2-19-8667/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-8667

Kohtuasi

XX hagi Arvila OÜ (endise ärinimega Stix KV OÜ)

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjas nr 008/2019/750

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.11.2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Kaspar Noor

Kostja Arvila OÜ (endise ärinimega Stix KV OÜ,

registrikood

14092508),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Oksana Sobko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.11.2019 otsus resolutsiooni punktide 2–5 osas. Saata

tsiviilasi tühistatud osas uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Hagi tagamise

abinõu tühistamise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 6) jätta otsus

muutmata. Menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmise osas (maakohtu

otsuse resolutsiooni punkt 1) on otsus jõustunud.

2. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2-19-8667

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 06.06.2019 Harju Maakohtule kostja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2019/750.

2. Hagiavalduse kohaselt edastas kohtutäitur viidatud täiteasjas võlgnikule CC-le kinnisasja

väljaandmise täitmisteate, mille kohaselt anti võlgnikule vabatahtlik täitmise tähtaeg

04.06.2019 ning hoiatati, et juhul kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul

vabatahtlikult, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 06.06.2019. Hagejal

on sõlmitud võlgnikuga üürileping, mistõttu on sundtäitmine hageja kui kinnistu üürniku suhtes

lubamatu ja õigusvastane ning kuulub lõpetamisele.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

4. Vaidlusalune täitemenetlus viidi lõpule 07.06.2019, kinnisasja valdus anti kostjale üle ja

kohtutäitur lõpetas täitemenetluse samal päeval tehtud otsusega. Kostja esitas ka põhjendusi

hageja ja võlgniku perekondlike seoste kohta, samuti üürilepingu võltsimise kahtluse kohta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 19.11.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulude hüvitise 910 eurot koos viivisega. Samuti

jättis kohus rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks ning tühistas Harju Maakohtu

07.06.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagi esemeks nõue tunnistada lubamatuks

sundtäitmine ja lõpetada asjaomane täitemenetlus. Tegemist on sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 tähenduses. Täiteasjas nr

008/2019/750 oli täitedokumendiks enampakkumise akt, mille alusel toimus väljatõstmine

kinnisasjalt. Hageja väitel valdas tema koos abikaasaga kinnisasja üürnikuna ning tema

väljatõstmiseks puudus alus. Kohus järeldas, et hageja soovis hagi esitamise kaudu takistada

enda väljatõstmist kinnisasjalt.

2-19-8667

7. Faktiliselt on hageja kinnisasjalt välja tõstetud 07.06.2019. See nähtub kinnisasja valduse

äravõtmise aktist. Valdus on fakti küsimus. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise instituudi

(TMS § 221) eesmärk on sellise täitemenetluse takistamine, mille lõpuni viimine võiks tuua

kaasa õigusvastase tagajärje. Sellise hagi esitamise kaudu saanuks hageja oma eesmärke

saavutada seni, kuni ta oli jätkuvalt kinnisasja valdaja. Olukorras, kus täitemenetlus on lõpule

viidud ja valdus on hagejalt ära võetud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kaudu

enam võimalik hageja väidetavalt rikutud õigusi taastada.

8. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud esitatud hagi eseme sobimatust, kuid hageja ei ole

nõuet muutnud. Kui hageja leiab, et tema valdust on rikutud, võiks tal olla võimalik esitada

valduse kaitse hagi (asjaõigusseaduse (AÕS) § 45). Võimalik võiks olla ka valduse äravõtmise

ebaseaduslikkuse tuvastamise nõude esitamine eesmärgiga nõuda põhjustatud kahju hüvitamist.

Kui hagejal on kehtiv üürileping, mis annab talle õiguse kinnisasja kasutamiseks, saab ta esitada

nõudeid lepingu täitmiseks ja lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks.

9. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata üürilepingu kehtivust.

10. Juhindudes TsMS § 162 lõikest 1 määras kohus menetluskulud hageja kanda.

11. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu 910 eurot – õigusabi on osutatud 7h, tunnitasu

on 130 eurot käibemaksuta. Hageja ei ole menetluskulude põhjendatust vaidlustanud. Kohtu

arvates on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega mõistis kohus hagejalt välja 910

eurot hüvitisena kostja menetluskulude eest. Samuti tuleb hagejal tasuda vastavalt kostja

taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 viivist väljamõistetud menetluskuludelt.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses,

v.a osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluse peatamiseks, ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

13. Kaebuse põhjenduste kohaselt on vaidlustatud otsuses viidatud, et kohus on 18.10.2019

määruses selgitanud hagi perspektiivitust ning seda, et esitatud kujul jääb hagi rahuldamata.

Samas on kohus jätnud põhjendamata, millistel põhjustel on hagi perspektiivitu. Kui hagi

olnuks perspektiivitu, pidanuks kohus jätma selle menetlusse võtmata või läbi vaatamata.

Lisaks ei ole kohtu 18.10.2019 kiri käsitletav määrusena, kuna see ei vasta TsMS §-s 465

toodud nõuetele. Uudne ja kehtiva õigusega vastuolus on ka olukord, kus vahetult otsusele

eelnevalt koostab kohus määruse, milles annab teada, et nagunii ta esitatud hagi ei rahulda.

Sealjuures on kummaline ka kohtu tõdemus, et ta jätab esialgu lahendamata kostja taotluse

üürilepingu originaali väljanõudmiseks. Arusaamatuks jääb, millal ja millises vormis kavatses

kohus seda lahendada ning ka kaevatavast otsusest ei nähtu, et kohus oleks seda sisuliselt

teinud.

14. Väär on järeldus, et üürilepingu kehtivus ja selle ehtsus ei oma käesolevas asjas tähendust.

Riigikohtu praktikast tulenevalt peab üürnik, kes valdab asja õiguse alusel, mis ei ole lõppenud

ega lõpetatud, TMS § 2 lõikes 3 nimetatud olukorras esitama hagi TMS § 221 alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks analoogiliselt võlgnikuga. Üürilepingu olemasolu,

kehtivus ja ehtsus on käesolevas asjas keskse tähendusega.

15. Väär on järeldus, et hageja pidanuks oma õiguste (valduse) kaitseks pöörduma kohtusse

muudel alustel. Eelnevalt on hageja põhistanud, et pöördus kohtu poole just sellisel alusel nagu

2-19-8667

kehtiv seadus ja õiguspraktika ette näeb. Seetõttu ei ole kohased kohtu viited, et kui hagejal on

kehtiv üürileping, mis annab talle õiguse kinnisasja kasutada, saab ta esitada nõudeid lepingu

täitmiseks ja lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Ka siis, kui hageja tugineb

oma nõude õigusliku alusena konkreetsele sättele, tuleb kohtul hinnata nõude rahuldamise

võimalusi hagi aluseks olevatel asjaoludel kõigil võimalikel õiguslikel alustel. Maakohus seda

ei teinud. Lisaks ei tohi kohtu selline hinnang tulla menetlusosalistele üllatuslikult.

16. Kohus on hakanud ekslikult eristama kinnisasja valduse ja täitemenetluse lõpetamise

aspekte ega ole asja lahendamisel tuginenud tõenditele ega kogutud tõendeid nõuetekohaselt

hinnanud. Kohus on tuginenud kostja paljasõnalistele väidetele hageja ja võlgniku perekondlike

seoste ning üürilepingu võltsituse kohta. Tõendeid nimetatud asjaolude kinnituseks esitatud või

kogutud ei ole, samuti ei ole kohus põhjendanud, kuidas need asjaolud peaks mõjutama

üürilepingu ehtsust. Tallinna Ringkonnakohus juhtis juba 06.09.2019 määruses tähelepanu

asjaolule, et vaidlustatud määrusest ei nähtu, mille põhjal maakohus tuvastas täitemenetluse

lõpetamise ning et kohus ei saa sellele tugineda, kui hageja seda ise teinud ei ole. Riigikohus

on rõhutanud, et tõendite loetelu ei asenda nende analüüsimist. Antud juhul ei ole kohus isegi

tõendeid loetlenud. Hageja suhtes ei ole asjaomane täitemenetlus lõpetatud/täitetoimingud läbi

viidud.

Vastustaja seisukoht

17. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. TsMS § 651 lõikest 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes

osas, mille peale on edasi kaevatud, seega maakohtu otsuse resolutsiooni punktide 2-6 osas.

Maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1 osas on otsus jõustunud (TsMS § 456 lõige 1).

19. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud osas (välja arvatud resolutsiooni punkt 6) tuleb

maakohtu otsus TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Hagi tagamise abinõu tühistamise otsustuse osas tuleb jätta otsus

muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

20. Maakohus leidis, et olukorras, kus hageja kui vaidlusaluse kinnisasja väidetav üürnik on

kinnisasjalt välja tõstetud hagiavalduse esitamisele järgneval päeval ja tal ei ole enam kinnisasja

valdust ning täitemenetlus on lõpetatud, ei ole tal võimalik TMS § 221 alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga oma õigusi kaitsta. Maakohtu hinnangul tulnuks hagejal

sellisel juhul esitada muu nõue, et kas kaitsta valdust või tuvastada valduse äravõtmise

ebaseaduslikkus või nõuda kehtiva üürilepingu olemasolul lepingu täitmist koos lepingu

rikkumisega põhjustatud kahjuhüvitisega.

21. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kirjeldatud olukorras ei saa hageja sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga oma õigusi kaitsta. Hageja on apellatsioonkaebuses

asjakohaselt esile toonud, et kinnisasja üürnikuna oli tal õigus esitada sissenõudja vastu TMS

§ 221 alusel hagi enampakkumise akti järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-162-15 punktis 16 märkinud, et sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis saab üürnik tugineda valduse õiguslikule alusele ja kohtulahendiga

tuvastatakse selle olemasolu või puudumine. Praegusel juhul tuvastas maakohus, et täiteasjas

2-19-8667

nr 008/2019/750 oli täitedokumendiks enampakkumise akt, mille alusel toimus väljatõstmine

kinnisasjalt 07.06.2019. Hageja väitel valdas tema koos abikaasaga kinnisasja üürilepingu

alusel ja seetõttu puudus alus tema väljatõstmiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on

vaidlusalune täitemenetlus lõpetatud 07.06.2019 (täitemenetluse lõpetamise otsus t lk 26).

22. Iseenesest on õige maakohtu märgitu, et kuna hageja on peale hagi esitamist faktiliselt

kinnisasjalt 07.06.2019 välja tõstetud ning täitemenetlus on lõpetatud, ei ole hagejal enam

võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi peamist eesmärki, milleks on

sellise täitemenetluse, mille lõpuni viimine tooks kaasa õigusvastase tagajärje, takistamine.

Siinjuures ei nõustu kolleegium hagejaga, et kohus ei saanud asja lahendamisel täitemenetluse

lõpetamise faktile tugineda põhjusel, et hageja sellele ei tuginenud. Selline väide oleks

asjakohane hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, kus kohus saab tugineda

vaid hageja poolt esiletoodud asjaoludele (vt käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

06.09.2019 määrus). Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on menetluse käigus nimetatud asjaolu

korduvalt (vastuses hagile ja hilisemates menetlusdokumentides) toonud esile kostja oma

vastuväidetes. Seega sai kohus otsuses selle tugineda. Käesoleva otsuse tegemise asjaks on

kohtute infosüsteemi kohaselt ka selge, et täitemenetluse lõpetamine 07.06.2019 oli

õiguspärane, kuna võlgniku kaebus täitemenetluse lõpetamise otsusele jäi rahuldamata ja vastav

Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-19-18607 jõustus 18.09.2020.

23. Vaatamata eeltoodule oli hageja ringkonnakohtu hinnangul õigustatud käesolevat hagi

esitama, mistõttu ei ole põhjendatud nõude sisuliselt lahendamata jätmine. TMS § 221 lõikest

3 tulenevalt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni.

Puudub vaidlus, et hagi esitamise päeval 06.06.2019 ei olnud täitemenetlus lõppenud.

Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et ei ole võimalik tunnistada lubamatuks sundtäitmist, mis

on juba lõpetatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa täitemenetluse lõpetamise faktist

automaatselt järeldada, et hagejal puudub TsMS § 368 lõike 1 mõistes õiguslik huvi

sundtäitmise lubamatuse tuvastamise suhtes ega saa sellist huvi välistada. Hageja on vastavat

huvi apellatsioonkaebuses ka põhjendanud, märkides, et käesolevas asjas tehtava lahendiga on

seotud ka mitmed teised vaidlused ja võimalikud nõuded.

24. Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtupraktikas on leitud, et kui kohtu menetluses on hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtutäitur lõpetab menetluse kestel täitemenetluse,

saab hageja TsMS § 376 lõike 4 punkti 3 järgi täpsustada hagi eset selliselt, et nõuab toimunud

sundtäitmise lubamatuse tuvastamist (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus tsiviilasjas nr

2-19-2498, punkt 7). Samuti on kohtupraktikas leitud, et sellises olukorras saab kohus siiski

tunnistada sundtäitmise lubamatuks ning samal ajal välja mõista sissenõudjalt põhjendamatu

täitemenetlusega tekitatud kahju (Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsus tsiviilasjas nr

2-18-4677).

25. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud otsuses asja sisuliselt lahendanud (tuvastamata on

kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolu ja hindamata kõik esitatud tõendid), tuleb

saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Sellises mahus ei ole ringkonnakohtul võimalik

asja ise lahendada ilma, et rikutud ei saaks poolte õigused kaevata edasi kohtu poolt tõenditele

antavatele hinnangutele, kuna Riigikohus reeglina tõendeid ei uuri ega hinda (TsMS § 688 lõige

5). Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus nõude täpsustamiseks

(tulenevalt asjaolust, et täitemenetlus on lõpetatud; ka õigustatud huvi osas) ja vajadusel

täiendamiseks. Kohtul tuleb anda sisuline hinnang hageja esiletoodud sundtäitmist takistava

õiguse (üürilepingu alusel kinnisasja valdamine) kehtivuse osas, sh kostjapoolse lepingu

võltsituse vastuväite osas. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusökonoomiliselt oleks mõistlik,

et juhul, kui hageja on kõnealuse täitemenetluse tõttu kinnisasja valduse kaotamisega seoses

2-19-8667

kandnud kahju, nõuda koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega ka kahju hüvitamist

(esitada vastavasisuline nõue maakohtule läbivaatamiseks koos tuvastusnõudega). Samas ei

välista praeguses asjas kahju hüvitamise nõude mitteesitamine hageja õiguslikku huvi

sundtäitmise lubamatuse fakti tuvastamise suhtes.

26. Kuivõrd maakohtu otsus asja sisulise lahendamise osas tühistatakse ja saadetakse asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest

lähtudes vajalikuks vastata käesolevas otsuses käsitlemata apellatsioonkaebuse väidetele.

27. Seonduvalt käesolevat tsiviilasja iseloomustavate eluliste asjaoludega peab ringkonnakohus

mõistlikuks jätta muutmata maakohtu otsustus tühistada hagi tagamise abinõu (vaidlustatud

otsuse resolutsiooni punkt 6). TsMS § 386 lõike 1 kohaselt on üheks poole taotlusel hagi

tagamise abinõu tühistamise aluseks asjaolude muutumine. TsMS § 8 lõike 2 alusel peab kohus

mõistlikuks nimetatud sätet kohaldada omal algatusel järgmisel põhjendusel. 07.06.2019

määrusega peatas maakohus hagi tagamise korras täitemenetluse, kuid kohtutäitur lõpetas sama

menetluse samal päeval enne kohtumääruse kättesaamist. Seega kuna täitemenetlus on

lõppenud, puudub hagi tagamise määrusel mistahes sisuline tähendus hageja õiguste kaitsmisel.

28. Seoses asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmisega tuleb maakohtu otsus tühistada

ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

29. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et maakohtu otsuses viidatud

digitoimiku leheküljed ei kattu ringkonnakohtule digitoimikust nähtavate lehekülgede

numbritega (nt otsuse punkti 14 viimases lauses viidatud digitoimiku leheküljelt 116 nähtub

kinnistusraamatu väljavõte, mitte kohtu selgitus hagi eseme sobimatuse kohta nagu maakohus

on märkinud).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

30. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele

(TsMS § 173 lõike 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus

asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/