1-20-6940/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2019 Tallinn

Kriminaalasja number 1-20-6940 (20231702216)

Kohtukoosseis kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi tõlk Maive Aun Kriminaalasi I.P süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Abiprokurör Silja Seeder Süüdistatav I.P

Isikukood XXX; kodakondsus xxxx; haridus: xxxx; emakeel

xxxx; elukoht xxxx N xxxx; varem kriminaalkorras ; töökoht OÜ, karistatud:

-

30.06.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt KarS § 424 lg 1 järgi karistati vangistusega 6k. KarS § 68 lg 1 alusel 5k 28p vangistust, KarS § 73 lg 1, 3 katseajaga 1a 3k, s.o katseajaga kuni 29.09.2021. Väärteokorras karistatud 1-l korral. Tõkend puudub. KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 28.09.2020 kell 16:05 Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 256 1, § 256 5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – § - - 238, 175 lg 1 p 4, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista I.P KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud.

2. I.P-le Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. I.P peab ära kandma 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse.

3. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva karistusaja

hulka, so 28.09-30.09.2020. I.P tuleb ära kanda 5 (viie) kuu ja 27

2 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus.

4. I.P-le KarS § 65 lg 2 järgi suurendada käesoleva kohtuotsuse alusel

mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva

pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu -- 30.06.2020 otsuse alusel mõistetud ning kandmata karistuse 5 (viie) kuu ja 28 – (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista I.P-le liitkaristus – 11 (üheteistkümne) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus.

5.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 28.09.2020.

6. Kohaldada I.P

suhtes kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Vahistada I.P kohtusaalis.

7. riigieelarve KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista I.P-lt

tuludesse menetluskulu sundraha 405,00 eurot ja kaitsjatasu summas 249,60 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele

vähemalt eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda 54,55 Maksuja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas, märkides selgitusena „I.P

, 1-20-, menetluskulud“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber

edastatakse makseinfona süüdimõistetu postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies -

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

8.

Asitõend

- Mootorsõiduk registreerimismärgiga , mis on paigutatud 28.09.2020 Rahumäe xxxx xxxx tee 6/1 Tallinn, parklasse tagastada kohtuotsuse jõustumisel sõiduki omanikule või tema poolt volitatud isikule.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav 22.10.2020.

Kohtu selgitus:

Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

Esitatud süüdistus:

I.P süüdistatakse selles, et tema olles 30.06.2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja poolt karistatud KarS § 424 lg 1 järgi ja omamata vastava kategooria juhtimisõigust, juhtis

uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 28.09.2020.a kella 16:05 paiku Tallinnas Laki tn 29 juures mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholijoove 1,56 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,14 mg/l (lõplik tulemus 1,42 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 ning LS § 69 lg 2 p 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine

3 tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu - joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega I.P pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva mooto

rsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - Kiirmenetluse protokoll (tlk.1-2); - Kahtlustatava I.P kinnipidamise protokoll, lisa (tlk.4-6); - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk.7); -Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos väljatrükiga, õigustega ja mõõtedokumentidega (tlk.8-13); -

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tlk.14); - Tunnistaja A. F. -16); ütlused (tlk.15 - -20); Kahtlustatava I.P enda ütlused (tlk.19 - Harju Maakohtu 30.06.2020 otsus 1-20-

3946 I.P´i süüdi tunnistamises KarS § 424 lg 1 järgi (tlk.22-24); -

Õiend (tlk.17); -

Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tlk.18); -

karistusregistri väljavõte (tlk.21);

Prokuröri seisukoht ja taotlus:

Prokuröri hinnangul on I.P-le süüks arvatav kuritegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. aristust kergendavaks asjaoluks

Süüdistatava k oli prokurör arvates kahetsus ja süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puudusid. Süü suuruse määratlemisel tuleb arvestada tuvastatud joovet, mis ei olnud väike - 1,42 mg/l.

Prokurör märkis, et süüdistatav pani uue kuriteo toime katseajal ning seega tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Prokurör süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 2 järgi ja taotles I.P karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendada 1/3 võrra, tuleb karistust mõistes süüdistatavale karistuseks 8 kuu pikkuse vangistuse. I.P-le mõistetud karistust tuleb kooskõlas KarS § 65 lg 2 s mõistetud uurendada eelmise kohtuotsuse alusel , kuid kandmata 5 kuu pikkuse vangistusega

liitkaristuseks 1 ja 28 päeva . Prokurör palus I.P-le mõista aasta 1 kuu ja 28 päeva KarS § 68 lg pikkune vangistus mille kandmise alguseks lugeda 1 alusel

28.09.2020. Prokurör leidis, et asitõendiks oleva sõiduauto võib tagastada selle seaduslikule omanikule või viimase poolt volitatud isikule.

Süüdistatava seisukoht: I.P tunnistas kohtuis elgitas, et ta tungil oma süüd ja s ei saanud eelmisel korral päris täpselt aru, mis juhtuma hakkab, kui paneb toime uue kuriteo. Katseajaga seonduv oli talle küll selge, kuid võimalik karistus talle Süüdistatav selgita teada ei olnud, seda ta ainult aimas. s, et tegelikult on tal diabeedi I.P tõttu alkoholi tarvitamine keelatud, kuid ta jõi, sest vend suri 30 päeva tagasi.

märkis, et ta on valmis alkoholi tarvitamisest loobuma, kui talle pannakse selline lisakohustus ja ta on . , et ta ei võimeline tegema ühiskondliku kasulikku tööd Süüdistatav kahetses

arvestanud järgneva karistusega ja tegi väga suure vea. I.P sõnul ei ole tal juhtimisõigust – ta käis autokoolis, kuid eksam jäi sooritamata.

Vangi ta minna ei taha, tal on kindel töök vaja hoolitseda oma haige ema eest, kes on tema ülalpidamisel. Süüdistatav palus oht ja tal on

viimast võimalust, so vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

4

Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis, et kvalifitseeritud Kaitsja süüdistus on põhjendatud, õigesti ning tõendid lubatavad. hinnangul on küsitav kas kaitsealune peaks minema kandma reaalset vangistust. Kaitsja arvates ei olnud I.P süü suur: süüdistatav ei plaaninud sõita pikka vahemaad, vaid tegi ümber

maja tiiru. P

olitsei ei pidanud I.P kinni ohtlike manöövrite tõttu vaid sellepärast, et mootorsõidukil puudus tehnoülevaatus. Kaitsealusel ei olnud soov tihedasse liiklusesse suunduda, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et isiku suhtumine oleks olnud läbinisti eelmist kohtuotsust eirav. Ainult üks eelnev kuritegu ei näita veel isiku hoiakuid, eluviise, seaduse eiramist ja käitumismalli. Kaitsja märkis, et korralik tööinimene, kes hoolitseb vanemate eest ja palus kaitsealune on asendada I.P-le vangistus

mõistetud ühiskondliku kasuliku tööga.

Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud

tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et I.P süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi.

I.P tunnis

. Kohtueelses tas kohtuistungil ennast süüdi ja jäi varasemate ütluste juurde menetluses selgitas I.P (tlk 19-20) et ta juhtis 28.09.2020 mo xxxx r/n otorsõidukit xxxx tahtis , kuid ta oli eelnevalt ära joonud 0,5l veini. Ta remontis seda autot ja kontrollida sõiduki

tehnilist seisundit. ning tal paluti puhuda Politsei pidas ta kinni, kui ta oli ca 50m sõitnud alkomeetrisse. Milline , seda ta ei tea, kuid talle selgitati, et on joobes viidi oli alkomeetri näit ta ja politsei itu talle jaoskonnas ei jaoskonda, kus pidi puhuma tõenduslikku alkomeetrisse. Viimase nä näidatud ja anti paberid allkirjastamiseks. Süüdistatav selgitas, et ta ei tarvita reeglina alkoholi, ta jõi sel korral, sest pool aastat tagasi suri vend.

Tunnistaja A. F. selgitas (tlk 15-16) et ta oli 28.09.2020 graafikujärgses patrullis koos patrullpolitseinik M. J.. Nad märkasid Tammsaare teel liikuvat mootorsõidukit xxxx, r/n xxxx, millel puudus tehnoülevaatus ja kindlustus. Juht parkis sõiduki Laki tn 29 ja nad pidasid juhi peale sõidukist väljumist kinni. Sõiduki roolis oli I.P (isikukood XXX) kes oli joobes (1,62 mg/l) ja juhtimisõiguseta. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tlk 7) järgi kontrolliti 28.09.2020 I.P kainust indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 plus (nr A427291) ja selle näit oli positiivne, so 1,62 mg/l.

Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tlk 4-6) nähtub, et 28.09.2020 kella 16.05 ajal peeti A.H.

Tammsaare tee 112 juures kinni I.P (ik XXX). uhtimiselt Sõiduki j kõrvaldamise otsuse (tlk.14) kohaselt kõrvaldati I.P 28.09.202o sõiduki xxxx r/n xxxx juhtimiselt, sest tal i alust arvata, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, samuti ol et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et isik oli joobeseisundis.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri väljatrüki nähtub, et

28.09.2020 allutati

süüdistatav joobe tuvastamisele. Tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARDM-0085 lõplik lugem oli 1,42 mg/l. Mõõtmise viis läbi selleks pädev mõõtja, kes kasutas joobe tuvastamiseks nõuetekohast mõõteseadet (tlk 8-13).

Eeltoodu alusel I.P ja tunnistaja A. F. on süüdistatava i ütlustega ning tõendusliku alkomeetri mõõtetulemusega tõendatud, et I.P juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Kohus ei saa märkimata jätta, et I.P selgitus on

5

paljasõnaline selle kohta, et talle ei näidatud mõõtetulemust. Süüdistatav on allkirjastanud nii indikaatorvahendi kasutamise protokolli kui tõendusliku alkomeetri tuvastamise protokolli, mõlemas dokumendis on näit fikseeritud. I.P on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 424 lg 1 alusel ja seega on tema tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 lg 2 järgi.

I.P-le

ette süüks arvatava kuriteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina

tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on I.P käitumises tuvastatud otsene tahtlus. Juues pool tundi enne rooli asumist 0,5l veini, pidi ta aru saama, et on alkoholijoobes, kuid asus vaatamata sellele mootorsõidukit juhtima. Seega pani süüdistatav teo toime otsese tahtlusega.

Karistus Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust

kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud kuni 4 aasta pikkune vangistus.

Kohtu hinnangul puudub asjas karistust kergendav asjaolu, so kahetsus, kuna I.P

kahetsus ei tundu kohtule siiras; isik on püüdnud nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil oma tegu õigustada ning püüdnud leida ennast õigustavad vabandusi (nt selgitanud, et ta ei teadnud midagi oma

käitumise võimalikest tagajärgedest, tal ei olnud kavatsust sõita pikka maad vt tlk 34-35). Kohtu arvates ei esine asjas ka kergendava asjaoluna süü tunnistamist, nagu leidis prokurör. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt loetakse kergendavaks asjaoluks süü ülestunnistamisele ilmumist, mis tähendab süüteo

toime pannud isiku vabatahtlikku, st enda algatusel pöördumist kohtuvälise menetleja poole,

kohtueelse uurimise asutusse, prokuratuuri või kohtusse ning kõigi talle teadaolevate süüteo asjaolude

täielikku avaldamist, mis hõlbustab süüteo avastamist (RKKK 3-1-1-23-96; 3-1-1-13-97). Kohtu hinnangul ei ole I.P iseseisvalt süü ülestunnistamisele ilmunud, vaid tunnistas süüd pärast kinnipidamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

I.P süü on keskmisest suurem. Arvestada tuleb asjaoluga, et I.P juhtis

mooto ei olnud nn kriminaalse joobe rsõidukit alkoholijoobes, tuvastatud joobe mõõtetulemus miinimumi lähedane ei ole süüdistatavale omistatud juhtimisõigust, so vaid oluliselt suurem. Samuti

ta

ei oleks ka kainena tohtinud sõidukit juhtida.

Kuivõrd kaitsja ja süüdistatav taotlesi karistuseks ühiskondlikku kasulikku d I.P-le

tööd, siis tõusetub vältimatult küsimus, kas I.P suhtes on võimalik karistusena

kohaldada ühiskondlikku kasulikku tööd, so kas nimetatud karistus on piisav uute kuritegude ärahoidmiseks.

Kohus, hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, leiab, et I.P suhtes ei ole ühiskondlik kasulik töö otstarbekas.

I.P on varem kriminaalkorras karistatud samalaadse teo eest ning pelgalt on ta pannud kolme kuu möödumisel toime uue samalaadse rikkumise. Arvestades I.P süü suurust on karistuse eesmärk täidetav üksnes reaalse vangistusega. Kohtu hinnangul vastab I.P süü suurusele ja

karistuse eesmärkidele 9 kuu pikkune vangistus, mida lühimenetluse sätteid arvestades tuleb vähendada 1/3 võrra. Kuivõrd I.P on teo toime pannud temale määratud katseajal, siis tuleb mõistetud karistus liita eelmise, so 30.06.2020 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega, mis on 5 kuu ja 27 päeva pikkune vangistus.

Kohus leiab, et I.P suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1

6

kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude

toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse

raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid

asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu arvates on uute kuritegude toime

panemise oht I.P puhul keskmisest kõrgem: isik on teiskordselt asunud alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima. Süüdistatav on näidanud, et alkoholi tarvitades ei suuda ta teadvustada endale, et tuleb mooto

rsõiduki juhtimisest hoiduda.

Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist: 1. Süüdi mõista I.P KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud. 2. Vähendada I.P-le mõistetud karistust 1/3 võrra. I.P peab ära kandma 6 (kuue) kuu pikkuse vangistuse. 3. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 (kolm) päeva karistusaja hulka, so 28.09-30.09.2020. I.P tuleb ära kanda 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkune vangistus. 4. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada I.P-le käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 5 (viie) kuu ja 28 --30.06.2020 otsuse alusel mõistetud ning kandmata karistuse – (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista I.P-le liitkaristus – 11 (üheteistkümne) kuu ja 25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus. 5. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 28.09.2020.

6. Kohaldada I.P suhtes kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Vahistada I.P kohtusaalis.

Menetluskulud:

Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud.

KrMS § 175 lg 1 p 4 , 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 876,00 eurot.

KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd I.P nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähend ole võrra. ab sundraha suurust po

I.P-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 249,60 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.

KrMS § 180 lg kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 sätte kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Esmalt märgib kohus, et käesolevas asjas puudub nii osaline kui ka täiesulatuses menetluskulude riigi kanda jätmise alus. I.P on täisealine ning töövõimeline isik.

Samas leiab kohus, et käesolevas asjas on põhjendatud maksimaalne menetluskulude ajatamine.

7 Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, samuti seda, et isik kannab reaalset vangistust, on kohtukulude kohene tasumine raskendatud. Selle kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa

täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

Eeltoodu alusel tuleb I.P-lt ,00 eurot ja kaitsjatasu 249,60 välja mõista sundraha 405 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 654,60 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates

12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Igakuise makse suurus on seega vähemalt 54,55 eurot.

Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetu

postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimikus. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

Kriminaalasja juurde on asitõendiks võetud mootorsõiduk xxxx r/n xxxx, mis asub Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri parklas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas.

Kohtu hinnangul puudub süüteo vahendi konfiskeerimise vajadus. Seega tuleb sõiduauto KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule või selle vastutavale kasutajale.

(allkirjastatud digitaalselt)