1-10-3475/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2010. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-3475 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi J.J-i (J.J) süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokurör Raul Heido Süüdistatav J.J

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX XXXX X – X, Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalmenetluses ja väärteomenetluses karistamata, Tõkend: 28.08.2009 kell 16.30 kinni peetud kahtlustatavana, vabastatud 30.08.2009.a kell 14.15; 30.08.2009.a-l kohaldatud elukohast lahkumise keeld Seaduslik esindaja Riina J.J Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Karl Saavo

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.J KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 4 kuud (neli) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.-30. augustini 2010. a, so 3 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista J.J-ile (kolm) 3 kuud ja 27 ) päeva vangistust. (kolm) (kakskümmend seitse KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et käesoleva otsusega mõistetud vangistus jäetakse tingimisi

kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.J ei pane 1 ) aasta 6 (ühe

(kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

2

Käitumiskontrolli ajal on J.J kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata J.J-ile kohustus jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks.

Määrata J.J katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsusejõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja J.J-ilt,

temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Riina J.J-ilt menetluskuluna 4 000.- krooni sundraha. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi (neli tuhat) kanda.

Süüdimõistetul või tema seaduslikul esindajal tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank

nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et J.J ja tema seaduslikul esindajal Riina

J.J on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 ( aasta jooksul alates ühe) kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: J.J-i süüdistatakse selles, et tema 27.08.2009 kella 20-21 vahel Tartu maakonnas Tartu vallas XXX maja nr XX juures asuvas puust onnis näpistas 9-aastast X.X. rinna piirkonnast ja surus

3 talle puust tokki päraku piirkonda tekitades kannatanule füüsilist valu ja nahamarrastuse rindkere eespinnal ja valulikkuse paremal rindkerepoolel. Sellega pani J.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Asitõendid: puuduvad. Menetluskulud:

• kohtueelses menetluses kahtlustatava J.J-i kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo kaitsjatasu 420+420 krooni; vandeadvokaat Karl Saavo kaitsjatasu kokkuleppemenetluses läbirääkimistel 840 krooni;

• Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarstliku lihtekspertiisi maksumus 1840 krooni;

• ambulatoorse kohtupsühhiaatriliskohtuseksuoloogilise kompleksekspertiisi maksumus 9000 krooni. Karistuse liik ja määr KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav J.J-ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.-30.08.2009, so 3 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui J.J 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu

pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 4 järgi on J.J kohustus jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad,

leiab, et J.J , tema kaitsja, seadusliku esindaja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et J.J on

sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.J süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks kohtul välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peaks kohus välja mõistma KrMS § 175

4

lg 1 p 4 alusel kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et J.J on alaealine ja tal puudub iseseisev sissetulek, samuti on tema vanemate igakuine

sissetulek äärmiselt väike, siis on põhjendatud jä

tta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda

KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik