1-06-15439/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-06-15439

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. mail 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-15439 (06267002661) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Erika Skobioale Tõlk Sirje Sirnask Prokuröri abi Anneli Pärt Asi

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva talituse

kriminaalhooldusametnik Anneli Krubergi erakorraline ettekanne nr 23508 B.H suhtes Hooldusalune B.H Elukoht xxx, isikukood xxx, ei tööta.

Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, neist viimane: - 25.01.2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt

KarS § 424 järgi rahalise karistusega summas 16500 krooni, KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 176 tunni ulatuses täitmisega 6 kuuks. Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Anneli Kruberg Kriminaalhooldusalune B.H

RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata B.H-le Pärnu Maakohtu 29.10.2009.a

kohtumäärusega nr 1-06-15439 kohaldatud asenduskaristus üldkasulik töö 176 (ükssada seitsekümmend kuus) tundi, millest on erakorralise ettekande tegemise ajaks tegemata 76 (seitsekümmend kuus) tundi üldkasuliku tööd 1 (ühe) kuu ja 8 (kaheksa) päeva vangistusega.

Valida B.H-le tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 07.05.2010.a.

2

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Maakohus tuvastas

Pärnu Maakohtu 25.01.2007.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-06-15439 tunnistati B.H süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks rahalise karistusega summas 16 500

krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Pärnu Maakohtu 29.10.2009.a kohtumäärusega KarS § 69 lg 1 kohaselt asendati B.H-le määratud karistus 16 500

krooni üldkasuliku tööga. KarS § 68 lg 1 arvati B.H 28.10.-29.10.2009.a

eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva karistuse hulka ning loeti tal veel kandmisele

kuuluvaks karistuseks 176 (ükssada seitsekümmend kuus)) tundi üldkasulikku tööd. Täitmisetähtajaks määrati 6 kuud, s.o hiljemalt 29.04.2010.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 29.10.2009.a kohtumäärus on jõustunud 09.11.2009.a.

29.04.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 23508 B.H-le suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele.

Errakorralisest ettekandest nähtub, et B.H ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. Samuti ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

B.H ei ilmunud kindlaksmääratud registreerimistele: 1) 22.02.2010, ja kutse peale 09.03.2010, ilmus 22.03.2010, esitas arstitõendi ajavahemikule 22.02.-26.02.2010; 2) 07.04.2010, ilmus 08.04.2010. Sellega rikkus ta KarS § 75 lg 1 p 2 järgi ettenähtud kontrollnõuet.

B.H ei järgi talle koostatud üldkasuliku töö tegemise ajakavasid.

1) 09.12.2009 oli koostatud ajakava 64 tunni üldkasuliku töö tegemiseks

Tehnikaspordiühingus Energia. Tegi ära 41 tundi. 16. ja 17.01.2010, s.t. 16 tunni ulatuses üldkasuliku töö täitmata jätmisele ei ole mõjuvat põhjust. 2) 25.01.2010 oli koostatud ajakava 72 tunni üldkasuliku töö tegemiseks Tehnikaspordiühingus Energia. Tegi ära 30 tundi. Ainult ühel päeval töötas ajakavaga kindlaksmääratud kuupäeval. 16 tunni ulatuses oli üldkaulikule

tööle võtmisest keeldumine juhendaja poolt. 26 tunni ulatuses ei ole üldkasuliku töö

mittetäitmine põhjendatud. 3) 22.03.2010 oli koostatud ajakava 40 tunni üldkasuliku töö tegemiseks KÜ-s Gerassimovi 3.Tegi ära 13 tundi. B.H poolt esitatud põhjused üldkasuliku töö täitmata jätmise suhtes 26 tunni ulatuses ei ole tõendatud. 4) 14.04.2010 oli

koostatud ajakava 40 tunni üldkasuliku töö tegemiseks koolieelses lasteasutuses KIRSIKE. Tegi ära 8 tundi. Haiguse tõttu ei saanud teha üldkasulikku tööd 20.-26.04.2010, seda 20 tunni

ulatuses. 27.-28.04.2010, s.t. 8 tunni ulatuses juhendaja keeldus tema üldkasuliku töö jätkamisele võtmisest halva töökvaliteedi tõttu.19.04.2010 üldkasuliku töö täitmata jätmiseks

ei ole mõjuvat põhjust. 5) 14.04.2010 oli koostatud ajakava 52 tunni üldkasuliku töö tegemiseks KÜ-s Progress. Tegi ära 8 tundi. 20.-26.04.2010 oli haige. Alates 27.04.2010 pidi

jätkama üldkasuliku töö tegemist, kuid ei jätkanud. 6) 26.04.2010 oli koostatud ajakava 8 tunni üldkasuliku töö tegemiseks KÜ-s Kreenholmi 9 Plus. Ta ei asunud üldkasulikku tööd tegema. Seega, ta hoiab kõrvale üldkasuliku töö täitmisest.

25.01.2010 B.H selgitas, et 19. ja 20.12.2009 päeval ei olnud juhendajat üldkasuliku töö teostamise kohal, sellepärast ei saanud üldkasulikku tööd teha. Tegi nende päevade tunnid ära

12.-14.01.2010. Ajavahemikul 15.-22.01.2010 viibis Tallinnas töö suhtes. Sellepärast ei

3

saanud üldkasuliku tööd teha. 23.01.2010 ei olnud üldkasuliku töö juhendajat ja

telefoniühendus temaga katkes. 24.01.2010 lahkus üldkasuliku töö tegemise kohalt varem seetõttu, et pahtel vajas kuivamist ja ei saanud tööd jätkata. 22.03.2010 esitas perearsti tõendi

haigestumise kohta 22.02.-26.02.2010. Selgitas, et 01.03.-14.03.2010 oli Tallinnas meditsiinilistel uuringutel. Perearst saatis uuringutele. Narvas uuringutele minnes selgus, et ravikindlustus ei kehti ja Tallinnas oli uuringuid haiguskindlustuseta odavam läbida. Tõendit uuringutel viibimise tõendamiseks ei ole esitada. Miks ei teinud üldkasulikku tööd 26., 30. ja

31.01.2010, ei mäleta. 13. ja 14.02.2010 ei teinud üldkasulikku tööd seetõttu, et leppis

tööandjaga kokku teised kuupäevad. 08.04.2010 B.H seletas, et 23.03.2010 käis

Töötukassas ja seetõttu ei teinud üldkasulikku tööd. 30.03.2010 lahkus üldkasuliku töö

tegemiselt varem, et minna juhutööle. Seal vigastas kätt ja ei saanud enam töötada. Arstitõendit ei ole esitada. 07.04.2010 ei tulnud registreerimisele seetõttu, et ajas kuupäevad

segi. Miks ei ole alates 27.04.2010 läinud üldkasulikku tööd tegema, ei ole teada, sest 27.04.2010 vastas viimati telefonikõnele ja teatas, et ei leidnud Kreenholmi 6 maja üles, läheb

uuesti otsima. Peale seda ei ole kriminaalhooldajale helistanud ega kriminaalhooldaja telefonikõnedele vastanud.

Kriminaalhooldaja nendib, et B.H poolt üldkasuliku töö täitmine ja

kontrollnõuete järgimine on kulgenud väga probleemselt. B.H-le on koostatud ajakavad üldkasuliku töö tegemiseks, kuid ta ei ole nendest kinni pidanud. Seoses sellega tegi kriminaalhooldusametnik talle 08.04.2010 kirjaliku hoiatuse. B.H on näidanud end distsiplineerimatu inimesena. Kriminaalhooldajal on kujunenud arusaam, et ta ei suuda mõista kohustuste täitmise kohustuslikkust ja püüab erinevatel ettekäänetel üldkasuliku töö täitmisest

hoiduda. Ta on rääkinud käevigastusest, meditsiinilistel uuringutel käimisest, halvast enesetundest, kuid kõik see on spetsialistide poolt tõendamata. Terviseprobleemide olemasolu

on tema puhul tõendatud ainult 12 päeva ulatuses. Samuti on rääkinud Tööhõiveametis käimisest, kuid Tööhõiveamet töötab terve tööpäeva jooksul ja sinna minek ei takista 4 tunni üldkasuliku töö täitmist päevas. Ta on lahkunud üldkasulikult töölt omavoliliselt juhutööle ja ei ole üldkasulikule tööle tulnud teadmata põhjustel.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde.

Kriminaalhooldusalune B.H ei ole nõus sellega, et pöörata karistus täitmisele. Ta küsis, kas ei oleks võimalik asendada ÜKT rahalise karistusega.

Prokurör arvab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne B.H suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. On alused kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. B.H

rikkus kontrollnõudeid, mis olid talle KarS § 75 alusel määratud. Ta ei ilmunud korduvalt

registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta. Samuti ei töötanud B.H ära ÜKT tunde täies

ulatuses. Ta takistab kriminaalhoolduse teostamist. Seega tuleb kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande B.H suhtes rahuldada ning pöörata karistus täitmisele.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et

kriminaalhooldusametniku ettepanek B.H suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

4

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune B.H rikkus kohtu poolt määratud

kontrollnõudeid ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimistele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ilma mõjuva põhjuseta 22.02.2010.a, 09.03.2010.a, 07.04.2010.a, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p 2. Samuti B.H ei täitnud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täies ulatuses, tal on jäänud täitmata 76 ÜKT tundi. Kohus tuvastas, et mingeid erakorralisi asjaolusid ning kriminaalhooldusalusest mitte sõltuvaid asjaolusid ÜKT mitte tegemiseks ei esinenud. Seega on olemas alused vangistuse täitmise pööramiseks.

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, B.H seletusi rikkumiste kohta, leiab kohus, et B.H hoidus tahtlikult kõrvale käitumiskontrolli teostamisest ja üldkasuliku töö tegemisest. Kohus leiab, et kriminaalhoolduse edasi teostamine B.H suhtes ei ole otstarbekas. Seega

tuleb pöörata B.H-le Pärnu Maakohtu 29.10.2009.a kohtumäärusega nr 1-06- 15439 mõistetud asenduskaristus 176 ÜKT tundi, millest on erakorralise ettekande tegemiseni täitmata 76 tundi 1 kuu ja 38 päeva vangistusega.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3.

Mari-Liis Avikson Kohtunik