3-20-1043/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1043

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA)

15.04.2020 kirjade nr 4-1/189-16 ja 3-2/189-17 ning Tallinna

Linnavalitsuse 27.05.2020 korralduse nr 656-k tühistamiseks

ning TLPA kohustamiseks 17.02.2020 ja 30.03.2020

taotluste läbivaatamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: XX

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja

Timo Päit

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.11.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (Nugise tn 19 kaasomanik) esitas 17.02.2020 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile

(TLPA) taotluse tunnistada Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud

Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala detailplaneering (DP; DP004410) ja Tallinna

Linnavalitsuse 21.08.2005 korraldusega nr 1597-k kehtestatud Pääsküla prügila DP

(DP020290) kehtetuks neis määratud prügila kehandist lähtuva 300 m sanitaarkaitsetsooni osas,

mis ulatub Nugise tn 19 kinnistule (tl 26).

2(9)

TLPA vastas 15.04.2020 kirjas nr 3-2/189-17 (tl 10), et ei saa arvestada taotleja arvamusega,

et sanitaarkaitsetsoon on kohaldatav ainult tegutsevale prügilale. Pääsküla prügilasse viidud

jäätmed on ikka veel samas kohas ja reostus on aja jooksul laialdaselt pinnasekihtidesse

imbunud. Kehtiva Pääsküla prügila DP seletuskirja (p.2.2.) kohaselt võtab stabiliseerumine

aega 30-50 aastat. Pääsküla prügila sulgemisjärgne seire kestab vähemalt 30 aastat (ajavahemik

2004-2034). TLPA küsis seisukohta ka Tallinna Ettevõtlusametilt, kes on seisukohal, et

Pääsküla prügila DP osaline kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik ja amet ei poolda ka

Pääsküla

prügila

kehandist

Nugise

tn

kinnistule

kehtestatud

(DP004410)

sanitaarkaitsetsooni kehtetuks tunnistamist. Eeltoodut arvestades ei võtnud TLPA taotleja

ettepanekut tühistada eelnimetatud DP-des prügila kehandist Nugise tn 19 kinnistule ulatuv 300

m laiune sanitaarkaitsetsoon edasisse menetlusse.

2. XX esitas 30.03.2020 TLPA-le taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Nugise tn

19 kinnistule üksik pereelamu püstitamiseks (tl 35-39).

TLPA teavitas 31.03.2020 taotlejat elektrooniliselt taotluse läbi vaatamata jätmisest. XX esitas

31.03.2020 TLPA-le nõude, milles soovis taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendamist. TLPA

esitas 15.04.2020 kirjas nr 4-1/189-16 (tl 8) projekteerimistingimuste läbi vaatamata jätmise

põhjendused. TLPA selgitas, et kuna taotlus ei ole kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001

määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga (ÜP) ega Tallinna Linnavolikogu

04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa ÜP-ga, on planeerimisseaduse (PlanS) §

125 lg 5 kohaldamine välistatud ning projekteerimistingimuste taotlus tuli tagastada läbivaatamatult.

3. XX esitas 16.04.2020 vaide, milles taotles TLPA 15.04.2020 kirjades nr 3-2/189-17 ja 4-

1/189-16 väljendatud otsustuste kehtetuks tunnistamist ning TLPA kohustamist taotluste uueks

läbivaatamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2020 korraldusega nr 656-k (tl 11-12) jäeti

XX vaie rahuldamata.

4. XX esitas 01.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 08.06.2020

määrusega menetlusse TLPA 15.04.2020 kirjade nr 4-1/189-16 ja 3-2/189-17 ning Tallinna

Linnavalitsuse 27.05.2020 korralduse nr 656-k tühistamise ning 17.02.2020 ja 30.03.2020

taotluste läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata

kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub tühistada TLPA 15.04.2020 kirjad nr 4-1/189-16 ja 3-2/189-17 ning Tallinna

Linnavalitsuse 27.05.2020 korralduse nr 656-k ning kohustada tema 17.02.2020 ja 30.03.2020

taotlusi läbi vaatama. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 06.07.2020 ja 09.07.2020)

on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

1) Kaebaja ja teised kinnistu kaasomanikud ei ole Nugise tn 19 kinnistut andnud avalikku

kasutusse

ega

sõlminud

vastustajaga

kokkuleppeid

kinnistu

mõistlikust

kasutamisest/majandamisest loobumiseks ning kinnistu omanikud ei ole ka vabastatud

maamaksu tasumise kohustusest, mistõttu koormab Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud 300 m

laiune sanitaarkaitsetsoon ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust. Piirang mõjutab

otseselt kaebaja poolt 30.03.2020 TLPA-le esitatud projekteerimistingimuste avalduse

menetlust, mille kohaselt soovib kaebaja ilma DP-d koostamata hoonestada Nugise tn 19

kinnistu üksik pereelamuga. DP-des nr DP004410 ja DP020290 Nugise tn 19 kinnistule

kehtestatud 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon mõjutab avalduse lahendust ebaproportsionaalselt,

kuna sanitaarkaitsetsoonis on keelatud uute hoonete (v.a prügilaga seotud hooned ja rajatised)

kavandamine.

3(9)

2) Kuigi Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa

üldplaneeringu (Nõmme ÜP) kohaselt jääb Nugise tn 19 kinnistu alale, mille maakasutuse

juhtotstarbeks on määratud roheala, ei saa kehtestamata Nõmme ÜP olla aluseks

projekteerimistingimuste taotluse rahuldamata jätmiseks.

3) Kuigi Nugise tn 19 kinnistu on enamuses osas kaetud metsaga, on antud ala lage, kuna 2018.

a on teostatud häilraie ja 2020. a metsaseaduse (MS) § 41 lg 14 kohane raie. Lisaks on maa-ala

varustatud kõigi vajalike kommunikatsioonidega (Elektrilevi OÜ ja Real Kinnisvara OÜ kasuks

on seatud kasutusvaldus olemasolevate kommunikatsioonide majandamiseks) ning pereelamu

sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda (sh arvestab piirkonna

hoonestuslaadi). Seega piirab projekteerimistingimuste andmata jätmine ebaproportsionaalselt

Nugise tn 19 kinnistu kasutusvõimalusi ühe pereelamu kavandamiseks.

4) Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon mõjutab ka otseselt

kaebaja poolt 22.08.2019 ja 09.12.2019 TLPA-le esitatud DP algatamise avalduse (DP044670)

menetlust, mille kohaselt soovib kaebaja hoonestada kogu Nugise tn 19 kinnistu pereelamutega.

Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise

nõuded“ (keskkonnaministri määrus nr 38) § 9 lg-d 1 ja 2, milles on sätestatud 300 m laiune

sanitaarkaitsetsoon, on kohaldatavad ainult tegutsevale prügilale, mitte suletud prügilale. Seega

on DP-des nr DP004410 ja DP020290 Nugise tn 19 kinnistule sätestatud 300 m laiune

sanitaarkaitsetsoon tühine alates Pääsküla prügila sulgemisest. Keskkonnaministeeriumi

09.07.2020 kiri nr 1-17/20/2578-2 tõendab samuti, et suletud prügilal sanitaarkaitsetsoon enam

ei kehti.

5) Vastustaja ei ole kaalunud kaebaja huve ega piisavalt põhjendanud, miks on vajalik Pääsküla

prügila kehandist Nugise tn 19 kinnistule kohalduv 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon, samuti

puuduvad alusuuringud sanitaarkaitsetsooni vajalikkusest Nugise tn 19 kinnistul. Tegemist on

ilmselgelt olukorraga, kus diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei ole kontrollinud ega

kaalunud kõiki võimalusi ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mida tal oli võimalik kasutada,

mistõttu kuuluvad vaidlustatud haldusaktid tühistamisele.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 01.10.2020) ja kaebaja

menetluskulud tema enda kanda.

Kaebaja 30.03.2020 taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks Nugise tn 19 kinnistule

üksik pereelamu püstitamiseks:

1) Nugise tn 19 kinnistu on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, pindala 93281 m², krunt on

hoonestamata. Kehtiva Tallinna ÜP maakasutusplaani kohaselt jääb Nugise tn 19 kinnistu

metsade, parkide ja looduslike haljasalade alale. Vastu võetud Nõmme ÜP kohaselt on antud

ala ette nähtud rohealaks. Nugise tn 19 kinnistu hoonestamiseks üksiku pereelamuga on nõutav

DP koostamine (PlanS § 125 lg 1 p 1). Käesoleval juhul ei ole PlanS § 125 lg 5 eeldused

täidetud. Nugise tn 19 kinnistu ei ole olemasoleva hoonestuse vahele jääv kinnisasi ning

piirkonnas puudub ühtsetele kriteeriumidele vastav väljakujunenud keskkond. Soovitu on

vastuolus nii Tallinna ÜP-ga kui ka vastuvõetud Nõmme ÜP-ga. Seega ei ole vastustajal

võimalik kaaluda DP koostamise kohustusest loobumist. Kuivõrd Nugise tn 19 kinnistu osas

puudub DP, siis ei saa kõne alla tulla ehitusseadustiku (EhS) § 27 kohaldamine. Ka EhS § 26

eeldused ei ole täidetud, kuna välistatud on PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud erandi kohaldamine.

Seega on PlanS § 125 lg-st 1 tulenevalt tegu DP koostamise kohustusega.

2) Kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse

läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse

ja menetlus viiakse läbi ehitisregistri kaudu (EhS § 29 lg 1), kuid taotluse tagastamisel ei

4(9)

võimalda register põhjaliku põhjenduse lisamist. Seega täidetakse nõue eraldi kirjaga.

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 108 esitas kaebaja nõude toimingu

põhjendamiseks. Vastustaja on täitnud EhS §-st 30 tuleneva põhjendamise kohustuse TLPA

15.04.2020 kirjaga nr 4-1/189-16. Taotluse tagastamisel puudub pädeval asutusel

diskretsiooniõigus ning pädev asutus ei saa kaaluda kõiki relevantseid asjaolusid, et viia

menetlus läbi järgides HMS § 5 lg-st 2 tulenevat efektiivsuse põhimõtet nagu kaebaja on

kaebuses väitnud.

3) Vaide menetlus on läbi viidud vastavalt seadusele.

Kaebaja 17.02.2020 taotlus DP-de (DP004410 ja DP020290) osaliseks kehtetuks

tunnistamiseks Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud sanitaarkaitsetsooni osas:

4) Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-s on DP alale ulatuv Nugise tn 19 kinnistu osa

(DP krunt nr 19) jäetud metsamaaks, looduslikuks ekraaniks elamumaa ja prügimäe vahele.

Pääsküla prügila DP-s määrati suletud prügilale teenindusmaa sihtotstarve ning moodustati

krundid, et täpsustada prügila sulgemiseks vajalike tööde piirid ning tagada edaspidine

teenindamine ja seire. Mõlema DP puhul on ära märgitud Pääsküla prügila sanitaarkaitsetsoon,

mis vastab koostatavale Nõmme ÜP-le.

5) Haldusakti kehtetuks tunnistamist on võimalik taotleda HMS § 68 kohaselt ning erinormina

on DP kehtetuks tunnistamise võimalikkus sätestatud PlanS §-s 140. Isiku esitatud taotlusest

DP kehtetuks tunnistada, ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust DP isiku soovil

kehtetuks tunnistada. Käesoleval juhul on kaebaja soovinud DP osaliselt kehtetuks

tunnistamist, et kaotada sanitaarkaitsetsoon eesmärgil hoonestada endale kuuluv kinnistu, mille

osas on vastustaja korduvalt olnud seisukohal, et tulenevalt kehtivatest õigusaktidest ja

linnaehituslikest põhimõtetest seda kinnistut hoonestada ei ole võimalik.

6) Prügila kauguse sätestamise eesmärk on hoida võimalikult väiksena keskkonnahäiringute

mõju lähedal asuvatele ehitistele ja nende kasutamisele. Seega ei ole sanitaarkaitsetsoon seoses

prügila tegevusega ja selle kestvusega, vaid prügilast tulenevate keskkonnahäiringute mõjuga,

mis võivad jääda püsima ka pärast prügila sulgemist. Sanitaarkaitsetsoon ei ole seoses prügila

tegevusega ja selle kestvusega, vaid prügilast tulenevate keskkonnahäiringute mõjuga, mis

võivad jääda püsima ka pärast prügila sulgemist. Suletud prügila järelhooldus kestab vähemalt

30 aastat ning kui selle aja jooksul ei ole uuringutest tulenevalt keskkonnahäiringute mõju

täielikult kadunud, on vajalik ka kehtestatud sanitaartsoon. Pääsküla prügila sulgemisjärgse

seire 2017-2018 tulemustest ja koondaruandest tulenevalt on küll keskkonnahäiringud

vähenemas, kuid protsessid jätkuvalt prügilas käivad, mistõttu on oht keskkonnahäiringute

tekkele jätkuvalt olemas. Seire tulemustest nähtub, et pinnakattes asuvas põhjavees

(pinnasevees, kvaternaari põhjavees) on prügila mõju tugev. Kui enamus saasteindikaatoreid

allavoolu puuraukudes on siiski langenud (ammoonium, üldlämmastik) või püsinud enam-

vähem samal tasemel, siis ühes puuraugus keemiline hapnikutarve ja kloriidide sisaldus ajaga

pigem tõuseb. Nõrgvees ületas kloriidide, üldlämmastiku sisalduse ja keemilise hapnikutarbe

sisaldus kõigis analüüsides piirväärtuse, naftasisaldus ületas pidevalt piirväärtuse kahes

puuraugus. Nõrgvee temperatuur ei näita langust, vaid see pigem tõuseb, mis viitab

prügilasundis keemiliste protsesside jätkumisele. Pisut on langenud vaid bioloogiline

hapnikutarve ja üldlämmastiku sisaldus. Seega ei saa käesoleval hetkel tulla kõne alla

sanitaartsooni vähendamine või kaotamine.

7) Keskkonnaministeerium on kaebaja esitatud kirjas juhtinud tähelepanu, et keskkonnaministri

26.06.2001 määruses nr 34 ja 29.04.2004 määruses nr 38 on kirjeldatud vahemaa, kui kaugel

peaks prügila asuma teistest ehitistest ning sanitaarkaitsetsoone saab ehitistele kehtestada

5(9)

kohalik omavalitsus planeeringutega. Asjaolu, et keskkonnaministri määruse nr 38 § 9 lg-d 1 ja

2 kohalduvad tegutsevale prügilale, ei too kaasa DP-des määratud sanitaarkaitsetsooni tühisust.

Pääsküla prügila DP seletuskirja p-s 5 „Keskkonnakaitse“ on toodud välja keskkonnaalased

Pääsküla prügila seisukohad ning p-s 2.2 ajaloolised keskkonna ohud. Muu hulgas tuuakse

välja, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõjuala on DP-sse kantud 300 m ulatuses.

Sanitaarkaitsetsooni ulatuse määramisel on aluseks võetud keskkonnaministri määruses nr 38

toodud ohutut vahemaad 300 meetrit. Mõjuala ulatuses on ehitiste ja nende kasutamise

kavandamisel vajalik eelnevalt selgitada prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju. Ehitiste

rajamine ja kasutamine sõltub keskkonnahäiringute mõju suurusest ja olulisusest kavandatule.

Tallinna Linnavalitsuse 14.02.2007 korraldusega nr 261-k kehtestatud Kärbi tn 20, 20a, 24 ja

24a kinnistu DP-ga ning selle menetluses läbi viidud uuringutele tuginedes on leitud, et

põhjendatud

on

sanitaarkaitsetsooni

ulatuses

ehitise

rajamine.

Seejuures

ei

ole

sanitaarkaitsetsooni

vähendatud

ega

ka

kehtetuks

tunnistatud.

Keskkonnaseisundi

ekspertarvamuses on jõutud järeldusele, et suletud Pääsküla prügila mõjud 300 m tsooni sisse

jäävatele elumajadele ei ole olulised ning ehitamine on mõeldav, kui tagatakse pinnase

ehitusaegne seire ning ei nähta ette tiikide jms pinnavee kogumiskohtade rajamist.

Sanitaarkaitsetsoon nimetatud planeeringualal jätkuvalt kehtib.

8) Nugise tn 19 kinnistu suhtes puudub vajadus kaaluda sanitaarkaitsetsooni ulatuses

keskkonnahäiringute mõju suurust ja olulisust kavandatavale hoonetele, kuivõrd Nugise tn 19

kinnistu kehtiva Tallinna ÜP kohane juhtotstarve on metsad, pargid, looduslikud haljasalad (sh.

puhkeotstarbelised alad) ning koostatavas Nõmme ÜP-s on ala määratud rohealaks. Seejuures

on kaebajale ka varasemalt selgitatud, et Nugise tn 19 kinnistu hoonestamine ei ole kooskõlas

õigusaktidega. Vastustaja on taotluse mitte menetlemist põhjendanud 15.04.2020 kirjas nr 3-

2/189-17.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus projekteerimistingimuste

läbivaatamata jätmist (I) ja seejärel detailplaneeringute osaliselt kehtetuks tunnistamise

taotluste menetlemisega seonduvat (II) ning viimasena otsustab menetluskulude jaotuse (III).

I

Projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmine

8. Kaebaja taotles projekteerimistingimusi Nugise tn 19 kinnistule üksikpereelamu

püstitamiseks. EhS § 26 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt on projekteerimistingimused aluseks

ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub DP

koostamise kohustus. PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt on DP koostamine nõutav linnas kui

asustusüksuses ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Seega on linna piirkonnas lubatud

ehitusloakohustuslikke hooneid reeglina püstitada üksnes DP alusel.

PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada DP koostamise kohustuse

korral DP-d koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva

hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: ehitis

sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas

piirkonna hoonestuslaadi (p 1); ÜP-s on määratud vastava ala üldised kasutus- ja

ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused,

ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka ÜP-s määratud muude tingimustega

(p 2).

6(9)

PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimustega ehitusõiguse määramine on ette nähtud

juhtudeks, mil võib eeldada, et ehitustegevus ei avalda avalikule ruumile suurt mõju (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p 11). Projekteerimistingimuste

väljastamiseks peavad viidatud sättes ettenähtud tingimused olema täidetud samaaegselt.

9. Vaidlus puudub, et Nugise tn 19 kinnistu katastriüksus on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega.

Tallinna ÜP maakasutusplaani kohaselt jääb Nugise tn 19 kinnistu metsade, parkide ja looduslike

haljasalade alale. Vastu võetud Nõmme ÜP kohaselt on antud ala ette nähtud rohealaks. Eeltoodust

tulenevalt on vastustaja vaidlusaluses kirjas õigesti asunud seisukohale, et kaebaja poolt soovitu on

vastuolus nii kehtiva Tallinna ÜP-ga kui ka vastuvõetud aga veel kehtestamata Nõmme ÜP-ga.

Mõlemaga tuleb arvestada.

Vaideotsuses on täiendavalt välja toodud, et tegemist ei ole ka olemasoleva hoonestuse vahele jääva

kinnisasjaga ning piirkonnas puudub ühtsetele kriteeriumidele vastav väljakujunenud keskkond,

millest lähtudes oleks võimalik otsustada projekteerimistingimuste andmine; samuti ei ole ÜP-s

määratud nõutava täpsusastmega vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused. Kohtupraktikas

on kinnitatud, et Tallinna ÜP ei sisalda tingimusi, mis on kirjeldatud PlanS § 125 lg-s 5 (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p-d 15 ja 17; 29.11.2019 otsus nr 3-

19-538, p-d 12-13) ning seda seisukohta pole apellatsioonikohtu poolt muudetud.

Asjakohatu on kaebaja väide, et kehtestamata Nõmme ÜP ei saa olla aluseks

projekteerimistingimuste taotluse rahuldamata jätmiseks. Vastustaja on kaebaja taotluse läbi

vaatamata jätmisel tuginenud ennekõike sellele, et kaebaja kinnistu puhul ei ole tegemist

olemasoleva hoonestuse vahele jääva kinnisasjaga ja taotletu on vastuolus kehtiva Tallinna ÜP-

ga. Täiendavalt oli vastustajal õigus arvesse võtta sedagi, et kaebaja poolt taotletu ei ole

kooskõlas vastuvõetud Nõmme ÜP eesmärkidega (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-87-

13, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsus nr 3-18-29, p 14).

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti tuvastanud, et täidetud ei ole PlanS § 125 lg-s 5

sätestatud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamise nimetatud sätte alusel välistab

ainuüksi asjaolu, et Nugise tn 19 kinnistu, millele pereelamut kavandatakse, ei paikne

olemasoleva hoonestuse vahel. Eeltoodut arvestades on asjakohatud kaebaja väited, mille

kohaselt kavandatav hoone sobiks olemasolevasse keskkonda ning maa-ala on lage (ilma

puudeta) ja varustatud vajalike kommunikatsioonidega. PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud eelduste

mittetäitmise korral ei oma tähtsust, kas kinnistule ehitada oleks põhimõtteliselt võimalik.

10. Kuna projekteerimistingimuste väljastamine PlanS § 125 lg 5 alusel oli ilmselgelt välistatud,

ei olnud vastustajal võimalik kaaluda DP kohustusest loobumist. EhS § 30 alusel on vastustajal

õigus jätta projekteerimistingimuste taotlus läbi vaatamata ja see koos põhjendusega tagastada,

kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu. Eelkõige tagastatakse taotlus läbi

vaatamata, kui ei esine EhS § 26 lg-s 1 või § 27 lg-s 1 sätestatud alust. Kuna praegusel juhul ei

esine

kumbagi

eelviidatud

alust,

on

vastustaja

õiguspäraselt

jätnud

kaebaja

projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata ja esitanud kaebajale vaidlustatud kirjaga

nõuetekohaselt ka taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendused.

II

Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP ning Pääsküla prügila DP osaliselt kehtetuks

tunnistamise taotluse sisulisest menetlemisest keeldumine

11. Kaebaja taotles 17.02.2020 TLPA-lt Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27

kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP ja Tallinna Linnavalitsuse 31.08.2005

korraldusega nr 1597-k kehtestatud Pääsküla prügila DP osaliselt kehtetuks tunnistamist neis

7(9)

määratud prügila kehandist lähtuva 300 m laiuse sanitaarkaitsetsooni osas põhjusel, et

keskkonnaministri määruse nr 38 § 9 lg-d 1 ja 2 on kohaldatavad ainult tegutsevale prügilale

ning kaebaja soovib hoonestada Nugise tn 19 kinnistu pereelamu(te)ga.

12. HMS § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes

juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. PlanS §

140 lg 1 näeb ette, et DP või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui DP kehtestamisest on

möödunud vähemalt viis aastat ja DP-d ei ole asutud ellu viima (p 1) või planeeringu

koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest

loobuda (p 2). DP võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu

terviklahenduse elluviimine pärast DP osalist kehtetuks tunnistamist (PlanS § 140 lg 2).

Kaebaja 17.02.2020 taotlus eeltoodud alustele ei tugine. Sisuliselt on kaebaja soovinud DP-de

kehtetuks tunnistamist neis kehtestatud Pääsküla prügila sanitaarkaitsetsooni osas, kuna prügila

on suletud ja keskkonnaministri määruse nr 38 § 9 lg-d 1 ja 2 Pääsküla prügilale ei kohaldu

ning kaebaja soovib oma kinnistu hoonestada. Kaebaja on ekslikul arusaamisel nii selles, et

suletud Pääsküla prügila sanitaarkaitsetsoon ei kehti kui ka selles, et tema kinnistu

hoonestamiseks (DP alusel) on vajalik eelnevalt tunnistada vastav sanitaarkaitsetsoon

kehtetuks.

13. Kaebaja on põhjendamatult leidnud, et Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-s ja

Pääsküla prügila DP-s Pääsküla prügila kehandist Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud 300 m

sanitaarkaitsetsoon

kehtis

ainult

kuni

Pääsküla

prügila

sulgemiseni,

tuginedes

Keskkonnaministeeriumi 09.07.2020 kirjale nr 1-17/20/2578-2 (tl 145).

Kõnealuses vastuskirjas on selgitatud: „…//…Kuivõrd Pääsküla prügila rajati 1974. aastal,

siis prügila rajamise hetkel eelpool nimetatud keskkonnaministri määrused veel ei kehtinud ega

saanud rakenduda nendes kehtestatud nõuded. Samas juhime tähelepanu, et eelpool nimetatud

määrustes on kirjeldatud vahemaa, kui kaugel peaks prügila asuma teistest ehitistest.

Sanitaarkaitsetsoone saab ehitistele kehtestada planeeringutega. Seetõttu saab selgituse, mis

põhjustel määrati Pääsküla prügilale 500 m mõjutsooni asemel 300 m mõjutsoon, anda kohalik

omavalitsus“. Seega ei ole Keskkonnaministeerium kaebajale teatanud, et Pääsküla prügilale

ei ole kehtestatud sanitaarkaitsetsooni või kinnitanud selle aluse tühisust, vaid on selgitanud, et

sanitaarkaitsetsoone saab ehitistele kehtestada kohalik omavalitsus planeeringutega ning

keskkonnaministri 26.06.2001 määruses nr 34 ja 29.04.2004 määruses nr 38 on kirjeldatud

vahemaa, kui kaugel peaks prügila asuma teistest ehitistest. Seejuures ei ole vastustajal keelatud

planeeringuga

sanitaarkaitsetsooni

kehtestamisel

selle

ulatuse

määramisel

lähtuda

keskkonnaministri määrustes kirjeldatud ohutust vahemaast.

Keskkonnaministeerium on kaebaja viidatud kirjas veel selgitanud, et minimaalse vahemaa

kehtestamise eesmärgiks on tagada, et prügila läheduses asuvaid ehitisi mõjutaksid prügila

tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud minimaalselt. Lisaks nõustub kohus vastustajaga, et

sanitaarkaitsetsooni kehtimine ei saa olla seotud prügila tegevusega ja selle kestvusega, vaid

prügilast tulenevate keskkonnahäiringutega, mis võivad jääda püsima ka pärast prügila

sulgemist. Vastustaja on kaebaja taotlusele vastanud, et Pääsküla prügilasse viidud jäätmed on

ikka veel samas kohas ja reostus on aja jooksul laialdaselt pinnasekihtidesse imbunud. Samuti

on vastustaja taotlusele vastates viidanud Pääsküla prügila DP seletuskirja p-le 2.2, milles on

muu hulgas välja toodud, et Pääsküla prügilas lõpetati jäätmete vastuvõtt 2003. a ning kui

endine prügila-ala on stabiliseerunud, on ala võimalik võtta uuesti aktiivsesse kasutusse.

Stabiliseerumine võtab aga eeldatavasti aega 30 – 50 aastat (vt tl 92). Vastustaja on vastuses

kaebusele välja toonud, et Pääsküla prügila sulgemisjärgse seire 2017-2018 tulemustest ja

8(9)

koondaruandest tulenevalt on küll keskkonnahäiringud vähenemas, kuid protsessid jätkuvalt

prügilas käivad, mistõttu on oht keskkonnahäiringute tekkele jätkuvalt olemas (tl 95-114).

Kaebaja poolt esitatud Alkranel OÜ maakasutuspiirangute analüüsist (tl 120-128 ja pöördel)

vastupidine ei nähtu, kuna selle aluseks ei ole olnud vastavate analüüside tegemine ning selle

kokkuvõttest nähtub, et alale hoonestusõiguse saamiseks detailplaneeringu taotlemisel on

kohaliku omavalitsuse otsustada, kas keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik

tulenevalt eelkõige nn lokaalsetest nüanssidest (pinnase omadused ja nendega arvestamine).

Seega pole alust väita, et prügila DP-s kehtestatud 300 m mõjutsoon oleks kaotanud täielikult

otstarbe. Kohus ei lahenda aga populaarkaebust. Kaebaja nõude lahendamine eelnevatest

asjaoludest ei sõltu.

14. Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-s on planeeringualale ulatuv Nugise tn 19

kinnistu osa (DP krunt 19) jäetud metsamaaks, looduslikuks ekraaniks elamumaa ja prügimäe

vahele

ning

DP

hoonestusplaanil/krundijaotusplaanil

on

ära

märgitud

prügila

sanitaarkaitsetsoon 300 m ulatuses (vt tl 82 ja 84 pöördel). Pääsküla prügila DP eesmärgiks on

suletud prügilale teenindusmaa määramine ning kruntide moodustamine, et täpsustada prügila

sulgemiseks vajalike tööde piirid ning tagada edaspidine teenindamine ja seire (vt tl 91 p).

Pääsküla prügila DP seletuskirja p-s 5 „Keskkonnakaitse“ on toodud selgelt välja, et prügilast

lähtuvate keskkonnahäiringute mõjuala on DP-sse kantud 300 m ulatuses. Mõjuala ulatuses on

ehitiste ja nende kasutamise kavandamisel vajalik eelnevalt selgitada suletud prügilast lähtuvate

keskkonnahäiringute mõju. Ehitiste rajamine ja kasutamine sõltub keskkonnahäiringute mõju

suurusest ja olulisusest kavandatule (vt tl 94 p).

Seega ei takista sanitaarkaitsetsooni olemasolu iseenesest selle ulatuses ehitiste kavandamist,

kui uuringutega tuvastatakse, et suletud prügila ei avalda olulist mõju 300 m mõjuala sisse

jäävatele hoonetele. Nii on vastustaja näitena ka välja toonud, et Tallinna Linnavalitsuse

14.02.2007 korraldusega nr 261-k kehtestati Kärbi tn 20, 20a, 24 ja 24a kinnistu DP, mille

menetluses läbi viidud uuringutele tuginedes leiti, et põhjendatud on sanitaarkaitsetsooni

ulatuses ehitise rajamine. Seejuures ei ole planeeringualal kehtivat sanitaarkaitsetsooni

vähendatud ega kehtetuks tunnistatud.

Kuna kaebaja kinnistu hoonestamise välistab aga vastuolu kehtiva Tallinna ÜP-ga

(maakasutusplaani kohaselt asub kinnistu alal, mille juhtotstarve on maakasutusplaani kohaselt

„metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“), siis ei olnud vastustajal vajadust ka kaaluda

sanitaarkaitsetsooni ulatuses keskkonnahäiringute mõju suurust ja olulisust kavandatava(te)le

hoone(te)le. See oli üksnes täiendavaks argumendiks. Kaebajal ei oleks võimalik oma kinnistut

hoonestada ka juhul, kui Pääsküla prügila sanitaarkaitsetsoon ei kehtiks ning suletud prügila

tema kinnistule olulist mõju ei avaldaks. Omandiõiguse piirangud ei tulene kaebajale

asjaomastes DP-des kehtestatud prügila sanitaarkaitsetsoonist, vaid kaebaja kinnistu

sihtotstarbest ja kehtivast kõrgema astme planeeringust. Nõmme veel kehtestamata

üldplaneering viitab, et selles osas pole muudatusi kavandatud.

15. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vastustaja on 15.04.2020 kirjaga nr 3-2/189-17

õiguspäraselt keeldunud kõnealuste DP-de osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse edasisest

menetlemisest.

16. Kaebaja esitas kaebuses ka alternatiivse tuvastamisnõude (s.o tuvastada, et

sanitaarkaitsetsoon kehtis kuni prügila sulgemiseni) ning kohus märkis 08.06.2020 määruses,

et alternatiivne nõue on sisuliselt hõlmatud TLPA kirja nr 3-2/189-17 tühistamise ja 17.02.2020

taotluse läbivaatamiseks kohustamise nõudega. Kaebaja selles osas kohtu poolt määratud

tähtajaks (s.o 12.06.2020) vastuväiteid ei esitanud ning seega kaebaja ei saa enam 06.07.2020

9(9)

menetlusdokumendis nõuda, et kohtulahendiga tehtaks õiguslikult siduvalt kindlaks juriidiline

fakt, et Nugise tn 19 kinnistul puudub Pääsküla prügila kehandist 300 m laiune

sanitaarkaitsetsoon.

Kohus hindas eelpool vastustaja 15.04.2020 kirja nr 3-2/189-17 kaebaja 17.02.2020 taotluse

edasisest menetlemisest keeldumise osas õiguspäraseks ning leidis et kõnealune mõjutsoon ei

välista iseenesest kaebaja soovitud eesmärgi saavutamist.

17. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et TLPA 15.04.2020 kirjade nr 4-1/189-16 ja

3-2/189-17 (mida kohus on käsitlenud haldusaktidena) tühistamiseks puudub alus. Kuna

Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2020 korraldus nr 656-k (vaideotsus) eraldiseisvalt ei saa kaebaja

õigusi rikkuda, siis puudub alus ka selle tühistamiseks. Tühistamisnõuete rahuldamata jätmise

tõttu ei ole alust ka kohustamisnõuete rahuldamiseks.

III

Menetluskulud

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)