1-07-2151/30 · 1-07-2151/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2010. a, Tartus Kriminaalasja number 1-07-2151 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus Kriminaalasi

Süüdimõistetu D.R-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu D.R isikukood: xxx viibimiskoht: xxx sooviks asuda elama xxx Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Vello Luik Tõlk Anna Jänes RESOLUTSIOON

1. Vabastada D.R Harju Maakohtu 18.05.2007. a otsusega mõistetud karistuse – 4 (nelja) aasta 4 (nelja) kuu 21 (kahekümne ühe) päeva pikkuse vangistuse - kandmisest tingimisi enne tähtaega.

2. KarS § 76 lg 4 alusel määrata D.R-ile katseaeg kuni 08.10.2011. a.

3. Kohustada D.R-i katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx;

• kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

2

4. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 alusel määrata D.R-ile katseajaks järgmised kohustused:

• mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

• asuda tööle või võtta end arvele töötuna hiljemalt 2 nädala jooksul vabanemisest;

• mitte suhelda ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata kriminaalkorras karistatud isikutega;

• pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajaduse alluda ravile.

5. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata D.R-i katseaega arvestama alates

käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

6. Määrus D.R-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata

täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

7. Välja mõista D.R-ilt menetluskuluna riigituludesse 300.-

(kolmsada)

krooni kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi,

kriminaalasja nr … , menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Vabastada süüdimõistetu D.R karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Harju Maakohtu 18.05.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-2151 tunnistati D.R süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 263 p 1,4, KarS § 201 lg 2 p 1, KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, raskeima

karistuse suurendamise teel, 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud

karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust 18.02.2004.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (so. 3 aastat ja 21 päeva) ning lõplikuks karistuseks loeti 4 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 18.05.2007.a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.05.2007. a ja lõppeb 08.10.2011. a.

D.R on varem kriminaalkorras karistatud:

1. 14.09.2000. a Pärnu Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 1 järgi tingimisi

vabadusekaotusega 1 aasta katseajaga 1 aasta;

2. 18.02.2004. a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 141’1 lg 2 p 2, KarS § 200 lg 2 p 4, 7,

§ 209 lg 2 p 4, 7 järgi tingimisi vabadusekaotusega 3 aastat 9 kuud katseajaga 3 aastat;

3

D.R esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Kriminaalhooldaja leiab, et D.R-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

Tal on olemas kindel elukoht, võimalus asuda tööle ning vanemate moraalne ja materiaalne toetus.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu D.R avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja leidis, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Prokurör asus kohtuistungil seisukohale, et ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.

Kohtuniku seisukoht

D.R kannab karistust avaliku korra vastase ja varavastaste kuritegude toimepanemise

eest, muuhulgas I astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku mõistetud karistusest. Käesolevaks ajaks on D.R temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku ära kandnud.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangistuse kandmise ajal on D.R-i karistatud distsiplinaarkorras viimati 21.01.2009. a noomitusega allumatuse eest ja käesolevaks ajaks on nimetatud karistus aegunud. On positiivne, et D.R on järginud vangla korda.

D.R-i on kriminaalkorras varem karistatud kahel korral. Talle on kahel korral määratud katseaeg, teisel katseajal ei järginud ta kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. D.R

kannab karistust vanglas teist korda, mis näitab, et vabadusekaotus ei ole D.R-ile

preventiivset mõju avaldanud. Seega risk, et D.R võib vabaduses jälle kuriteo toime panna, on suur. Samas on D.R vabanemiseks seatud realistlikud positiivsed eesmärgid

ja Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.R avameelne oma varasema käitumise

analüüsimisel ja oskab kirjeldada asjaolusid, mis on viinud kuritegudeni ja kirjeldada adekvaatsemaid viise probleemide lahendamiseks.

D.R on olemas kehtivad dokumendid, kindel elukoht, vanemate toetus ja ta on läbinud sotsiaalprogramme kinnipidamise ajal. Samas on uue kuriteo toimepanemise risk olemas seoses

kinnipeetava sõltuvusprobleemidega. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga selles, et

D.R-i kontrollile allutamine võib vähendada ohtu uue kuriteo sooritamise riski. Kriminaalhooldus võimaldaks tal paremini resotsialiseeruda, mis on kasulik nii ühiskonnale kui ka D.R-ile endale.

Kohus leiab, et D.R-i ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kriminaalhooldusel määratud kontrollnõuete ja kohustuste järgimine aitaks temal uutest kuritegudest hoiduda. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid üldiselt.

4 D.R-i karistusaeg lõpeb 08.10.2011. a. Seega vastavalt KarS §-le 76 lg 4 tuleb katseaeg

määrata kuni 08.10.2011. a. Katseaega tuleb KarS § 78 lg 2 järgi arvestada määruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada KarS § 75 lg 2 p-st 2 tulenev kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, KarS § 75 lg 2 p-st 4 tulenev kohustus

otsida endale töökoht või võtta end töötuna arvele ja KarS § 75 lg 2 p-st 5 tulenev kohustus minna psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel alluda ravile. Samuti peab kohsu põhjendatuks KarS

§ 75 lg 2 p 7 alusel piirata isiku õigust suhelda kriminaalhooldusametniku eelneva loata kriminaalkorras karistatud isikutega.

Rutt Teeveer Kohtunik