2-15-8204/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-8204

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Kohtuasi

Aktsiaseltsi TREF Nord hagi Eesti Vabariigi

(Maanteeameti kaudu) vastu töövõtulepingust

tellija süül taganemise tuvastamiseks ja Eesti

Vabariigi

(Maanteeameti

kaudu)

vastuhagi

Aktsiaseltsi TREF Nord vastu 188 903,12 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.02.2020 otsus

Kaebuste esitajad ja liigid ning

kaebuste hinnad

Eesti

Vabariigi

(Maanteeameti

kaudu)

apellatsioonkaebus, mille hind on 75 646,21 eurot ja

Aktsiaseltsi TREF Nord apellatsioonkaebus, mille

hind on 105 626,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant/vastustaja): Aktsiaselts TREF Nord

(registrikood

10217746),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja

(apellant/vastustaja):

Eesti

Vabariik

(Maanteeameti

kaudu;

registrikood

70001490),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2020 otsus osas, milles maakohus jättis

Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise

summas 68 160 eurot, viivise kahjuhüvitiselt summas 23 564,28 eurot ning viivise

leppetrahvilt summas 1 999,33 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega mõista

Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi kasuks eelnimetatud summad täiendavalt

välja. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles

osas uus otsus, millega jaotada menetluskulud teisiti. Samuti täiendada maakohtu

2-15-8204

otsuse sissejuhatavat osa hagi ja vastuhagi hinnaga. Muus osas jätta maakohtu otsus

muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Lugeda Harju Maakohtu 26.02.2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgnevalt:

2.1. Jätta Aktsiaseltsi TREF Nord hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu

töövõtulepingust tellija süül taganemise tuvastamiseks rahuldamata.

2.2. Rahuldada osaliselt Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastuhagi

Aktsiaseltsi TREF Nord vastu.

2.3. Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) kasuks

välja kahjuhüvitis 74 086,31 eurot ja leppetrahv 68 160 eurot, kokku 142 246,31

eurot.

2.4. Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) kasuks

välja viivis kahjuhüvitiselt (s.o 74 086,31 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga

(s.o 26.02.2020) summas 25 613,12 eurot ja alates 27.02.2020 põhinõudelt

(74 086,31 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

sätestatud määras

2.5. Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) kasuks

välja viivis leppetrahvilt (s.o 68 160 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o

26.02.2020) summas 25 563,60 eurot ja alates 27.02.2020 põhinõudelt (68 160

eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2.6. Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastuhagi

Aktsiaseltsi TREF Nord vastu kahju hüvitamiseks summas 20 289,25 eurot.

2.7. Jätta menetluskulud 5% ulatuses kostja kanda ja 95% ulatuses hageja kanda,

välja

arvatud

11.04.2017

kohtuistungi

edasilükkamisest

tingitud

menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

3. Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

6. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-8204 hagihinnaks 715 680 eurot ja vastuhagi hinnaks

195 724,02 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

2-15-8204

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts TREF Nord esitas 31.05.2015 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi

(Maanteeameti kaudu) vastu. Hageja palub tuvastada, et hageja kui töövõtja on kostja kui tellija

süül kehtivalt taganenud poolte vahel 30.12.2014 sõlmitud töövõtulepingust nr 14-00255/422.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Pooled sõlmisid 30.12.2014 töövõtulepingu (edaspidi leping) nr 14-00255/422 riigimaantee

nr 11115 (Kurna – Tuhala) kilomeetritel 12,0-20,0 asuva teelõigu remondi teostamiseks. Pank

väljastas hagejale garantiikirja, millega garanteeris kostjale esimesel nõudmisel kuni 68 160

euro suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. Hageja esitas garantiikirja

kostjale kui töövõtulepingu p 7.1 kohase täitmise tagatise.

3. Hageja palus 11.03.2015 kostjal esitada projekteerija poolt koostatud katendiarvutused, kuna

vastav info projektdokumentatsioonis puudus. 16.03.2015 saatis kostja esindaja soovitud

katendiarvutused.

4. Hageja avastas kostja poolt esitatud katendiarvutuste alusel projekti (kostja juhiste)

kontrollimise käigus olulised puudused, millele hageja 18.03.2015 viivitamata kostja

tähelepanu

juhtis.

Hageja

teavitas

samas

kirjas

kostjat

projektiga

ette

nähtud

katendikonstruktsiooni mittevastavusest. Hageja teatas kostjale, et projekteeritud katendid on

aladimensioneeritud ega vasta projekteerimise nõuetele. Hageja jäi ootama kostja seisukohta

ebakohase juhise korrigeerimise osas. Kostja asus 02.04.2015 kirjas seisukohale, et tema poolt

edastatud katendiarvutused ei ole „lepinguline dokument“ ning eeltoodu edastati hagejale ainult

informatiivse materjalina. Samas kirjas kinnitas kostja teadmist katendiarvutuste erinevusest

ehk

sisuliselt

mittevastavusest

projekteerimise

nõuetele.

Kostja

ei

nõustunud

projektdokumentatsiooni puuduste kõrvaldamisega ega juhiste täpsustamisega. 13.04.2015

kirjas palus hageja kostjat vastata sisuliselt projektdokumentatsiooni puudutavatele

tähelepanekutele. Hageja pööras kostja tähelepanu sellele, et katendiarvutused on üldtuntud

füüsikateadmistele tuginev teave, mida ei ole võimalik töövõtulepingu alusel juhiste andmisel

ega ehitamisel eirata. Katendiarvutused on maanteede projekteerimisnormidest lähtuvalt

maantee remondi projekti lahutamatu osa – seda isegi juhul, kui katendiarvutused ei ole

formaalselt või füüsiliselt töövõtulepingule lisatud. 30.04.2015 kirjas jäi kostja enda varasemalt

väljendatud seisukohtade juurde. Samu seisukohti kordas kostja enda 04.05.2015 kirjas.

08.05.2015 kirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja juhise korrigeerimiseks. Hageja

märkis kirjas, et ta ei saa võtta endale põhjendamatut ja määratlematut riisikot ebakohase

projektdokumentatsiooni alusel ehitatava rajatise näol, sest juba ainuüksi katendiarvutuste

pinnalt on ülimalt tõenäoline, et rajatis ei kesta planeeritud aja lõpuni ning rajatise

ekspluatatsiooni käigus ilmnevad puudused. Kostja ei saa hea usu põhimõtte vastaselt hagejalt

nõuda ehitamist vigase projektdokumentatsiooni järgi. Kostja ei soostunud 20.05.2015 kirjast

nähtuvalt ebakohaseid juhised parandama ka pärast hageja täiendava tähtaja möödumist. Kostja

jäi enda nõude juurde, et hageja alustaks ehitustöödega ning ehitaks objekti valmis ebakohase

juhise (nõuetele mittevastava projektdokumentatsiooni) alusel. Kostja keeldus ka olemasoleva

projektdokumentatsiooni suhtes ekspertiisi läbiviimisest.

5. 29.05.2015 kirjaga taganes hageja töövõtulepingust kostja olulise lepingurikkumise tõttu,

mis seisnes selles, et kostja nõudis hagejalt jätkuvalt töövõtulepingu täitmist, olles teadlik

projektdokumentatsiooni puudustest ning vajadusest viia projekt kehtivate nõuetega kooskõlla,

2-15-8204

kuid ei ole sellele vaatamata parandanud enda ebakohaseid juhiseid. Antud olukorras ei saa

hageja töövõtulepingut täita.

6. Kostja on põhjendamatult asunud projekteerimisdokumentatsiooni puuduseid varjama ning

on püüdnud hagejat sealjuures korduvalt eksitada (siirde- ja kergkatendi teemal). Kostja on

sealjuures selgelt rikkunud töövõtulepingu punkti 4.3.1, mis sätestab, et töövõtjal on õigus

saada tellijalt informatsiooni ja juhiseid.

7. Hagejal puudub majanduslik ja äriline mõte ehitada valmis objekt, mis ei kesta tema

eeldatava eluea (ja isegi garantiiperioodi) lõpuni. Sellega võtab hageja enda kanda riski, mida

hageja pakkumuse esitamisel ei teadnud ja millega hageja arvestada ei osanud. Hageja lähtus

riigihanke käigus pakkumuse tegemisel põhjendatult eeldusest, et projekteerimine on olnud

nõuetekohane ning katendid ei ole aladimensioneeritud.

8. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et katendiarvutused ei ole teede ehituse projekti juurde

kuuluvaks dokumendiks. Hageja on seisukohal, et ükskõik missugune üldtuntud teave on

käsitletav lepinguga hõlmatud teabena. Teede- ja sideministri 28.09.1999 määruse nr 55 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi määrus nr 55) lisa punkt 20 sätestab, et maantee projekti

lahutamatuks osaks on katendi arvutused. Samuti on kostja riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna

– Tuhala kilomeetritel 12,0-20,0 asuva lõigu remondi projekteerimistingimustes seadnud

järgmise ülesande: „koostada katendi arvutuse aruanne. Katendi konstrueerimisel arvestada, et

kruusatee peab olema kvaliteetne ja kasutuskõlblik (sh vastupidav metsaveotranspordile ilma

massipiirangut kehtestamata) ka ilma freespurust katte rajamiseta“.

9. Taotletava lahenduse näol on tegu kergkatendiga, kuid kostja väidab, et tegemist on

siirdekatendiga. Projekti seletuskirja p-s 4.6 viidatakse kergkatendile, mitte siirdekatendile.

Kostja poolt 16.03.2015 esitatud katendiarvutus on koostatud kergkatendile, mitte

siirdekatendile. Eeltoodust järeldub, et tegu ei saa olla siirdekatendiga. Projektiga põhiteele ette

nähtud konstruktsiooni tüübid I, II ja III ei ole vastavuses esitatud katendi arvutustega. Kui

panna kokku projekti seletuskirjas kasutatud kergkatendi minimaalne elastsusmoodul ning

igasuguste muude selgituste puudumist hankemenetluse ajal, siis on väljaspool mõistlikku

kahtlust, et hageja sai lugeda, et kostja soovib kergkatendi ehitamist. Olukorras, kus kostja tellib

kergkatendi, kuid annab ehitamiseks ette siirdekatenditüübile vastava projekti, tähendab see, et

hageja kohustused suurenevad, sest lepingu järgi peab hageja valmis ehitama kergkatendi

nõuetele vastava teekatte. Sel põhjusel on väga oluline tuvastada õige katendi tüüp, kuivõrd

sellest sõltub hageja kohustuste ulatus. Konkreetselt väljendub vahetegu selles, et

garantiiperioodi lõpus peab hageja kõrvaldama oluliselt enam võimalikke puuduseid, sest kui

kergkatendil on kasutusaeg 10 a ja defektide maht 10% ning siirdekatendil 7 a ja 37%, siis

arusaadavalt ilmneb siirdekatendi puhul suurem vajadus garantiitööde järele. Kui projekt on

koostatud kergkatendi normatiivide järgi, pole võimalik nõuda siirdekatendi ehitamist, sest

siirdekatendi normatiivid on kergkatendi normatiividest kvaliteedi osas oluliselt kehvemad.

Viimane toob kaasa töövõtjale üsna kurva tagajärje: kui tee hakkab lagunema, saab tellija nõuda

puuduste kõrvaldamist kõrgemate normide järgi.

10. Hageja ei ole eksinud pakkumuse tegemisel, vaid kostja eksis projektdokumentatsiooni

koostamisel. Pakkumuse koostamise etapis eeldab töövõtja andmete täielikkust ja õigsust juhul,

kui

projektdokumentatsioonis

ei

esine

silmnähtavaid

vastuolusid

või

eksimusi.

Hankedokumentide (sh projekti) korrektsuse eest vastutab kostja: praktikas ei lasu ehitajal

kohustust teha projektile ekspertiisi, ehitaja saab õigustatult tugineda tellija informatsioonile.

Hageja sai projekti tõlgendamisel mõistlikult eeldada, et kostja on tellinud kergkatendi ehituse:

kostja ei esitanud vastupidist infot, projekti seletuskirjas oli kirjas vaid kergkatend ja hilisemad

2-15-8204

katendi arvutused kinnitasid, et projekt koostati kergkatendi jaoks. Hagejal ei olnud kohustust

asuda ilma selgete vastuolude ilmnemiseta kostja soovitud töö sisu üle täpsustama: hageja ei

pea mõistliku isikuna eeldama, et end maanteede kompetentsikeskuseks nimetav asutus eksib

hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ning hageja peab hakkama iga aspekti üle küsima.

Kostja esitas pakkumuse tegemiseks pooliku informatsiooni, sest jättis välja enda kaalutlused

katendi tüübi osas. Pakkujad usaldavad kostja poolt eelduslikult juba kontrollitud ehitusprojekti

ning teevad täpsed arvutused ja muu vajaliku alles vahetult enne tööde alustamist. See aga oligi

hetk, millal puudused ilmnesid.

11. VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tuleneb lepingupoole kohustus esitada teisele lepingupoolele kogu

informatsioon ammendavalt ja sellises mahus, mille vastu on teisel poolel õigustatud huvi.

Ilmselgelt on ehitajal huvi selle vastu, missuguse katendi tüübi kvaliteedinormide järgi lepingu

täitmist hinnatakse ehk missugune katend rajada tuleb. Samad põhimõtted sätestas ka hanke

ajal kehtinud riigihankeseaduse (RHS) § 31 lg 2 p-d 2, 3 ja 4. Kostja pidi hankijana esitama

kirjalikus vormis selgelt ja üheselt arusaadavalt kõik tingimused ja asjaolud, mille kohta ta

soovis pakkumist saada. Kostja esitatud informatsioon oli pakkumuse tegemiseks piisav. See,

et kostja jättis enda teada ja varjas kõigi pakkujate eest olulise tähtsusega asjaolusid (nt et

projekti muudeti omaalgatuslikult, asendati katendi tüüp jne) ning ei pannud neid

hankedokumentidesse kirja, on ainult kostja riisiko. Kostja ei saa hiljem panna antud asjaolude

varjamise riisikot pakkuja kanda. Kostja pole tõendanud ega isegi selgitanud, kuidas oleks

hageja pidanud väidetavast puudusest varem aru saama.

12. Hageja nõustub kostjaga osas, mille kohaselt tellijal tulebki vastutada lepingust tulenevate

tagajärgede eest, kui ta on ise eksinud lepingus kirjeldatud lähteülesande püstitamisel. See ei

anna aga tellijale õigust jätta projekt kehtiva õiguse nõuetega kooskõlla viimata. Projekt peab

igal juhul vastama kehtiva õiguse nõuetele. Ehitusprojekt peab olema koostatud sellises mahus

ja

kvaliteediga,

mis

võimaldaks

tööde

nõuetekohast

tegemist

ilma

täiendavate

projekteerimistööde ja ekspertiisideta. Järelikult ei saa ka ehituspraktikas omaks võetud

üldtingimuste kohaselt hagejale midagi ette heita ning tugevusarvutuste teostamise,

kontrollimise esitamise kohustus lasus just kostjal. Tugevusarvutuste olemasolu oli lepingu

täitmiseks vältimatu. Asjaolu, et hiljem viidi tööd lõpule asendustöövõtja poolt

tugevusarvutusteta, ei oma tähtsust, kuna pole teada, kas need tööd oleksid vastanud

lepingutingimustele või üleüldisele kvaliteedistandardile.

Kostja vastuväited

13. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et ta pole

lepingut rikkunud, vaid on täitnud kõiki oma lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt. Seega ei ole hageja lepingust taganemise avaldusel õiguslikke tagajärgi.

14. Kostjal ei olnud kohustust täiendava juhise andmiseks, hageja pole ka ära näidanud, millest

täpselt selline kohustus kostjale tuleneb. Käesoleval juhul ei oma sisulist tähtsust, kas projekt

vastab nõuetele või mitte. Kuivõrd lepingu eesmärgi saavutamine on hageja põhikohustus,

oleks ta pärast kahtlustega projekti nõuetelevastavuse osas kostja poole pöördumist ja temalt

kinnituse saamist, et kõik on korras, pidanud asuma lepingut täitma. Käesoleval juhul aga on

hageja alusetult keeldunud lepingu täitmisest, otsides selleks erinevaid põhjuseid. Hageja ei

alustanud isegi nende tööde tegemist, mille kohta tal küsimusi ega etteheiteid polnud (näiteks

raadamine, kraavide puhastamine ja kaevamine jne). See viitab asjaolule, et hagejal on olnud

iga hinna eest soov lepingu täitmisest vabaneda ja seda ilmselt majanduslikel põhjustel (olles

teinud ilmselge alapakkumise).

2-15-8204

15. Projekt vastab nõuetele ning selle alusel on võimalik nõuetekohaselt saavutada lepingu

eesmärk. Hageja kahtlus, et tee ei kesta planeeritud aja lõpuni, ei ole piisav, et lugeda eesmärgi

saavutamist võimatuks. Sellist käsitlust aktsepteerides oleks töövõtjatel ehituse valdkonnas

imelihtne lepingu täitmisest vabaneda.

16. Hagejale on antud kõik vajalikud juhised (eelkõige projekt). Hageja arvamus, mille

kohaselt projekt ei vasta nõuetele ja kostjal tuleb hageja arvates anda uus juhis (muuta projekti),

ei ole käsitletav lepingu rikkumisena, sest kostja on selgelt väljendanud oma seisukohta, et

projekt vastab nõuetele ja selle alusel saab korrektselt saavutada lepingu eesmärgi. Kostja

hinnangul võiks rääkida kostja poolsest lepingu rikkumisest juhul, kui kostja juhis või täiendava

juhise mitteandmine takistaks lepingu eesmärgi saavutamist. Hageja ei ole näidanud, millised

on tema arvates need projektiga seotud olulised puudused, mis takistavad tal lepingu täitmist

või muudavad selle võimatuks.

17. Siinkohal tuleb arvestada, et tellijaks on Eesti Vabariigi valitsusasutus Maanteeamet, kes

seadusest tulenevalt vastutab kõikide Eesti Vabariigi riigimaanteede teehoiu (ehitus, remont

jms) eest. See tähendab seda, et olukorras, kus hageja on avaldanud arvamust projekti puuduste

kohta, millele kostja on vastanud ning esitanud omapoolse seisukoha, mille kohaselt on projekt

korrektne, oleks hageja pidanud asuma täitma lepingust tulenevat põhikohustust, milleks on tee

remontimine. Juhul, kui tulevikus peakski ilmnema, et kostja juhis (nt projekt) põhjustab töö

mittevastavuse lepingu tingimustele, vabaneb hageja selles osas vastutusest, st kostja ei saa

esitada hageja vastu selles osas nõudeid ega rakendada õiguskaitsevahendeid.

18. Katendikonstruktsioon vastab käesoleval juhul nõuetele ega ole aladimensioneeritud.

Kostja on lasknud mõõta ja lisaks ka veel ise mõõtnud olemasoleva tee kandevõimet – see

vastab suures osas juba praegu, st remondieelsel ajal (isegi kõige ebasobivamal aastaajal ehk

kevadiste suurvete aegu), projekteeritud kandevõimele. Käesoleval juhul tehti projekteerimisel

katendiarvutus teatud ajahetkel ja väljapakutud (paksemale) katendile. Kuivõrd sellise katendi

maksumus oleks olnud hinnanguliselt ~ 100 000 eurot/km, otsustas kostja lähtuvalt rahaliste

vahendite olemasolust valida õhema (ja odavama) katendikonstruktsiooni, millele projekteerija

katendiarvutust ei teinud. Hankedokumentide juures katendiarvust ka ei olnud ega pidanudki

olema, mistõttu ei ole tegemist lepingu dokumendiga, millest hageja peab juhinduma. Esitades

pakkumuse ja sõlmides kostjaga lepingu, pidi hageja mõistma, et tööde tegemine on

lepingudokumentide alusel võimalik ega ole mingil viisil takistatud. Hageja väide, mille

kohaselt tuleks igale ehitustöövõtulepingule lisada „lepingu dokumendina“ kogu ehitusfüüsika

teadmisi koondav andmekogu, on absurdne.

19. Hankemenetluse käigus ei viidanud ükski pakkuja, sealhulgas hageja asjaolule, et

katendiarvutused hankedokumentatsioonis puuduvad. Samas ei anna tugevusarvutuste

puudumine õigust lepingust taganemiseks, kuna katendi tugevusarvutuste puudumine ei

takistanud mingil moel lepingu täitmist ega projektijärgset ehitamist. Kogu töövõtjale

ehitamiseks vajalik informatsioon sisaldus projektis ja kululoendis. Hageja pidi katendi

tugevusarvutuste puudumise avastama hankemenetluse käigus enne pakkumuste esitamist ehk

enne lepingu sõlmimist. Juhul, kui hagejal arvas, et ta ei saa tugevusarvutusteta lepingut täita

ja projektijärgselt ehitada, siis pidanuks ta riigihankemenetluses enne pakkumuse esitamist

küsima kostjalt tugevusarvutuste esitamist või jätma pakkumuse esitamata.

20. Mõistmatuks jääb hageja etteheide kostjale, et viimane on keeldunud projektile ekspertiisi

läbiviimisest. Kostja on vaadanud läbi hageja poolt esitatud kahtlused projekti nõuetele

mittevastavuse osas ning hagejale vastanud ja selgitanud, et muretsemiseks põhjust pole ja

hagejal tuleb asuda lepingut täitma, s.o teed remontima.

2-15-8204

Kostja vastuhagi

21. Kostja esitas 02.11.2015 vastuhagi, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista

kahjuhüvitis 104 123,72 eurot, leppetrahvi 68 160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

1975,28 eurot ja täiendava viivise. 27.03.2017 vähendas kostja varalise kahju hüvitamise nõuet

ja palub hagejalt välja mõista kahjuhüvitis 94 375,56 eurot, leppetrahvi 68 160 eurot, vastuhagi

esitamise seisuga kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 10 559,79 eurot,

leppetrahvilt sissenõutavaks muutunud viivise 9625,83 eurot ja edasiulatuva viivise.

22. Lepingu p 3.1 kohaselt pidi kostja töö teostamist alustama projektijuhi kirjalikus

korralduses märgitud kuupäeval. Projektijuht andis hagejale alustamiskorralduse 30.01.2015.

18.03.2015 saatis hageja kostjale kirja, milles teavitas väidetavast katendikonstruktsiooni

mittevastavusest. 20.05.2015 kirjas andis kostja hagejale täiendava tähtaja kuni 01.06.2015

lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 29.05.2015 esitas hageja kostjale avalduse lepingust

taganemise kohta. Hageja on õigusliku aluseta keeldunud lepingu täitmisest. 11.06.2015 saatis

kostja hagejale vastuskirja, mis sisaldas ka lepingust taganemise avaldust, leppetrahvinõuet ja

teadet kahjunõude esitamise kohta.

23. Kostja viis läbi uue riigihankemenetluse, mille eesmärgiks oli hageja poolt teostamata

jäänud töö teostamise hankimine. Kostja 07.08.2015 korraldusega nr 0103 tunnistati kõnealusel

riigihankel edukaks madalaima maksumusega LEONHARD WEISS VIATER EHITUS AS

(registrikood 10406105) ja OÜ KIIRWARREN.KL (registrikood 11169541) ühiselt esitatud

pakkumus. Töövõtuleping asendustöövõtjaga sõlmiti 27.08.2015.

24. Asendusleping on sõlmitud mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil (avatud

riigihankemenetluse tulemusel). Asenduslepinguga saavutati sama eesmärk, mida tuli

saavutada hagejaga sõlmitud lepinguga – riigimaantee nr 11115 Kurna – Tuhala km 12,0-20,0

teelõigu remont. Lepingu ja asenduslepingu tööde koosseisu ja mahtu kirjeldavad kululoendid

on identsed (v.a muinsuskaitse osa) ja nii lepingu kui asenduslepingu lisaks on sama projekt:

SKA Inseneribüroo OÜ töö nr 13047 „Riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna – Tuhala km 12,0-

20,0 lõigu remondi tehniline projekt“, valminud novembris 2014.

25. Asenduslepingu alusel on kostja poolt asendustöövõtjale tasutud koos käibemaksuga

852 431,92 eurot. Asendustöövõtja poolt esitatud arvetel märgitud summades on tehtud

mahaarvamisi asendustöövõtja poolt teostatud ebakvaliteetse töö eest. Asendustöövõtjale

makstavat tasu alandati seetõttu 20 289,25 euro võrra. Kahju suuruse arvutamisel ei tohiks

antud juhul asendustöövõtjale maksmisele kuuluvast summast lahutada summat suuruses

20 289,25 eurot, kuivõrd tegemist on hinna alandamise rakendamisega asendustöövõtja poolt

asenduslepingu rikkumise tõttu. Asjaolu, et asendustöövõtja teostas töö ebakvaliteetselt, ei

mõjuta kostjale tekkinud kahju suurust. Tulenevalt eeltoodust oleks kostja pidanud

asenduslepingu alusel teostatud kvaliteetse töö eest asendustöövõtjale tasuma summa suuruses

730 649,18 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 876 779,01 eurot. Selles sisaldub ka

tööde „Muinsuskaitseline eeluuring“ ja „Muinsuskaitseline järelevalve (meetod järelevalve,

vajadusel väljakaevamine)“ maksumus 5532 eurot ja ettenägematute tööde maksumus

22 895,29 eurot. Ettenägematuid töid oleks teostanud ka hageja.

26. Kostja kohustunuks hagejale lepingu nõuetekohase täitmise korral tasuma summa suuruses

714 243,45 eurot (koos käibemaksuga). Seega on asenduskahjuks (876 779,01 - 714 243,45)

162 535,56 eurot. Nimetatud kahjusummast tuleb maha arvestada lepingust tulenev leppetrahv

summas 68 160 eurot. Eeltoodu tulemusel jääb lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude

suuruseks 94 375,56 eurot.

2-15-8204

27. Lepingu p 11.2 kohaselt tasub hageja kostjale lepingust taganemisel kostja süül leppetrahvi

10% lepingu taganemise ajaks tegemata tööde maksumusest (käibemaksuga). Kuna hageja ei

alustanudki lepingu esemeks olevate tööde teostamist, on tegemata tööde maksumus (koos

käibemaksuga) 681 600 eurot, millest 10% moodustab 68 160 eurot.

28. Leppetrahvinõue (68 160 eurot) muutus sissenõutavaks 23.06.2015, sest hagejal tuli

leppetrahv kostjale tasuda hiljemalt 22.06.2015. Kuivõrd hageja ei ole leppetrahvi tasunud, on

ta vastuhagi esitamise seisuga (s.o 27.03.2017) viivitanud leppetrahvi tasumisega 643 päeva

(23.06.2015-26.03.2017). Kokku nõuab kostja leppetrahvinõudelt seadusjärgset viivist

26.03.2017 seisuga 9625,83 eurot. Kahju (summas 94 375,56 eurot) tasumisega viivitamise eest

moodustab viivis vastuhagi esitamise seisuga summas 10 559,79 eurot.

Hageja seisukoht vastuhagi osas

29. Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Asendustehingu sõlmimine on tõendamata. Hageja ei

nõustu kostjaga, et hageja peab hüvitama asendustehingu vahe raames ka asendustehingu hinna

osa (20 289,25 eurot), mille võrra kostja kolmanda isiku suhtes lepinguhinda alandas. Kostja

kahjuks saab olla vaid reaalne rahas mõõdetav summa, mis väljendab asendustehingu käigus

tehtud töö tegelikku väärtust. Hageja ei vastuta kolmanda isiku lepingurikkumise eest. Sisuliselt

viiks kolmanda isiku lepingurikkumine kostja alusetu rikastumiseni 20 289,25 euro võrra.

Hageja hinnangul ei olnud kostja õigustatud muutma bituumeni hinna korrigeerimise baaskuud,

sest selleks puudus igasugune põhjendus. Baaskuu muutmine mõjutab oluliselt bituumeni

hinda. Kostja ei ole mõistlikult selgitanud, miks oli vaja baaskuud muuta. Asendustehingu

tingimuste säilimiseks oleks pidanud jätma baaskuu samaks.

Maakohtu otsus ja põhjendused

30. Harju Maakohus jättis 26.02.2020 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt

vastuhagi. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitiseks tekitatud kahju eest

5 926,31 eurot ja leppetrahvi 68 160 eurot, kokku 74 086,31 eurot. Samuti mõistis maakohus

hagejalt kostja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt (s.o 5 926,31 eurolt) kohtuotsuse tegemise

seisuga (s.o 26.02.2020) summas 2 048,84 eurot ja alates 27.02.2020 põhinõudelt (5 926,31

eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning leppetrahvilt (s.o 68

160 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 26.02.2020) summas 23 564,27 eurot ja alates

11.02.2020 põhinõudelt (68 160 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

31. Hagi osas leidis maakohus, et vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: kostja avas e-

riigihangete keskkonnas hanke viitenumbriga 157323 ja nimetusega Riigimaantee nr 11115

Kurna-Tuhala km 12,0-20,0 teelõigu remondiks; hageja osales nimetatud hankemenetluses

maksumuselt väiksema pakkumuse tegijana ja sellest tulenevalt sõlmisid pooled 30.12.2014

töövõtulepingu nr 14-00255/422 riigimaantee nr 11115 (Kurna – Tuhala) km 12,0 - 20,0

teelõigu remondi tegemiseks; pank väljastas hagejale garantiikirja, millega garanteeris kostjale

esimesel nõudmisel kuni 68 160 euro suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud

tingimustel; hageja esitas garantiikirja kostjale kui töövõtulepingu p 7.1 kohase täitmistagatise;

alates 11.03.2015 peeti poolte vahel kirjavahetust projektdokumentatsiooni puuduste

küsimuses; 29.05.2015 kirjaga esitas hageja töövõtulepingust taganemisavalduse; hageja

töövõtulepingu alusel töid ei teostanud.

32. Maakohus leidis, et hagejal lepingust taganemiseks alus puudub. Maakohtu hinnangul on

pooled ekslikult leidnud, et hageja õigus lepingust taganeda sõltub sellest, kas kostja on

2-15-8204

rikkunud poolte vahelist lepingut või mitte. Asja lahendamisel omab olulist tähtsust asjaolu,

kas hageja pidi enne pakkumise tegemist ja töövõtulepingu sõlmimist kontrollima projekti

nõuetele vastavust või mitte ning kas õigeaegse kontrollikohustuse teostamise mittetäitmisel

esinevad vabandavad asjaolud. Hageja taganes lepingust põhjusel (katendi tugevusarvutuste

puudumine), mille olemasolu pidi hageja avastama juba enne lepingu sõlmimist ja enne

pakkumuse esitamist. Pakkumuse esitamine ja lepingu sõlmimine hageja poolt näitab seda, et

hageja ei pidanud projektis katendi tugevusarvutuste puudumist probleemiks. Hageja ei ole

enne lepingu sõlmimist vaidlusaluste katendiarvutustega tutvuda soovinud, vaid tegi seda

esmakordselt alles 11.03.2015 ehk enam kui kaks kuud pärast töövõtulepingu sõlmist.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes

kolmandate isikute koostatud plaanidele, kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks

tema töödele ning puuduste korral neist tellijat informeerima. Maakohus leidis, et RHS § 45 ja

§ 46 kohaselt oli hagejal võimalik hankemenetluses kostjalt täiendavat teavet nõuda, kuid

hageja ei täitnud hankemenetluses nõuetekohast hoolsusstandardit ega kontrollinud kostja

projektdokumentatsiooni sellise hoolsusega, mis võimaldanuks tal välistada hilisemad

vaidlused töövõtulepingu tingimuste täitmise üle. Lisaks leidis maakohus, et hageja poolne

hankemenetluses ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus toime pandud hoolsuskohustuse

rikkumine ei ole vabandatav.

33. Vastuhagi osas leidis maakohus, et kostja on lepingust taganenud, asendustehingu

tingimused olid sarnased poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustega ja asendustehinguga

saavutati sama eesmärk, mis oleks olnud saavutatud poolte vahelise lepinguga. Maakohus

leidis, et asendustehingu väärtuse arvestamisel tuleb arvesse võtta ka asendustehingu alanenud

väärtust, mistõttu ei saa 20 289,25 eurot, mille võrra kostja asendustehingu hinda alandas,

kostjale tekkinud kahju suuruse arvutamisel arvestada. Ettenägematute tööde summat

22 895,29 eurot saab aga asendustehingu juures arvestada, kuna nende tööde eest tasumine oli

kokku lepitud ka poolte vahel sõlmitud lepingus. Eeltoodust tulenevalt on maakohus

seisukohal, et kostja kahjuhüvitise nõue 74 086,31 euro (94 375,56 – 20 289,25) ulatuses on

põhjendatud. Sellest summast arvas maakohus maha leppetrahvi summa 68 160 eurot, saades

kahjuhüvitise suuruseks 5 926,31 eurot. Lisaks leidis maakohus, et hageja leppetrahvi ja viivise

nõue on põhjendatud.

34. Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda, kuna kostja on põhjustanud korduvate

menetlusdokumentide

esitamisega

kohtumenetluse

edasilükkamise

ja

täiendavate

menetluskulude tekkimise hagejale.

Hageja apellatsioonkaebus

35. Hageja esitas 30.03.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

36. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse õiguslikud järeldused. Pooled faktiliste asjaolude üle

sisuliselt ei vaidle ning maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.

Samuti vaidlustab hageja täielikult vastuhagi osalise rahuldamise ning menetluskulude jaotuse.

37. Maakohus eksis, kui leidis, et töövõtjal on igal juhul kohustus ehitada vigase projekti

alusel, kui töövõtja lepingu sõlmimisele eelnevalt projektis sisalduvat viga ei avastanud.

Töövõtja saab eeldada, et pakkumuse esitamiseks üle antud dokumentatsioon põhineb

korrektsetel arvutustel. Kehtib projekti kohasuse eeldus. Töövõtja võib töö ettevalmistamise

käigus arvutusi kontrollida, kuid töövõtja ei pea eeldama, et pakkumuse esitamiseks antud

2-15-8204

informatsioon sisaldab vigu. Maakohus pole enda järeldust hageja hoolsuskohustuse kohta

sisustanud ning maakohtu järeldus on paljasõnaline. Seejuures on maakohus vääralt hinnanud

tõendeid.

38. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 641 lg-t 3, kuna see reguleerib vastutust pärast tööde

(või töö osa) tegemise lõpetamist. Praegusel juhul ehitamiseni ei jõutud.

39. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud hindama, kas töövõtjal on kohustus ehitada

puudustega projekti alusel, kui hiljem pole töödes tekkivate puuduste puhul võimalik eristada,

kas tegemist on ehitus- või projekteerimisveaga.

40. Kostja on menetluses kinnitanud, et hageja oli hankemenetluses hoolas. Teatud projekti

osa avaldamata jätmine ei tähenda, et projekt oleks puudustega või vajaks täiendavat kontrolli.

Hageja nõustub, et katendi arvutusi pole ehitamiseks tõesti vaja, kuid need on olulised projekti

nõuetekohasuse kontrollimisel. Pärast kostja poolt arvutuste esitamist avastas hageja, et teekate

on aladimensioneeritud. Tellija võib nõuda majanduslikult ebaefektiivse lahenduse

realiseerimist, kuid tellija ei saa nõuda aladimensioneeritud lahenduse realiseerimist.

41. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 14 lg 1 ja 2. See tähendab, et kui tellija jätab

töövõtjale pakkumuse koostamise etapis olulise info esitamata, saab töövõtja hiljem lepingu

täitmisest loobuda või nõuda tellijalt juhise parandamist.

42. Hageja alustas töövõtulepingu täitmisega ning seega tuli maakohtul kohaldada VÕS § 652

lg-t 2, kuid maakohus seda ei teinud. Kostja andis katendi arvutused üle pärast lepingu

sõlmimist ning hageja saigi sellest tulenevalt avastada projekti puudused alles pärast lepingu

sõlmimist.

43. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, leides, et tõendamata on hageja väide, et poolte

vahel sõlmitud töövõtulepingut rikkus kostja ja nimetatu andis hagejale aluse lepingust

taganeda. AK on andnud arvamused selle kohta, mis põhjustel saab pidada projektis esinevaid

puudujääke oluliseks ning mis põhjusel sisaldavad need töövõtja jaoks suurt riski. Põhjus, miks

praegusel juhul oli enne töödega teel alustamist vaja korda teha projektis esinevad vead, seisneb

selles, et tööde valmimise järgselt pole võimalik tuvastada, kas tegemist on projekteerija

praagiga (katte aladimensioneerimine) ehk tellija vastutusalaga või töövõtja praagiga (halb

ehituskvaliteet).

44. Hageja ei nõustu, et juhul kui töövõtja ei avasta puuduseid projektis lepingu sõlmimise

faasis ja töövõtja sõlmib tellijaga lepingu, kaotab töövõtja õiguse tugineda projekti puudustele

lepingu täitmise käigus. Kui tellija projekt pole kohane, ei saa nõuda töövõtjalt ehitustööde

tegemist ning töövõtja võib töö tegemisest keelduda.

45. Maakohus oleks pidanud jätma hageja 02.05.2017 taotluse alusel menetluse venimisest

tekkinud kulud täies ulatuses kostja kanda. Seega oleks maakohus pidanud sõltumata menetluse

lõpptulemusest kostjalt hageja kasuks välja mõistma vähemalt 410 eurot.

Kostja apellatsioonkaebus

46. Kostja esitas 27.03.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles maakohus jättis kostja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise summas 68 160 eurot,

viivise kahjuhüvitiselt summas 74 086,31 eurot ja viivise leppetrahvilt alates 23.06.2015 kuni

02.11.2015 ning palub selles osas teha uue otsuse, millega nimetatud summad hagejalt kostja

2-15-8204

kasuks välja mõista. Samuti vaidlustab kostja menetluskulude jaotuse. Kostja ei vaidlusta seda,

et maakohus on kostja kahjunõuet vähendanud 20 289,25 euro ulatuses.

47. Maakohus on ekslikult juba kostja poolt leppetrahvi summa (68 160 eurot) võrra

vähendatud kahjuhüvitise suurusest omakorda veel ühe korra leppetrahvi maha arvanud. Sellest

tulenevalt on ebaõige ka kahjusummalt arvestatud viivise suurus. Maakohus oleks pidanud

mõistma hagejalt kostja kasuks välja kahju hüvitise summas 74 086,31 eurot ja arvestama sellelt

summalt viivise.

48. Samuti on maakohus eksinud leppetrahvilt viivise arvutamise algusajaga. Kostja arvestas

viivist alates 23.06.2015, maakohus on põhjendamatult viivise välja mõistnud alates

02.11.2015.

49. Maakohus eksis ka menetluskulude poolte enda kanda jätmisel. Kohus on heitnud kostjale

ainult ühel korral ette menetlusdokumendi hilinenud esitamist ja sellega istungi edasilükkumise

põhjustamist. Maakohus oleks pidanud menetluskulud jätma tervikuna hageja kanda.

Vastustajate seisukohad

50. Pooled vaidlevad vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata

ja menetluskulud apellatsioonkaebuse esitaja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

51. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks

välja mõistmata kahjuhüvitise summas 68 160 eurot, viivise kahjuhüvitiselt summas 23 564,28

eurot ning viivise leppetrahvilt summas 1 999,33 eurot. Samuti tuleb menetlusõiguse normi

rikkumise tõttu tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte

endi kanda. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata, mõistab hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise ja viivise

suuremas summas, kui seda tegi maakohus ning jaotab teisiti menetluskulud. Maakohtu otsus

hagi rahuldamata jätmise osas tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21

muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.

52. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmist (I), seejärel

vastuhagi osalist rahuldamist (II), maakohtu menetluskulude jaotust (III) ning kõige lõpuks

apellatsioonimenetluse

kulude

jaotust

ja

tsiviilasja

hinda

(IV),

vastates

ühtlasi

apellatsioonkaebuste väidetele.

I

53. Maakohus leidis kolleegiumi hinnangul lõppjäreldusena õigesti, et hagejal puudub

lepingust taganemiseks alus. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et pooled on

ekslikult leidnud, et hageja õigus lepingust taganeda sõltub sellest, kas kostja on rikkunud

poolte vahelist lepingut või mitte. Maakohus pidas oluliseks tuvastada eelkõige, kas hageja pidi

enne pakkumise tegemist ja lepingu sõlmimist kontrollima projekti nõuetele vastavust või mitte

ning kas õigeaegse kontrollikohustuse teostamise mittetäitmisel esinevad vabandavad asjaolud.

Kolleegiumi hinnangul on asjaolu, kas hageja oli lepingu sõlmimisel piisavalt hoolas, oluline

hindamaks hageja poolt projekti nõuetele mittevastavuse kohta esitatud vastuväidete

õigeaegsust. Eelnevalt pidanuks maakohus hindama, kas esines VÕS § 652 lg 2 kohaselt tellija

2-15-8204

viivitus, millest tulenevalt on hagejal õigus lepingust taganeda. Hageja viitas oma

apellatsioonkaebuses õigesti sellele, et maakohtul tulnuks kohaldada VÕS § 652 lg-t 2, mis

sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali,

andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega

ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda. Seega tuleb esmalt

hageja nõude lahendamisel tuvastada, kas kostja on olnud viivituses ja sellega oluliselt rikkunud

lepingut. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

54. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juhisena tuleb käsitleda enne 31.12.2014

töövõtulepingu sõlmimist hankemenetluses esitatud projektdokumentatsiooni. Pooled ei vaidle

ka selle üle, et hageja palus esmakordselt 11.03.2015 kostjal esitada projekteerija poolt

koostatud katendiarvutused, kuna vastav info projektdokumentatsioonis puudus ning pärast

katendiarvutuste saamist juhtis hageja 18.03.2015 kostja tähelepanu projektiga ette nähtud

katendikonstruktsiooni mittevastavusele arvutustega. Seega on vaidluse all, kas kostja oleks

pidanud andma hagejale täiendava juhise (muutma projekti). Seejuures peab olema tegemist

juhisega, mille puudumine takistaks hagejal töö tegemist vastavalt esialgsele juhisele

(projektile).

55. Kolleegiumi hinnangul tuleb selleks kõigepealt hinnata, millist tulemust kostja soovis ja

kas selle tulemuse saavutamine oli projekti alusel võimalik. Kostja väitel tellis ta hagejalt

vaidlusalusele teelõigule siirdekatendi ehitamise. Hageja leiab, et kostja on soovinud

kergkatendi ehitamist. Kolleegiumi hinnangul on pooled menetluses liigselt keskendunud

sellele, kuidas kostja tellitud katendit liigitada. Projekti nõuetekohasuse hindamisel on vajalik

tuvastada, kas kostja projekti alusel on tagatud piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamine.

Selline on ka kostja seisukohtadest nähtuvalt kostja poolt soovitud tulemus. Maakohus ei

käsitlenud otsuses asjaolu, kas projekti alusel oli tagatud piisava kandekonstruktsiooniga tee

ehitamine ning jättis ebaõigesti seetõttu hindamata tsiviilasjas esitatud tõendid – tellija

koostatud projekti ja asjatundjate arvamused projekti nõuetekohasuse kohta.

56. Kolleegiumi hinnangul ei saa nimetatud tõenditest teha lõppkokkuvõttes maakohtust

erinevat järeldust. Vastavalt Riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna-Tuhala km 12,0-20,0 lõigu

remondi tehnilisele projektile on kruusatee remonditööde eesmärgiks parandada teelõigu

kandevõimet, milleks on osale teelõigule projekteeritud konstruktsioonitüüp I, kus

olemasolevale kruuskattele on ette nähtud 10 cm paksune freespurust kiht, mida pinnata

tardkivikillustikuga kahekordse pindamistehnoloogiaga. Teisele osale on sõiduteele

projekteeritud konstruktsioonitüüp II, kus olemasolevale kruuskattele on samuti ette nähtud 10

cm paksune freespurust kiht, mida pinnata kahekordse pindamistehnoloogiaga. Kolmandale

lõigule on projekteeritud konstruktsioonitüüp III, kus olemasolevale kruuskattele on ette nähtud

paigaldada geovõrk, mille peale on ette nähtud 25 cm paksune kruusakiht, mille peale omakorda

on ette nähtud 10 cm paksune freespurust kiht. Neljandale lõigule projekteeritud

konstruktsioonitüüp IV, kus olemasolevale mustkattele on ette nähtud minimaalselt 10 cm

paksune freespurust kiht. Lisaks on määratletud mahasõitude katmine freespurust kattega ning

vete ärajuhtimissüsteemi korrastamine või rajamine (III kd tl 136-153).

Töövõtja, kes tugineb tellija poolsele rikkumisele, peab seda rikkumist ka tõendama. Seejuures

peab töövõtja tõendama, et tellija juhis on puudustega ja ei võimalda selle alusel tööde

teostamist. Käesolevas asjas pidi seega hageja esitama tõendid selle kohta, et kostja projekt ei

võimalda kostja soovitud eesmärgi saavutamist. Hageja esitas Tallinna Tehnikaülikooli

teedeinsener

AK

03.11.2015

eksperthinnangu

Kurna-Tuhala

tee

remondi

projektdokumentatsiooni kohta (II kd tl 5-10). Selles ei ole kolleegiumi hinnangul asjatundjale

esitatud küsimust selle kohta, kas projekt näeb ette piisava kandekonstruktsiooniga tee

2-15-8204

ehitamise. Seda asjaolu ei ole ka eksperthinnangus käsitletud. Eksperthinnangus on

keskendutud sellele, kas tugevusarvutused peavad sisalduma projektdokumentatsioonis.

Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor SS eksperthinnangust riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna-

Tuhala km 12,0-20,0 projektdokumentatsiooni kohta nähtub, et SS hinnangul on selles projektis

katendi tugevus tagatud ning vastab Maanteeameti peadirektori käskkirjas 30.04.13 nr 0171 p.

1.3 [1] esitatud nõudele. SS on oma eksperthinnangus algandmete valikut põhjendanud ning

selles on märgitud, et AS Teede Tehnokeskus sooritas Maanteeameti tellimusel Kurna-Tuhala

objektil kandevõimemõõtmised 27.04.2015 ehk ajal, mil pinnasvee tase on veel kõrge. SS

hinnangul nähtub kandevõime mõõtetulemusi analüüsides, et olemasoleva tee keskmine

kandevõime suunal Kurna – Tuhala oli 142 MPa ja suunal Tuhala – Kurna 129 MPa, mis ületab

projekteerija poolt arvestatud kandevõimet 120 MPa ning kas ületab või on praktiliselt sama,

kui määruses sätestatud miinimum 130 MPa. Seoses teelõigu geoloogilise läbilõike ja

niiskusolude varieeruvusega kõikusid ka mõõdetud kandevõimeväärtused märkimisväärselt,

mis tingib vajaduse teekatendi remontimiseks, kuna mitmete punktide mõõdetud kandevõimed

jäid alla 120 MPa (projekteerija määratletud) ja 130 MPa (määruses sätestatud). SS hinnangul

tuleb arvestada veel seda, et kandevõimete mõõtmiste ajal oli tegemist kõrge pinnasvee

tasemega ning kohati halvasti toimiva drenaažiga, mille parandamist nähti projektis ette.

Seejuures parandab asjatundja hinnangul tee kuivendamine teekatendi kandevõimet

märkimisväärselt (II kd tl 22-26). Hageja poolt esitatud AK täiendavates 17.02.2016 ja

22.03.2016 arvamustes kritiseerib AK SS eksperthinnangut, viidates sellele, et SS

eksperthinnangus ei ole põhjendatud kontrollarvutuste tegemisel erinevate arvandmete

kasutamist (II kd tl 47-52 ja II kd tl 100-104). Samas ei ole AK esile toonud, milliseid

arvandmeid oleks kostja poolt kaasatud asjatundja pidanud kasutama ja kuidas need oleksid

mõjutanud järeldust selle kohta, et projektis esitatud nõuded ei taga piisava

kandekonstruktsiooniga tee ehitamist. Omapoolset kontrollarvutust ega hinnangut projektile ei

ole AK oma arvamustes esile toonud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja kohtule esitanud

tõendeid selle kohta, et projektiga ei oleks tagatud piisava kandekonstruktsiooniga tee

ehitamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik projektis sätestatud

tingimusi kahtluse alla seada ulatuses, milles see ei võimaldaks projekti alusel piisava

kandevõimega tee ehitamist.

57. Hageja väitel on projekt puudustega, kuna teekate on aladimensioneeritud ja see puudus

ilmnes kostja poolt pärast lepingu sõlmimist esitatud katendiarvutustest. Seejuures nõustub aga

hageja sellega, et katendiarvutusi pole ehitamiseks vaja, kuid need on olulised projekti nõuete-

kohasuse kontrollimisel. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest järeldub, et projektis endas

hageja hankemenetluse käigus puuduseid ei avastanud ning maakohus viitas seejuures õigesti

sellele, et puuduste olemasolul oleks hageja pidanud nendele tähelepanu juhtima

hankemenetluses või nõudma kostjalt täiendavat infot. Seega pidas kolleegiumi hinnangul

hageja projekti tööde teostamiseks piisavaks. Samuti on hageja poolt esitatud AK 21.08.2019

arvamuses märgitud, et kui projektdokumentatsioonis ei esine vastuolusid ega muid

äratuntavaid kõrvalekaldeid, siis saab töövõtja põhjendatult järeldada, et projekt vastab kõigile

nõuetele ning et projektiga soovitakse valmis ehitada projektis nimetatud objekt, mitte et tellija

muudab meelt ja nõuab projektis nimetamata töö tegemist (IX kd tl 30-32). Kolleegiumi

hinnangul nähtub viidatud AK arvamusest, et tegelik probleem ei olnud mitte projekti alusel

tööde teostamise võimalikkuses, vaid selles, et kostja hilisemalt esitatud katendiarvutuse ja

projekti vahel ilmnesid vastuolud. See ei muuda aga projekti ennast tööde teostamise jaoks

ebasobivaks. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad VÕS § 652 lg 2 sätestatud

eeldused selleks, et hageja kui töövõtja saaks lepingust taganeda või selle üles öelda. Tegemist

ei ole kostja viivitusega täiendava juhise andmata jätmisel ja seda põhjusel, et kostja ei pidanud

2-15-8204

täiendavat juhist hagejale andma, kuna kostja juhise (projekti) alusel oli võimalik töö

teostamine ja kostja soovitud eesmärgi saavutamine.

58. Hageja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole kohaldanud VÕS § 14 lg-t 1 ja 2. See

tähendab hageja väitel, et kui tellija jätab töövõtjale pakkumuse koostamise etapis olulise info

esitamata, saab töövõtja hiljem lepingu täitmisest loobuda või nõuda tellijalt juhise

parandamist. Maakohus ei hinnanud otsuses hageja poolt menetluses esitatud väidet selle kohta,

et tegemist võib olla lepingueelsete kohustuste rikkumisega, mille tõttu võib samuti olla hagejal

õigus lepingust taganemiseks. VÕS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid

läbirääkimisi pidav või muul viisil ettevalmistav isik teatama teisele poolele kõigist asjaoludest,

mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Riigikohus on

lepingueelset teavitamiskohustust analüüsinud varasemates lahendites (vt nt Riigikohtu

19.11.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 14; 05.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-62-

13, p 14; 18.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12) ja leidnud, et kui lepingueelsete

kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda

ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused,

mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Ka VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatud

kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel lepingust taganeda (vt Riigikohtu 27.05.2017

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul puudus hagejal alus lepingust

taganemiseks ka põhjusel, et kostja jättis hagejat hankemenetluses teavitamata sellest, et tee

katendiarvutused puuduvad. Hageja väitel eeldas ta, et arvutused on olemas (viidates määrusele

nr 55, mille kohaselt pidi see olema projekti lisa). Hageja tugines seejuures ka asjaolule, et

kostja näol on tegemist kompetentse tellijaga, kelle puhul võib eeldada, et kõik vajalikud

arvutused on tehtud. Kolleegiumi hinnangul ei saa hankemenetluses arvutuste esitamata

jätmisest järeldada lepingueelsete kohustuste rikkumist. Hageja seisukohtade kohaselt ei takista

katendiarvutuste puudumine tee ehitamist ning hageja möönab, et teatud projekti osa

avaldamata jätmine ei tähenda, et projekt oleks puudustega või vajaks täiendavat kontrolli.

Seega ei saanud olla tegemist sellise andmekogumiga, mille vastu oli hagejal äratuntav oluline

huvi VÕS § 14 lg 2 tähenduses. Lisaks ei ole hageja kontrollinud hankemenetluses, kas

vastavad arvutused on olemas või mitte. Siinkohal on olulised maakohtu poolt otsuses esitatud

põhjendused selle kohta, et hageja ei olnud hankemenetluses piisavalt hoolas. Kolleegium

nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja siinkohal neid ei korda. Kolleegium rõhutab, et

juhul kui hageja oleks lepingu sõlmimisel pidanud neid arvutusi sedavõrd oluliseks, et sellest

sõltunuks lepingu sõlmimine, oleks hageja pidanud neid ka nõudma, mitte jääma lootma sellele,

et tulenevalt kostja kompetentsusest on need olemas. Töövõtja, kes teeb tööd kellegi teise poolt

koostatud plaani alusel, on kohustatud neid plaane kontrollima (vt Riigikohtu 27.10.2016 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16, p 15). Piisaval määral kontrollimiseks ei saa lugeda pelgalt

arvamust, et vastavate plaanide juurde peaksid kuuluma ka mingid lisad. Hageja poolt viidatud

projekti kohasuse eeldus (viitega Riigikohtu lahenditele asjades nr 2-15-15662, ja nr 3-2-1-50-

06), ei muuda töövõtja poolset projekti kontrollimise vajadust olukorras, kus töövõtja peab

kellegi teise (sealhulgas tellija) poolt koostatud plaani alusel töö tegema.

59. Hageja väide, et kostja on menetluses korra avaldanud arvamust, et hageja oli

hankemenetluses hoolas, ei oma seejuures tähtsust. Vaidluse all ei ole asjaolu, et

hankemenetluse

käigus

ei

viidanud

hageja

asjaolule,

et

katendiarvutused

hankedokumentatsioonis puuduvad. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja on ise endale

seadnud kõrgendatud hoolsusstandardi. Hageja väitel on projektis esinevate puuduste tõttu

hiljem raske kui mitte võimatu tuvastada, kas tegemist on projekteerimis- või ehitusveaga.

Mööndes, et olukorras, kus projekti puuduste tõttu võib kaasneda oht töövõtja huvidele,

pidanuks hageja seetõttu eriliselt hoolsalt projekti juba hankemenetluses kontrollima ja juhtima

kostja tähelepanu sellele, et selles puuduvad katendiarvutused.

2-15-8204

60. Kolleegium leiab, et kui töövõtja ei kontrolli enne lepingu sõlmimist piisavalt, kas projekt

on nõuetekohane, saab ta projekti puudustele viidata ka lepingu täitmise faasis, kuid ta ei saa

nõuda tellijalt projekti parandamist ja kostja poolt projekti parandamata jätmisega pole kostja

lepingut rikkunud. Kostja on soovinud tee ehitamist vastavalt Riigi kõrvalmaantee nr 11115

Kurna-Tuhala km 12,0-20,0 lõigu remondi tehnilisele projektile. Hageja on sellega nõustunud,

tehes hankemenetluses pakkumise ja sõlmides kostjaga tööde teostamiseks lepingu. Riigikohus

on leidnud, et kui tellija valib variandi, mis töö spetsiifiliseks kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb

töövõtja vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide

väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või

juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele

vaatamata oma valikule kindlaks“ (vt Riigikohtu 05.04.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-16-16481,

p 20). Kuna hageja juhtis lepingu sõlmimise järgselt kostja tähelepanu sellele, et teekate on

aladimensioneeritud ja kostja vaatamata sellele soovib teekate rajamist olemasoleva projekti

alusel sellisena nagu see on, tuleb hagejal lepingut täita. Sellest tulenevalt ei ole ka hageja kartus

võimalikust tema vastutusest põhjendatud, kuna VÕS § 641 lg 3 ongi sätestatud eesmärgiga

maandada töövõtja vastutust olukorras, kus ta on projekti puudustele tähelepanu juhtinud.

Lisaks märgib kolleegium, et töövõtjal puudub alus lepingust taganemiseks põhjendusel, et

hiljem on raske tuvastada, kas tegemist oli ehitus- või projekteerimisveaga.

II

61. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et

hagejalt kuulub kostja kasuks välja mõistmisele lepingu ja asenduslepingu hinnavahe ning

leppetrahv. Ringkonnakohus neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda. Maakohus on

aga ekslikult jätnud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kogu kostjale tehingute hinnavahe

tõttu tekkinud kahju. Kostja esitas vastuhagis nõude hagejalt 94 375,56 euro välja mõistmiseks,

olles saanud selle summa asenduskahjust (162 353,56 eurot) VÕS § 161 lg 2 alusel leppetrahvi

maha arvamisel. Maakohus kohaldas ekslikult aga teistkordselt VÕS § 161 lg-t 2 ja arvas

asenduskahjust leppetrahvi summa täiendavalt maha. Sellega vähenes kostjale tekkinud

asenduskahju kahekordse leppetrahvi summa võrra. Ringkonnakohus parandab selle vea ja

mõistab hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 68 160 eurot, mistõttu tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista kokku 74 086,31 eurot, mis on saadud hageja nõudest 94 375,56 eurot 20

289,25 euro maha arvamisel (asendustöövõtjale makstud tasu alandamise ulatuses).

62. Samuti on eelnevast tulenevalt maakohus eksinud hagejalt kostja kasuks viivise välja

mõistmisel. Kuna kostja kasuks hagejalt väljamõistmisele kuuluvaks asenduskahju suuruseks

on 74 086,31 eurot, tulnuks maakohtul viivist arvestada sellelt summalt, mitte 5 926,31 eurolt.

Kostja on palunud viivise välja mõista kindla summana alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

tegemiseni, mistõttu tuleb alates vastuhagi esitamisest 03.11.2015 maakohtu otsuse seisuga

(26.02.2020) hagejalt kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summalt

74 086,31 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kokku 25 613,12 eurot.

63. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg-t 1 ja mõistnud hagejalt kostja kasuks

välja viivise leppetrahvilt (68 160 eurot) alates 03.11.2015, jättes tähelepanuta, et kostja nõudis

leppetrahvilt viivist alates 23.06.2015. Kohtuotsuses puudub ka põhjendus, miks on kohus

jätnud viivise välja mõistmata perioodi eest 23.06.2015 kuni 02.11.2015. Sellise põhjenduse

puudumine on kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumine (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8).

Kostja esitas vastuhagis nõude leppetrahvilt viivise välja mõistmiseks alates 23.06.2015. VÕS

§ 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel

võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Vaidlust ei ole käesolevas

asjas selles, et kostja esitas 11.06.2015 hagejale leppetrahvi nõude summas 68 160 eurot selle

2-15-8204

tasumise tähtajaga 22.06.2015. Seega muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks 23.06.2015 ja

sellest kuupäevast alates on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist. Eeltoodust tulenevalt tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis leppetrahvilt (68 160 eurot) täiendavalt perioodi eest

alates 23.06.2015 kuni 02.11.2015 summas 1 999,33 eurot. Kokku kuulub hagejalt kostja

kasuks välja mõistmisele viivis leppetrahvilt summas 25 563,60 eurot.

III

64. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Õige ei ole

maakohtu lähenemine, et antud juhul peaksid need jääma poolte endi kanda. Maakohus leidis,

et menetluskulude poolte endi kanda jätmise tingib ühelt poolt vastuhagi osaline rahuldamine,

teisalt aga kostja poolne menetluse venitamine. Kolleegium ei nõustu kummagi argumendiga.

Maakohus oleks pidanud kohaldama mitte TsMS § 162 lg-t 4, vaid hagi rahuldamata jätmisel

TsMS § 162 lg-t 1 ja vastuhagi osalisel rahuldamisel TsMS § 163 lg-t 1. TsMS § 162 lg 4 näeb

ette erandina võimaluse kõrvale kalduda üldisest menetluskulude jaotamise põhimõttest

„kaotaja maksab“, kui see oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt Riigikohtu 26.01.2011

määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tuvastanud

ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist

õigustaksid. Menetluse venimise tuvastamisel oleks maakohus pidanud konkreetsest

menetlustoimingust, millest tulenevalt menetlus venis, tekkinud kulud jätma TsMS § 169 lg 1

alusel selle põhjustanud menetlusosalise kanda. TsMS § 169 lg 1 ei näe ette tervikuna menetluse

kulude menetlusosalise enda kanda jätmist.

65. TsMS § 169 lg 1 1.lause kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda

lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja

muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline

sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus oleks

pidanud kostjast tingitud asja arutamise edasilükkamisega seotud menetluskulud jätma kostja

kanda. Kostja esitas üks päev enne 11.04.2017 toimunud kohtuistungit täiendava taotluse tõendi

vastuvõtmiseks, olukorras, kus kohus oli andnud lõplike taotluste esitamise tähtajaks

27.03.2017. Nähtuvalt 11.04.2017 kohtuistungi protokollist võttis maakohus hilinenult esitatud

tõendi vastu ja lükkas istungi edasi ning andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks (VII kd tl

149-150). Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-

des 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb

kohus seda TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu

arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli

mõjuv põhjus. Hilinenud avaldust menetledes rakendab kohus diskretsiooniõigust

(vt Riigikohtu 29.10.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-99-07, p 19; 06.02.2008 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-137-07, p 12), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid piiratult. Kui

tagantjärele ilmnebki, et avaldust ei oleks pidanud TsMS § 331 lg 1 järgi menetlema, ei ole

ainuüksi see otsuse tühistamise põhjus, eriti kui uus avaldus on võimalik esitada uues

menetluses. Otsust tühistades ei ole võimalik tagasi saada avalduse asjatule menetlemisele

kulunud aega, pigem venitaks see menetlust veelgi. Küll võib menetluse venimise põhjustanud

menetlusosalise kanda jätta TsMS § 169 lg 1 järgi menetluskulud (vt Riigikohtu 31.03.2011. a

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-10, p 14). Kolleegiumi hinnangul ei olnud kostja poolt taotluse

hilinenult esitamine 10.04.2017 põhjendatud. Kostja põhjendas taotluse esitamise viibimist

sellega, et Maanteeametil on palju objekte, mistõttu kõigiga iga jurist kursis olla ei jõua ning

kohtule esitamist vajav tõend sai juristidele teatavaks alles üks päev enne kohtuistungit.

Kolleegium leiab, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega. Informatsiooni piisav kättesaadavus

kostja asutuse siseselt on asutuse töökorralduse küsimus, mille puudulikkuse riski kannab

kostja. Seega ei saaks sõltumata asja lahendusest sellise tõendi hilinenult esitamisest tekkinud

2-15-8204

menetluskulusid jätta vastaspoole kanda. Sellest tulenevalt tulnuks maakohtul eristada otsuses

11.04.2017 kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulude jaotust ja jätta need kulud

kostja kanda.

66. Samas ei ole õige menetlusosaliste arusaam, et vastaspool peaks täies ulatuses kõik kulud

kandma. Hagi jäi käesolevas asjas tervikuna rahuldamata ja vastuhagi jäi rahuldamata 20

289,25 euro ulatuses, mistõttu jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel maakohtu menetluskulud 95%

ulatuses hageja ja 5% ulatuses kostja kanda, välja arvatud eelpool märgitud 11.04.2017

kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulud.

IV

67. Kuna hageja apellatsioonkaebust ei rahuldata ja kostja apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele valdavas ulatuses, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel tervikuna hageja kanda.

68. Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas jätnud märkimata tsiviilasja hinna. Sellega on

maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 2 punkti 51. Riigikohus on selgitanud, et kui maakohus on

oma otsuse sissejuhatavas osas jätnud hagi hinna märkimata, peab ringkonnakohus selle vea

parandama sõltumata sellest, kas hagi hinna maakohtu lahendisse märkimata jätmist on

vaidlustatud (vt Riigikohtu 30.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 13). Lähtudes

tsiviilasja toimikust on maakohus käsitlenud hagi hinnana 3 500 eurot. Kolleegiumi hinnangul

on maakohus hagi hinna ebaõigesti määranud. Tegemist ei ole mittevaralise nõudega, vaid

tuvastushagiga, mille puhul tuleb tsiviilasja hind määrata TsMS § 125 järgi. Käesoleval juhul

on hageja esitanud nõude tuvastada töövõtulepingust taganemise kehtivus, mistõttu tuleb

lähtuda selle tehingu väärtusest. Tehingu väärtuseks on antud juhul 715 680 eurot, mistõttu

tuleb hagi hinna määramisel sellest lähtuda.

69. Maakohus määras tulenevalt 02.11.2015 esitatud vastuhagist, selle hinnaks 188 903,12

eurot. Lähtudes 27.03.2017 kostja kahju hüvitise nõude vähendamisest ning sissenõutavaks

muutunud viivise nõude suurendamisest, on vastuhagi hinnaks 195 724,02 eurot (94 375,56 +

10 559,79 + 7550,04 + 68 160 + 9 625,83 + 5452,8).

70. TsMS § 137 lg 1¹ alusel muudab ringkonnakohus maakohtu määratud hagi hinda ja määrab

hagi hinnaks 715 680 eurot ja vastuhagi hinnaks 195 724,02 eurot ning täiendab nende

hindadega maakohtu otsuse sissejuhatavat osa.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav

Jõustunud Riigikohtu 02.06.2021 toodud muudatustega

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2020. a otsuse resolutsioon

muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.

2-15-8204

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Aktsiaseltsi TREF Nord kanda.

4. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.