2-19-18674/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 22.oktoober 2020.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18674

Kohtuasi

Neticom OÜ hagi Advokaadibüroo Heringson GLO

OÜ vastu aktsiate avaliku enampakkumise lubamatuks

tunnistamiseks ning omandiõiguse ülekandmiseks ja

tahteavalduse asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Neticom OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(määruskaebuse

esitaja):

Neticom

OÜ

(registrikood 10650512, asukoht Maakri tn 19/1-43, 10145

Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige JR (e-post XXX)

Kostja (vastustaja): Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ

(registrikood 12150756, asukoht Rävala pst 2, 10145

Tallinn, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Enno Heringson (e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 09.märtsi 2020.a määrus tühistada ja teha selle asemel uus

määrus, millega jätta Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ 09.jaanuari 2020.a

taotlus menetluskulude suuruse kindlaks määramiseks rahuldamata.

2. Neticom OÜ määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-19-18674

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Neticom OÜ (hageja) esitas 27.novembril 2019.a Harju Maakohtule hagi Advokaadibüroo

Heringson GLO OÜ (kostja) vastu, milles palus tunnistada lubamatuks kostja poolt

05.novembril 2019.a ajalehes „Eesti Päevaleht“ väljakuulutatud hagejale kuuluva 100 000

RÄVALA

BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI

aktsia

müügi

avalikul

kirjalikul

enampakkumisel pandiõiguse realiseerimiseks ning kohustada kostjat esitama oma

väärtpaberikonto kontohalduri kaudu NASDAQ poolt peetavale Eesti väärtpaberite

keskregistrile

väärtpaberite

ülekandekorraldus

(tahteavaldus)

RÄVALA

BÜROOHOONE AKTSIASELTSI aktsia omandiõiguse ülekandmiseks hagejale ja

kohtulahendis märkida, et kostja tahteavaldust aktsiate osas omaniku kande muutmiseks

asendab jõustunud kohtuotsus. Koos hagiga esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks.

2. Harju Maakohus keeldus 10.detsembri 2019.a määrusega hagi menetlusse võtmisest, jättis

27.novembri 2019.a ja 05.detsembri 2019.a esitatud hagi tagamise taotlused rahuldamata,

tühistas 05.detsemembri 2019.a määrusega kohaldatud hagi tagamise ajutise abinõu ning jättis

05.detsemembri 2019.a ja 09.detsembri 2019.a taotlused läbi vaatamata. Menetluskulud jättis

kohus hageja kanda. Seejuures märkis kohus, et määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Nimetatud kohtumäärus

jõustus 28.detsembril 2019.a.

3. Kostja esitas 09.jaanuaril 2020.a menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kostja

menetluskuludeks õigusabikulud 2220 eurot.

Kostja märkis, et kuigi Enno Heringson on kostja juhatuse liige, ei ole juhatuse liikme

kohustuseks äriühingu kohtus esindamine isegi juhul, kui juhatuse liige on juhuslikult

vandeadokaat. Juhatuse liikme staatus annab vaid esindusõiguse. Advokaadibüroo juhatuse

liikme kohustuseks on äriühingu juhtimine, advokaadibüroo töötajate kohustuseks on

advokaadibüroo klientide õigusnõustamine. Käesoleval juhul on sõlmiud leping vandeavdokaat

Enno Heringsoniga. Kostjale on osutatud õigusabi vandeadvokaadi poolt tunnihinnaga 150 eurot

(käibemaksuta). Kostja kinnitas, et märgitud lepingulise esindaja kulutused on kantud seoses

käesoleva kohtumenetlusega. Kostja lepinguline esindaja teostas järgnevad toimingud: 1)

02.12.2019 hageja hagiga tutvumine, täpsustuste küsimine Vikerilt faktiliste asjaolude osas, 1

tund ja 48 minutit; 2) 03.12.2019 hageja hagi tagamise taotlusele seisukoha koostamisega

alustamine, 2 tundi ja 18 minutit; 3) 03.12.2019 hageja hagi tagamise taotlusele seisukoha

koostamisega jätkamine, 4 tundi ja 48 minutit; 4) 06.12.2019 vastuse lõpetamine kohtunõudele,

5 tundi ja 6 minutit; 5) 09.12.2019 täiendav selgitus kohtule ja tõend, 36 minutit; 6) 09.12.2019

tel. suhtlus kohtuga, vastukiri kohtule konf. tõendist, 12 minutit. Lisaks palus kostja märkida

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis

hageja

kohustuse

tasuda

kohtu

poolt

kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

lahendi jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni.

4. Hageja esitas kostja menetluskulude nimekirjale vastuväite. Hageja leidis, et kostja on

asunud üllatuslikult väitma, et kostja on sõlminud vandeadvokaadiga Enno Heringson

käsunduslepingu kostja esindamiseks konkreetses vaidluses ning Enno Heringson on osutanud

2-19-18674

kostjale õigusabi käesolevas asjas 14 tundi ja 48 minutit. Kostja taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks on põhjendamatu ning selles toodud kulusid ei saa menetluskuluna

arvestada TsMS-i mõttes - asja materjalidest nähtuvalt ei esindanud kostjat käesolevas asjas

mitte lepinguline esindaja, vaid seaduslik esindaja. Isegi kui kostjal oleks asja materjalidest

nähtuvalt olnud lepinguline esindaja, siis on kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud

õigusabikulud põhjendamatud, kuna kostja seaduslikul esindajal on täies ulatuses vajalik

õigusalane kvalifikatsioon, et kostjat kohtumenetluses ise esindada. Samuti on väidetavad

menetluskulud konkreetses menetlusetapis silmnähtavalt ülepaisutatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus mõistis 09.märtsi 2020.a määrusega hagejalt kostja kasuks välja

menetluskuludena õigusabikulud 1275 eurot ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Määruse põhjendustest nähtuvalt märkis maakohus, et maakohtu 10.12.2019 määrusega jäid

menetluskulud hageja kanda, määrus jõustus 28.12.2019. Menetluskulude kindlaksmääramisel

tugines maakohus TsMS § 174 lg-le 8, § 175 lg-le 1, § 477 lg-tele 5 ja 7.

7. Kohus oli seisukohal, et kostja esindaja õigusabikulud on põhjendatud ning märkis seoses

hageja vastuväitega kostja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta, et Riigikohus on lahendi

nr 3-2-1-102-16 p-s 15 selgitanud, et äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib

äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule

õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama

äriühingule

tasuta

õigusabiteenust.

Eeltoodut

arvestades

tuleb

menetluskulude

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise

esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja

vajalikud ja millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses

õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja. Seega on eeltoodust tulenevalt hageja

seisukoht osas, milles ta leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendamatud kostja seadusliku

esindaja õigusalase kvalifikatsiooni tõttu, asjakohatud.

8. Kohus oli seisukohal, et tsiviilasja menetluse käigus kostjale osutatud õigustoimingutega

kokku 14 tunni ja 48 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta), menetluskulud

on arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

osaliselt ülemäärased. Kohus pidas hagi tagamise taotlusele seisukoha esitamiseks kulunud 14

tunnist põhjendatuks ajakulu maksimaalselt 8 tundi. Seoses kostja esindaja 09.12.2019

toimingutega oli kohus seisukohal, et täiendava selgituse esitamisega ja kohtuga suhtlemisele

ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 30 minutit. Kohtu hinnangul oli kostja

lepingulise esindaja ajakulu menetluses põhjendatud 8 tunni ja 30 minuti ulatuses.

9. Ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust hinnates asus kohus

seisukohale, et kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu suurus 150 eurot (käibemaksuta) on

mõistlik ja põhjendatud. Maakohus juhindus sealjuures kohtupraktikast, mille kohaselt on

peetud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu

01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13;

13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-

13); 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges Riigikohus tavapäraseks

tunnitasu 147,49 eurot (käibemaksuga); 11.02.2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud

2-19-18674

määruses mõistlikuks ja põhjendatuks tunnitasu 153 eurot (käibemaksuta) ning 03.04.2019

tsiviilasjas nr 2-16-3785 tehtud otsuses põhjendatud tunnitasuks 200 eurot (käibemaksuta).

10. Kohus pidas kostja esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 1275 eurot

käibemaksuta (8 tundi ja 30 minutit x 150 eurot) ning mõistis hagejalt kostja menetluskulud

välja käibemaksuta, kuna kostja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja taotles

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus määras ka, et hagejal tuleb hüvitatavatelt

menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses alates määruse

jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni, kuna kostja on seda

taotlenud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

11. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta kostja

taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

12. Määruskaebusest nähtuvalt kordas hageja kostja menetluskuludele esitatud vastuväiteid.

Muuhulgas tõi hageja esile, et menetluskulude nimekiri on tervikuna põhjendamatu, kuna asja

materjalidest nähtuvalt esindas kostjat tsiviilasjas seaduslik esindaja juhatuse liige Enno

Heringson, mitte lepinguline esindaja. Enno Heringson ei ole kohtule teatanud, et on kostja

lepinguline esindaja. Mitte ühestki menetlusdokumendist ei nähtu, et tegu on lepingulise

esindajaga. Ka e-toimiku vaatest „osalised“ on kostja esindajaks märgitud seaduslikud

esindajad. Seega ei ole ka maakohus aru saanud, et Enno Heringson teeb menetlustoiminguid

lepingulise esindajana. Kostja ei saa tugineda lepingulise esindaja kulude hüvitamise sätetele.

13. Hageja ei vaidlusta maakohtu poolt aktsepteeritud nö kulutatud tundide arvu 8 h 30 min

kuid see ei õigusta menetluskulude väljamõistmist. Tunnihind 150 eurot on liiga suur,

arvestades, et tegemist on advokaadibüroo kui äriühingu tavapärase tegevusega seotud

õigusvaidlusega, millised küsimused kuuluvad advokaadibüroo juhatuse liikme pädevusse –

büroo volituste olemasolu oma kliendi esindamisel jne.

14. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning esitas seisukoha saamiseks kostjale.

15. Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata. Hageja ei ole vaidlustanud 10.12.2019.a

määrust. Hageja on märkinud, et ei vaidlusta maakohtu aktsepteeritud kulutatud tundide arvu.

Seega peab hageja ka ise maakohtu poolt välja mõistetud summat põhjendatuks. Absurdne on

väide, et hageja ei saanud aru, et kohtumenetlusega kaasnevad kulud.

16. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg-

le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu kohtumäärus tuleb tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tühistada

ning määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus saab teha ise ilma asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega jätab kostja taotlus menetluskulude suuruse

kindlaks määramiseks rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

2-19-18674

18. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas maakohtul oli õigus hagejalt kostja

menetluskulusid õigusabile välja mõista. Sealjuures on kostja seisukohal, et selleks seaduses

sätestatud vajalikud eeldused on täidetud, hageja seisukoht on, et praegusel juhul ei saanud

kostja tugineda lepingulise esindaja kulude hüvitamise sätetele. Ringkonnakohus nõustub

määruskaebuse esitajaga ning on seisukohal, et maakohus on kostja taotluse lahendamisel

oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme.

19. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt keeldus maakohus 10.detsembri 2019.a määrusega

hagiavaldust menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ning märkis, et määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast määruse jõustumist (I kd, tlk 21 ja

21 pöördel). Määrus jõustus edasi kaebamata 28.detsembril 2019.a, mille järgselt esitas kostja

maakohtule menetluskulude kindlaks määramise taotluse.

20. Taotluse lahendamisel oli maakohus seotud TsMS § 175 lg-ga 1, mis sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. Seega tuli maakohtul kostja taotluse lahendamisel kontrollida esmalt seda, kas kostjat on

asjas esindanud lepinguline esindaja ja seejärel, juhul kui vastus on sellele küsimusele jaatav,

seda, kas tema poolt osutatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohus on

sealjuures seisukohal, et juhul, kui menetlusosaline soovib temale lepingulise esindaja poolt

osutatud

õigusabi

kulude

väljamõistmist

menetluskulusid

kandma

kohustatud

menetlusosaliselt, peab selle menetlusosalise esindaja käitumisest olema nii tsiviilasja

menetlevale kohtule kui teistele menetlusosalistele üheselt arusaadav asjaolu, et ta on

tsiviilasjas tegutsenud menetlusosalise lepingulise esindajana.

22. Ringkonnakohtu hinnangul praeguses asjas see nii ei ole, millele juhtis vastuväidetes kostja

menetluskuludele maakohtu tähelepanu ka hageja, märkides, et kostja esindaja on asja

menetlemisel osalenud tema seadusliku esindajana. Vaatamata eeltoodule jättis maakohus

hageja väite õigsuse sisuliselt kontrollimata, mis olnuks lihtsasti teostatav ainuüksi tsiviilasja

materjalide põhjal.

23. Maakohus oleks pidanud kostja taotluse lahendamisel tähele panema, et kostja esindaja

Enno Heringson on positsioneerinud end kostja esimeses menetlusdokumendis kostja

seadusliku esindajana, so juhatuse liikmena (I kd, tlk 95), sama kordub kostja seisukohas hagi

tagamise taotlusele (I kd, tlk 161). Maakohtul tulnuks märgata sedagi, et kuigi edaspidistes

kostja e-kirjades ja menetluskulude nimekirjas on allakirjutanuks märgitud vandeadvokaat

Enno Heringson (II kd, tlk 16, 20, 30 pöördel), ei ole kostja esindaja kordagi maakohtule selgelt

teada andnud, et ta esindab kostjat (ka) tema lepingulise esindajana.

24. Maakohtu eelnimetatud eksimused on seda arusaamatumad, arvestades, et kohus on kostjalt

esimese menetlusdokumendi saamisest kuni vaidlustatud määruse tegemiseni kõigis määrustes

läbivalt märkinud Enno Heringsoni kostja seaduslikuks esindajaks, so juhatuse liikmeks (I kd,

tlk 97, 135, II kd, tlk 21, 43). Seega on ka maakohus aru saanud, et kostja esindaja osaleb

menetluses tema seadusliku esindajana.

25. Maakohus on oluliselt eksinud ka vaidlustatud määruse põhjendustes viidatud Riigikohtu

poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 tehtud kohtulahendi mõistmisel. Iseenesest on küll õige see

maakohtu osundus, et äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule õigusalast

2-19-18674

kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi, kuid käesolevas asjas ei saa sellele põhimõttele tugineda,

arvestades, et kostjat esindanud juhatuse liige ei ole maakohtule kordagi teada andnud, et

esindab advokaadibürood ka lepingulise esindajana. Ringkonnakohus rõhutab, et TsMS § 175

lg 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et esindajat on võimalik käsitleda lepingulise esindajana,

mille eelduseks on kohtu teavitamine sellest asjaolust. Põhimõtteliselt sama on möönnud ka

Riigikohus eelviidatud lahendis, leides, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja

väljamõistmisel tuleb hinnata, millises ulatuses on õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu

tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ja

millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase

kvalifikatsioonita seaduslik esindaja.

26. Sealjuures on tähelepanuväärne, et kirjeldatud viisil on kostja seaduslik esindaja pidanud

maakohut vajalikuks teavitada taotluses viidatud tsiviilasjas nr 2-19-19435. Võttes arvesse, et

menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.veebruari 2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7),

kontrollis ringkonnakohus TsMS § 477 lg 7 alusel ja tuvastas, et viidatud tsiviilasjas Harju

Maakohtule 06.jaanuaril 2020.a esitatud vastuses hagiavaldusele on eraldi esile toodud, et Enno

Heringson esindab kostjat I (advokaadibürood) lepingulise esindajana advokaadibürooga eraldi

sõlmitud käsunduslepingu alusel, kuigi on ka kostja I juhatuse liige.

27. Arvestades kostja esindaja valikut esitleda end käesolevas tsiviilasjas kostja seadusliku

esindajana ja mitte teada anda sellest, et ta esindab kostjat ka lepingulise esindajana, ei ole

ringkonnakohtul võimalik lähtuda ka TsMS § 226 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse

vandeadvokaadi puhul esindusõiguse olemasolu.

28. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja ei ole maakohtule esitatud menetluskulude kindlaks

määramise taotluses tuginenud ka TsMS § 162 lg-le 3, mille kohaselt hüvitatakse poole

seadusliku esindaja menetluskulud samas korras kui poole menetluskulud, tuleb kostja taotlus

jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus, kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus

29. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

30. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/