3-20-1950/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1950 Määruse kuupäev

23. oktoober 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi „X“(„X“) kaebus Tartu Vangla kohustamiseks mitte paigutada kaebajat kokku talle sobimatute kinnipeetavatega RESOLUTSIOON Tagastada „X“kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte „X“ile.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtusse saabus 8. oktoobril 2020 Tartu Vangla kinnipeetava „X“kaebus. Kaebaja selgitas, et arvestades Euroopa vanglareeglistikku, CPT standardeid, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid, peab eluaegse karistusega kinnipeetava kokku paigutamisel teise kinnipeetavaga arvestama nende iseloomuomadusi ja isiklikke omadusi, ohtu endale ja teistele. Veelgi enam, ööseks võib kinnipeetavaid kokku paigutada ainult siis, kui kinnipeetavad sobivad omavahel ja neil ei ole midagi selle vastu. Kaebaja palus, et kohus kohustaks Tartu Vanglat kaebajat mitte paigutama kokku teiste kinnipeetavatega, kes ei sobi kaebajaga kokku. Kaebaja palus, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.

KOHTU SEISUKOHT

2. Kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lõige 1). See tähendab, et isik saab kohtus kaitsta talle mõnest õigusaktist tulenevat subjektiivset õigust. Kui õigusaktist subjektiivset õigust ei tulene, ei ole isikul ka kaebeõigust.

3. Kaebaja soovib kohtus saavutada seda, et Tartu Vangla ei paigutaks teda ühte kambrisse kinnipeetavatega, kes ei sobi kaebajaga kokku. Kaebaja märkis, et eluaegse karistusega kinnipeetava kokku paigutamisel teise kinnipeetavaga peab arvestama nende iseloomuomadusi ja isiklikke omadusi ning ohtu endale ja teistele. Kaebaja leiab, et ööseks võib kinnipeetavaid kokku paigutada ainult siis, kui kinnipeetavad sobivad omavahel ja neil ei ole midagi selle vastu.

4. Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et teda ei paigutataks kokku (sh öösiti) talle sobimatute kinnipeetavatega. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda endale meelepärast kambrikaaslast. See kehtib ka eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate puhul.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. VangS § 12 lõike 1 järgi hoitakse vanglas eraldi mehi ja naisi; alaealisi ja täiskasvanuid; kinnipeetavaid ja vahistatuid; isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht.

Kaebaja ei ole väitnud, et rikutud oleks VangS § 12 lõikes 1 sätestatud eraldihoidmise printsiipi. Ehkki VangS § 11 lõike 1 kohaselt tuleb vanglal kinnipeetavate paigutamisel arvestada muu hulgas kinnipeetavate iseloomuomadusi, ei loo see säte kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et teda ei paigutataks kokku talle sobimatute iseloomuomadustega kinnipeetavatega. Vanglal ei ole objektiivselt võimalik tagada, et ühte kambrisse paigutataks ainult teineteisega iseloomu poolest ideaalselt sobivad kinnipeetavad. Vanglal tuleb kinnipeetavate iseloomuomadusi paigutamisel mõistlikul määral arvestada. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust arvata, et vangla seda nõuet ei täidaks. See, et ühes kambris peavad viibima kinnipeetavad, kelle iseloomud ei pruugi täiel määral sobida, on vangistusega paratamatult kaasnev ebamugavus.

Kinnipeetavate paigutamisel tuleb vanglal arvestada ka seda, et tagatud oleks üldine julgeolek vanglas (VangS § 66 lõige 1). Tartu Vangla on 11. septembri 2020. a vastuses nr 2-3/2975-2 kinnitanud, et vangla lähtub kinnipeetavate paigutamisel julgeolekuaspektidest ega paiguta kokku kinnipeetavaid, kes võivad olla teineteisele ohtlikud. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust vangla kinnituses kahelda. Kaebaja ei ole ka ise viidanud sellele, et teda oleks kokku paigutatud kinnipeetavatega, kes ohustavad tema julgeolekut. Aeg-ajalt verbaalsete tülide esinemist olmeteemadel ei saa veel pidada kaebaja julgeoleku ohustamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebus tuleb selle sätte alusel tagastada.

6. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)