2-19-20334/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

21. oktoober 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-20334

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A. H. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

169,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Tarvo Ilves (e-post tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja: A. H. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

03.10.2020)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Aktsiselts PlusPlus Capital hagist loobumine A. H. vastu summas 75,85

eurot (millest 10,27 eurot on põhivõlgnevus, 40,58 eurot sissenõutavaks muutunud viivis

perioodi 19.10.2016-16.12.19 eest ja 25,00 eurot sissenõudekulud) ja lõpetada loobutud

nõudes menetlus.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Välja mõista A. H.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks A. H. ja Elisa Eesti AS vahel

sõlmitud liitumislepingu nr 5284718 (kliendinumber 8436209) alusel koostatud arvetest

nr 2016696579, 2016959537, 2017199723 ja 2017411141 tulenev võlgnevus summas

75,16 eurot (millest 60,16 eurot põhivõlgnevus ning 15,00 eurot sissenõutavaks muutunud

viivis perioodi 19.10.2016-16.12.2019 eest).

4. Välja mõista A. H.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o otsuse tegemisel 60,16 eurot) alates 18.12.2019

kuni otsuse tegemiseni, so kuni 21.10.2020 summas 4,06 eurot.

5. Välja mõista A. H.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o otsuse tegemisel 60,16 eurot) alates 22.10.2020 kuni põhivõla täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemisel 8% aastas).

Tsiviilasi nr 2-19-20334

2 (7)

6. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue A. H. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise eest summas 0,01 eurot.

7. Jätta menetluskulud 50% ulatuses A. H. kanda ja 50% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda.

8. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 267,00 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 192 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 133,55 eurot mõista A. H.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. H. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Toimetada kostjale A. H.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist

istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18.12.2019 hagiavalduse A. H. (kostja) vastu.

20.01.2020 esitas hageja täpsustatud nõude kostja vastu ja 01.02.2020 edastas hageja kohtule

Elisa Eesti AS teatise. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud

liitumislepingu kliendinumbriga 8436209 alusel 01.10.2016 koostatud arve nr 2016696579

summas 43,24 euro, 01.11.2016 koostatud arve nr 2016959537 summas 8,11 euro tasumist,

01.12.2016 koostatud arve nr 2017199723 summas 7,07 euro tasumist ja 01.01.2017 koostatud

arve nr 2017411141 summas 12,01 euro tasumist. Arved on koostatud teenuste kasutamise eest

perioodil 1. september kuni 31. detsember 2016, arvete tasumise tähtaeg saabus vastavalt

18.10.2016, 18.11.2016, 18.12.2016 ja 18.01.2017. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja

tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2016 – 16.12.2019 summas 34,90

eurot, perioodi 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 6,37 eurot, erioodi 19.12.2016 – 16.12.2019

Tsiviilasi nr 2-19-20334

3 (7)

summas 5,40 eurot ja perioodi 19.01.2017 – 16.12.2019 summas 8,92 eurot. Lisaks nõuab hageja

viivist alates 19.12.2019 kuni põhinõude 70,43 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07%

päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja

pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja

01.06.2018 edastatud võlateatise eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.02.2020 määrusega. 07.07.2020 hageja

korrigeeris nõuet ning palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 60,16 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 15,01 eurot, viivist alates 19.12.2019 kuni põhinõude 60,16 euro täitmiseni

lugedes viivise määraks 0,021918% päevas. Hageja jäi menetluskulude nõude juurde. 22.07.2020

hageja teatas, et loobus nõudest põhinõude osas summas 10,27 eurot, viivisnõude osas summas

40,58 eurot ja sissenõudekulude summas 25,00 eurot.

3. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult 03.10.2020

ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 19.10.2020 kell 24:00 (TsÜS §

135 lg 1, § 136 lg-d 6, 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud 07.07.2020 täpsustatud hagiga ning 22.07.2020 avaldusega hagist osalise

loobumisega, on seisukohal, et hageja osaline hagist loobumine tuleb vastu võtta.

TsMS § 429 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni,

esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine

protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus

toimikusse (TsMS § 429 lg 2). Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit,

teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates

kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta

seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 3).

Käesolevas menetluses on menetlusdokumendid (sh hagist osaline loobumine) kostjale kätte

toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtu hinnangul hageja hagist

loobumine ei riku kostja õigusi, kuna loobumisega kostja kohustused hageja ees vähenevad.

Kuna kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, siis eeldatavalt ei ole kostjale ka

menetluskulusid tekkinud.

5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et

hagi tuleb jätta osaliselt rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

Tsiviilasi nr 2-19-20334

4 (7)

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause ning

TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud

ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb

kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91

sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt

on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu nr 8436209 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse eest.

Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS §

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele

1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna

või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole nõude loovutamise kohta

vastuväidet esitanud.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 60,16 euro täies

ulatuses järgmiselt:

-

01.10.2016 koostatud arve nr 2016696579 summas 43,24 eurot,

-

01.11.2016 koostatud arve nr 2016959537 summas 7,27 eurot,

-

01.12.2016 koostatud arve nr 2017199723 summas 4,99 eurot,

-

01.01.2017 koostatud arve nr 2017411141 summas 4,66 eurot.

7. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 01.01.2016 kuni 30.06.2016 on 0,05 % ning 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse

koostamiseni on 0,00%.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 15,01 eurot, mis on arvestatud

järgmiselt:

Arve nr

Põhisumma

Viivis alates

Viivis kuni

Viivise % päevas

Viivis

2016696579

43,24

19.10.2016

16.12.2019

0,021918%

10,94€

Tsiviilasi nr 2-19-20334

5 (7)

2017411141

4,66

19.01.2017

16.12.2019

0,021918%

1,08€

2016959537

7,27

19.11.2016

16.12.2019

0,021918%

1,79€

2017199723

4,99

19.12.2016

16.12.2019

0,021918%

1,20€

8. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et perioodi eest 19.10.2016 kuni 16.12.2019 nõuab hageja viivist kindlate summadena

ja alates 19.12.2019 protsendina.

9. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.10.2016 arve nr 2016696579

maksetähtaeg oli 18.10.2016, 01.11.2016 arve nr 201659537 maksetähtaeg oli 18.11.2016,

01.12.2016 arve nr 2017199723 maksetähtaeg oli 18.12.2016 ja 01.01.2017 arve nr 2017411141

maksetähtaeg oli 18.01.2017. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud

teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi

tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab,

et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava

tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega on kostja viivituses 01.10.2016 arve nr 2016696579 tasumisega alates 19.10.2016,

01.11.2016 arve nr 2016959537 tasumisega alates 19.11.2016, 01.12.2016 arve nr 2017199723

tasumisega alates 19.12.2016 ja 01.01.2017 arve nr 2017411141 tasumisega alates 19.01.2017.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 43,24 euro (01.10.2016 arve

nr 2016696579) puhul 10,93 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.10.2016-31.12.2016

0,021858

0,009451

0,699374

01.01.2017- 16.12.2019

0,021918

0,009477

1080

10,23516

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 7,27 euro (01.11.2016 arve nr 201659537) puhul

1,79 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.11.2016-31.12.2016

0,021858

0,001589

0,068327

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,001593

1080

1,72044

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 4,99 euro (01.12.2016 arve nr 2017199723) puhul

1,20 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.12.2016-31.12.2016

0,021858

0,001091

0,014183

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,001094

1080

1,18152

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 4,66 euro (01.01.2017 arve nr 2017411141) puhul

1,08 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Tsiviilasi nr 2-19-20334

6 (7)

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,001021

1062

1,084302

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt kogusummas 15,00 eurot (10,93€ + 1,79€ + 1,20€ + 1,08€). Sissenõutavaks muutunud

viivise summas 0,01 eurot jätab kohus rahuldamata. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367

mõistab kohus viivise alates 18.12.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 4,06

eurot (60,16€ x 8%/365kp x 14kp perioodi eest 18.12.2019-31.12.2019 + 60,16€ x 8%/366kp x

295kp perioodi eest 01.01.2020-21.10.2020) ning alates 22.10.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s

1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

75,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas kokku 420

eurot. Hagiavaldusele lisatud 16.08.2019 arve nr 827931 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu A. H. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi

summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot,

millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta,

et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta,

hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420

eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses

olnud hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber,

arvete numbrid jne), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

maksimaalselt 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09.

detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni

2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul

nii ei ole. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus

60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud

on pigem erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis.

Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

Tsiviilasi nr 2-19-20334

7 (7)

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2tx80€+20%

käibemaks).

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Käesolevas asjas on kohus pärast hageja pool nõudest loobumist sisuliselt hageja nõude

rahuldanud. Hageja nõude rahuldamata jätmine 0,01 euro ulatuses seoses arvutusveaga ei ole

menetluskulude jaotuse osas määrava tähtsusega. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja

käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus on seoses hageja osalise nõudest

loobumisega selles osas menetluse lõpetanud. Hageja esitas kostja vastu esialgu nõuded kokku

summas 151,02 eurot + lisanduv viivis, loobus nõudest summas 75,85 eurot ning kohus rahuldas

hageja nõude summas 75,16 eurot + lisanduv viivis. Märgitust tulenevalt jätab kohus seoses

nõudest loobumisega menetluskulud 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja kanda.

Kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik