2-20-3067/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3067

Kohtuasi

XX avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.03.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja ringkonnakohtus

Taotleja

(määruskaebuse

esitaja):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Robert Sarv

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.03.2020 määrus tühistada ja saata taotlus tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 247 lg 4 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 25.02.2020 Harju Maakohtule taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks.

Taotleja palub kohustada:

-

AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

veebilehel aadressil https://kroonika.delfi.ee/ asuva artikli kommenteerimise alale

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi

numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon avalduses märgitud kommentaaride

kohta;

-

CONTACT PRIVACY INC-i väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis veebilehel aadressil https://www.foorum69.org/ asuvasse foorumisse

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

2-20-3067

postituse autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi

numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon avalduses märgitud postituse

kohta;

-

NAMECHEAP INC-i väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

veebilehel aadressil https://m.imgur.com/ fotod avaldanud isiku(te) tuvastamist

võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt fotod üleslaadinud isiku(te) IP-

aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi,

isikukood, aadress, e-post ja telefon.

Kui eelnevalt nimetatud isikutelt laekunud vastused ei võimalda kostja(te) isikut (või isikuid)

üheselt tuvastada, siis neilt vastuse laekumise järgselt palub taotleja koguda vastava(te)lt

sideettevõtja(te)lt andmed selle kohta, kellele kuulub kommentaari või postituse autori IP-

aadress ning nõuda sideettevõtja(te)lt välja resolutsiooni eelmistes punktides loetletud

kommentaaride või postituse autorite või fotod üleslaadinud isikute tuvastamist võimaldavad

andmed, sh vähemalt nimi, isikukood, aadress, võimalusel ka e-post ja telefon.

Taotleja omab OnlyFans keskkonnas kontot aadressil QQQ, millel taotleja avaldab endast

eksklusiivseid fotosid ja videosid, mida soovijatel on võimalik tasu eest vaadata. Taotleja jaoks

on tegemist sissetulekuallikaga. Mõni aeg pärast ülalmärgitud konto avamist avaldati taotleja

fotod, mis on kopeeritud OnlyFans keskkonnast taotleja kontolt kuvatõmmistena, veebilehel

https://imgur.com. Fotode kopeerimist OnlyFans keskkonnast kinnitab asjaolu, et fotodelt on

näha OnlyFans keskkonna viide: OnlyFans.com/XXX. Taotleja ei ole fotode kopeerimiseks ja

mujal avaldamiseks luba andnud. Viidatud aadressi (https://imgur.com) levitatakse internetis

erinevates kohtades. AS Ekspress Meedia avaldas enda veebilehel järgneva artikli: „XXX“.

Artikli juurde on postitanud kommentaare isikud, kes on taotlejale kuuluvaid autoriõiguseid

rikkunud (levitavad linki taotleja fotodest tehtud koopiatele). CONTACT PRIVACY INC-ile

kuuluval veebilehel https://www.foorum69.org/ asub foorumikeskkond, kus registreeritud

kasutajad saavad erinevates foorumites arvamust avaldada ja lugeda teiste kasutajate postitusi.

Foorumisse on selle kasutaja poolt postitatud veebilink taotleja fotodest tehtud koopiatele.

NAMECHEAP INC-ile kuuluval veebilehel www.imgur.com asub fotode ja videote

avaldamise keskkond, kus on avaldatud taotleja fotodest tehtud kuvatõmmised.

Taotleja autoriõigustega kaitstud teoseid on levitatud tema loata. Taotlejal on tekkinud

nõudeõigus tekitatud kahju hüvitamiseks.

Taotlejal puudub võimalus iseseisvalt andmete kogumiseks, sest veebilehtede pidaja ei

väljasta neid (üldtuntud asjaolu). Alates 25.05.2018 kohalduva andmekaitsemääruse preambula

punkti 30 järgi loetakse lisaks muudele andmetele ka IP-aadress isikuandmeteks. Seega ilma

õigusliku aluseta ei luba kehtiv seadusandlus isikuandmeid kolmandatele isikutele avaldada.

Järelikult saab kostja(te) andmed kindlaks teha vaid kohtu kaudu eeltõendamismenetluses.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 24.03.2020 määrusega eeltõendamismenetluse algatamisest ning jättis

menetluskulud avaldaja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 ei näe ette võimalust algatada

eeltõendamismenetlust

avaldaja

poolt

taotletud

asjaolude

tuvastamiseks.

Eeltõendamismenetluse kasutamine analoogia korras seaduses sätestamata alustel saab toimuda

üksnes erandjuhtudel, kui menetlusosalise õigused jääksid muul viisil kaitsmata. Taotlejal on

võimalik saavutada soovitud eesmärk seaduses sätestatud muid õiguskaitsevahendeid

2-20-3067

kasutades. Isikuandmete töötlemine on lubatud, kui esineb seaduslik alus andmeid töödelda.

Isikuandmete töötlemine on lubatav vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi

korral, va juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja –

vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid (EL määruse 2016/679 artikkel 6(1)(f)).

Õigustatud huvi alla läheb isiku soov saada andmeid õigusnõuete esitamiseks (Euroopa Kohtu

otsus 04.05.2017, C-13/16, p 29). Viidatud lahendis leidis Euroopa Kohus enne EL määruse

2016/679 jõustumist kehtinud andmekaitse direktiivi kohaldades, et kui liikmesriigi

seadusandlus näeb ette õiguse nõuda andmeid õigustatud huvile tuginedes, pole andmete

valdajal õigust keelduda andmete väljastamisest, kui isik vajab andmeid õigusnõude

koostamiseks (Euroopa Kohtu otsus 04.05.2017, C-13/16, p 33). EL määruse 2016/679 alusel

kehtestati õigustatud huvi ühtse õigusliku alusena isikuandmete töötlemiseks kõikides Euroopa

Liidu liikmesriikides ning vastavalt saab Euroopa Kohtu otsusest tulenevat järeldust kohaldada

EL määruse 2016/679 artiklist 6(1)(f) tuleneva õigusliku aluse piiride sisustamiseks. Seega on

käesoleval hetkel EL määruse 2016/679 artikli 6(1)(f) alusel kõikidel isikutel õigus nõuda

andmete esitamist, kui see on vajalik õigusnõude koostamiseks, ja andmete töötlejal ei ole

õigust keelduda andmete esitamisest. Juhul, kui andmete töötleja rikub andmete välja andmise

kohustust, on tegemist seaduses tuleneva kohustuse rikkumisega, mis annab taotlejale õiguse

pöörduda andmete välja andmise nõudega andmete töötleja vastu. Eeltoodust järeldub, et

taotlejal on võimalik saavutada soovitud eesmärk kehtiva õiguse kohaselt, esitades nõude

andmete töötlejate vastu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Taotleja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruskaebuse rahuldada,

maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmiseks. Ekslik on

maakohtu järeldus, et taotleja saaks andmed kätte ka muul viisil, mistõttu puudub vajadus

eeltõendamismenetluse algatamiseks. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on selgitatud, et

eeltõendamismenetlus algatatakse ka selliste tõendite kogumiseks, mis võivad aidata avaldajal

välja selgitada oma nõude kohustatud isiku, s.o tulevase põhimenetluse eeldatava vastaspoole.

Selle eelduseks on, et taotlejal puuduvad muud võimalused kostja isiku väljaselgitamiseks ning

tema õiguslikud huvid jääksid vastasel juhul kaitseta. Taotleja selgitas, et tal ei ole võimalik

andmeid ise koguda. Mitte ükski andmetöötleja ei julge andmekaitsereeglite rikkumise hirmus

avaldajale

neid

andmeid

nõudekirja

alusel

esitada.

Kohus

tõlgendas

TsMS-i

põhiseadusvastaselt. Põhiseaduse (PS) § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste

rikkumise korral kohtusse. PS § 13 järgi on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, §

659, § 667 lg 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud määrus tuleb

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning taotlus saata menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise

lahendada ja taotlust menetlusse võtta. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval

põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui

vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda. Kohus algatab isiku taotlusel eeltõendamismenetluse tõendite

2-20-3067

tagamiseks ka siis, kui isik põhistab, et tema autoriõigusi, autoriõigustega kaasnevaid õigusi

või tööstusomandiõigusi on rikutud või on olemas nende rikkumise oht.

Taotleja hinnangul on tema autoriõigusi rikutud taotleja nõusolekuta taotleja fotode ja

videote avaldamisega kommentaaride avaldajate poolt. Kolleegiumi hinnangul ei näe kehtiv

seadusandlus ette taotleja autoriõiguste rikkujate tuvastamist võimaldavate andmete, nagu IP-

aadressi, nime, isikukoodi, aadressi, e-posti ja telefoni, kindlakstegemist kohtuväliselt.

Kolleegiumi leiab, et maakohtu poolt viidatud EL määruse 2016/679 artiklist 6(1)(f) ega ühestki

teisest antud määruse artiklist ei tulene selleks piisavalt selget tsiviilmenetlusõiguslikku alust.

Samuti ei tulene selleks alust isikuandmete kaitse seadusest. Seega on kolleegiumi hinnangul

taotleja põhistanud nii õiguskaitsevajaduse, kui ka selle, et esineb faktiline oht kostja(te)

andmete kohta olemasoleva informatsiooni (tõendite) kaotsiminekuks.

Ringkonnakohus möönab, et TsMS § 244 ei sätesta

expressis verbis, et

eeltõendamismenetlust saab algatada ka kostja isiku kindlaks tegemiseks. Samas ei tähenda

eelnev ringkonnakohtu hinnangul siiski seda, et kohtul on nimetatud asjaolude

väljaselgitamiseks esitatud taotluse alusel eeltõendamismenetluse algatamisest absoluutne

keeldumisõigus. Määruskaebuse esitaja väitel oleks maakohus pidanud taotluse menetlusse

võtmisel arvestama, et taotleja on kohtusse abi saamiseks pöördunud oma põhiseadusliku

õiguse kaitseks ning muud õiguskaitsevahendid puuduvad. Ringkonnakohus nõustub

eeltooduga. PS § 13 lg 1 kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. PS § 14 kohaselt on

õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike

omavalitsuste kohustus. PS § 15 lg 1 tulenevalt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja

vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohus on selgitanud, et põhiseaduse §-des 13, 14 ja

15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste

rikkumise korral kaebus kohtule kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane

kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (vt nt Riigikohtu Üldkogu

16.05.2008 otsust asjas nr 3-1-1-88-07, p 41). Samuti on Riigikohus leidnud, et Põhiseadus ei

anna alust järelduseks, et Eesti õiguskorras on subjektiivseid õigusi, mille kohtulik kaitse on

põhimõtteliselt välistatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrust asjas nr 3-3-1-2-02, p 1).

Kui kohus leiab, et seadusandja ei ole loonud mingi põhiõiguse kaitsmiseks vajalikku

menetluskorda, on kohtul võimalik tunnistada isiku õiguste kaitset võimaldava menetluse

puudumine põhiseadusvastaseks ja lahendada kohtuasi, lähtudes menetluskorrast, mille

seadusandja oleks kohtu hinnangul pidanud põhiseadusest tulenevalt selliseks olukorraks

kehtestama (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrust asjas nr 3-4-1-4-

10, p 12). Eelnevast tuleneb ringkonnakohtu hinnangul põhimõte, et juhul, kui menetluskord

või menetlusõiguse norm puudub, on kohus pädev tõlgendama kehtivat menetlusõigust

põhiõigustega kooskõlas laiendavalt. Tuginedes eeltoodule ning arvestades, et praegusel juhul

soovib

taotleja

kohtu

abi

rikutud

põhiõiguse

kaitseks

olukorras,

milles

selge

tsiviilmenetlusõiguslik alus kostja(te) isiku(te) kindlakstegemiseks vajalike andmete ja tõendite

kogumiseks puudub, on ringkonnakohus seisukohal, et TsMS § 244 lg 1 tuleb tõlgendada

laiendavalt selliselt, et eeltõendamismenetluse algatamine on lubatav ka selliste tõendite

kogumiseks, mis võimaldavad kostja(te) isiku(te) kindlakstegemist, eeldusel, et tõendid võivad

kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS

§ 244 lg 1 vastupidisel tõlgendamisel ei ole konkreetsel juhul kaitstud taotleja põhiseaduslik

õigus enda õiguste tõhusale kaitsele, milline olukord ei saa olla õigusriigis lubatav (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 13.03.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-19-13636, p 37-39).

Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning taotlus saata tagasi maakohtule

selle menetlusse võtmise otsustamiseks.

2-20-3067

TsMS § 173 lg 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav