. Karistuse täitmisele pööramine alkoholi tarvitamise keelu ühekordse rikkumise tõttu ei oleks ilmselgelt proportsionaalne rikkumise olemuse ja raskusega.

Alternatiivselt on taotlenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise kohustuse

määramist. Viidatud programm on suunatud sõltuvusprobleemidega isikutele. Kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatust ei nähtu, et V.D oleks sõltlane.

Pigem leiab kinnitust vastupidine isiku alkoholi tarvitamist on kriminaalhoolduse ajal – pidevalt kontrollitud ja ühe erandiga on tulemused olnud negatiivsed. Seega jääb selgusetuks, millist eesmärki aitaks saavutada sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi läbimine.

Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et mõistetud karistuse täitmisele V.D-le pöö ei ole põhjendatud, samuti puudub vajadus täiendavate kohustuste määramiseks. ramine

Menetluskulud

V.D kohta esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisel võttis kaitsjana 12.10.2020. di abi Marit Seesmaa. Kaitsja a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaa esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 221,40 eurot.

Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt. Kaitsja märkis taotluses

kohtuistungil osalemise ajaks 60 minutit. Tegelikkuses kestis istung alla poole tunni. Eelnevast tulenevalt kinnitas kohus väljamaksmisele kuuluvaks summaks 189,00 eurot.

Kuna erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta riigi kanda.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik