2-20-7505/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja J. S. ja kostja V. S.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: J. S. ja V. S. lepivad kokku, et poolte ühisvaraks olev korteriomand xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx) läheb kostja V. S.i ainuomandisse.
Legislator headnote
AI generated2-20-7505/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja J. S. ja kostja V. S.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt: J. S. ja V. S. lepivad kokku, et poolte ühisvaraks olev korteriomand xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx) läheb kostja V. S.i ainuomandisse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-20-7505
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Vanemkohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 21.oktoober 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7505 Tsiviilasi
J. S. hagi V. S.i vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J. S. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja: V. S. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Jana Kitter (Stabimer Õigusbüroo OÜ, e-post jana@stabimer.ee) Kohtuistungi toimumise aeg
20. oktoober 2020.a Kohtuistungil osalenud isikud Pooled ning kostja esindaja RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja J. S. ja kostja V. S.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevalt:
1.1. J. S. ja V. S. lepivad kokku, et poolte ühisvaraks olev korteriomand xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx) läheb kostja V. S.i ainuomandisse.
1.2. xxx korteriomandiga seotud AS SEB Pank 15.09.2011.a laenulepingu alusel võetud laen jääb ainuisikuliselt kostja V. S.i kanda.
1.3. V. S. maksab J. S.le omandikaotuse eest hüvitise 15 000 eurot hiljemalt 20.11.2020.a.
1.4. J. S. annab nõusoleku korteriomandi xxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxx) omanikukande muutmiseks kinnistusregistris V. S.i kasuks.
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-7505 seoses kompromissi kinnitamisega.
3. Toimetada määrus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
2-20-7505
1. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2. Tagastada määruse jõustumisel hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ning kanda see hageja arvelduskontole. Edasikaebamise kord Käesolev määrus edasikaebamisele ei kuulu. Määrus jõustub selle kättetoimetamisest pooltele. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on J. S. hagi V. S.i vastu ühisvara jagamise nõudes. 20.10.2020.a kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled on loobunud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st
1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 334 lg 1 teise lause kohaselt kohtuistungil esitatud avaldused, taotlused, seisukohad ja vastuväited protokollitakse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 näeb ette, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot ning kannab selle hageja arvelduskontole. Kohus välistab poolte soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse esitamise õiguse (TsMS § 661 lg 4).
2-20-7505
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel
kohtunik