2-19-7145/59 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-7145

Tsiviilasi

Vitali Lavrukovi hagi kohtutäituri Kristel Maalmani, Tatjana

Gontšarova ja Sergei Gontšarovi, Korteriühistu Tallinna 32,

OÜ Feksinar (pankrotis) ja OÜ Aktiva Finants vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr

XXX/XXXX/XXXX

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

24 875 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. märtsi 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Vitali Lavrukovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant: Vitali Lavrukov (hageja), ik XXXXXXXXXXX;

esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev

Vastustajad:

I: Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman (kostja I) esindaja: Hillar

Villers

II: Tatjana Gontšarova (kostja II), ik XXXXXXXXXXX;

esindaja Silvi Erro

III: Sergei Gontšarov (kostja III), ik XXXXXXXXXXX;

esindaja Silvi Erro

IV: Narva linn, Tallinna mnt 32 korteriühistu (kostja IV), rk

80069939; esindaja Natalja Grišina

V: OÜ Feksinar pankrotihaldur Tarmo Villman (kostja V);

esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

VI: OÜ Aktiva Finants (kostja), rk 10746479; esindaja Krista

Arraste

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2020 otsus.

2. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja tunnistada kehtetuks Jõhvi kohtutäituri Kristel

Maalmani

juures

10.04.2019

täiteasjas

nr

XXX/XXXX/XXXX

toimunud

kordusenampakkumine, mille käigus müüdi korteriomand aadressil X (registriosa nr X).

Kohustada Tatjana Gontšarovat ja Sergei Gontšarovi andma nõusolek kinnistusraamatu

registriosa X nende kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks,

millega kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse Vitali Lavrukov.

Asendada Tatjana Gontšarovat ja Sergei Gontšarovi tahteavaldused kohtuotsusega.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus.

4. Jätta Vitali Lavrukovi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kohtutäitur Kristel

Maalmani kanda ning teise menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Vitali Lavrukovi menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus määrusega

pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist,

kui

nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Vitali Lavrukov (hageja) esitas 15. mail 2019 hagi, milles palus tunnistada kehtetuks

10.04.2019 Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani juures täiteasja nr XXX/XXXX/XXXX raames

toimunud kordusenampakkumine, mille käigus müüdi korteriomand aadressil X (registriosa nr

X).

Hagi kohaselt on kohtutäitur Kristel Maalman menetluses täiteasi nr XXX/XXXX/XXXX.

Kohtutäitur müüs 10.04.2019 toimunud kordusenampakkumisel korteriomandi asukohaga X

(registriosa nr X) Tatjana Gontšarovale ja Sergei Gontšarovile, kes kanti kinnistusraamatusse

ühisomanikena. Tsiviilasjas nr 2-17-18661 27.02.2018 jõustunud kohtuotsuse alusel kuulub

kinnisasi hageja ja tema poja Sergei Lavrukovi kaasomandisse. Hageja poeg ei ole

täitemenetluse nr XXX/XXXX/XXXX osaline.

Hageja sai kordusenampakkumise toimumisest teada vara kordusenampakkumise aktist, mis on

koostatud 10.04.2019 ja edastatud hagejale postiasutuse kaudu. Kohtutäitur rikkus

kordusenampakkumise

korraldamisel

olulisi

tingimusi,

s.o

ei

teavitanud

hagejat

enampakkumise kuulutuse sisust ja jättis ostjad teavitamata sellest, et müüdud korteriomand

kuulus kaasomandisse.

Hageja selgitas vastuseks kohtutäiturile, et e-posti aadressid X1 ja X2 on erinevad. Kohtutäitur

saatis kõik teated ja dokumendid e-posti aadressile X2. Hageja ei ole kunagi seda e-posti

aadressi kasutanud ja ei tea, miks see aadress on kantud rahvastikuregistrisse hageja kontaktina.

Hageja ei välista, et tegemist on trükiveaga. Hageja kasutas suhtluses kohtutäituriga e-posti

aadressi X1. Hageja ei ole e-posti teel saanud kohtutäiturilt kätte mitte ühtegi

menetlusdokumenti.

2. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman (kostja I) vaidles hagile vastu.

Hagejale teatati kordusenampakkumise kuulutuse sisust 05.03.2019 e-kirjaga hageja

rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile X2. Samuti on kostja I ja hageja eelnevalt

suhtluses kasutanud e-posti aadressi X1. Kui hageja on jätnud kohtutäiturile teatamata oma e-

posti aadressi muutusest, siis vastutus lasub hagejal. Kostja I on täitnud TMS § 84 lg 3

sätestatud kohustuse ning kordusenampakkumise läbiviimise tingimusi ei ole rikutud (sh

oluliselt). Kinnistusraamatusse oli korteriomandi omanikuna sisse kantud hageja. Kostja I

lähtus kordusenampakkumise läbiviimisel kinnistusraamatu kandest.

3. Tatjana Gontšarova (kostja II) ja Sergei Gontšarov (kostja III) vaidlesid hagile vastu.

Enampakkumise kuulutuse sisust teavitamist ei saa pidada muuks seaduses sätestatud

dokumendiks TMS § 10 lg 1 esimese lause tähenduses. TMS § 84 lg 3 ei sätesta kohtutäiturile

kohustust toimetada võlgnikule enampakkumise kuulutus kätte. Kohtutäitur teavitas hagejat

Ametlikes Teadaannetes ja ka elektronposti teel. Eeltoodust tuleneb, et kohtutäitur on hagejat

kordusenampakkumise kuulutuse sisust nõuetekohaselt (TMS § 84 lg 3) teavitanud. Asjakohatu

on hageja väide, et kohtutäitur ei teatanud sellest, et kordusenampakkumise käigus müüdava

korteriomandi puhul oli tegemist kaasomandiga. Sergei Lavrukov ei ole täite- ja

kohtumenetluses menetlusosaline.

4. Korteriühistu Tallinna 32 (kostja IV) ei vastanud hagile.

5. OÜ Feksinar (pankrotis, kostja V) vaidles hagile vastu.

AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kohtutäituril,

tulenevalt kinnistusraamatu kandest ja formaliseerituse printsiibist oli õigus lähtuda

kinnistusraamatu kannetest.

6. Aktiva Finants OÜ (kostja VI) vaidles hagile vastu.

Kohtutäituri 10.04.2019 läbi viidud enampakkumine vastab seadusele ning puudub alus

enampakkumise tühistamiseks. Kohtutäituril ei ole omandivaidluste lahendamise pädevust,

seega ei too kolmandale isikule vara talle kuulumisele viitamine automaatselt kaasa asja aresti

alt vabastamist või tehingu tühisust. Hageja ei ole kohtutäiturit teavitanud, et vara kuulub

väidetavalt kaasomandisse.

Kohtutäitur on hagejale kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mis on koostatud

25.10.2018 ja mis on hagejale väljastatud 12.11.2018 isiklikult. Arestimisaktis on välja toodud

arestimisakti vaidlustamise kord ehk kaebamise kord.

MAAKOHTU OTSUS

7. Viru Maakohus jättis 2. märtsi 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman

kasuks 275 eurot; OÜ Feksinar (pankrotis) kasuks 792 eurot; OÜ Aktiva Finants kasuks 522,

50 eurot ning viivise menetluskuludelt (522, 50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus mõistis

hagejalt välja Eesti Vabariigi kasuks riigilõivu 900 eurot. Maakohus kandis deposiitkontole

14.10.2019 tasutud tagatise 840 eurot Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani pangakontole otsuse

jõustumisel 22.01.2020 rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX

täitmiseks.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

hagejale kuulus korteriomand asukohaga X (registriosa nr X);

-

hageja suhtes oli alustatud täitemenetlus nr XXX/XXXX/XXXX;

-

täitemenetluse käigus müüdi korteriomand asukohaga X 10.04.2019 toimunud

kordusenampakkumisel;

-

kordusenampakkumise teade oli avaldatud väljaandes Ametlikus Teadaanded

05.03.2019.

Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et TMS § 84 lg 3 kohaselt on jätnud kohtutäitur

võlgnikule teatamata kordusenampakkumise kuulutuse sisust vähemalt kümme päeva enne

enampakkumist.

TMS § 100 lg 5 esimese lause kohaselt toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise

jaoks ettenähtud korras. TMS § 137 kohaselt, kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse

vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui selle peatüki sätetest ei tulene teisiti.

Kuigi kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude

pööramise sätteid (TMS § 137), siis võrreldes vallasasjale sissenõude pööramisega sätestavad

TMS § 153 lg 1 ja 2 kinnisasjale sissenõude pööramise erisuse. Viidatud sättes ei ole normi,

mille kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada, nagu

seda sätestab TMS § 84 lg 3. Samas kui siiski lähtuda sellest, et ka kinnisasja müügi korral

tuleks juhinduda põhimõttest, mis on sätestatud TMS § 84 lg-s 3, siis ei ole

kordusenampakkumise tingimusi rikutud.

TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning

täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused

kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.

Dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide

kättetoimetamise kohta sätestatut (TsMS §-d 306-327), kui TMS-ist ei tulene teisiti (TMS § 10

lg 2 esimene lause). Nimetatud normidest ei tulene, et kohtutäitur peab võlgnikule

enampakkumise kuulutuse sisu kätte toimetama. Teade või muu dokument, mida ei pea

menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse

menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil (TMS § 10 lg 4).

Asjas olemasolevate tõendite alusel on tuvastatav, et hageja oli teadlik tema suhtes alustatud

täitemenetlusest täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX (e-kirjavahetus kohtutäituri ja hageja vahel,

I kd, tl 141-142, sama II kd, tl 58-60). Viidatud kirjavahetusest nähtub, et hageja on suhelnud

kohtutäituriga märtsis 2018 aadressilt X1. Kohtutäitur on hagejale edastanud dokumendid

kasutades hageja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressi, so X2, mis on kehtiv alates

18.05.2016 kuni käesoleva ajani. Vaidlust ei ole selle üle, et väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldati 05.03.2019 teade, et kohtutäitur Kristel Maalman müüb avalikul elektroonilisel

enampakkumisel oksjonikeskkonnas korteriomandit asukohaga X.

Samuti nähtub asjas olemasolevatest tõenditest, et kohtutäitur saatis 05.03.2019 hagejale e-kirja

viitega enampakkumise lehele koos lisadega, milleks on kordusenampakkumise teade,

kuluotsus ja ümberhindamise akt (I kd, tl 133-138, sama tl 155 ja 183-186). Seega on

tuvastatud, et kohtutäitur teavitas hagejat kordusenampakkumise kuulutuse sisust väljaande

Ametlikud Teadaanded ja oksjonikeskkonna kaudu ning saatis hagejale dokumendid kehtivale

hageja rahvastikuregistri järgsele e-posti aadressile. Maakohtu hinnangul kannab dokumentide

kättesaamise riski hageja, kuna kohtutäituril on õigus juhinduda rahvastikuregistri andmetest.

Tuvastatud on, et kinnistu registriosaga nr X ainuomanik oli Vitali Lavrukov. AÕS § 56 lg 1

kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Seega lähtus kohtutäitur

kordusenampakkumise läbiviimisel õigesti kinnistusraamatu kandest.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja tunnistada kehtetuks

kordusenampakkumine, mis on toimunud 10.04.2019 Jõhvi kohtutäituri Kristel Maalmani

juures täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX ja mille käigus müüdi korteriomand aadressil X

(registriosa nr X) ja tagastada müüdud korteriomand hageja omandisse; tuvastada kostjate

Tatjana Gontšarova ja Sergei Gontšarovi kohustus anda nõusolekud kinnistusraamatu

registriosa X (korteriomand aadressil X) omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks.

Tsiviilasjas nr 2-17-18661 27.02.2018 jõustunud kohtuotsuse alusel oli tegemist hageja ja tema

poja Sergei Lavrukov kaasomandisse kuuluva kinnisasjaga. Kohtutäitur rikkus

kordusenampakkumise korraldamisel olulisi tingimusi, so 1) ei teavitanud hagejat

enampakkumise kuulutuse sisust ja 2) jättis ostjad teavitamata sellest, et müüdud korteriomand

kuulus kaasomandisse.

Kohtutäitur saatis hagejale teatise kordusenampakkumise kohta e-postiga aadressil X2, mis on

kantud rahvastikuregistrisse hageja kontaktina, aga hageja kasutab e-posti aadressi X1, millelt

ta kirjutas täitemenetluse käigus kohtutäiturile. E-postiaadressi X2 ei esitanud hageja

rahvastikuregistrile. Selle aadressi esitas registrile mitte hageja, vaid Politsei- ja Piirivalveamet.

Võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust otseselt teatada vähemalt

kümme päeva enne enampakkumist, vaatamata sellele, kas vastav teade on avaldatud

väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus.

9. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Väär on hageja väide, et kordusenampakkumise läbiviimisel rikuti TMS § 84 lg 3 sätestatut.

TMS §-s 153 puudub norm, mille kohaselt tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise

kuulutuse sisust teatada, nagu sätestab TMS § 84 lg 3.

Kordusenampakkumise teavitus (s.o kuulutuse sisu teavitus) ei ole selliseks dokumendiks,

millise peaks võlgnikule TMS § 10 lg 1 kohaselt kätte toimetama ning TMS § 10 lg 4 kohaselt

võib kohtutäitur ise valida, millisel viisil ta teavitab võlgnikku kordusenampakkumise

kuulutuse sisust.

Maakohus leidis õigesti, et dokumentide kättesaamise riski kannab hageja, kuna täituril on

õigus juhinduda rahvastikuregistrisse kantud andmetest.

10. Tatjana Gontšarova ja Sergei Gontšarov vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

11. OÜ Feksinar (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman vaidles apellatsioonkaebusele

vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse,

millega rahuldab hagi ja tunnistab kordusenampakkumise kehtetuks; kohustab Tatjana

Gontšarovat ja Sergei Gontšarovi andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa X

(korteriomand aadressil X) omanikukande muutmiseks ja uue kande tegemiseks, millega

kantakse

korteriomandi

omanikuna

kinnistusraamatusse

hageja.

Apellatsioonkaebus

rahuldatakse. Hageja menetluskulud jäetakse maa- ja ringkonnakohtus kohtutäituri kanda, teiste

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

13. Maakohus leidis ebaõigesti, et TMS § 84 lg 3 ei kohaldu kinnisasja enampakkumisele.

Kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude

pööramise sätteid, kui kaheksanda peatüki sätetest ei tulene teisiti (TMS § 137). Seega kohaldub

TMS § 84 lg 3 ka kinnisasja müügile enampakkumisel.

Ringkonnakohus leiab, et kinnisasjade müügile enampakkumise korras ei ole ka normi

eesmärgipärasel tõlgendamisel põhjust kohaldada vallasasjade müügist leebemaid standardeid,

kuna eeldatavasti on kinnisasjad suurema väärtusega, samuti sätestab Eesti tsiviilõigus läbivalt

kinnisasjade käsutamisele rangemad vorminõuded. Normi eesmärgiga ei oleks kooskõlas, et

vallasasjade müügist enampakkumisel tuleb võlgnikku teavitada, kuid kinnisasjade müügist

mitte. TMS § 84 lõike 3 eesmärk on muu hulgas see, et võlgnik saaks esitada enda vastuväited

enampakkumisele või kaitsta enda õigusi muul viisil. Seega on TMS § 153 lg 2 teine lause

täiendav säte TMS § 84 lõike 3 kõrval, mitte erinorm TMS § 84 lõikele 3. Kui täitur oleks

nõuetekohaselt võlgnikku teavitanud, oleks võlgnik saanud täiturit teavitada ka sellest, et

kohtulahendi järgi oli kinnisasi kaasomandis.

14. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur rikkus oluliselt enampakkumise olulisi tingimusi

(TMS § 84 lõiget 3), kuna ei teavitanud võlgnikku enampakkumisest. Kohtutäitur ei võinud

enampakkumise kuulutuse sisust teavitada üksnes rahvastikuregistrisse kantud e-posti (X2)

kaudu, kuna täitur oli varasemalt suhelnud hagejaga teiselt e-posti aadressilt (X1), vt tl 141-

142, kd I; tl 58-60, kd II. Seega oli täiturile teada, et võlgnik kasutab teist e-posti aadressi ning

sellises olukorras ei kanna dokumentide kättesaamise riski võlgnik. Kuna e-posti aadressidel

on erinev domeenilõpp (.ee ja .ru), on tegu erinevate aadressidega ja erinevate serveritega.

Täitur ei ole tõendanud, et ta on varasemalt suhelnud hagejaga aadressil X2. Seega tuleb

enampakkumine tunnistada TMS § 223 lõike 1 alusel kehtetuks.

15. Enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib muu hulgas võlgnik nõuda müüdud asja

ostjalt välja AÕS § 80 alusel, selle võimatuse korral aga esitada nõude alusetu rikastumise sätete

alusel (TMS § 223 lg 2 p 1). Kuna ringkonnakohus tunnistab enampakkumise kehtetuks, ei

toimunud omandi üleminekut ning kinnistusraamatu kanne on AÕS § 65 lõike 1 mõttes ebaõige.

Seega kuulub AÕS § 65 lõike 1 alusel rahuldamisele hageja taotlus kohustada kinnisasja ostjaid

andma nõusolek omandikande muutmiseks nii, et kinnistusraamatusse kantakse hageja. Kui isik

on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust

andma (TsÜS § 68 lg 5).

Hageja on esile toonud, et tsiviilasjas nr 2-17-18661 27.02.2018 jõustunud kohtuotsuse alusel

oli tegemist hageja ja Sergei Lavrukov kaasomandisse kuuluva kinnisasjaga, kuid ei ole

esitanud nõuet kohustada Tatjana Gontšarova ja Sergei Gontšarovi andma nõusolek hageja ja

Sergei Lavrukovi kinnistusraamatusse omanikena sissekandmiseks. Seega on Tatjana

Gontšarova ja Sergei Gontšarov kohustatud andma nõusoleku hageja kinnistusraamatusse

omanikuna kandmiseks. Õigustatud isik saab tsiviilasjas nr 2-17-18661 tehtud lahendi alusel

paluda kinnistusraamatusse vastavad kanded teha.

16. Ringkonnakohus rahuldab hagi apellatsioonkaebuse, mistõttu tuleks hageja menetluskulud

jätta kostjate kanda. Kuna hagi on sisuliselt suunatud kohtutäituri vastu ja hagi alus puudutab

kohtutäituri tegevust, tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 162 lõike 1 alusel kohtutäituri

kanda ja teiste kostjate menetluskulud TsMS § 162 lõike 4 alusel nende endi kanda.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks hageja menetluskulude

rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS

§ 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi