2-20-123599/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-123599

Tsiviilasi

WorkFor.EU OÜ hagi XXi vastu 1654 euro 82 sendi

saamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 26. augusti 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

WorkFor.EU OÜ määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Hageja WorkFor.EU OÜ (registrikood 14243385),

seaduslik esindaja Marko Kalev

Kostja XX (isikukood xxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26. augusti 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta WorkFor.EU OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. WorkFor.EU OÜ (hageja) esitas 18. juunil 2020 Pärnu Maakohtule XXi (kostja) vastu

maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 1654,82

eurot. Pärnu Maakohus andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite.

2 (4)

2. Hageja esitas 25. augustil 2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt

enda kasuks välja mõista 1654,82 eurot.

Hagi kohaselt on kostja Xxxxxxxx kodanik, kellega hageja sõlmis 8. augustil 2019 töölepingu.

Eesti Vabariik väljastas kostjale pikaajalise viisa ajavahemikuks 5. november 2019 kuni 28.

oktoober 2020. Kostja lahkus 2. juunil 2020 omavoliliselt ehitusobjektilt Yyyyyyyys. Hageja

nõuab kostjalt sellega seoses leppetrahvi ja omastatud asjade väärtuse hüvitamist

3. Maakohus keeldus 26. augusti 2020. a määrusega TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel avalduse

menetlusse võtmisest, kuna avaldus ei allu Harju Maakohtule. Maakohus lähtus kohtualluvuse

kontrollimisel Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määrusest nr 44/2001

„Kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades“ (edaspidi Brüssel

I määrus). Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte sõlmitud käsunduslepingust, mille

sisuks oli erinevate tööde tegemine hageja näidatud objektidel. Hagiavaldusest ja selle lisadest

nähtuvalt täitis kostja käsundit Yyyyyyyy Vabariigis. Seega ei allu esitatud hagi Eesti Vabariigi

kohtule. Ka juhul, kui käsitada hagi aluseks olevat käsunduslepingut töölepinguna, ei allu

vaidlus Eesti Vabariigi kohtule. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukoht Yyyyyyyy Vabariigis.

Brüssel I määruse art 20 lg 1 kohaselt võib tööandja algatada kohtumenetluse ainult töötaja

alalise elukoha liikmesriigi kohtus.

Eesti Vabariigi ja Xxxxxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

(Eesti-Xxxxxxxx õigusabileping) art 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti,

on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema

territooriumil elukoht. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja elukoht Xxxxxxxxs, kostjal ei

ole Eesti Vabariigis registreeritud elukohta. Ka seetõttu ei allu hagiavaldus Eesti Vabariigi

kohtule.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi

menetlusse.

Maakohus pole asja materjalidega tutvunud. Kohus on juba poolte õigussuhte valesti

sisustanud. Hageja tugines hagis töölepingule, mitte käsunduslepingule. Töölepingu järgi on

töö asukohaks Eesti Vabariik. Seadus lubab lähetada ajutiselt töötajaid, kes on pärit

kolmandatest riikidest 90 kalendripäevaks 180 päeva jooksul Euroopa Liidu sees. Kostja

lähetus algas 13. märtsil 2020. Asjas ei ole esitatud dokumenti, millest nähtuks, et kostja on

registreerinud enda elukoha Yyyyyyyys. Hageja on esitanud hagiavalduse juures PPA teatise,

millest tulenevalt on Kostja töökoht Xxxxxxxxxx Tallinn. Kostja on isikukoodi taotluses oma

elukohaks märkinud Ppppppppppp ja Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud A1-s numbriga

SKAxxxxxxxx VVVVVVVVVV. Mõlemad aadressid asuvad Eesti Vabariigis. Kostja on

pidevalt töötanud välismaalaste seaduse (VMS) alusel Eesti Vabariigis. Arveldusarve OÜ

taotles perioodiks 27. märtsist 2018 kuni 17. detsembrini 2018 LTR-i, mille PPA rahuldas.

Hagiavalduse lisa 2 kohaselt on LTR registreeritud 19. septembrist 2019 kuni 26. oktoobrini

2020. Kostja ei ole lahkunud Euroopa Liidust. Seega on kostja elukoha lugemine Xxxxxxxxs

olevaks meelevaldne. Kui kolmanda riigi isikule on väljastatud töötamise luba Eesti Vabariigis

siis isik töötab ja elab Eesti Vabariigis. Kostja pole oma Yyyyyyyy Vabariigis elamise väidet

põhistanud ühegi dokumendiga. Kui määruskaebus jäetakse rahuldamata õõnestab see

kolmandatest riikidest pärit töötajatelt kahjude sissenõudmist ja vaidluste lahendamist, sest

ebamõistlik on eeldada, et Eesti Vabariigis registreeritud äriühing, kes on võtnud Eestisse tööle

töötaja peab vaidlusi lahendama aadressil „kkkkkkkkkk “

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

7. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, leides, et hagi ei allu rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, kuid

leiab, et maakohus on seejuures ekslikult tuginenud Brüssel I määrusele. Seetõttu tuleb

maakohtu määrusest vastavad põhjendused välja jätta. Õige on maakohtu viide Eesti-Xxxxxxxx

õigusabilepingu art 21 lg-le 1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus

leidis, et Eesti-Xxxxxxxx õigusabilepingu järgi ei allu vaidlus Eesti kohtule.

8. Brüssel I määruse art 73 lg 3 kohaselt ei mõjuta Brüssel I määrus kolmanda riigi ja

liikmesriigi vahel enne määruse (EÜ) nr 44/2001 jõustumise kuupäeva sõlmitud kahepoolsete

konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis hõlmavad Brüssel I määrusega reguleeritud

küsimusi. Seega enne Brüssel I määruse kohaldamist tuleb kontrollida, kas kohtualluvust ei

reguleeri mõni varem sõlmitud kahepoolne leping. Praeguses asjas kohaldub Eesti-Xxxxxxxx

õigusabileping, mis on sõlmitud enne määruse nr 44/2001 Eesti suhtes jõustumist, kuivõrd

kostja on Xxxxxxxx kodanik.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asi ei allu Eesti kohtule, kuna kostja elukoht ei

ole Eestis. Hageja on ise välja toonud, et kostja viibib Eestis pikaajalise viisa alusel.

Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 p 1 kohaselt on viisa välismaalase Eestisse saabumise

ja Eestis ajutise viibimise õiguslik alus. Viisa ei ole aluseks Eestis püsivaks elamiseks. Seega

viitab asjaolu, et kostja viibib Eestis viisa alusel, et kostjal ei ole Eestis elukohta. Asja

materjalidest ei ole võimalik järeldada ka seda, et kostja oleks tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 14 lg 3 mõttes asunud Eestisse elama tahtega muuta enda elukoht Eestisse. Maksekäsu

kiirmenetluses esitatud vastuväites tõi kostja välja, et tegelikult töötas ta Yyyyyyyys. Seda

asjaolu on kinnitanud ka hageja ise hagis, kus hageja on lisaks märkinud kostja aadressiks

Yyyyyyyy aadressi. Samuti on kostja vastuväites toonud välja, et tal on perekond Xxxxxxxxs.

Seega olukorras, kus kostjal pole seaduslikku alust Eestis elamiseks, kostja töötas Yyyyyyyys,

tema elukoht on rahvastikuregistri järgi Xxxxxxxxs, kus kostja väitel on ka ta pere, pole põhjust

järeldada, et tegelikult on kostja elukoht siiski Eestis. Asjaolu, et kostja on suhtluses Eesti

riigiametitega esitanud kontaktaadressidena erinevaid Eestis asuvaid aadresse ei anna alust

asuda teistsugusele seisukohale. On ilmselge, et Eestis viibides ja Eesti ametiasutustega

suheldes on kostja kontaktaadressina märkinud Eesti aadressi. Sellest ei saa järeldada, et

tegemist oleks kostja elukohaga. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et kostja erinevatele

ametiasutustele antud aadressid ei kattu, vaid on erinevad. Samuti ei kinnita kostja elukohta

Eestis asjaolu, et ta on ka varem lühiajaliselt Eestis töötanud. Kostja varasema Eestis viibimise

ja praeguse viibimise ajaline vahe on hageja esitatud dokumentide põhjal enam kui üheksa

kuud. Kohtul pole põhjust arvata, et kostja oleks sel ajal ebaseaduslikult Eestis elanud.

10. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele, et asjaolu, et maakohus on

poolte sõlmitud lepingut ekslikult nimetanud käsunduslepinguks, mitte töölepinguks, ei muuda

maakohtu määruse lõppjäreldust valeks. Eesti-Xxxxxxxx õigusabileping ei näe ette erisusi

kohtualluvuses sõltuvalt sellest, kas tegemist on käsundus- või töölepinguga. Määruskaebuses

toodud väide, et kostja töökoht oli Eestis on vastuolus hageja enda poolt hagis väljendatuga,

mille kohaselt töötas kostja Yyyyyyyys. Asja lahendust ei mõjuta ka asjaolu, et hageja väitel

on tema jaoks ebamõistlikult kulukas lahendada vaidlus Yyyyyyyys või Xxxxxxxxs. Tegemist

ei ole asjaoluga, mis võimaldaks kõrvale kalduda Eesti jaoks kehtiva välislepingu sätetest.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4 (4)

12. Kuna tsiviilasja hind on alla 2000 euro, on tegemist TsMS § 405 järgi lihtmenetluses

menetletava hagiga. TsMS § 666 lg-te 1 ja 2 kohaselt lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtu kohtunik.

13. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin