3-20-1223/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1223

Haldusasi

Linus Capital OÜ kaebus tuvastada Tallinna üldplaneeringu

osaline tühisus ning tühistada Keskkonnaameti metsateatise

registreerimisest keelduv registrikanne nr 50000399013

metsaressursi arvestuse riiklikus registris ja kohustada

metsateatise registreerimiseks 10 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

Menetlusosalised

Kaebaja: Linus Capital OÜ, seaduslik esindaja Jarmo Luht

Vastustaja I: Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Timo

Päit

Vastustaja II: Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.11.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Linus Capital OÜ esitas 04.05.2020 Keskkonnaametile (KKA) metsateatise Lemmiku tn 50

kinnistu raadamiseks turba väljutamise eesmärgil. KKA keeldus registrikandega nr

50000399013 metsaressursi arvestuse riiklikus registris metsateatise registreerimisest, kuna

kavandatud raadamine on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3

kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga (Tallinna ÜP) ega ole seega lubatud (22.06.2020 otsus).

2(10)

2. Linus Capital OÜ esitas 26.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul: 1)

tuvastada Tallinna ÜP pt 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, pt 8.1 „Arengusuunad“

ja pt 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning Tallinna ÜP maakasutusplaani „Metsad, pargid

ja looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles on Lemmiku tn 50 kinnistu määratletud

puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana ning

milles on välistatud Lemmiku tn 50 kinnistu raadamine turba väljutamise eesmärgil.

Alternatiivselt tuvastada, et Tallinna ÜP-ga ei ole Lemmiku tn 50 kinnistule seatud piiranguid

ja/või kitsendusi, mis välistavad raadamise turba väljutamise eesmärgil; 2) keelata Nõmme

linnaosa üldplaneeringu (Nõmme ÜP) kehtestamine Lemmiku tn 50 kinnistu osas rohealana; 3)

tühistada KKA poolt 22.06.2020 metsateatise registreerimisest keelduv otsus ja kohustada

registreerima metsateatis 10 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.

3. Kohus tõlgendas kaebuse nõudeid ning võttis 01.07.2020 määrusega kaebuse menetlusse

nõuetes tuvastada Tallinna ÜP osaline tühisus (Lemmiku tn 50 kinnistu osas) ning tühistada

KKA metsateatise registreerimisest keelduv registrikanne nr 50000399013 metsaressursi

arvestuse riiklikus registris ja kohustada metsateatise registreerimiseks (10 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates). Sama määrusega kohus tagastas kaebuse keelamisnõude osas

ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punktid 4 ja 5). Tallinna

Ringkonnakohus jättis 10.07.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning

halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsiooni punktid 4 ja 5 muutmata.

4. Kohus jättis 08.09.2020 määrusega rahuldamata Tallinna linna taotluse tühisuse tuvastamise

nõude osas menetluse lõpetamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub tuvastada Tallinna ÜP osaline tühisus (Lemmiku tn 50 kinnistu osas) ning

tühistada KKA metsateatise registreerimisest keelduv registrikanne nr 50000399013

metsaressursi arvestuse riiklikus registris ja kohustada metsateatise registreerimiseks (10 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates).

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

Tallinna ÜP osaline tühisuse tuvastamine:

1) Tallinna ÜP pt 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, pt 8.1 „Arengusuunad“ ja pt 8.2

„Haljaskoridoride kujundamine“ ning maakasutusplaani juhtfunktsioon „Metsad, pargid ja

looduslikud haljasalad“ sh puhkeotstarbelised ja avalikult kasutavad alad, on määratud ja

kehtestatud vastuolus kehtinud planeerimis- ja ehitusseadusega (PES). Kuna planeeringu

menetluses oli Lemmiku tn 50 maaüksuse näol tegemist reformimata riigimaaga, millele oli

esitatud tagastamise taotlus, tuli maakasutuse juhtfunktsioon kooskõlastada Maa-ametiga ja

tulenevalt asjaolust, et maaüksus oli haaratud Pääsküla turbamaardla koosseisu, mis oli

04.12.1997

kantud

riigi

maardlate

registrisse,

tuli

planeering

kooskõlastada

Keskkonnaministeeriumiga. Kuna puuduvad usaldusväärsed andmed, et Tallinna ÜP

kooskõlastati Maa-ametiga ja Keskkonnaministeeriumiga, on see kehtestatud menetluskorda

eirates ning PES § 17 lg 2 p 3 kohaste kooskõlastuste puudumine on mõjutanud otseselt

kavandatud planeeringulahendust. On ilmne et Maa-amet ja Keskkonnaministeerium sellisel

kujul planeerimislahendust ei oleks kooskõlastanud, kuna see halvendab maavara

kaevandamisväärsena säilimist ja maavarale juurdepääsu, mistõttu on Tallinna ÜP

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-dest 3 ja 5 tulenevalt tühine Pääsküla

turbamaardlale seatud piirangute ja või kitsenduste osas, milles on välistatud Lemmiku tn 50

kinnistu raadamine turba väljutamise eesmärgil.

3(10)

2) Lemmiku tn 50 kinnistul ei saa olla puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, kuna kuni

31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 p 5 kohaselt ei olnud maakasutuse juhtfunktsioon

maakasutus- ja ehitustingimuseks ega PES § 8 lg 4 p 9 kohaseks puhkeala määranguks, vaid

PES § 8 lg 4 p-st 6 tulenevalt oli üldplaneering aluseks territooriumi funktsionaalsel

tsoneerimisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 määrus nr 3-20-825, p 14; 25.02.2019

otsus nr 3-17-2721, p 17; 19.06.2018 otsus nr 3-18-835, p-d 11-14). Lemmiku tn 50 kinnistu ei

saa olla ka roheala, kuna kuni 30.06.2015 puudus planeerimis-, looduskaitse- ja metsaseaduses

termin roheala, mis sätestati alles 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadusega (PlanS) § 6 lg-s

6 ning rohealade kaitse- ja kasutustingimuste kohustus sätestati alles 01.07.2015 jõustunud

PlanS § 75 lg 1 p-s 14. Lemmiku tn 50 kinnistu ei saa olla ka rohevõrgustiku tuumala, kuna

rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmise kohustus sätestati alles 01.01.2003

jõustunud PlanS § 8 lg 3 p-s 7 ehk enam kui 2 aastat hiljem kui kehtestati Tallinna ÜP.

Lemmiku tn 50 kinnistul asuvat puistut ei ole arvatud Nõmme linnaosa kaitstavate parkide

nimistusse, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19.07.2007 määrusega nr 190. Tallinna ÜP-

st tulenevad kohustused on vastukäivad, kuna Tallinna Linnavalitsus on tagastatud Rännaku pst

30 (täna Nugise tn 19) moodustanud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27

kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP (DP004410) alusel moodustanud 18

elamukrunti, kuigi maa-ala maakasutuse funktsioon oli identne Lemmiku tn 50 maakasutuse

juhtfunktsiooniga. Kohalik omavalitsus kehtestatud kitsendustest ja/või piirangutest Lemmiku

tn 50 kinnistu omanikku ei ole informeerinud, mistõttu on Tallinna ÜP on HMS § 63 lg 2 p 5

kohaselt tühine.

KKA metsateatise registreerimisest keelduva registrikande nr 50000399013 tühistamine ja

kohustamine:

3) Metsaseaduse (MS) § 41 lõigete 7–8¹ ning keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28

„Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja

registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 4 kohaselt kontrollib KKA üksnes

metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja neile vastavuse korral

registreerib metsateatise (st tegemist ei ole kaalutlusotsusega) metsaregistris. Seega, kui

kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, siis on KKA-l toimingu tegemise kohustus, s.o.

registreerida metsateatis metsaregistris. Käesoleval juhul on KKA aga ekslikult asunud

kaalutlema kavandatava tegevuse sobivust ja kooskõla Tallinna ÜP-ga, mis ei ole tema

pädevuses. Veelgi enam, KKA on asunud kohaliku omavalitsuse asemel iseseisvalt Tallinna

ÜP-st tuletama Lemmiku tn 50 kinnistule kitsendusi ja piiranguid, millest kohalik omavalitsus

Lemmiku tn 50 kinnistu omanikku Tallinna ÜP kehtestamisel PES § 30 lg-st 1 ei ole teavitanud.

Seega on KKA rikkunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigust oma territooriumi ruumiliseks

planeerimiseks.

4) Kaebajal on Tallinna ÜP tühisuse nõude rahuldamisel õigus nõuda KKA kohustamist

toimingu sooritamiseks, s.o registreerida metsateatis metsaregistris, kuna puuduvad asjaolud,

mis välistaksid metsateatise registreerimise metsaregistris.

6. Tallinna linn palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

1) Riigikohus on leidnud 07.03.2003 määruses nr 3-3-1-21-03 (p 13), et haldusakt saab olla

ainult siis tühine, kui haldusaktis esinevad puudused, mis toovad seaduse järgi kaasa selle

tühisuse, on ilmselged. Mida pikem aeg on möödunud haldusakti teatavakstegemisest, seda

enam on põhjust kahelda haldusakti puudulikkuse ilmselguses ja seda rohkem väärib kaitset

õiguskindlus. Tallinna ÜP on kehtestatud 11.01.2001 ning selle teatavakstegemisest on möödas

rohkem kui 19 aastat. Lemmiku tn 50 kinnistu on moodustatud 2006. a maatulundusmaana ning

kaebaja on kinnistu omanikuks alates 2011. a. Juba enne Tallinna ÜP-d on määratletud ala,

kuhu jääb ka Lemmiku tn 50 kinnistu, metsana ning Tallinna ÜP kinnistu senist maakasutust ei

4(10)

kitsendanud. Käesoleval juhul on Tallinna ÜP kehtestamise ja kaebaja kohtusse pöördumise

vahel rohkem kui 19 aastat ning kaebaja kinnistu omandamisest on möödunud 9 aastat, mistõttu

ei saa olla haldusakti tühisus ilmselge.

2) PES § 24 lg 2 kohaselt kehtestab üldplaneeringu kohalik omavalitsus. Tallinna ÜP on

kehtestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega. Seega on haldusakti andud pädev haldusorgan.

PES § 17 lg 2 p 3 kohaselt kooskõlastatakse üldplaneering enne avalikku väljapanekut riigi

vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad

mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla

võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud

maa-ala. HMS § 63 lg 2 ei sätesta alustena haldusakti kooskõlastamise nõuet. Lisaks on Maa-

amet märkinud, et Tallinna ÜP menetlemise ajal kehtinud seaduse kohaselt tuli ÜP

kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga, kui kohaliku omavalitsusüksuse piires asub riigi

omandisse kuuluv maavaravaru. Keskkonnaministeeriumiga on tehtud menetlemisel koostööd

ning Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus kooskõlastas Tallinna ÜP

28.03.2000 kirjaga nr 130. Seejuures on Harju Maavanem andnud PES § 22 kohaselt heakskiidu

Tallinna ÜP-le.

3) Üldplaneeringu ülesandeks ei ole määratleda isiku õigusi ja kohustusi, vaid panna paika

ruumilise arengu põhisuunad. Juba PES § 9 lg 6 nägi ette, et detailplaneeringuga võib teha

ettepaneku

kehtiva

üldplaneeringu

muutmiseks.

Sama

põhimõte

on

kehtivas

planeerimisseaduses. ÜP-d võib muuta põhjendatud vajadusel. DP004410 kehtestamisel

2002. a on jõutud järeldusele, et üldplaneeringu muutmine oli põhjendatud. Lisaks on Tallinna

ÜP-d muudetud rohkemategi detailplaneeringutega, kui kaebaja on välja toonud. Samas ei saa

teised üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud tekitada õiguskindlust, et kui isik soovib

üldplaneeringus kehtestatud juhtotstarbest teist sihtotstarvet endale kuuluva kinnistu osas, siis

tal on selleks ka õigus. Isikul on õigus esitada muutmise ettepanek, kuid otsuse teeb kohalik

omavalitsus seaduse piires ja kaalutlusõiguse teel. Lemmiku tn 50 kinnistu osas on esitatud

Tallinna linnale detailplaneeringu algatamise taotlus ala hoonestamiseks elamutega. Taotluse

osas on koostatud detailplaneeringu algatamata jätmise eelnõu, mis on saadetud isikutele

arvamuse esitamiseks, kuid arvamuse esitamise tähtaegu on pikendatud, kuivõrd mitmes

menetluses (nii haldusmenetlus kui ka kohtumenetlused) soovitakse saavutada Tallinna ÜP

tühisus.

4) Tallinna ÜP-ga on Lemmiku tn 50 kinnistule määratud maakasutuse juhtotstarve „Metsad,

pargid ja looduslikud haljasalad“. Lähtudes Tallinna ÜP pt-st 4.2 „Maa-alade üldised

kasutustingimused“ ja maakasutusplaanist, on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud

haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks.

Pt 8.1 kirjeldab täpsemalt puhkeotstarbeliste rohealade arengusuundi – linna maastikud ja

haljasalad tuleb liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi

alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga

tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust. Tallinna

haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna

keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest

koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja

loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust,

tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades

samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.

Kuigi „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on mõeldud üldjuhul avalikuks kasutuseks,

saab eraomandis kinnistuid avalikult kasutada juhul, kui omanik sellega nõustub. See tähendab,

et linn ei määra ÜP-ga eraomandis olevat kinnisasja avalikuks kasutamiseks. Eramaal, sh

eraomandis metsamaal, viibimise igaüheõiguse üldised reeglid on paika pandud

keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Samuti ei määra ÜP eratänavaid avalikku kasutusse.

5(10)

Lemmiku tn 50 kinnistu on metsaga kaetud 100% maatulundusmaa, kus omanikel (sisuliselt

erametsaomanikud) on võimalik tulu teenida säästliku metsa majandamise kaudu, mida

õigusaktid ka võimaldavad.

5) Asjaolu, et Tallinna ÜP kehtestamisel ei olnud määratletud mõisteid nagu roheala,

rohevõrgustik või rohevõrgustiku tuumala, ei oma haldusakti tühisuse tuvastamisel mingit rolli.

Seda enam, et kaebuses välja toodud mõisteid pole Tallinna ÜP tekstilises osas kasutatudki.

6) Lemmiku tn 50 kinnistu ei ole arvatud kaitstavate parkide nimistusse ega kuulu Pääsküla

raba kaitsealasse, kuid kinnistul asuv puistu on looduslikult orgaaniline osa suuremast Pääsküla

raba tervikkeskkonnast. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure

kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku

ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala

vähendamist tuleb vältida ning kuhu pole linnaruumi ja keskkonna seisukohalt mõistlik

hoonestust lubada. Antud maa-ala paikneb rabaäärses liigniiskes madalsoos ning võimalik

ehitustegevus mõjutaks ilmselgelt negatiivselt ka Pääsküla raba laiemalt. Piirkonna rohealana

säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele. Kinnistul asuvas

metsas on peetud sobilikuks hooldus- ja valik- või turberaietega majandamist, mille käigus

tuleb (ja saab) tagada metsa säilimine. Metsa on võimalik tulunduslikel eesmärkidel majandada

ka ilma lageraieid või raadamist teostamata, kasutades linnametsadele sobivamaid teisi

raieliike. Negatiivsed mõjud metsa puhkeotstarbelisele ja ka ökoloogilisele väärtusele peavad

olema võimalikult minimaalsed. Isegi kui looduskeskkond ei ole riiklikul või kohalikul tasandil

kaitstud, ei tähenda, et seda võiks kahjustada või hävitada. Kaitse puudumine ei tähenda, et

looduskeskkonnal puudub põhjendus eksisteerimiseks. Põhiseaduse § 53 järgi on igaüks

kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.

Looduslik keskkond ei pea ilmtingimata olema avalikus puhkeotstarbelises kasutuses ning ka

linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist tähtsust, st on looduskooslusena

elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese loodud tehiskeskkonnale.

Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik ehk üldine

huvi ning seda on ka kohalik kogukond aastaid väljendanud. Oluline on suunata Nõmme

linnaosa arengut selliselt, et seal säiliks ka edaspidi metsalinna miljöö. Metsad, pargid,

haljasalad ja Pääsküla raba on väga tähtis osa linnaosa väärtustest, mida tuleb üldistes huvides

maksimaalselt säilitada.

7) Tulenevalt üldplaneeringu olemusest ja eesmärgist ei olegi sellise haldusakti ülesandeks

määratleda konkreetsed õigused ja kohustused isikutele, vaid tegemist on haldusaktiga, millega

pannakse paika ruumilise arengu põhisuunad. Seetõttu ei saa käesoleval juhul tugineda HMS §

63 lg 2 p-le 5 selliselt, nagu haldusaktist ei selguks õiguseid ja kohustusi või kohustused oleks

vastukäivad või neid ei oleks mõnel põhjusel võimalik täita. Asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud

välja tuua ega põhistada ühtegi tühisuse aluse esinemist, on märk sellest, et täidetud ei ole

tühisuse alusena ilmselgus.

7. Keskkonnaamet palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

1) MS-s ei ole sätestatud, et MS § 41 lg-s 7 sätestatud ülesanne, kontrollida metsateatise alusel

kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele, piirdub vaid MS-s ning selle alamaktides

kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimisega. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et

KKA pädevuses on kontrollida metsateatise menetluses kavandatud tegevuse vastavust lisaks

MS-s, selle alusel antud määrustes ja looduskaitseseaduses sätestatud regulatsioonile ka

nimetatud aktidest väljapoole jäävate õigusaktide nõuetele (nt Tartu Halduskohtu 26.08.2014

otsus nr 3-14-50824, p 21; Tartu Ringkonnakohtu 29.09.2015 otsus samas asjas, p 14). Samuti

ei ole õigusaktide nõuetele vastavuse kontroll piiratud vaid õigustloovate aktidega.

Planeerimisõigusest tulenevalt võivad kitsendused kinnisomandile (sh raietele) tulla ka

kehtivast linna või valla üldplaneeringust. Tallinna ÜP kehtestamise hetkel (s.o 11.01.2001)

6(10)

kehtis PES (asjakohased on PES § 8 lg 4 p 1, 6 ja 7). Sama seaduse § 30 lg-st 1 tulenevalt võis

kinnisomandile seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimuste kitsendusi.

Kehtivas planeerimisseaduses on samad põhimõtted sätestatud § 74 lg-s 1 ja 3 ning § 75 lg 1 p-

s 10. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul on õigus määrata kinnisomandile kitsendusi. Ka

kohtupraktikas on metsaraiega seonduvalt korduvalt leitud, et piirangud võivad tulla kehtivast

valla või linna üldplaneeringust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-

35-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2009 otsus nr 3-062172, p 10, Tallinna

Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786 p 18). Kohtupraktika kinnitab, et kui kohaliku

omavalitsuse üldplaneeringuga on otsustatud maatükil haljastus säilitada, tuleb riigi

täitevvõimu organitel sellest oma haldusaktides (sh metsateatistes) juhinduda. Asjakohatud on

kaebuse seisukohad, justkui ei ole metsateatise registreerimine kaalutlusotsus ning metsateatise

menetluses ei tohiks arvestada kehtivaid planeeringuid ning KKA on sekkunud kohaliku

omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida.

2) Raadamine Lemmiku tn 50 kinnistul metsateatises nr 50000399013 toodud mahus tähendab

kinnistult kõikide puude raiumist (metsateatisega kavandatud raiemaht 215 tihumeetrit on

võrdne eraldisel 2019. a inventeeritud metsa kogutagavaraga), mis on vastuolus kehtiva

Tallinna ÜP-ga. Selle maakasutusplaani kohaselt asub Lemmiku tn 50 kinnistu rohealal, mis on

metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks (v.a Ülemiste

järve kaitsemets), alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Lähtudes

Tallinna ÜP pt-st 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused” ja üldplaneeringu

maakasutusplaanist on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad” defineeritud kui

puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Puhkeotstarbeliste rohealade

arengusuunad on täpsemalt kirjeldatud ÜP pt-s 8.1. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse

nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine” p-s 3.8 on märgitud:

„Kuna lageraie käigus likvideeritakse metsaeraldisel (st langilt) raie käigus suurel alal kõik

puud, st looduskeskkond hävineb, siis mõjutab selline raieliik negatiivselt rohealade

põhieesmärkide täitmist ja on sellisena üldplaneeringutega vastuolus”. Kuigi käesolevalt ei ole

tegemist lageraiega, vaid raadamisega, on tulemus sama (eraldiselt likvideeritakse kõik puud ja

mets kaotab seeläbi roheala funktsiooni). Tallinna ÜP-st tuleneb kohustus säilitada Lemmiku

tn 50 kinnistul asuv mets. Seega on raadamine lubamine vastuolus üldplaneeringuga.

3) Metsateatise menetluses ei ole kaebaja esitanud KKA-le ühtegi dokumenti, mis oleks aluseks

maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kaebaja esitatud Maa-ameti

29.07.2019 kirjast nr 2-5/19/11944-2 ja selle lisadest ei selgu Linus Capital OÜ

raadamisvajadus ning selle ulatus Lemmiku tn 50 kinnistul. Kaebajal puudub õigus

maapõueseaduse (MaaPS) § 95 lg 1 ja 2 alusel turba väljamiseks. Vaidlust ei saa olla, et kaebaja

on äriühing, kellel ei ole isikliku majapidamist. Seega selleks, et Lemmiku tn 50 kinnistul

kohalduks MaaPS § 95 lg-s 1 nimetatud õigus, peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) Linus Capital OÜ on Lemmiku tn 50 kasutusõiguse üleandnud füüsilisele isikule; 2) Linus

Capital OÜ on eelmises punktis nimetatud isikule andnud loa turba väljamiseks; 3) Loa saanud

isik võib kasutada saadud kaevist ainult oma majapidamise tarbeks. Kohtuasja materjalidest ei

nähtu, et kaebaja oleks andnud kinnisasja füüsiliste isikute kasutusse ning lubanud väljata

turvast kasutamiseks Lemmiku tn 50 kinnistu omaniku või kinnistu kasutusõigust omavate

füüsiliste isikute isiklikus majapidamises.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebus on tervikuna ilmselgelt põhjendamatu. Kohus käsitleb esmalt Tallinna linna vastu

esitatud kaebust (I) ja seejärel KKA vastu esitatud kaebust (II) ning viimasena jagab

menetluskulud (III).

I

7(10)

Tallinna ÜP osalise tühisuse tuvastamise nõue

9. Kaebaja toob tühisuse alustena välja HMS § 63 lg 2 punkti 3 (s.o haldusakti ei ole andnud

pädev haldusorgan) ja punkti 5 (s.o haldusaktist ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on

vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita).

10. Kohtupraktika kohaselt on haldusakti tühisuse tuvastamine põhjendatud vaid juhul, kui

HMS § 63 lg-s 2 nimetatud aluste esinemine on ilmselge (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-21-03, p

13; 3-3-1-32-03, p 19). Kohus jääb käesolevas asjas juba 01.07.2020 määruses väljendatud

seisukoha juurde, et kaebaja poolt osundatud asjaolud ei viita Tallinna ÜP tühisusele. Igal juhul

ei oleks alust pidada käesoleval juhul puuduseid ilmselgeteks, arvestades, et Tallinna ÜP

kehtestati 2001. a-l ning kaebaja pöördus kohtusse 2020. a-l (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

29.05.2020 määrus nr 3-20-852, p 14). Samuti tuleb arvestada, et üldplaneeringu võimalik

õigusvastasus (ebaproportsionaalsus) ei saaks tingida üldplaneeringu tühisust ühelgi HMS § 63

lg-s 2 loetletud alusel. Täitmiseks kohustuslik on ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt (vt nt

Riigikohtu 28.11.2012 otsus nr 3-3-1-45-12, p 29).

10.1 HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan.

Kaebaja väidab sel alusel Tallinna ÜP tühisust põhjendusega, et üldplaneeringut ei

kooskõlastatud Maa-ameti ega Keskkonnaministeeriumiga, kuigi Lemmiku tn 50 maaüksuse

näol oli tegemist reformimata riigimaaga ja see oli haaratud Pääsküla turbamaardla koosseisu.

Ehk kaebaja on viidanud haldusakti kehtestamise pädevuse ilmselgele puudumisele kui

tühisuse alusele, põhjendades seda menetlustoimingu (kooskõlastamise) pädevusega.

Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 10.07.2020 tehtud määruses selgitanud, et

kooskõlastuse puudumine ei ole HMS § 63 lg 2 järgi haldusakti tühisuse aluseks (vt määruse p

19). Üldplaneeringu on kehtestanud selleks pädev haldusorgan (PES § 24 lg 2). Kaebaja

osutatud PES § 17 lg 2 p 3 puudutab üldplaneeringu kooskõlastamist vastavate ametiasutustega,

mitte üldplaneeringu kehtestamise pädevust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020

määrus nr 3-20-852, p 14).

Eeltoodule vaatamata on vastustaja viidanud Maa-ameti selgitusele, mille kohaselt Tallinna ÜP

menetlemise ajal kehtinud seaduse kohaselt tuli see kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga,

kui kohaliku omavalitsusüksuse piires asub riigi omandisse kuuluv maavaravaru (tl 138).

Vastustaja

on

selgitanud,

et

Tallinna

ÜP

menetlemisel

on

tehtud

koostööd

Keskkonnaministeeriumiga, kes muu hulgas kooskõlastas Tallinna ÜP kaitstavate objektide

osas (vt Keskkonnaministeeriumi Harjumaa Keskkonnateenistuse 28.03.2000 kiri nr 130; tl

139). Tallinna ÜP-le on andnud PES § 22 kohaselt heakskiidu Harju maavanem.

Lisaks, kooskõlastamine kui menetlustoiming tehakse avalike huvide tagamiseks, mitte silmas

pidades konkreetse eraisiku huve. Eraisik saab oma huve (nt teha kinnistul lageraie ja seejärel

kinnistu

hoonestada)

kaitsta

planeeringut

õigeaegselt

vaidlustades

või

taotledes

detailplaneeringuga oma kinnistu osas üldplaneeringu muutmist ning sellest keeldumisel on

seda võimalik omakorda vaidlustada.

10.2 Kaebaja tugineb ka HMS § 63 lg 2 p-le 5, mille kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest

ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel

põhjusel kellelgi võimalik täita.

Üldplaneeringu ülesandeks ei ole täpselt määratleda isiku õigusi ja kohustusi, vaid panna paika

ruumilise

arengu

põhisuunad

(PES

§

lg

4),

mis

on

aluseks

täpsematele

maakasutustingimustele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 määrus nr 3-20-852, p 14).

Kaebaja

etteheited

märksõnade

„rohealad“

ning

„rohevõrgustiku“

üldplaneeringu

kehtestamisest ajaliselt hilisemast reguleerimisest on täiesti asjakohatud. Pelgalt see, et pärast

Tallinna ÜP kehtestamist vastu võetud seadustes sätestatud mõistete asemel on Tallinna ÜP-s

8(10)

kasutatud teisi termineid, ei muuda kehtivas üldplaneeringust vastavale alale määratud peamist

funktsiooni ja põhieesmärke ega välista seeläbi võimalikke kitsendusi. Vaidlust ei saa olla, et

Tallinna ÜP-ga on Lemmiku tn 50 kinnistule määratud maakasutuse juhtotstarve „Metsad,

pargid ja looduslikud haljasalad (sh puhkeotstarbelised alad)“ ning see pidi olema kaebajale

teada juba kinnistu omandamise ajal ehk vähemalt alates 2011. a.

10.3 Samuti ei ole võimalik Tallinna ÜP tühisusele tugineda argumendiga, et Tallinna

Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala

detailplaneeringu alusel on moodustatud 18 elamukrunti, kuigi maa-ala maakasutuse

funktsioon oli identne Lemmiku tn 50 kinnistu omaga. Asjaolu, et mõnel kinnistul, millele oli

Tallinna ÜP-s määratud sama maakasutuse juhtotstarve, on peetud võimalikuks kehtestada

üldplaneeringut muutev detailplaneering ja võimaldatud elamu ehitada, ei tähenda, et seda

peaks tingimata võimaldama ka kaebaja kinnistul ning vastasel juhul tuleks üldplaneeringut

pidada tühiseks. Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine otsustatakse igal juhtumil eraldi

kaalutlusõiguse alusel, arvestades konkreetse planeeringualaga seonduvaid olulisi asjaolusid.

Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu

elluviimine ning erandina on võimalik detailplaneeringuga ka üldplaneeringut muuta, näiteks

selle kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral, kuid ka selle

põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omane ulatuslik

kaalumisruum (nt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20). Ka Lemmiku tn 50

kinnistu osas on linnale esitatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlus

ala hoonestamiseks elamutega, mille menetlus on alles pooleli.

10.4 Kehtivat Tallinna ÜP-d ei ole alust pidada kaebaja kinnistu suhtes kehtivate piirangute

osas tühiseks ka kaebaja osundatud põhjusel, et Lemmiku tn 50 kinnistu ei ole arvatud

kaitstavate parkide nimistusse ega kuulu Pääsküla raba kaitsealasse. Vastustaja on põhjendatult

märkinud, et isegi kui looduskeskkond ei ole riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud, ei tähenda,

et seda võiks kahjustada või hävitada. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise

ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele. Metsad, pargid, haljasalad ja Pääsküla raba

on oluline osa Nõmme linnaosa väärtustest, mida tuleb üldistes huvides maksimaalselt säilitada.

Planeering võib olla kinnisomandi kitsenduse aluseks nagu KKA on oma vastuses kaebusele

asjakohaselt selgitanud (vt ka kohtuotsuse põhjendus p 12).

11. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja väited Tallinna ÜP tühisusest on selgelt otsitud ja

kaebus pahatahtlik. Üksi kaebaja poolt esile toodud asjaolu või väidetav puudus ei saaks tingida

Tallinna ÜP tühisust. Kaebaja pole suutnud ühtegi väidetavalt ÜP tühisust tingivat asjaolu

seostada HMS § 63 lg-s 2 loetletud alustega.

Puudub alus Tallinna ÜP osalise tühisuse tuvastamiseks.

12. Kaebaja esitas kaebuses tühisuse tuvastamise nõudele alternatiivselt nõude tuvastada, et

Tallinna ÜP-ga ei ole Lemmiku tn 50 kinnistule seatud piiranguid ja/või kitsendusi, mis

välistavad raadamise turba väljutamise eesmärgil. Kohus asus 01.07.2020 määruses

seisukohale, et alternatiivne tuvastamisnõue on sisuliselt hõlmatud KKA metsateatise

registreerimisest keelduva registrikande tühistamise ja KKA kohustamise nõuetega ning eraldi

vastava asjaolu kindlakstegemiseks tuvastamisnõude esitamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks

vajalik. Kaebaja eeltoodu osas sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.

II

KKA metsateatise registreerimisest keelduva registrikande nr 50000399013 tühistamise ja

kohustamise nõue

9(10)

13. Kohus on seisukohal, et KKA on õiguspäraselt keeldunud kaebaja esitatud metsateatise

registreerimisest, st mitte lubanud Lemmiku tn 50 kinnistul metsa raadamist (turba väljamise

eesmärgil).

14. KKA kontrollib nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide

nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele

andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui

inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele (MS § 41 lg 7). Kui kavandatud raie ei vasta

õigusaktide nõuetele, on õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist

kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks (MS § 41 lg

8; määruse nr 28 § 4 lg 3).

Kaebaja on eelviidatud sätetest ekslikult järeldanud, et KKA-l ei olnud õigust kontrollida

metsateatise alusel kavandatud raie vastavust Tallinna ÜP-le. Ehkki terminit „õigusakt“

kasutatakse sageli üldakti või normatiivakti sünonüümina, on selle sisu tegelikult laiem,

hõlmates nii õiguse üldakte (nn õigustloovaid akte) kui ka õiguse üksikakte (nn õigust

rakendavaid akte). Seda, et pldplaneering kui haldusakt (üldkorraldus) on laiemas tähenduses

samuti õigusakt, kinnitavad ka HMS § 51 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7

lg 2. KKA peab esitatud metsateatiste alusel raiete lubamise või keelamise otsustamisel

kontrollima kavandatavate raiete vastavust mh planeeringutest tulenevatele nõuetele ega saa

lubada raieid, mis oleksid nende nõuetega vastuolus. Analoogselt peab KKA raiete lubatavuse

hindamisel arvestama samuti üldkorraldusteks liigituvate kaitse-eeskirjadega (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika).

Eeltoodut arvestades on ilmselgelt alusetu ka kaebaja seisukoht, justkui KKA sekkuks kohaliku

omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida. Metsateatise alusel kavandatu

vastavuse hindamisel kehtiva üldplaneeringuga KKA tagab selle, et metsateatise alusel

planeeritud tegevus ei läheks vastuollu kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu põhimõtetega

ja võimaldaks kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud kõrgema astme planeeringute

eesmärkida saavutamist. Tallinna linn pole kohtumenetluses väitnud, et KKA oleks Tallinna

ÜP-d valesti mõistnud.

15. Kohalikule omavalitsusele on seadusega antud õigus kehtestada (üld)planeeringuga

maakasutustingimusi ja kinnisomandi kitsendusi. Nii sätestab PlanS § 74 lg 3, et

kinnisomandile võib seada kitsendusi ka üldplaneeringu alusel. Ühtlasi on PlanS § 75 lg 1 p-

dest 10 ja 20 tulenevalt üldplaneeringu ülesandeks muu hulgas rohevõrgustiku toimimist

tagavate tingimuste täpsustamine ja sellest tekkivate kitsenduste määramine ning puhke- ja

virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Võimaluse seada

kinnisomandi kitsendusi üldplaneeringu alusel nägi ette ka Tallinna ÜP kehtestamise hetkel

kehtinud PES § 8 lg 4 p-d 1, 6 ja 7, mille kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muu hulgas

valla või linna territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine ning territooriumi

funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni

ning puhke- ja virgestusalade määramine. Sama seaduse § 30 lg-st 1 tulenevalt võis

kinnisomandile

üldplaneeringu

alusel

seada

seadusest

tulenevaid

maakasutus-

ja

ehitustingimuste kitsendusi.

Alusetu on kaebaja väide, et KKA on asunud üldplaneeringust tuletama Lemmiku tn 50

kinnistule kitsendusi ja piiranguid, mida seal pole. Vaidlust ei ole selles, et kehtiva Tallinna ÜP

maakasutusplaani kohaselt asub Lemmiku tn 50 kinnistu alal, mille juhtotstarve on

maakasutusplaani kohaselt „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Tallinna ÜP pt 4.2

„Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja maakasutusplaanist tulenevalt on juhtotstarve

„Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on

mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP pt 8.1 järgi tuleb Tallinna maastikud ja

10(10)

haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis looks ühtlasi

alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga

tegelemiseks. Nimetatud peatükis tuuakse välja, et ökoloogilised koridorid aitavad tagada

bioloogilist mitmekesisust. Samuti märgitakse, et Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada

rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest

puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja

loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku

liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust

inimtegevuse

negatiivsetele

mõjudele,

võimaldades

samuti

linnaelanike

liikumist

linnamaastikust loodusse.

16. Kaebaja kavandas metsateatisega raadamist terve eraldise pindala (1,09 ha) ulatuses,

raiutavaks mahuks on märgitud 215 tm (12.11.2019 registreeritud metsa inventeerimisandmete

kohaselt on eraldise tagavara 215 tm). Kohtu hinnangul on KKA põhjendatult analüüsinud

Tallinna ÜP-s ning selle maakasutusplaanil märgitut ning järeldanud, et metsa, pargi ja

loodusliku

haljasala

juhtfunktsiooniga

alal

(maakasutusplaanil

iseloomustatud

puhkeotstarbeliste aladena, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks) ei oleks metsa raadamine

kaebaja kinnistul üldplaneeringus määratud põhimõtetega kooskõlas. Vaidlust ei ole, et

kavandatud raadamise käigus likvideeritakse kõik puud ja kaebaja tegevuse eesmärgiks on maa

kasutamine muul otstarbel kui metsa majandamine, st olemasolev looduskeskkond hävineb.

Seega oleks ilmselgelt vastuolus kehtiva Tallinna ÜP-ga.

KKA on osundanud ka Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsusele nr 16 „Tallinna

üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine”, mille p-s 3.8 on märgitud: „Kuna

lageraie käigus likvideeritakse metsaeraldisel (st langilt) raie käigus suurel alal kõik puud, st

looduskeskkond hävineb, siis mõjutab selline raieliik negatiivselt rohealade põhieesmärkide

täitmist ja on sellisena üldplaneeringutega vastuolus”. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu

samuti raadamise vastuolu üldplaneeringuga, kuna nii nagu lageraie puhul, likvideeritakse ka

raadamise teostamisel eraldiselt kõik puud ja see kaotab roheala funktsiooni.

17. Omandipõhiõigus ei ole piiramatu ning kinnisasja omanik ei saa eeldada, et temale kuuluval

kinnistul igal juhul soovitud raie tegemist võimaldatakse. Kui taotletud raie tegemine on

kehtivate õigusaktidega vastuolus, ei ole isikul vastavat subjektiivset õigust. Käesoleval juhul

on vastustaja keelanud metsa raadamise, kuid vastustaja I selgitustest nähtuvalt on kinnistul

asuvas metsas peetud sobilikuks hooldus- ja valik- või turberaietega majandamist, mille käigus

on võimalik tagada metsa säilimine. Seega saab kaebaja kasutada omandiõigust

metsaomanikuna kooskõlas kehtivate õigusaktidega ja lähtuda KKA antud selgitustest.

18. KKA vastu esitatud kaebus jääb samuti rahuldamata.

III

Menetluskulud

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)