3-20-1715/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1715

Haldusasi

XX kaebus Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku

kirjaliku hoiatuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Margo Põbo

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.09.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus menetlusse.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 15.09.2020 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

4. Muuta Tallinna Halduskohtu 15.09.2020 määruse resolutsiooni punkti 2 ja

sõnastada see järgmiselt: „2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.“

Muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi.

5. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.09.2020 määruse resolutsiooni punkt 3

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 15 euro tagastamise osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada

määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas

ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3 ning § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (kaebaja) tunnistati Harju Maakohtu 21.08.2019 otsusega nr 1-19-5184 süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p-de 2, 4 ja 5 järgi ning teda karistati viieaastase

vangistusega. Maakohus jättis vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et kaebaja ei pane

viie aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-de 1–

6 ja KarS § 75 lg 2 p 7 alusel pandud kontrollinõudeid ja kohustusi. Lisakohustusena määras

3-20-1715

2(3)

maakohus kaebajale kohustuse mitte suhelda kaassüüdistavate ja teiste kriminaalkorras süüdi

mõistetud isikutega (v.a lähisugulased ja hõimlased).

2. Kaebaja esitas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale 26.06.2020 avalduse, et saada

luba sõita üheks päevaks tööreisile Saksamaale.

3. Tallinna Vangla kriminaalhooldusametnik jättis kaebaja taotluse 17.07.2020 vastusega nr 8-

8/20/833-9 rahuldamata, sest nii lühike katseaeg ei võimalda hinnata isiku motivatsiooni

loobuda kuritegelikust käitumisest. Otsuse kohaselt rikkus kaebaja ka talle Harju Maakohtu

21.08.2019 otsusega käitumiskontrolli ajaks pandud lisakohustust mitte suhelda otsuses

märgitud isikutega. Sel põhjusel tehti kaebajale 13.08.2020 kirjalik hoiatus KarS § 74 lg 4, §

69 lg 6, § 871 lg 4 ja § 76 lg 7 alusel.

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule 14.09.2020 kaebuse Tallinna Vangla kriminaalhooldaja

13.08.2020 kirjaliku hoiatuse tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus

peatada kirjaliku hoiatuse kehtivus kohtumenetluse ajaks.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 15.09.2020 määrusega kaebuse läbivaatamatult HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata

(resolutsiooni p 2) ning tagastas tasutud riigilõivu 30 eurot (resolutsiooni p 3).

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus

ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Praegu ongi vaidluse lahendamiseks

ette nähtud teistsugune menetluskord. Riigikohus märkis 20.06.2018 määruses nr 3-17-2024,

et KarS § 74 lg 4 alusel tehtud hoiatus on antud kriminaalhoolduse ülesande täitmisel. Ühe

kriminaalhoolduse teostamisel tekkinud üksikküsimuse lahendamine halduskohtus põhjusel, et

tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, ei ole otstarbekas. Tegemist on kriminaalmenetluses

tehtud jõustunud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 431 mõistes. Jõustunud kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab

KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgides maakohus (p 9 ja seal viidatud kohtupraktika).

Kuna kaebus tagastatakse, jääb esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Riigilõiv

tagastatakse HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub 30.09.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.09.2020 määruse

resolutsioonid p-d 1 ja 2 ning edastada kaebus HKMS § 68 lg 3 alusel läbivaatamiseks Harju

Maakohtule.

Halduskohus on rikkunud menetlusnorme. Pärast seda, kui halduskohus tuvastas, et asja

lahendamine ei kuulu tema pädevusse, oleks ta pidanud kaebuse HKMS § 68 lg 3 alusel

edastama õigele kohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse saab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda määruskaebusele vastustaja seisukohta.

8. Halduskohus leidis õigesti, et kaebuse menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses.

Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2), selgitades vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.

9. Kui halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu,

selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal asja lahendamiseks

3-20-1715

3(3)

võimalik pöörduda. Vaidluse edastamine on ette nähtud juhul, kui tsiviil-, kriminaal- või

väärteoasju lahendav kohus on eelnevalt leidnud, et asja lahendamine ei kuulu tema pädevusse,

kuid seda Riigikohtu erikogule, mitte pädevale kohtule (HKMS § 121 lg 3). Seega on kaebuse

tagastamise korral kohtul üksnes selgitamiskohustus, mida halduskohus on praeguses asjas

täitnud, ning kaebajal tuleb ise otsustada, kas ta soovib pöörduda õige kohtu poole või mitte (vt

ka Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2017 määrus nr 3-17-1445, p-d 8–9). Kohtute infosüsteemi

andmetel on kaebaja pöördunud kirjalikust hoiatusest vabanemiseks maakohtusse, kuid tema

kaebus on jäänud 01.10.2020 määrusega nr 1-19-5184 rahuldamata.

10. HKMS § 68 lg 3 järgne avalduse edasisaatmine on võimalik juhul, kui pädevuse üle puudub

vaidlus ning edastamist ei tule lahendada määrusega. See hõlmab olukordi, kus isik on

tehniliselt eksinud menetluses olevas kohtuasjas avalduse või ka uue kaebuse adresseerimisega.

Kui avalduse saanud kohtule on selle sisu ja eesmärke arvestades äratuntav (sh vajaduse korral

avaldaja tahet tõlgendades ja temalt selle kohta täpsustuste küsimise põhjal), et see on üksnes

ekslikult esitatud lahendamiseks ebaõigele kohtule, tuleb kohtul saata avaldus edasi õigele

kohtule. Kui avaldusest nähtuvalt on isik soovinud avalduse lahendamist just selle kohtu poolt,

kellele avaldus on esitatud, kuid kohtu hinnangul ei allu avalduse lahendamine temale või ei

ole see tema pädevuses, siis tuleb asja kohtualluvuse järgi üleandmine või kaebuse tagastamine

lahendada määrusega vastavalt HKMS §-le 10 või § 121 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 04.09.2018 määrus nr 3-18-1510, p 6; 28.09.2018 määrus nr 3-18-1733, p 9;

27.05.2019 määrus nr 3-19-753, p 8). Praegusel juhul ongi tegemist viimati kirjeldatud

olukorraga. Kaebaja soovis vaidluse lahendamist halduskohtus: kaebus on adresseeritud

halduskohtule, kaebaja pidas vaidlustatud kirjalikku hoiatust haldusaktiks, osutades ka

haldusmenetluse seaduses haldusaktile kehtestatud nõuete rikkumisele. Seega tuli pädevuse

küsimus otsustada määrusega.

11. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest tagastas kaebuse. Kuna

määrus polnud kaebuse tagastamise osas jõustunud, ei saanud esialgse õiguskaitse taotlust jätta

läbi vaatamata, vaid see tuli lahendada (vrd Riigikohtu 17.05.2017 määrus nr 3-3-1-88-16, p

15; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2017 määrus nr 3-17-1909, p 17; 19.04.2017 määrus nr 3-

17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Esialgse õiguskaitse taotluse võib jätta

läbi vaatamata juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus langeb ära esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel ajal, nt kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks (HKMS § 249 lg 3 ls

2). Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Esialgse

õiguskaitse kohaldamine kaebuse tagamiseks, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu

pädevusse, ei ole põhjendatud. Seda eriti praeguses olukorras, kus kaebaja on juba pöördunud

13.08.2020 hoiatuse vaidlustamiseks pädeva kohtu poole. Esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmise korral ei ole selle taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks alust,

mistõttu tuleb halduskohtu määrus ka 15 euro suuruse riigilõivu tagastamise osas tühistada.

12. Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus muudab

halduskohtu 15.09.2020 määruse resolutsiooni p-i 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata jätmise asemel rahuldamata, ja tühistab resolutsiooni p-i 3 esialgse õiguskaitse

taotluse eest tasutud riigilõivu tagastamist puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb halduskohtu

15.09.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)