1-20-5414/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-5414

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoobril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas

Kriminaalasja number

1-20-5414 (kohtueelses menetluses 19231602748)

Kohtukoosseis

Kohtunik Martin Tuulik

Kohtuistungi sekretär

Mariin Vaks

Tõlk

Jelena Kremez

Kriminaalasi

Arsen Bazajev süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7,

Demian Belov süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 ja

Artjom Maksimov süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7

järgi lühimenetluses

Prokurör

Natalia Miilvee

Süüdistatav

ARSEN

BAZAJEV,

isikukood:

50106123768,

määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel, haridus:

algharidus,

töökoht:

xxxx;

elukoht:

xxxx;

kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 1,

tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 27.11.2019

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi (määratud korras)

Süüdistatav

DEMIAN BELOV, isikukood: 50006190822, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel, haridus:

keskharidus, töökoht: xxxx (xxxx); elukoht: xxxx;

varasemalt karistamata, tõkend: elukohast lahkumise

keeld alates 20.11.2019

Kaitsja

vandeadvokaat Mariann Tusti (lepinguline esindaja)

Süüdistatav

ARTJOM MAKSIMOV, isikukood: 50101310234,

Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: vene keel; haridus:

põhiharidus; ei õpi ega tööta; elukoht: xxxx; varasemalt

karistamata, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates

21.11.2019

1-20-5414

2 (16)

Kaitsja

vandeadvokaat Liis Suik (määratud korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:

1. Tunnistada ARSEN BAZAJEV KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Arsen Bazajev’ile mõistetavat karistust 1/3

võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

3. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Arsen Bazajev’i suhtes

täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg

kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 22.10.2020. a.

4. Arsen Bazajev’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Arsen

Bazajev’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:

• määratud kaitsjale makstud tasu summas 510,12 eurot ja

• sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460 eurot,

s.t kokku 1970,12 eurot.

6. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Arsen Bazajev’il tasuda menetluskulud

kokku summas 1970,12 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesed üksteist kuud 164,18 eurot ja viimasel

kaheteistkümnendal kuul 164,14 eurot.

7. Tunnistada DEMIAN BELOV KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud

vangistust.

8. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Demian Belov’ile mõistetavat karistust 1/3

võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) ja 4 (neli) kuud vangistust.

9. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Demian Belov’i suhtes

täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg

kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 22.10.2020. a.

10. Demian Belov’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

11. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Demian Belov’ilt

välja riigituludesse menetluskuludena sundraha esimese astme kuriteo

toimepanemise eest summas 1460 eurot.

12. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Demian Belov’il tasuda menetluskulud

kokku summas 1460 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesed üksteist kuud 121,67 eurot ja viimasel

kaheteistkümnendal kuul 121,63 eurot.

13. Tunnistada ARTJOM MAKSIMOV KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat

vangistust.

1-20-5414

3 (16)

14. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Artjom Maksimov’ile mõistetavat karistust 1/3

võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

15. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus Artjom Maksimov’i suhtes

täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg

kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 22.10.2020. a.

16. Artjom Maksimov’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld –

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

17. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Artjom

Maksimov’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:

• määratud kaitsjale makstud tasu summas 422,40 eurot ja

• sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460 eurot,

s.t kokku 1882,40 eurot.

18. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Artjom Maksimov’il tasuda menetluskulud

kokku summas 1882,40 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates

kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesed üksteist kuud 156,87 eurot ja viimasel

kaheteistkümnendal kuul 156,83 eurot.

19. Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu R K tsiviilhagi täielikult

ja mõista Arsen Bazajev’ilt, Demian Belov’ilt ja Artjom Maksimov’ilt solidaarselt

R K kasuks välja 300 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda R K

arveldusarvele nr xxxx AS-is SEB Pank.

20. Asitõendid – 2 DVD-R plaati ja 1 CD-R plaat, mis asuvad ümbrikus toimiku

juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Arsen Bazajev’il tuleb menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank

või

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99920700046413.

Demian Belov’il tuleb menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank

või

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99920700046426.

Artjom Maksimov’il tuleb menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank

või

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99920700046439.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral

taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste

nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

1-20-5414

4 (16)

SÜÜDISTUS

Arsen Bazajev’it süüditatakse selles, et tema 10.11.2019 kella 5:00 paiku xxxx asuva baari

„xxxx“ lähedal koos Artjom Maksimovi ja Demian Beloviga ründas R Kt, tekitades

kannatanule tervisekahjustusi ja mobiiltelefoni äravõtmisega ka varalist kahju. Esimesena

ründas kannatanut A. Maksimov, kes peksis R. K rusikaga näkku ja jalaga selja piirkonda.

Pärast peksmist jooksis R. K eemale, kuid A. Maksimov, D. Belov ja A. Bazajev järgnesid

talle, D. Belov jõudis R. K järele, haaras temast kinni, lükas ta pikali ja koos A. Maksimovi ja

A. Bazajeviga peksis maas olnud kannatanut käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Samal

ajal võttis D. Belov omastamise eesmärgil R. K ära mobiiltelefoni Sony Xperia XZ1 väärtusega

399 eurot. Seejärel jooksid A. Bazajev, D. Belov ja A. Maksimov sündmuskohalt ära Balti

jaama suunas, kus D. Belov käsutas vallasasja, mille ta sai oma valdusesse isikute grupi poolt

vallasasja omaniku kallal kasutatud vägivalla toimel, viskas mobiiltelefoni minema, jättes

kannatanu omandist kestvalt ilma.

Peksmise tulemusel tekitati R.Kle füüsilist valu ja tervisekahjustusi: verevalumeid vasaku

küünarvarre piirkonnas, parema abaluu piirkonnas, selja kesk- ja alaosas, parema reie ülaosas,

vasaku põlve piirkonnas, paremal kõrval, marrastusi paremal käel ja pea vasakul poolel, turse

vasakul põsel, haava suulael, peapõrutuse ja seljapõrutuse.

Oma tahtliku tegevusega pani Arsen Bazajev isikute grupis toime vägivallaga võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime KarS §

200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Demian Belov’i süüdistatakse selles, et tema 10.11.2019 kella 5:00 paiku xxxx asuva baari

„xxxx“ lähedal koos Artjom Maksimovi ja Arsen Bazajeviga ründas R Kt, tekitades

kannatanule tervisekahjustusi ja mobiiltelefoni äravõtmisega ka varalist kahju. Esimesena

ründas kannatanut A. Maksimov, kes peksis R.Kt rusikaga näkku ja jalaga selja piirkonda.

Pärast peksmist jooksis R.K eemale, kuid A. Maksimov, D. Belov ja A. Bazajev järgnesid talle,

D. Belov jõudis R.Kle järele, haaras temast kinni, lükas ta pikali ja koos A. Maksimovi ja A.

Bazajeviga peksis maas olnud kannatanut käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Samal ajal

võttis D. Belov omastamise eesmärgil R.Klt ära mobiiltelefoni Sony Xperia XZ1 väärtusega

399 eurot. Seejärel jooksid A. Bazajev, D. Belov ja A. Maksimov sündmuskohalt ära Balti

jaama suunas, kus D. Belov käsutas vallasasja, mille ta sai oma valdusesse isikute grupi poolt

vallasasja omaniku kallal kasutatud vägivalla toimel, viskas mobiiltelefoni minema, jättes

kannatanu omandist kestvalt ilma.

Peksmise tulemusel tekitati R.Kle füüsilist valu ja tervisekahjustusi: verevalumeid vasaku

küünarvarre piirkonnas, parema abaluu piirkonnas, selja kesk- ja alaosas, parema reie ülaosas,

vasaku põlve piirkonnas, paremal kõrval, marrastusi paremal käel ja pea vasakul poolel, turse

vasakul põsel, haava suulael, peapõrutuse ja seljapõrutuse.

Oma tahtliku tegevusega pani Demian Belov isikute grupis toime vägivallaga võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime KarS §

200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Artjom Maksimov’i süüdistatakse selles, et tema 10.11.2019 kella 5:00 paiku xxxx asuva

baari „xxxx“ lähedal koos Demian Belovi ja Arsen Bazajeviga ründas R Kt, tekitades

kannatanule tervisekahjustusi ja mobiiltelefoni äravõtmisega ka varalist kahju. Esimesena

ründas kannatanut A. Maksimov, kes peksis R.Kt rusikaga näkku ja jalaga selja piirkonda.

Pärast peksmist jooksis R.K eemale, kuid A. Maksimov, D. Belov ja A. Bazajev järgnesid talle,

D. Belov jõudis R.Kle järele, haaras temast kinni, lükas ta pikali ja koos A. Maksimovi ja A.

Bazajeviga peksis maas olnud kannatanut käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Samal ajal

võttis D. Belov omastamise eesmärgil R.Klt ära mobiiltelefoni Sony Xperia XZ1 väärtusega

1-20-5414

5 (16)

399 eurot. Seejärel jooksid A. Bazajev, D. Belov ja A. Maksimov sündmuskohalt ära Balti

jaama suunas, kus D. Belov käsutas vallasasja, mille ta sai oma valdusesse isikute grupi poolt

vallasasja omaniku kallal kasutatud vägivalla toimel, viskas mobiiltelefoni minema, jättes

kannatanu omandist kestvalt ilma.

Peksmise tulemusel tekitati R.Kle füüsilist valu ja tervisekahjustusi: verevalumeid vasaku

küünarvarre piirkonnas, parema abaluu piirkonnas, selja kesk- ja alaosas, parema reie ülaosas,

vasaku põlve piirkonnas, paremal kõrval, marrastusi paremal käel ja pea vasakul poolel, turse

vasakul põsel, haava suulael, peapõrutuse ja seljapõrutuse.

Oma tahtliku tegevusega pani Artjom Maksimov isikute grupis toime vägivallaga võõra

vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o pani toime KarS §

200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED

I KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ

Objektiivne koosseis

1. Kannatanu R K selgitas 11.11.2019 ülekuulamisel (tl 5-10), et läks 10.11.2019 kella

4 ajal üksinda xxxx asuvasse baari „xxxx“, olles eelnevalt kodus joonud pudeli veini ja paar

õlut. Rahvast oli baaris palju, ta seisis lava ees, kuulas muusikat ja tantsis. Tuju oli hea,

kellegagi ei rääkinud, konflikti ei olnud. Pisut enne kella 5 läks ta õue, et lahkuda. Baari ees oli

7-8 inimest ja ta küsis suitsu. Siis tekkis konflikt, mille algust ja sisu ei mäleta. Kellegagi toimus

sõnelus, ilmselt see isik lõigi või tõukaski teda. Edasi jooksis ta xxxx tänaval asuva kaupluse

Rimi poole, kui umbes 50 meetri pärast teda kas lükati või löödi selja tagant pikali. Olles külili

maas ja käed kaitseks näo ees, löödi teda vähemalt neljal korral kehasse ja pähe. Löökide

tugevusest järeldas, et need olid löödud jalaga. Löögid põhjustasid valu vasakul küljel,

küünarnukil, kaelal ja alaseljal, pähe muhu ning näkku paistetuse. Kui löömine oli kestnud

umbes 10 sekundit, võttis ta pükste paremast küljetaskust oma musta värvi korpusega telefoni

Sony Xperia Z1 ja proovis 112 valida, kuid telefon võeti käest ära. Ei tea mis telefonist edasi

sai või kelle kätte see jäi. Tegu oli umbes 3-4 tumedates riietes 25-aastase noormehega, kes

vestlesid nii eesti kui vene keeles. Eelnevalt oli ta neid isikuid näinud ka baari terrassil. Ei

mäleta, et ta taskuid oleks läbi otsitud, ka mantli põuetaskus olev rahakott koos sularahaga oli

alles. Mingil hetkel sai ka gaasi näkku, kuid ei tea millal või kelle poolt. Peksjate lahkumisel

läks ta tagasi „xxxx“ juurde, kus palus helistada politseisse. Kiirabi viis ta haiglasse, kust hiljem

taksoga koju läks. Telefon oli ostetud umbes 1,5 aastat tagasi ja selles oli SIM-kaart numbrile

xxxx, hetkeväärtus 300 eurot.

2. Kiirabikaart nr xxxx (tl 55-57) tõendab, et 10.11.2019 kell 05:13 saabus

sündmuskohale aadressil xxxx „xxxx“ restorani juurde kiirabibrigaad tüüpjuhtumi peksmine

juurde, kus patsient R K väitis, et kolm isikut oli teda peksnud ning telefoni ära võtnud.

Diagnoosina nähtub kiirabikaardilt põhihaigusena koljusisene vigastus, konkussioon,

kaasuvate haigustena rindkere-piirkonna närvide ja seljaaju vigastus – seljaaju rinnaosa

konkussioon ja ödeem ning silma ja silmamanustega piirdunud põletus ja söövitus. Patsiendi

kaebustena nähtub kiirabikaardilt peavalu ja seljavalu paremas küljes, silmad kipitavad ja

valutavad, huulel pindmised marrastused/kerge turse. 10.11.2019 kell 05:10 teostatud isiku

läbivaatuse protokollis ja fototabelis (tl 3-4) nähtub kannatanu R Kl kuriteojälgedena verine

huul ja punetav silmade piirkond. 11.11.2019 isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelist (tl

11-27) nähtub, et R Kl tuvastati välisel vaatlusel vasaku küünarvarre all umbes 5 cm pikkune

punakat tooni laik, selja taga parema abaluu piirkonnas umbes 3 cm sinakat-rohekat tooni laik,

selja keskosas lillakat tooni laik umbes 2,5 cm läbimõõduga, selja alaosas vasakul pool lillakat

tooni laik umbes 4 cm läbimõõduga, parema kõrva taga punetav umbes 4 cm suurune laik,

parema käe sõrmenukkidel punakat tooni laigud, parem põsk veidi turses, suus vasakul pool

1-20-5414

6 (16)

üleval väike haav, pea vasakul küljel suunaga pealae poole punakat tooni laik ja nahk marraskil,

parema reie ülaosas sinakasrohekat tooni laik 1,5 cm läbimõõduga, vasaku reie küljeosas

põlvepiirkonnas kolm sinakasrohekat tooni laiku 1,5 cm läbimõõduga.

3. Kannatanu R K elukaaslase, tunnistaja D-A S ütlustest (tl 66-67) nähtub, et 09.11.2019

õhtul jõi R kodus 2-3 õlut ja veini ning umbes kella 1 ajal läks üksinda baari. Kella 3 ajal oli R

telefonis rääkides adekvaatne. Hommikul kuulis, et Rl oli 3-4 võõra mehega tekkinud konflikt,

nad lükkasid ta maha ja võtsid ära ta telefoni kui ta sellega helistada üritas. Kõndides R lonkas,

muid vigastusi ei märganud. Varem R kaklustesse sattunud ei ole, alkoholijoobes muutub

lõbusaks ning agressiivne ei ole.

4. Tunnistaja K P andis 14.11.2019 ütlusi (tl 68-74), et töötas 10.11.2019 baaris „xxxx“,

kus toimus pidu, millel nii DJ-d kui ka paljud kliendid olid vene rahvusest. Kuna rahvast oli

palju, siis kutsus ta baari appi J K. Turvameest pidudel pole. Kella 3 ajal tellis üks eesti keelt

kõnelev tumedas mantlis mees baarist õlut, öö jooksul käis see mees korduvalt õlut tellimas ja

oli alati üksi. Ta käitus viisakalt – leppis ilusti vastusega, et baaris suitsu ei müüda. Umbes kella

3-4 ajal tuli aga baarist kaebus, et sellele mehele enam jooki ei müüks, sest ta käib inimesi

tüütamas. Rohkem talle õlut ei müüdud, kuid hiljem palus sama mees, et ta helistaks 112, sest

kolm noort meest olid talle kallale tulnud ja telefoni ära võtnud. Mees kaebas seljavalu ja tema

silmad olid märjad, kuid rohkem vigastusi pimedas baaris tal ei täheldanud. Jutu poolest see

mees ei tundunud väga purjus, samuti ei märganud tunnistaja, et ta öö jooksul oleks kellegagi

suhelnud või et kellelgi oleks baaris temaga konflikt olnud. Kaklusest või röövimisest tol ööl ei

kuulnud ega näinud. 112 helistas oma telefonilt J K. DJ-de tööd korraldas P M, tal oli seljas

punakat tooni jope ja jalas tumedad kitsad püksid. Tunnistaja tundis ta ära uurija poolt näidatud

fotodel 2-4 punases jopes oleva isikuna. P lahkus baarist enne, kui see mees tuli kaebusega, et

teda rünnati.

5. DVD-R plaadil oleva Hädaabikõne salvestiselt ning kõne kohta koostatud õiendist

(tl 34-35) selgub, et baarist „xxxx“ helistas Häirekeskusesse J K, kes teavitas kliendist, kellele

tuldi tema sõnade kohaselt kallale ning kellel on selg valus. Lööjaid oli kolm, relvi neil ei olnud

ning kohapeal neid pole, teataja ise on baaritöötaja ning sündmust pealt ei näinud. Kannatanu

on 33-aastane R K, nähtav verejooks puudub, on purjus. Häirekeskuse dispetšeriga vestles ka

R K, kes selgitas, et ründajateks olid mehed, kes andsid talle peksa ja võtsid ära tema telefoni.

6. CD-plaadil oleva politseiametniku vormikaamera videosalvestiselt ning 02.12.2019

teostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist (tl 36-38) nähtub, et 10.11.2019 kell

05:09:27 sündmuskohale jõudes selgitas R K, et teda rünnati kolme isiku poolt ning võeti ära

telefon. Lasti ka pipragaasi, kuid ta ei oska öelda kus. Ründajad rääkisid segamini eesti ja vene

keelt, peksid teda käte ja jalgadega. See juhtus 10-15 minutit enne hädaabikõnet. Ei näinud

kuhu isikud läksid. Samuti nähtub videolt, et politseiametnik mainib kannatanu katkist huult

ning asub tema vigastusi fikseerima (isiku läbivaatuse protokoll ja fototabel, tl 3-4 ja pöördel,

otsuse p 2). Kell 05.13:36 saabub sündmuskohale kiirabi, R K pannakse kiirabiautosse ning

salvestis lõpeb kell 05:14:46.

7. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (tl 58-60) kohaselt kasutati R Kle kuuluvat

abonentnumbrit xxxx IMEI-koodiga xxxx kuni 10.11.2019 kell 04:10. R K kasutuses olevale

abonentnumbrile xxxx laekus 10.11.2019 kell 03:03 kõne abonentnumbrilt, mille kasutajana on

tuvastatud D-A S, kell 03:04 ja 04:10 oli R K abonentnumbril xxxx internetiteenuse sessioonid

ning 11.11.2019 kell 13:42 on abonentnumbril xxxx IMEI-koodiga xxxx kasutatud

internetiteenuseid.

8. Tunnistaja P Mv selgitas 15.11.2019 toimunud ülekuulamisel (tl 75-81), et

09.11.2019 oli tema korraldatud peol xxxx tänaval baaris „xxxx“ umbes 60 külastajat, kelle

seas ka üks eesti keelt kõnelev 30-35 aastane ebaadekvaatselt käituv mees, kes tantsis lava ees,

proovis naiskülastajatelt ümbert kinni võtta ja soovis neile läheneda. Tal oli seljas mantel ja

1-20-5414

7 (16)

kaelas sall. Peo lõppedes, umbes kella 5 ajal, kohtus tunnistaja oma sõbra A S’iga ja temaga

kaasas olnud kolme tundmatu noormehega xxxx baari juures, kellega jalutas xxxx tänavale

baari „xxxx“. Ühe noormehe nimi oli Demian Belov, teine oli turskem, seljas veidi läikiv

sulejope, kolmandal oli must jope, mustad püksid ja valged tossud. Noormehed tundusid

adekvaatsed ja koordinatsioonihäireid neil ei olnud. Baaris „xxxx“ istusid nad 12-15 minutit ja

siis läksid koju. Tunnistaja suhtles põhiliselt A, kes oli rahulikus ja lõbusas meeleolus. Veel

lisas tunnistaja, et baaris „xxxx“ oli sellel tüütul mehel väliterrassil sõnavahetus või

arusaamatus eelnimetatud Demiani või A tuttavatega. Füüsilist rünnakut ei näinud, aga

valjuhäälselt purjus mehele midagi selgitati ja jäi mulje, et tema käitumisega ei olda rahul. Tema

kandis tollel õhtul punast jopet, musti pükse, musta seljakotti ning peas prille. Uurija poolt

näidatud fotol nr 1 tundis ta ära A ja iseenda. Fotol nr 2 ja 3 kõige vasakpoolsema heledate

tossudega isikuna tundis ta ära Demian Belov’i ja lisaks need kaks noormeest, kes olid baaris

„Xxxx“, fotol nr 4 aga heledas jopes noormehena eelnimetatud Demiani või A sõbra.

9. Tunnistaja A S andis 18.11.2019 ütlusi (tl 82-88), et oli ööl vastu 10.11.2019 baaris

„Xxxx“, kuhu kutsus teda DJ-na mängima P M ning kus toimus konflikt, sest üks mees tüütas

kõiki, oli väga purjus ja keeldus baarist lahkumast. Baari ees õues nägi, kuidas see mees jooksis

mööda xxxx tänavat umbes 200 meetrit ja teda ajasid taga kolm noormeest – üks tunnistajale

tundmatu tüse Demian Belov’i tuttav, Demian ise ja veel üks tunnistajale tundmatu noormees.

Tunnistaja oli samal ajal baari „Xxxx“ juures ja neile järgi ei jooksnud. xxxx tänava nurgal

nägi, kuidas tüse noormees seda meest kahel korral jalaga kõhtu lõi, Demian ja võõras noormees

olid ka kähmluse lähedal. Siis tulid noormehed tagasi ja samuti see tüütu mees. Demianilt ja

tema kahelt tuttavalt kuulis, et mees oli neid kaklusele provotseerinud, võtnud taskust oma

telefoni ja neid filminud. Ta ei näinud, et mehelt oleks midagi ära võetud või et ta oleks

kukkunud, aga hiljem kuulis P Milt telefoni äravõtmise kohta. Noormeeste käes ta seda telefoni

ei näinud. Samuti ei näinud ta kellelgi gaasiballooni ega selle kasutamist. Baarist „Xxxx“ lahkus

ta koos P Mi, Demian Belov’i, tema tuttava kõhna noormehega ja vist ka selle tüseda

noormehega vanalinnas asuvasse karaokebaari „xxxx“, kus suhtles peamiselt P Miga. Tal olid

jalas musta värvi püksid ja valged tossud, seljas musta värvi karusnahkse äärega teksajakk, peas

must nokamüts. P M kandis punast jopet, kõhn noormees musta värvi õhukest jopet, tüse

noormees esialgu heledat tooni kapuutsiga jopet, millel hiljem pööras vahele jäämise hirmus

teise poole ja siis oli ta jope musta värvi. Demianilt kuulis, et eesti mees oli neid tüüdanud ja

sai selle eest kolakat. Rohkem juhtunust ei rääkinud. Tunnistaja nägi ka baari „Xxxx“

väliterrassil löömist pärast seda, kui meest oli juba kahel korral jalaga löödud ja kui kolm

noormeest olid tagasi tulnud. Nägi ühte lööki ja see oli antud jalaga. Sel hetkel see mees juba

lamas terrassi lähedal külje peal ja naeris. Tüse noormees lõi teda vastu kätt ja tal kukkus telefon

käest maha. Teised kaks – Demian ja kõhnem noormees seisid terrassi lähedal ja nemad

löömises ei osalenud. Uurija näidatud fotol nr 2 tundis ta ära eestlast löönud tüseda noormehe,

eestlasele järgi jooksnud kõhna noormehe parempoolsena ja Demiani vasakpoolsena. Fotol nr

3 tundis ta ära heleda jopega tüseda noormehe, kes oli lööja ja viimase noormehena selle kõhna,

kes oli Demiani ja tüsedaga koos.

9.1

Kohus leiab erinevalt prokurörist, et tunnistaja A Si ütlusi saab pidada usaldusväärseteks

vähemalt selles ulatuses, mis kriminaaltoimikus olevate tõenditega on kontrollitav. Tunnistaja

Si ütlusi ei saa pidada diametraalselt vastuoluliseks teiste tõenditega. Nii näiteks ei saa otseselt

valeks pidada tema poolt ülekuulamise protokollis nö teise ründe episoodi kohta öeldut, et

„Djoma ja kõhnem noormees seisid seal terrassi lähedal ja minu meelest nemad löömises ei

osalenud“. Samal ajal nähtub videofailist, et tõepoolest sel hetkel kui tunnistaja ilmus kaamera

vaatevälja, siis kannatanu oli juba pikali maas, otseseid lööke enam ei tehtud, küll aga olid kõik

kolm süüdistatavat mingil hetkel kannatut kinni hoidmas või muul moel rüselemas.

Lühimenetluse eripärased arvestades ja tema ütlusi grammatiliselt tõlgendades ei saa üheselt

järeldada, et tegemist oleks valeütlustega toimunu osas.

1-20-5414

8 (16)

10.

24.09.2020 toimunud kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad Demian Belov, Arsen

Bazajev ja Artjom Maksimov ennast kuriteo toimepanemises osaliselt süüdi ning soovisid jääda

enda eeluurimisel antud ütluste juurde.

11. Demian Belov andis 20.11.2019 kahtlustatavana ütlusi (tl 89-92), et 10.11.2019 kella

2 ajal läks ta koos sõpradega xxxx asuvasse baari „Xxxx“, kus olid ka tema tuttavad Arsen ja

Artjom. Baaris tekkis konflikt ühe võõra eesti keelt kõneleva mehega, kes tüütas inimesi, rääkis

kõrgendatud toonil ja toppis end seltskondadesse. Mehel paluti lahkuda, kuid ta ei teinud seda.

Ühel hetkel lõi see mees ühte noormeest, kes jõudis löögi blokeerida. Samuti oli keegi mehele

gaasi näkku lasknud, millest ta kuulis hiljem väliterrassil olevatelt inimestelt. Ühel hetkel

hakkas tüütav eestlane talle, Arsenile ja Artjomile ligi tikkuma ja tüli norima, küsis suitsu ja

tiris Arseni jopest. Nad palusid mehel lahkuda, kuid ta läks mõned meetrid eemale ja hakkas

neid naerdes filmima. Siis lõi Artjom tal käega telefoni maha ja see lendas tänavale. Ta läks ja

võttis selle üles, et mehele tagasi anda, kes aga juba eemaldus. Mehele järele joostes ütles talle

vene ja inglise keeles, et võtku telefon ja mingu ära. Enne seda Artjom veel õiendas eestlasega,

kuid löömist ta ei näinud. Oma seltskonna juurde tagasi jõudes tuli ka eestlane kohe tagasi,

mille peale ta vihastas ja mehe jalust maha lõi, seejärel ise ta jalgade otsa komistas ja mehele

peale kukkus. Mehe juures olnud Artjom ja Arsen hakkasid teda jalgadega peksma. Ta eestlast

ei peksnud, vaid hoidis teda ühe käega kinni ja lamas tal peal, mistõttu sai ka ise riivamisi

kehasse 3-4 jalalööki. Eestlasele tulid hoobid vasakusse külge ja nendele reageeris ta

naermisega. Kaklus toimus terrassist eemal, kuhu ta oli eestlasele järgnenud, sest oli kuri ja siis

kukkusidki. Sel hetkel oli eestlasel telefon käes. Kui ta püsti tõusis, rahunesid kõik maha ja

jooksid erinevates suundades minema. Eestlase telefoni ta ei võtnud ja ei tea kas Arsen või

Artjom selle võtsid. Omakasu pärast pole vaja neil kellelgi telefoni ära võtta, sest neil on kallid

iPhoned. Ta küll hoidis eestlase telefoni korraks enda käes, aga andis selle talle ühel korral

tagasi pärast selles oleva video kustutamist. Telefon võis olla Sony, musta värvi korpusega.

Hiljem sai ta Arseni ja Artjomiga kokku xxxx linnaku lähedal, lisaks tulid ka P M ja Alexander,

kes oli sel õhtul DJ. Koos jalutasid nad xxxx tänava xxxx juures asuvasse karaokebaari,

omavahel ei rääkinud, sest olid toimunust šokis. Eestlase telefoni ta kellegi käes ei näinud.

Tegelikult ei soovinud keegi seda meest peksta, aga kõik olid alkoholi tarbinud. Ka eestlane ei

olnud kaine, vaid käitus väga imelikult. Ta kandis sel õhtul musta värvi jopet, musti teksapükse

ja peas musta kootud mütsi, Arsen kandis ka tumedaid riideid ning Artjomil oli sulejope Adidas,

mis oli ühelt poolt must ja teiselt poolt helekirju.

12. Artjom Maksimov andis 21.11.2019 kahtlustatavana ütlusi (tl 95-98), et 10.11.2019

kella 1 ajal öösel läks ta oma tuttava Arsen Bazajev’iga xxxx asuvasse baari „Xxxx“. Eelnevalt

olid nad kahekesi võtnud 0,5 liitrise pudeli rummi, mida Arsen eriti ei joonud. Baaris oli üks

meesterahvas, kes käitus kogu öö ebaadekvaatselt ja tüütas kõiki. Kui ta väliterrassil Arseni

juurde tuli, tal kätega rinnust kinni haaras ja eesti keeles sigaretti küsis, astus ta vahele ja küsis

mehelt inglise ja vene keeles miks ta inimesi tüütab. Mees laskis Arseni lahti ja läks baari sisse,

kus ta jätkas alkoholi tarbimist. Järgmisel hetkel kui seda meest nägi, oli keegi talle pipragaasi

silma lasknud ja ta puhastas oma silmi piimaga. Siis hakkas ta aga jälle kõiki tülitama ja sigaretti

küsima, samuti kõiki kätest katsuma. Lõpuks läks ta eemale ja hakkas neid filmima. Kuna

Artjomile filmimine ei meeldinud, läks ta mehe juurde ja lõi tal telefoni käest maha, seejärel

talle rusikaga näkku, mees proovis ka vastu lüüa. Järgnevalt lõi ta mehele veel 3-4 korda

rusikaga näkku. Demian võttis mehe telefoni üles, kustutas video ära ja jooksis talle järgi, et

telefon tagasi anda. Pärast telefoni tagastamist tuli see mees uuesti neid filmima. Siis paiskas

Demian ta maha ja nad maadlesid omavahel. Tema läks esimesena ja lõi meest 1-2 korda jalaga

kehasse või selga. Arsen lõi ka mõned korrad jalaga kehasse. Mees reageeris löömisele

naermisega, mis tundus ebanormaalsena. Rohkem eestlase telefoni ei näinud, seda tal kakluse

hetkel käes ei olnud ja tema seda ka ei võtnud. Kellelgi oma sõpradest ta ka mehe telefoni käes

ei näinud, see oli väiksemat sorti ja tumeda korpusega. Mehe taskuid läbi ei vaadanud, sest

polnud vaja talt midagi võtta. Edasi kohtusid nad kohe pärast intsidenti Sveta baari juures P Mi

1-20-5414

9 (16)

ja Demiani tuttavaga ja läksid koos xxxx tänaval asuvasse karaokebaari. Kõik olid juhtunust

šokis. Tal oli seljas hele jope, mille vahetas öö jooksul teistpidi ehk tumedaks, ning võis teha

seda hirmust politseile vahele jääda. Teised kandsid kõik tumedaid jopesid ja pükse.

13. Arsen Bazajev andis 27.11.2019 kahtlustatavana ütlusi (tl 101-104), et ööl vastu

10.11.2019 läks ta koos Artjom Maksimov’iga xxxx tänaval asuvasse baari „Xxxx“, kus jõi

küll veidi rummi Coca-Colaga, kuid oli praktiliselt kaine. Baaris oli üks võõras mantliga mees,

kes oli end kas üle joonud või millegi mõju all ning käitus väga agressiivselt ja käis korduvalt

suitsu küsimas. Samuti naeris ta hüsteeriliselt nagu haige inimene ning teda taheti klubist

eemaldada. Mees hõõrus ennast kõigi vastu, talle taheti peksa anda ning peo lõpus pihustati ka

gaasi näkku. Gaasi lasknud inimest ei tunne, aga mees loputas pärast oma silmi piimaga,

seejärel hakkas ta inimestele osutama ja lubas üles otsida. Üks eesti keelt hästi kõnelev isik käis

talle selgitamas, et mingu ära, aga sellest polnud kasu. Kui mees telefoniga filmima hakkas, siis

Artjom ei pidanud enam vastu ja lõi tal telefoni käest maha. Mees sellele löögile ei reageerinud,

mistõttu lõi Artjom teda veel 3-4 korda käega näkku. Mees kukkus, kuid sai kohe püsti. Demian

leidis maast mehe telefoni ja kustutas video ära. Kui ta mehele telefoni tagasi üritas anda,

jooksis ta xxxx suunas eest ära. Demian sai ta kätte ja andis talle telefoni tagasi. Kui Artjom ja

Demian tagasi terrassile tulid, tuli ka see mees uuesti filmima. Nad karjusid mehe peale ja ajasid

teda hirmutamiseks taga. Demian pani mehele jala taha, nad kukkusid pikali ja maadlesid.

Demian käskis tal mehe telefoni ära võtta, et video kustutada. Telefoni ta ei võtnud, vaid hoopis

lõi seda meest ühel korral selja piirkonda. Telefoni võttis mehe käest maadlemise käigus

Demian. Tema aitas mehel käsi kinni hoida, et Demian telefoni kätte saaks. Artjom oli samal

ajal väga purjus, karjus ja võis ka seda meest jalaga lüüa. Kui telefon oli käes, jooksid kõik eri

suunas minema ja said xxxx baari juures kokku. Edasi suundusid vanalinna baari „xxxx.

Demiani käes enam mehe telefoni ei olnud ja ta väitis, et oli selle kusagil xxxx baari juures

minema visanud. Telefon oli musta värvi korpusega. Ta ise kandis musta jopet, musti pükse ja

musta-valgekirjusid tosse, Demianil oli tume parka ja peas müts, Artjomil musta värvi jope,

mida sai kahte pidi kanda: ühelt poolt oli jope hele ja teiselt poolt tume ning teel vanalinna

vahetas ta jopel poolt.

14. CD-plaadil olevatest turvakaamera salvestustest ning 28.11.2019 teostatud

asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelist (tl 40-54) nähtub kolm videofaili, mis sisaldavad

kannatanu suhtes toimepandud rünnet ning kolm videofaili, millelt nähtub tunnistajate P Mi ja

A S’i ning kolme süüdistatava liikumine xxxx jaama läheduses (videofailid, mis avanevad

kaustast C73-Värav1, C74 ja C77-Plats). Süüdistatavad ja tunnistajad viibisid xxxx jaama

läheduses eelduslikult pärast R K ründamist, kuivõrd tunnistajate ja süüdistatavate poolt

eeluurimisel antud ütlustega on tõendatud, et seltskond eelnimetatud koosseisus sai kokku

pärast toimunud rünnakut ning koos liiguti vanalinnas asuvasse karaokebaari.

14.1. Videofailist nimega „10.nov 2019 4_50_07(UTC+02_00).mkv“, mis avaneb CD-

plaadil olevast kaustast nimega „C124-Depoo“ nähtub esmalt, kuidas heledas jopes süüdistatav,

kes on nii tunnistajate kui ka süüdistatavate, sh Artjom Maksimov’i enda ütlustest tulenevalt

tuvastatud kui Artjom Maksimov, lööb kannatanu R Kt esmalt rusikaga näkku ja seejärel jalaga

selga, kannatanu liigub löömise eest ära xxxx tänava poole. Samal ajal jookseb tumedates riietes

ja tumedat kapuutsi ja/või mütsi kandev heledate jalanõudega isik kannatanule järgi, telefon

käes. Süüdistatavate ütlustega on tuvastatud, et telefoniga kannatanule järgi jooksev isik on

Demian Belov. Viimasena järgneb seltskonnale tumedas jopes, tumedates pükstes ja heledates

jalanõudes Arsen Bazajev. Liigutakse koos hämarasse alasse, kus osapoolte, aga peamiselt

heledas jopes oleva Artjom Maksimov’i poolt nähtub liikumist, mis oma tegumoelt iseloomulik

löömisele ning hetk hiljem nähtub n-ö jalakäijate tänavaga ristuva sõidutee läheduses

(turvakaamera paremas ülemises servas), kuidas jooksuga tulnud üks tumedates riietes isikutest

(süüdistatav Demian Belov) annab teisele isikule (kannatanu R K) tagasi väikese helendava

objekti (kannatanu telefoni). Samal ajal jalutab seltskonna poole ka tunnistaja A S, seljas

tumedad riided ja seljakott, peas nokamüts ning heledad jalanõud. Seejärel liigub

1-20-5414

10 (16)

süüdistatavatest ja tunnistajast koosnev neljaliikmeline seltskond tuldud teed tagasi, s.t baari

„Xxxx“ poole ning kaovad kaamera vaateväljast. Mõni hetk hiljem järgneb neile ka kannatanu

R K, kes hoiab käes telefoni ning kes samuti kaob kaamera vaateväljast baari „Xxxx“ poole.

Uuesti salvestisele ilmub kannatanu joostes, kohe tema järel aga tumedates riietes Demian

Belov, kes haarab kannatanust kinni ja paiskab ta pikali. Joostes järgnevad ka Arsen Bazajev

ning Artjom Maksimov, kes on oma heleda jope vahepeal jõudnud pöörata teistpidi ning kannab

nüüd tumedat läikivat jopet. Kolmekesi asuvad süüdistatavad maas pikali oleva kannatanu

ümber tegutsema, Artjom Maksimov lööb maas olevat kannatanut jalaga ning seejärel kõnnib

pisut eemale. Demian Belov maadleb kannatanuga ning surub talle oma parema põlvega külje

peale, siis istub tema peal. Naaseb Artjom Maksimov, kes kannatanu suunas taas jalaga löögi

teeb, Arsen Bazajaev ronib ka kannatanule põlvega selga, seejärel tuleb püsti ning lööb

kannatanut kahel korral jalaga kehasse. Samal ajal tuleb baari „Xxxx“ poolt taas tunnistaja A

S, kes liigub kannatanu ümber tegutsevate süüdistatavate poole ning nende juurde jõudnult

toimunut vaatama jääb. Demian Belov istub endiselt kannatanul peal, asudes seejärel viimase

vasakut kätt väänama. Arsen Bazajev tuleb talle appi ja haarab samuti kannatanu vasakust käest,

surudes oma põlvega uuesti kannatanu küljele. Läheneb ka Artjom Maksimov, kes kummardub

kannatanu kohale ning siis uuesti eemale kõnnib. Sammu eemaldub ka Arsen Bazajev, kuid

Demian Belov jääb endiselt kannatanu peale istuma, kaotab kannatanu liigutamise tõttu aga

tasakaalu ja tõuseb. Maas endiselt külili lebav kannatanu vehib süüdistatavate poole jalgadega

ning tal kukub midagi maha, mille suunas Demian Belov koheselt kummardub, selle üles võtab

ja minema jookseb. Ülejäänud seltskond läheb mööda teed edasi xxxx tänava poole. Kannatanu

tõuseb püsti, tuigub, laiutab käsi, karjub ning kõnnib tagasi baari „Xxxx“ poole.

14.2. Videofailist nimega „10.nov 2019 4_46_56(UTC+02_00).mkv“, mis avaneb CD-

plaadil olevast kaustast nimega „C123-Depoo“ nähtub kaugelt baari „Xxxx“ ees oleva

väliterrassi nurk ning selle esine. Esmalt ilmub kaamera vaatevälja mantlis olev kannatanu R

K, seejärel heledas jopes kahtlustatav Artjom Maksimov ning kaks tumedates riietes noormeest,

keda turvakaamera kauguse tõttu pole võimalik üheselt tuvastada. Samuti ei ole võimalik

videosalvestiselt täpsemalt tuvastada videol olevate isikute tegevust. Failist nimega „10.nov

2019 4_47_00(UTC+02_00).mkv“, mis avaneb kaustast „C126-Depoo“ nähtub taganev R K

ning Artjom Maksimov, kes kannatanut rusikaga näkku ning jalaga alakehasse lööb. Edasine

tegevus on varjatud hoone „xxxx“ tõttu, näha on üksnes Demian Belov’i jooksmas ja Arsen

Bazajev’it talle järgnemas. Pisut hiljem jalutab samas suunas tunnistaja A S. Siis liigutakse

neljakesi tagasi baari „Xxxx“ poole, neile järgneb R K. Hiljem jookseb kannatanu uuesti tuldud

teed tagasi, Demian Belov, Artjom Maksimov ja Arsen Bazajev kannul. Ülejäänud tegevus jääb

hoone „xxxx“ tõttu varjatuks.

15. KarS § 200 lg 1 sätestab, et röövimine on võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.

15.1. Kannatanu R K ütlustest, sealhulgas Hädaabikeskusesse tehtud kõnest ning

patrullpolitseiniku vormikaamera videosalvestisest nähtub, et R Kt rünnati mitme meesterahva

poolt, kes paiskasid ta pikali, peksid teda jalgadega ning võtsid ära talle kuuluva musta värvi

korpusega telefoni Sony Xperia hetkel, kui ta üritas sellega 112 helistada. Kuivõrd teoobjektiks

oli R Kle kuuluv mobiiltelefon ning mobiiltelefon on vallasasi, oli süüdistatavate jaoks tegemist

võõra vallasasjaga.

15.2. Kriminaalasja materjalidest nähtub ka see, et R Kle kuuluva telefoni, s.o võõra

vallasasja äravõtmine toimus vägivalda kasutades. Kannatanu suhtes vägivalla kasutamist

tõendavad lisaks kannatanu ütlustele ka isiku läbivaatuse protokollid ning tema kiirabikaart nr

xxxx, millede kohaselt on tuvastatud kannatanu R Kl erinevad kerged vigastused – peamiselt

hematoomid, aga ka huulel pindmised marrastused/kerge turse ning kaebustena pea- ja

seljavalu, valulik vasak külg ning küünarnukk. Samuti on kõik süüdistatavad üheselt kinnitanud

kannatanu peksmist – esmalt ründas teda Artjom Maksimov, seejärel pisut hiljem Demian

1-20-5414

11 (16)

Belov, kes kannatanu maha paiskas, temaga maadles ning teda põlvedega maha surus ja tal peal

istus ning viimaks peksid Artjom Maksimov ja Arsen Bazajev maas lamavat kannatanut ka

jalgadega kehasse. Kõik eelkirjeldatu nähtub detailselt ka käesoleva kohtuotsuse punktis 14.1.

kirjeldatud turvakaamera salvestuselt.

15.3. Küll aga lahknevad süüdistatavate ütlused kannatanult telefoni äravõtmise osas. Artjom

Maksimov’i ütluste kohaselt ei näinud tema pärast Demian Belov’i poolt R Kle telefoni

esmakordset tagastamist kõnealust telefoni enam üldse. Demian Belov’i ütlused kannatanu

telefoni puudutavas osas ehk selles osas kus ta kirjeldab, et andis pärast telefonist video

kustutamist selle ühel korral kannatanule tagasi ning hiljem teda maha paisates märkas tal küll

telefoni käes, kuid rohkem sellest midagi ei tea ning seda ära pole võtnud, on kohtu hinnangul

ilmselgelt ennast õigustavad ja kantud soovist oma osalust kuriteo toimepanemises vähendada.

Arsen Bazajev’i ütlused aga riimuvad täielikult käesolevas kriminaalasjas kõige kaalukama

tõendiga, s.o kohtuotsuse punktis 14.1 avaldatud turvakaamera videosalvestiselt nähtuvaga.

Nimelt on nii turvakaamera salvestiselt kui ka Arsen Bazajev’i ütlustest tuvastatav, et telefoni

võttis kannatanu käest ära maadluse käigus Demian Belov ning seejuures aitas Arsen Bazajev

ise kannatanu käsi kinni hoida, et Demian Belov selle kätte saaks, pärast mida jooksid kõik

asjaosalised eri suundades minema ja said uuesti kokku Sveta baari juures, mille lähedal

Demian Belov olevat kannatanu telefoni ka minema visanud. Kannatanu vasaku käe väänamist

on selgelt näha turvakaamera salvestuselt. Samuti on salvestuselt näha kuidas kannatanu

jalgade juurde kukub kähmluse käigus ehk täpsemalt hetkel kui ta enesekaitseks jalgadega

vehib, maha mingi väike ese, mille Demian Belov kiirelt kummardades üles võtab ja seejärel

koheselt minema jookseb. Kohtul ei ole alust kahelda Arsen Bazajev’i antud ütluste tõele

vastavuses, kuna lisaks detailsetele kirjeldustele kannatanu ründamisest, on süüdistatav

tunnistanud ka täielikult oma osalust tema peksmises, üritamata seda kuidagi pisendada. Lisaks

sellele, et Arsen Bazajev’i ütlused ülejäänud tõenditega riimuvad, on need kohtu hinnangul ka

eluliselt usutavad ning mööda ei saa vaadata asjaolust, et nii iseenda kui ka kaassüüdistatava

Arjom Maksimov’i ütluste kohaselt oli Arsen Bazajev seltskonnas olijatest kõige vähem

alkoholi tarbinud ehk kirjeldatud ka kui „praktiliselt kainet“, mistõttu tuleb tema mälestusi

juhtunust hinnata kogumis teiste tõenditega kõige usaldusväärsemateks.

15.4. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et süüdistatavad tekitasid oma käitumisega

kannatanule kehalise väärkohtlemisega valu, s.o tuvastatav on käesoleval juhul KarS § 121 lg

1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivse tunnusena valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Kohus selgitab, et valu tekitav kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis

ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, nt löömine, peksmine

kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RK 3-1-1-48-04 p 8). Kuivõrd valulävi on

subjektiivne nähtus ehk inimeste puhul erinev, tuleb täiendavalt hinnata kas objektiivne

kõrvaltvaataja käesolevas asjas hindaks valu süüdistatavate käitumise tüüpilise tagajärjena (RK

3-1-1-50-13 p 12). Kohus leiab, et selline rünnak nagu seda on kirjeldanud kannatanu, kõik

kolm süüdistatavat ning nagu see on nähtav ka turvakaamera salvestiselt, tuleb ka objektiivse

kõrvaltvaatajana hinnata valu tekitavaks. Kannatanu liikumise pealt pikali paiskamine, tema

mahasurumine kogu oma keharaskusega, jalaga kehasse löömine ja käe väänamine on kõik

sellised teod, mille tagajärjel on valu tundmine reaalne ka keskmisele inimesele. Valu üle on R

K kurtnud tõendite kohaselt ka tunnistaja K Ple (kelle ütluste kohaselt kaebas mees seljavalu,

otsuse p 4) ning samuti nähtub see kõnest Hädaabikeskusele (milles Jaagup Kukk teavitas

kliendist kellele tuldi kallale ja kellel on selg valus, otsuse p 5).

15.5. Kannatanu suhtes kasutatud füüsilise vägivalla tarvitamise järgselt võeti ära talle kuuluv

musta värvi korpusega mobiiltelefon Sony Xperia Z1, milles kannatanu SIM-kaart

abonentnumbrile xxxx. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanult võeti telefon ära

vahetult pärast seda, kui teda oli jalgadega pekstud, Demian Belov oli teda oma keharaskusega

maha surunud ning Arsen Bazajev’i abiga tema kätt väänanud. Täpsemalt toimus see hetkel,

mil kannatanul oli jalgadega vastupanu osutades telefon maha kukkunud. Kohtu hinnangul ei

1-20-5414

12 (16)

oma tähtsust see, kas Demian Belov soovis kannatanu telefonist kustutada teda eelnevalt

rünnanud isikutest tehtud teistkordset videot (süüdistatavate Artjom Maksimov’i ja Arsen

Bazajev’i ütluste kohaselt tuli R K neid teist korda uuesti filmima, otsuse p 12-13) või soovis

telefoni äravõtmisega vältida olukorda, kus kannatanu ei saaks helistada Hädaabisse (kannatanu

R K ütluste kohaselt võttis ta peksmise ajal püksitaskust telefoni, et 112 helistada, otsuse p 1).

Tähtis on üksnes see, et telefoni ära võttes murdis Demian Belov kannatanu tahte vastaselt tema

valduse ning minema joostes ja R K kui telefoni senise valdaja mõjualast eemaldudes kehtestas

ta telefoni üle uue valduse, kus tal oli võimalus ise oma äranägemise järgi otsustada kuidas

äravõetud telefoniga toimida. See, kas Demian Belov otsustas R K telefoni minema visata või

mitte, ei oma samuti röövimise objektiivse koosseisu sisustamisel tähtsust, sest asja äravõtmine

kui selline oli juba toimunud. Samuti toimus asja äravõtmine vägivalla kasutamise ajal – nagu

kohus on eelnevalt juba korduvalt kirjeldanud, paiskas Demian Belov R K jooksu pealt pikali,

surus teda põlvede ja kogu keharaskusega vastu maad, seejärel lõid Artjom Maksimov ja Arsen

Bazajev maas lamavat kannatanut korduvalt jalgadega kehasse, Demian Belov ja Arsen

Bazajaev väänasid ta kätt ning lõpetuseks võttis Demian Belov kannatanult ära ka kähmluse

käigus maha kukkunud telefoni. Seega kasutati kannatanu suhtes vägivalda vahetult enne asja

üleminekut süüdistatava Demian Belov’i valdusesse, s.t vägivald viis kannatanult telefoni

äravõtmiseni. Seda, et R K jäi konkreetsest telefonist ilma tõendab muuhulgas ka sideettevõtjalt

saadud andmete protokoll, mille kohaselt kasutati R Kle kuuluvat abonentnumbrit telefonis,

mille IMEI-kood xxxx kuni 10.11.2019 kella 04:10 ning seejärel alustati sama abonentnumbri

kasutamist 11.11.2019 kell 13:42 IMEI-koodi järgi uues telefonis.

Subjektiivne koosseis

16. Kohus on seisukohal, et Arsen Bazajev, Demian Belov ja Artjom Maksimov panid

10.11.2019 kella 05:00 paiku aset leidnud teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg

4 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

16. 1. Röövimise subjektiivne koosseis ei eelda, et vägivalla kasutamise tahtlusega peab

olemas olema ka asja hõivamise tahtlus. Röövimisega on tegemist ka siis, kui süüdlane kasutab

vägivalda alguses muul eesmärgil ning soov võtta ära kannatanu raha vm asi tekib alles hiljem,

kuid kannatanu vastupanuvõimetu seisundi mõjul (RK 3-1-1-27-16 p 8). Seega tuleb

süüdistatavate tegu kvalifitseerida röövimisena isegi siis, kui kannatanu suhtes kasutati

vägivalda muul eesmärgil ja asja äravõtmise tahtlus tekkis vägivalla kasutamise käigus. Antud

juhul taoline asjade käik 10.11.2019 kella 05:00 ajal xxxxtänaval toimuski. Nimelt nähtub

kriminaalasja materjalidest, et kannatanu oli eelnevalt asunud süüdistatavaid filmima, mille

peale Artjom Maksimov esmalt talle rusikaga mitmel korral näkku lõi. Seejärel kustutas

Demian Belov kannatanu telefonist kõnealuse videoklipi ning tagastas selle talle. Kui aga

kannatanu asus süüdistatavaid uuesti filmima, paiskas Demian Belov ta pikali, Artjom

Maksimov ja Arsen Bazajev asusid teda jalgadega peksma ning sündmuse kulminatsioonina

võttis Demian Belov temalt ära ka telefoni, joostes sellega minema.

16.2. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus nii kannatanu peksmise

kui ka temalt telefoni äravõtmise osas. Kuna röövimise subjektiivse koosseisu tuvastamiseks

on tarvis tuvastada ka ebaseadusliku omastamise eesmärk, leiab kohus, et käesolevas asjas

võõra isiku telefoniga minema jooksmise eesmärk saabki olla üksnes asja tegelik omanik sellest

kestvalt ilma jätta. Telefoni äravõtmine oli selgelt omaniku tahtevastane, s.t tegemist oli

ebaseadusliku omastamisega.

Õigusvastasus ja süü

17. Arsen Bazajev’i, Demian Belov’i ja Artjom Maksimov’i teos puuduvad õigusvastasust

välistavad asjaolud. Kõik süüdistatavad olid teo toimepanemise ajal süüdivad ning vähemalt

1-20-5414

13 (16)

14-aastased (sündinud vastavalt 12.06.2001, 19.06.2000 ja 31.01.2001), KarS §-s 34 sätestatud

asjaolusid toimikust ei nähtu. Samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Röövimise toimepanemine grupis KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

18. Arsen Bazajev’it, Demian Belov’i ning Artjom Maksimov’i süüdistatakse KarS § 200

lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning grupi poolt. Grupis süüteo

toimepanemine tähendab KarS § 21 lg 2 mõttes kaastäideviimist, mille kohaldamiseks tuleb

teha kindlaks süüdistatavate tegutsemine ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaühel neist on

oluline teopanus, mis koos kaastäideviijate teopanustega moodustab kokku süüteokoosseisu.

18.1. Kohtu hinnangul viitavad käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid üheselt sellele, et

kõik kolm süüdistatavat kasutasid kannatanu suhtes vägivalda. Nii Arsen Bazajev’il, Demian

Belov’il kui ka Artjom Maksimov’il oli süüteo toimepanemises oluline panus: üks

süüdistatavatest lükkas kannatanu pikali ja istus tal seljas samas kui teised kaks teda jalgadega

kehasse peksid. Seejärel väänasid Demian Belov ja Arsen Bazajev kahekesi kannatanu vasakut

kätt, kui Demian Belov’il tekkis võimalus kannatanu mahakukkunud telefoniga põgeneda. Asja

materjalidest nähtub selgelt, et iga süüdistatava oluline teopanus kokku moodustas KarS § 200

lg 1 sätestatud süüteokoosseisu – kannatanult võeti vägivalda kasutades ära süüdistatavate jaoks

võõras vallasasi, seejuures tarvitas igaüks neist tema suhtes vägivalda, samas kui telefoni võttis

temalt vahetult pärast vägivalla kasutamist ära Demian Belov. Vastavalt kohtupraktikale ei ole

aga vajalik, et iga kaastäideviija täidaks omakäeliselt kõik või osa süüteokoosseisu

objektiivsetest tunnustest (RK 3-1-1-10-15 p 12) ning ühte telefoni kähmluse käigus kolmekesi

korraga ära võtta on keeruline. Siiski tuleb tõdeda, et ka Arsen Bazajev’i tegevus oli teatud

hetkel suunatud telefoni äravõtmise abistamisele, sest lisaks kannatanu jalaga löömisele selgub

nii turvakaamera salvestiselt kui ka süüdistatava enda antud ütlustest, et võimaldamaks Demian

Belov’il telefon kätte saada, aitas ta kannatanu käsi kinni hoida. Seega on üheselt tõendatud, et

käesoleval juhul on iga süüdistatav oma osalusega teo toimepanemisel täitnud koos teiste

süüdistatavate osalusega koostoimes süüteokoosseisu, mis vastab KarS § 200 lg-s 1 sätestatule.

18.2. Eeltoodust tulenevalt on Arsen Bazajev’i, Demian Belov’i ja Artjom Maksimov’i tegu

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Seega panid nad toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

kvalifitseeritava kuriteo ehk isikute grupis vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

II KARISTUS

19. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud karistamise aluseid,

milleks esmajoones on isiku süü, samuti kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid.

20. KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme

kuni viieteistaastase vangistusega. Kohtu hinnangul mõjutab Arsen Bazajev’i, Demian Belov’i

ja Artjom Maksimov’i süü suurust eelkõige kannatanule tekitatud vigastused, mis peamiselt

olid kergemad hematoomid ja valu. Ka kannatanu peksmist ei saa pidada intensiivseks või

eriliselt jõhkraks – nii turvakaamera salvestise kui ka kannatanu ja süüdistatavate ütlustest

nähtuvalt löödi teda jalaga kehasse umbes 3-4 korda. Kannatanult hõivatud telefon on hinnatud

300 euro väärtuses olevaks, mistõttu ei ole tegemist küll väheväärtusliku esemega, kuid samas

ei ületa telefoni väärtus ka oluliselt KarS § 218 lg 4 sätestatud väheväärtusliku vallasasja

rahalise väärtuse piirina määratletud kahtekümmet miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot. Lisaks

tuleb kohtu hinnangul käesolevas asjas arvestada ka kannatanu enda käitumist. Kuigi vägivalla

tarvitamist ning selle käigus ka asja äravõtmist ei saa pidada mitte mingil tingimusel õigustatuks

ega normaalseks, tuleb ka kannatanu enda käitumist vaadelda situatsiooni eskaleerumise ühe

olulise tegurina. Nimelt on tõendatud, et kannatanu baarikülastajaid teatud mõttes häiris ning

1-20-5414

14 (16)

temale varasemalt antud verbaalseid hoiatusi eiras. Samuti on turvakaamera salvestiselt nähtav,

et kannatanu naasis tagasi süüdistatavate juurde ka pärast seda, kui teda oli juba ühe korra

füüsiliselt rünnatud Artjom Maksimov’i poolt, tema telefonist ühel korral video kustutatud ning

talle see tagastatud.

21. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg

1 p 3 mõttes, sest nii Arsen Bazajev, Demian Belov kui ka Artjom Maksimov on avaldanud

kahetsust nii eeluurimisel antud ütlustes kui ka 24.09.2020 toimunud kohtuistungil. Seega

hindab kohus süüdistatavate Arsen Bazajev’i, Demian Belov’i ning Artjom Maksimov’i süü

pigem väikseks ning leiab, et neile võib mõista karistuse sanktsiooni alammääras ning Demian

Belov’i puhul KarS § 32 lg-st 2 tulenevalt sanktsiooni alammäära lähedases määras.

22. Eripreventsiooni arvestades lähtub kohus sellest, et kõigi süüdistatavate näol on

tegemist varasemalt karistamata isikutega: karistusregistri väljavõtte kohaselt on nii Demian

Belov kui ka Artjom Maksimov kriminaal- ja väärteokorras varasemalt karistamata (tl 94, tl

100). Arsen Bazajev aga omab ühte kehtivat väärteokaristust AS § 71 järgi, mille eest määratud

rahatrahv 12 eurot on täidetud 30.10.2019 (tl 106). Seega on süüdistatavate näol tegemist

isikutega, kelle poolt käesoleva kuriteo toimepanemist võiks pidada pigem sündmuste

ebaõnnestunud käiguks ja ka nende jaoks erakordseks sündmuseks. Üldpreventsiooni

arvestades leiab kohus, et igal ühiskonnas osaleval isikul peaks olema õigus end avalikus kohas

tunda turvaliselt ning üleüldine kartus, et baaris veedetud õhtu võiks lõppeda vägivalla

tarvitamise ja asjadest ilmajäämisega ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav. Siiski ei pea kohus

õigustatuks eeltoodust tulenevalt karistada kedagi üksnes seetõttu karmimalt kui seda

võimaldab tema süü suurus.

23. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Arsen Bazajav’ile tuleb KarS § 200 lg

2 p 7 järgi toimepandud kuriteo eest mõista karistus sanktsiooni alammääras, s.t mõista

karistuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust

lühimenetluses 1/3 võrra ning mõistab Arsen Bazajev’ile vähendatud karistuseks 2 aastat

vangistust. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et noorte ja varem karistamata isikute

saatmine reaalset vangistust kandma ei ole isegi osaliselt otstarbekas ega mõistlik. Seega jätab

kohus KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt mõistetud karistuse Arsen Bazajev’i suhtes täielikult

täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, milleks

on 22.10.2020.

24. Kuivõrd KarS § 32 lg 2 kohaselt karistatakse toimepanijat vastavalt tema süüle

sõltumata teiste toimepanijate süüst ning Demian Belov oli see isik, kes võttis omakäeliselt

kannatanult vahetult pärast vägivalla kasutamist ära ka telefoni, jättes sellega viimase asjast

kestvalt ilma, mõistab kohus talle karistuseks KarS § 200 lg 2 p 7 järgi toimepandud kuriteo

eest 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust

lühimenetluse tõttu 1/3 võrra ning mõistab Demian Belov’ile vähendatud karistuseks 2 aastat

ja 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätab kohus mõistetud karistuse Demian

Belov’i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi

kuulutamisest, milleks on 22.10.2020.

25. Artjom Maksimov’ile tuleb KarS § 200 lg 2 p 7 järgi toimepandud kuriteo eest mõista

karistuseks samuti 3 aastat vangistust, mida kohus KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab 1/3 võrra,

mõistes vähendatud karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätab kohus

mõistetud karistuse Artjom Maksimov’i suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 3

aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab

katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, milleks on 22.10.2020.

1-20-5414

15 (16)

26. Demian Belov’ile on kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld kuni 20.11.2020

(tl 93), Artjom Maksimov’ile kuni 21.11.2020 (tl 99) ning Arsen Bazajev’ile kuni 27.11.2020

(tl 105). Kuivõrd tõkendi elukohast lahkumise keeld eesmärgiks on tagada sellele allutatud isiku

kättesaadavus menetlustoimingute tegemiseks ja kohtuotsuse täitmiseks, tühistab kohus

isikutele kohaldatud tõkendid kohtuotsuse jõustumisel.

III TSIVIILHAGI

27. Kannatanu R K on 29.11.2019 esitanud tsiviilhagi summas 300 eurot seoses temalt

äravõetud mobiiltelefoniga Sony Xperia ZX1 (tl 28-29). Elisa Eesti AS arve nr 1800021397

kohaselt on R K 23.05.2018 ostnud Sony Xperia XZ1 Compact Black’i maksumusega 399 eurot

(31-33).

28.

24.09.2020 toimunud kohtuistungil tunnistasid nii Arsen Bazajev, Demian Belov kui ka

Artjom Maksimov tsiviilhagi õigeks. Kuigi kõik kaitsjad leidsid kohtuistungil, et nende

kaitsealustel puudub puutumus tekkinud kahjuga, ei oma nende seisukoht tsiviilhagi

lahendamisel tähtsust. KrMS § 381 lg 6 kohaselt lähtutakse kriminaalmenetluse seadustikus

reguleerimata küsimuste lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatust. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kõik kolm süüdistatavat

tunnistasid 24.09.2020 toimunud kohtuistungil kannatanu R K poolt esitatud tsiviilhagi, tuleb

hagi selles märgitud summas täielikult rahuldada ning süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista

ilma, et kohus analüüsiks esitatud hagi sisuliselt.

IV MENETLUSKULUD

29. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjate tasud põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kuivõrd KarS § 200 lg 2 p 7 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kolme kuni viieteistaastane

vangistus, on tegemist esimese astme kuriteoga tulenevalt KarS § 4 lg-s 2 sätestatust. KrMS §

179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära. Kuna Vabariigi Valitsuse

19.12.2019 määrusega nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates 01.01.2020

kuupalga alammääraks 584 eurot, on KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 9 alusel esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral väljamõistetava sundraha suuruseks 1460 eurot.

30. Arsen Bazajev’i kaitsja Anu Toomemägi on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitanud

kohtueelses menetluses tasutaotlused summades 97,20 ja 38,40 eurot (tl 129-131) ning

kohtumenetluses summades 233,28 ja 141,24 eurot, s.t kokku 510,12 eurot. Kohus leiab, et

õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud

kaitsjale makstud tasud tuleb süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

välja mõista. Samuti tuleb Arsen Bazajev’ilt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt

sundraha summas 1460 eurot. Kohus ei tuvastanud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid Arsen

Bazajev’ilt

väljamõistetavate

menetluskulude

vähendamise

ning

seega

tuleb

tal

menetluskuludena kokku hüvitada 1970,12 eurot.

31. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt (tl 113-114)

oli aastal 2018 Arsen Bazajev’i aastanetosissetulek 3273 eurot. Kohtuistungil avaldas

süüdistatav, et käesolevalt töötab ta restoranis kelnerina. Töötamise registri päringust nähtub,

et Arsen Bazajev’il on kaks kehtivat töötamise kannet: ühes asutuses töötab ta kelnerina, teises

1-20-5414

16 (16)

baarmenina (tl 134-135). Kuivõrd menetluskulude hüvitamine korraga käiks igale noorele

iseseisvat elu alustavale isikule üle jõu, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel Arsen Bazajev’ile

võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

32. Kuna Demian Belov’i esindas käesolevas kriminaalasjas lepinguline kaitsja, koosnevad

tema menetluskulud üksnes sundrahast, mis tuleb süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 ja KrMS §

179 lg 1 p 1 alusel summas 1460 eurot välja mõista. Erandlikud asjaolud Demian Belov’ilt

väljamõistetavate menetluskulude vähendamiseks puuduvad. Töötamise registri päringu

kohaselt on Demian Belov’il üks kehtiv töötamise kanne Nordea Bank ABP Eesti Filiaali poolt

(tl 136-137). Kohus leiab, et ka Demian Belov’ile tuleb anda KrMS § 180 lg 3 alusel võimalus

menetluskulude ositi tasumiseks ühe aasta jooksul igakuiste osamaksetena.

33. Artjom Maksimov’i menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast ja

kaitsjatasust, mille kohus mõistab välja järgmiselt: KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 1

alusel esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 1460 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 97,20 eurot (tl 127-128) ning

kohtumenetluses summas 325,20 eurot, s.t kokku 422,40 eurot. Kohus ei tuvastanud erandlikke

asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamise ning Artjom Maksimov’il tuleb

kokku menetluskuludena hüvitada 1882,40 eurot.

34. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt Artjom Maksimov ei tööta ega õpi, töötamise

registri päringust nähtuvalt pole tal ühtegi kehtivat töötamise kannet (tl 138 ja pöördel) ning

Maksu-ja Tolliameti õiendi kohaselt puudusid tal ka aastatel 2017-2018 maksustatavad tulud

(tl 111-112). Kohus ei nõustu Artjom Maksimov’i kaitsjaga selles, et süüdistatavalt

väljamõistetavad menetluskulud tuleks osaliselt jätta riigi kanda. Kuivõrd tegemist on noore

inimesega, kes ei õpi, puudub tal ka igasugune põhjus tööle mitte asumiseks. Kohus leiab, et

süüdistatava kohustus menetluskulusid ja kannatanu kasuks väljamõistetud tsiviilhagi tasuda

võiks talle mõjuda tööturule sisenemisel hoopis motiveerivalt. Küll aga annab kohus KrMS §

180 lg 3 tulenevalt süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulusid ositi igakuiste

osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

V ASITÕENDID

35. Kriminaaltoimiku tagakaanel olevas ümbrikus asuvad 2 DVD-R plaati ja 1 CD-R plaat

turvakaamera salvestistega tuleb kohtu hinnangul jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimiku juurde.

Martin Tuulik

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/