3-19-1553/43 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1553

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27. juuni

2019. a ehitusloa nr 1912271/16202 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari 2020. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – Veerenni 55 OÜ, esindaja v.adv Indrek

Veso

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX apellatsioonkaebuse lisad 3 ja 5 (dtl 621; dtl 625) haldusasja nr 3-19-1553

materjalide juurde.

2. Jätta XX apellatsioonkaebuse lisad 1, 2, 4 ja 6 (dtl 616–620; dtl 622–624) haldusasja

nr 3-19-1553 materjalide juurde võtmata.

3. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15. jaanuari

2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1553 muutmata.

4. Mõista Veerenni 55 OÜ (registrikood 11559466) apellatsiooniastme menetluskulude

katteks

XX-lt

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

välja

(üheksasada

kaheksakümmend) eurot.

5. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. novembril 2020

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

3-19-1553

2(10)

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsus kehtestas 07.08.2013 korraldusega nr 1061-k Veerenni tn 55 //

Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneeringu (DP), millega moodustati elamumaa sihtotstarbega

Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistust üks ärimaa sihtotstarbega krunt, millele määrati

ehitusõigus ühe kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks (hoonealune

pind kuni 500 m2, hoone suurim lubatud kõrgus kuni 15 m, naaberkruntide Veerenni tn 55a ja

Viadukti tn 12 pool kuni 12 m), ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunt Veerenni tn ja

Viadukti tn ristmiku rekonstrueerimiseks, samuti määrati kruntide kasutamise tingimused.

2. Veerenni 55 OÜ 06.06.2019 taotluse alusel väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet

(TLPA) 27.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16202, millega lubati mh püstitada Veerenni tn 55

// Viadukti tn 10 kinnistule (registriosa nr 1609101; katastritunnus 78401:101:3893; pindala

1506 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) üks 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone

(kasutamise otstarve „Muu teenindushoone“, ehitisealune pind 477,5 m2, kõrgus kuni 14,5 m).

3. XX (Viadukti tn 12 kinnistu omanik) esitas Tallinna Halduskohtule 14.08.2019 kaebuse

TLPA 27.06.2019 ehitusloa nr 1912271/16202 tühistamiseks. Naaberkinnistule kuni 4

maapealse korrusega ärihoone ehitamine riivab kaebaja omandiõigust ja ehitisega kaasnevat

püsivat negatiivset mõju ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ehitusloaga on

antud ehitusõigus DP-s ettenähtust 444,2 m2 võrra suurema brutopinnaga hoone ehitamiseks

ning püstitatav ärihoone ei arvesta piirkonnas väljakujunenud ehituslaadi ega sobi piirkonna

miljöösse. Kuni 15 m kõrge hoone, mis asub krundi piirist 14 m kaugusel, varjab oluliselt

kaebaja kinnistule langevat päikesevalgust. Liiklusvoo oluline suurenemine muudab naabrite

elu ohtlikumaks. Ärihoone suurust (brutopind 1700 m2) arvestades peaks selle juures olema 42

parkimiskohta, kuid kavandatakse üksnes 17 parkimiskohta, mis on ebapiisav ja toob kaasa

olukorra, kus autod hakkavad parkima Viadukti tn 12 kinnistu esisel haljasalal ja väravate ees.

Ehitusluba ei vasta hoone lubatud korruselisuse osas DP-le. Veerenni tn 55 kinnistu maapinda

on oluliselt tõstetud ja seeläbi on täielikult kadunud kaebaja privaatsus. Kaebajal on kahtlus, et

ärihoone asemel ehitatakse kortermaja, sest korruste plaanide kohaselt on igal äripinnal oma

WC ja dušš ning võimalus ehitada välja kööginurk. Seega on ruumide kasutusotstarve lihtsasti

muudetav eluruumideks. Kaebaja privaatsust riivavad nii hoone mahu ületamine kui ka suur

külastajate arv. Hoone ehitusprojektis on nähtud ette matistatud klaasi kasutamine kuni 1,6 m

kõrguseni põrandast ja haljastuse projektis 4 m laiune haljasriba, kuid neid asjaolusid ei ole

ehitusloas märgitud.

3-19-1553

3(10)

4. Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus see jätta rahuldamata.

Kaebaja privaatsuse tagamiseks on DP-s ja ehitusprojektis nähtud ette konkreetsed meetmed.

DP kohaselt ei tohi hoone projekteerimisel kavandada rõdusid ega aknaid otsevaatega Viadukti

tn 12 sisehoovi suunas ning Viadukti tn 12 poolsed aknad peavad olema pööratud fassaadi

suhtes nurga alla (üles või kõrvale) või paiknema põrandast minimaalselt 1,6 m kõrgusel või

tuleb kasutada matistatud klaasi. Ehitusprojekti kohaselt ei paikne kaebaja kinnistu sisehoovi

suunas rõdusid, aknad on põrandast 1 m kõrgusel ning kuni 1,6 m kõrguseni on kasutatud

matistatud klaasi. Veerenni tn 55 ärihoone parkimine on lahendatud oma kinnistul. Ehitusloa

alusel saab püstitada vaid ärihoone, mitte korterelamut. Ehitusloas ei dubleerita ehitusprojekti,

sest ehitada tuleb igal juhul ehitusprojekti kohaselt (vt ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 1).

5. Tallinna Halduskohus jättis 15.01.2020 otsusega XX kaebuse rahuldamata, jättis

kaebaja ja vastustaja menetluskulud nende endi kanda ning mõistis kaebajalt Veerenni 55 OÜ

kasuks välja menetluskulud 840 eurot.

Vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Naaberkinnistul ehitamisega võib kahtlemata

kaasneda kaebaja jaoks negatiivseid mõjusid, kuid see ei anna õigust keelata kehtiva DP

realiseerimist. Ehitusluba ei ole DP-ga vastuolus. Projekteeritud kõrguse ja mahuga ärihoone

püstitamise konkreetsesse asukohta näeb ette juba kehtiv DP, mida ei saa ehitusloa menetluses

enam vaidlustada. Samuti ei saa ehitusloa menetluses tõstatada küsimusi, mille kohta oli

võimalik avaldada arvamust DP menetluses. Esteetiline küsimus, kas arhitektuurne lahendus

on ilmetu või mitte, pole õigusliku vaidluse objektiks. DP-s on määratud üksnes maapealne

suletud brutopind ning alles majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „Ehitise

tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ (määrus nr 84) § 20 lg 5 kohustas

arvestama suletud brutopinna sisse ka maa-aluste korruste pinna. Maa-aluse korruse suurus ei

saa ka mõjutada kaebaja väidetavalt kaitstavaid õigusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019

määrus, p 22).

Kaebaja väide päikesevalguse varjutamisest on tõendamata ning insolatsiooninõuded (EVS

894:2008) ei kehti krundile, vaid elu- ja bürooruumidele. Krundile langeva varju vältimine või

vähendamine võib olla käsitatav planeerimismenetluses kaalumist nõudva naabri huvina, kuid

kui planeering lubab ehitada 15 m kõrguse hoone, siis ei saa naaber nõuda madalama ehitise

püstitamist, kui päikesevalguse kestus tema eluruumides vastab nõuetele ega vähene oluliselt.

Seega hinnatakse insolatsioonitingimuste muutust juba DP menetluses. Planeeringumenetluses

2010. a-l koostatud insolatsioonianalüüs lähtus seejuures lahendusest, kus planeeritava hoone

kaugus kaebaja kinnistu piirist oli väiksem ja hoone kõrgus suurem. Eskiisprojektile 2018. a-l

koostatud insolatsioonianalüüs ei toeta kaebaja väidet insolatsiooninõuete rikkumisest, vaid

selle lõppjärelduse kohaselt on insolatsiooniolukord ligi neljakordse varuga piisav.

Parkimiskohtade arv krundil ületab pisut nõutavat miinimumi ja ette on nähtud ka 40-kohaline

jalgrattaparkla. Ehitusaegne foto haljasala servas olevast rehvijäljest ei tõenda parkimiskohtade

ebapiisavust. Naabruses paiknevaid eramuid arvestades on püstitatava ärihoone osad erineva

kõrgusega (s.o liigendatud). Viadukti tn 12 (kaebaja elamu) suunas puuduvad hoonel rõdud ja

otsevaatega aknad, kasutatakse matistatud klaasi. Ärihoone asub Viadukti tn 12 elamust enam

kui 24 m kaugusel ning parklat eraldab elamust haljastusriba. Seega ei saa väita, et projekti

koostamisel poleks kaebaja huvidega üldse arvestatud. Kaebaja esitatud fotodelt ei nähtu DP-

ga vastuolus olevat maapinna kõrguse tõstmist. Ehitusprojekt ja ehitusluba ei kinnita kaebaja

kahtlust, et ärihoonesse võidakse kavandada hoopis kortereid. Sellist järeldust ei saa teha üksnes

WC ja dušivõimaluse olemasolust. Väiketöökodasid (nt juuksur, kingsepp) sisaldav ärihoone

ei ole käsitatav tööstushoonena ning ehitise kasutamise otstarbeks on projekti kohaselt „muu

teenindushoone“ (kood 12339). Projekti seletuskirjast ei nähtu hoonest tingitud mürahäiringute

3-19-1553

4(10)

tekkimist. Liiklusmüra käsitleti DP menetluses ja ehitusloast tingituna see ei suurene. Kaebaja

on olnud ehitusloa menetlusest teadlik ning sai esitada selle raames omapoolsed vastuväited,

millele vastustaja on ka vastanud. Viivitus 28.02.2019 arvamusele vastamisel ei raskendanud

kaebajal kohtusse pöördumist, sest ehitusloa vaidlustamise tähtaeg hakkas kulgema 16.07.2019

vastuskirjast, millega ühtlasi teavitati kaebajat ehitusloa väljastamisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub 14.02.2020 apellatsioonkaebuses (täiendatud 06.03.2020 ja 08.10.2020)

halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Apellant

jääb varasemalt esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Ehitusprojekt ja ehitusluba ei vasta

planeeringule. Nii DP seletuskirja kui ka põhijoonise kohaselt on hoone maksimaalne lubatud

brutopind 1700 m2. Ehitusluba võimaldab püstitada sellest oluliselt suurema mahuga hoone,

millega on rikutud kaebaja õigusi. DP-st ei nähtu, et mõeldud oleks ainult maapealse osa

brutopinda. Ebaõige on ka väide, et enne 2014. aastat kehtestatud planeeringutel ei näidatud

hoone maa-alust mahtu (nt Veerenni tn 55 DP-ga samal ajal algatatud ja kehtestatud Veerenni

tn 36 DP-st nähtuvalt on hoonete maa-aluse osa korruste arv ja brutopind detailselt ette nähtud).

Halduskohus on otsuses tuginenud DP seletuskirja p-le 5, mida ei ole olemas. Kaebaja ei ole

vaidlustanud detailplaneeringut ega ka 4-korruselise hoone ehitamist, mille soklikorrusel asub

parkla, vaid asjaolu, et ehitusloaga on lubatud püstitada DP-s määratust oluliselt suurema

negatiivse mõjuga hoone ja eiratud DP-s kaebaja kaitseks sätestatud lisatingimusi. Viadukti tn

12 kinnistu omaniku tervise ja privaatsuse kaitseks sätestatud lisanõudeid ei ole fikseeritud

ehitusloas ega kinnistusraamatus. Halduskohus on seda täielikult ignoreerinud ja eiranud lisaks

kaebaja väidet, et DP-s ettenähtust suurema ärihoonega kaasneb suurem negatiivne mõju.

Seejuures ehitatakse lisakorrus siiski maa peale, mitte maa alla, sest parkimine soklikorrusel on

nähtud ette juba planeeringuga Korruste arvust olenemata on hoone lubatud suurim suletud

brutopind 1700 m2. Tõele ei vasta väide, et 2010. a planeeringulahendusega võrreldes asub

hoone kaebaja kinnistu piirist kaugemal ja on madalam, sest 2010. a joonisega võrreldes on

hoone viimase korruse pind hoopis oluliselt suurenenud. Halduskohus ei arvestanud ka kaebaja

pakutud kompromissettepanekuga, et kaebaja loobub hoone mahu vaidlustamisest, kui

tagatakse tema privaatsus. Kolmas isik ei ole olnud valmis olukorda rahumeelselt lahendama.

DP põhijoonisest ja ehitusprojekti hoone lõikest ilmneb, et esialgse olukorraga võrreldes on

maapinda Viadukti tn 12 pool tõstetud 1 m võrra. Privaatsuse taastamiseks on võimalik taastada

maapinna varasem kõrgus või istutada parkla serva hekk 4 m kaugusele Viadukti tn 12 kinnistu

piirist. Lahenduseks ei ole 2,5 m kõrge aed ja tihe hekk. Esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmise tõttu on Veerenni tn 55 ärihoone valmis ehitatud ja jagatud 47 korteriomaniks (millest

suur osa on juba võõrandatud) ning seejuures on Viadukti tn 12 hoone poolsele fassaadile

paigaldatud 17 kirkast klaasist täielikult avanevat akent otsevaatega Viadukti tn 12 kinnistule

(lisaks on hoone katusele projekteeritud rõdu) ja parkimiskohtade kaugus Viadukti tn 12

kinnistu piirist on väiksem kui 4 m. Seetõttu tuleb kaebaja privaatsuse kindlustamiseks seada

Veerenni tn 55 korteriomandite igakordsetele omanikele hoidumisservituut Viadukti tn 12

kinnistu kasuks. Servituudi sõnastus tugineks DP-s sätestatud lisatingimustele. Kuigi vastustaja

on leidnud, et parkimise küsimus laheneb pärast ehitustegevuse lõppu ja arendaja on lubanud

paigaldada akende ette kile, ei asenda see mattklaasi ja kaebajal ei ole põhjust uskuda olukorra

paranemist (sh on kile võimalik hiljem lihtsasti eemaldada). Moodustatud 47-st korteriomandist

on 14 parkimiskohad, mis ei ole järelikult hoone klientide ühiskasutuses. Seega tekib hoone

kasutusse võtmisel tõenäoliselt vajadus parkida Viadukti tn 12 kinnistut reostuse eest kaitsval

haljastusribal. Kuna kinnistusraamatus ei kajastu Viadukti tn 12 kinnistu omanike kaitseks

seatud lisatingimused, küll aga on tagatud Tallinna linna, Eesti Energia AS-i ja Veerenni tn 55a

3-19-1553

5(10)

õigused, siis on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Korteriomandite omanikele on täitmiseks

kohustuslikud üksnes kinnistusraamatusse kantud piirangud, mistõttu ei ole Viadukti tn 12

kinnistu omanike õigused hetkel reaalselt kaitstud. DP-s kokku lepitu peab jõudma ka uute

omanikeni. Sundventilatsiooni väljapuhe soklikorruse parklast, töökodadest ja kontoritest on

otse Viadukti tn 12 kinnistu suunas ning elamule lähemal kui 50 m, mis ei vasta DP-le.

7. Tallinna linn vaidleb 13.04.2020 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub see

jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milliste

normide vastu on halduskohus eksinud või milliseid tõendeid on kohus hinnanud ebaõigesti.

Apellant ei ole selgitanud, millisest õigusnormist või haldusaktist tuleneb temale õigus nõuda

servituutide seadmist. Mitmed apellandi väited on vastuolulised ja kohati arusaamatud. Kohus

leidis õigesti, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ja kaebaja ei saa keelata kehtiva DP

realiseerimist. DP põhijoonisel on korruste arvuks märgitud „-1/4“, milles „-1“ tähistab maa-

alust korrust ja „4“ maapealseid korruseid. Ehitusprojekti kohaselt on hoone maapealses mahus

osaliselt 3 korrust ja osaliselt 4 korrust. Seega vastab ehitusprojekt detailplaneeringule. Õige on

halduskohtu selgitus, et enne määrust nr 84 kehtestatud DP-des võivad olla toodud üksnes

maapealse suletud brutopinna suurus, millele ei ole liidetud maa-alust teenindavat pinda, sest

varasem majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu“ (määrus nr 69) suletud brutopinna esitamist ei nõudnud. Asjaolu, et DP-s on

märgitud üksnes maapealne suletud brutopind, nähtub DP-s esitatud krundi hoonestustiheduse

arvutusest. Seda on vastustaja oma 16.07.2019 kirjas nr 4-3/1523-23 kaebajale ka selgitanud.

Insolatsiooni ja parkimisega seotut on halduskohus otsuses asjakohaselt käsitlenud. Ärihoone

osad on naabruses paiknevaid eramuid arvestades erineva kõrgusega ehk liigendatud. Viadukti

tn 12 kinnistu suunas puuduvad rõdud ja otsevaatega aknad (kasutatakse matistatud klaasi).

Ärihoone paikneb Viadukti tn 12 elamust enam kui 24 m kaugusel ja parklat eraldab elamust

haljastusriba. Puudub alus väita, et ehitusprojekti koostamisel ei oleks arvestatud kaebaja huve.

Väide maapinna kõrguse tõstmisest on tõendamata. Kaebaja on olnud ehitusloa menetlusse

kaasatud ja saanud vastustajalt asjakohast tagasisidet. Kuigi apellatsioonkaebuses on viidatud

juba kasutusloa andmisele, ei ole Veerenni tn 55 kinnistu osas seni kasutusloa taotlust esitatud.

8. Veerenni 55 OÜ palub 13.04.2020 seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Asjaolu, et kehtestatud DP näeb Veerenni tn 55 kinnistule ette

ehitusõiguse ühe kuni 4 maapealse ja ühe maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks, on selgelt

välja toodud Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korralduses nr 1061-k. Seega ei ole määrav,

et DP-s ei ole eraldi käsitletud maapealset ja maa-alust brutopinda. Kõik kaebaja vastuväited

ehitusloale lähtuvad tegelikult DP-st, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Kuna varasemalt ei

liidetud maa-alust teenindavat pinda maapealsele suletud brutopinnale, siis ei ole seda DP-s ka

arvestatud. Enne 01.10.2014 õigusaktid suletud brutopinda ei defineerinud. Maa-aluse korruse

lisamine ei riku kuidagi DP-s ettenähtut ega kaebaja õigusi. Asjaolu, et kaebaja mõistis ka ise

parkla rajamist maa-alusele korrusele, nähtub tema 12.08.2018 taotlusest vastustajale. Seda, et

1700 m2 brutopind käib ainult maapealse osa kohta, kinnitab ka DP seletuskirja p-s 1.5.1 toodud

hoonestustiheduse arvestus. Väide Veerenni tn 55 kinnistu maapinna tõstmisest on tõendamata

ning tegelikkuses ei ole maapinda tõstetud. Kaebaja privaatsuse tagamiseks näevad DP ja

ehitusprojekt ette konkreetsed meetmed, mida kolmas isik on järginud. Hoidumisservituutide

seadmise nõuet ei saa halduskohtumenetluses üldse esitada. Hoone püstitamise aluseks on

kinnitatud ehitusprojekt, milles ei ole nähtud ette rõdusid Viadukti tn 12 kinnistu sisehoovi

suunas ja akendel kasutatakse kuni 1,6 m kõrguseni matistatud klaasi. Põhjendamatu on kaebaja

hirm, et korteriomandite uued omanikud võivad matistatud klaasid välja vahetada. Kaebaja

privaatsus väheneb naaberkinnistule kõrgema hoone ehitamise tõttu paratamatult. Kui muutuv

linnakeskkond ei ole kaebajale vastuvõetav, on tal alati võimalik siit ära kolida.

3-19-1553

6(10)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus lahendab esmalt taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks (I),

seejärel analüüsib XX apellatsioonkaebuse väiteid (II) ning viimasena esitab kokkuvõtte ja

menetluskulude jaotuse (III).

I

Täiendavate tõendite juurdevõtmine

10. Apellatsioonkaebusele on uute tõenditena lisatud järgmised dokumendid:

–

OÜ Denton Holding 13.07.2006 taotlus Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 detailplaneeringu

algatamiseks (dtl 618–619);

–

Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 detailplaneeringu 21.06.2011 avaliku arutelu protokoll

(dtl 620);

–

Viadukti tn 12 hoovist tehtud foto Veerenni tn 55 kinnistul asuvatest inimestest (dtl 621);

–

kinnistusraamatu väljavõte, millest nähtuvad Veerenni tn 55 katastriüksusel moodustatud

korteriomandid (registriosad nr 16415650 – 16420150) (dtl 622–624);

–

foto Veerenni tn 55 kinnistule püstitatud ärihoone Viadukti tn 12 kinnistu poolsest

fassaadist (dtl 625);

–

Tallinna linna ja Veerenni 55 OÜ vahel 30.03.2012 sõlmitud leping nr 3-7/53 (dtl 616–

617).

11. HKMS § 198 lg 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata

asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui halduskohus on jätnud tõendi

või asjaolu põhjendamatult tähelepanuta (p 1), menetlusosaline ei saanud asjaolule või tõendile

tugineda halduskohtu poolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu (p 2) või asjaolule või

tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel (p 3). HKMS § 189 lg 3 kohaselt peab

menetlusosaline põhistama uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust ning juhul, kui põhjendusi

ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja

arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks.

12. Ringkonnakohus märgib esmalt, et OÜ Denton Holding 13.07.2006 taotluse Veerenni tn

55 // Viadukti tn 10 DP algatamiseks (registreeritud 23.08.2006 nr DP027100) esitas kaebaja

juba 06.11.2019 määruskaebuse lisana 1 (dtl 536–537), mistõttu on see haldusasja toimikus

olemas ning tõendi korduvaks vastuvõtmiseks puudub vajadus. Veerenni tn 55 // Viadukti tn

10 detailplaneeringu 21.06.2011 avaliku arutelu protokolliga on kaebaja soovinud tõendada, et

juba DP menetluse käigus toodi suurima probleemina välja privaatsuse kadumine. Vastustaja

ja kolmanda isiku 30.03.2012 lepingu DP kohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamiseks

on kaebaja esitanud eesmärgiga näitlikustada, et lepinguid sageli ei täideta. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole praeguses asjas vaidluse all, et DP-s sätestatud lisatingimused kehtestati suures

osas just Viadukti tn 12 kinnistu omaniku privaatsuse kaitseks, mistõttu ei ole seda asjaolu vaja

tõendada. Samuti ei oma praeguse vaidluse lahendamiseks tähtsust, kas Veerenni 55 OÜ on

täitnud 30.03.2012 lepingu p-st 3.3 tuleneva kohustuse oma vahendite arvelt tagada DP alal

Viadukti tn poolse kergliiklustee väljaehitamine mitte hiljem kui viie aasta jooksul pärast DP

kehtestamise korralduse jõustumist (s.o hiljemalt 2018. a augustiks) või millistel põhjustel on

kohustuse täitmine viibinud. Lepingust ei saa teha mingit järeldust ka selle kohta, et Viadukti

tn 12 kinnistu omaniku õiguste kaitseks tuleb kinnistusraamatusse seada hoidumisservituudid.

Tähtsust ei oma seegi, et Veerenni tn 55 kinnistu on praeguseks jagatud korteriomanditeks, mis

on suures osas ka võõrandatud. Eeltoodut arvestades ei saa apellatsioonkaebuse lisadega 2, 4 ja

6 tõendada ühtegi praeguses asjas vaidluse all olevat asjaolu ning nimetatud tõendid tuleb jätta

HKMS § 62 lg 2 ning § 198 lg-te 2 ja 3 alusel haldusasja juurde võtmata.

3-19-1553

7(10)

13. Viadukti tn 12 hoovist tehtud fotoga Veerenni tn 55 kinnistul asuvatest inimestest (lisa 3)

on kaebaja soovinud tõendada, et Veerenni tn 55 kinnistul on maapinda 1 m võrra tõstetud, sest

1,5 m kõrgusest aiast paistavad inimesed kuni vööni üle. Pildifaili metaandmetest nähtuvalt on

foto üles võetud 17.12.2019 ehk ligi kuu aega enne halduskohtu 15.01.2020 otsuse teatavaks

tegemist. Kaebaja ei ole esitanud ainsatki põhjendust, miks ei saanud nimetatud tõendit esitada

juba esimese astme kohtule. Kaebajat esindas sel ajal kogemustega vandeadvokaat ja oma väite

tõendamise vajadus pidi talle seega olema arusaadav. Halduskohus andis 22.10.2019 määrusega

menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi kuni 29.11.2019 ning kaebaja esitas

29.11.2019 seisukoha lisana kaks fotot (dtl 565–566), millega soovis samuti tõendada Veerenni

tn 55 kinnistul maapinna tõstmist. Kuna 17.12.2019 foto on siiski tehtud pärast halduskohtu

määratud tähtaja möödumist ja sellega on soovitud tõendada asjaolu, mis on asjas vaidluse all,

võtab ringkonnakohus selle asja õigemaks lahendamiseks HKMS § 198 lg 3 alusel haldusasja

materjalide juurde. Ringkonnakohus võtab HKMS § 198 lg 2 p 3 alusel toimikusse juurde ka

apellatsioonkaebuse lisana 5 esitatud foto Veerenni tn 55 ärihoone Viadukti tn 12 kinnistu

poolsest fassaadist. Nimetatud fotoga soovib kaebaja tõendada, et ärihoone akendel puudub DP

ja ehitusprojekti järgi nõutav osaliselt matistatud klaas. Pildifaili metaandmete kohaselt on foto

tehtud 11.02.2020 ehk pärast halduskohtu 15.01.2020 otsust. Seega ei olnud kaebajal võimalik

sellele tõendile varem tugineda. Kuna kaebaja poolt halduskohtule 29.11.2019 esitatud fotodelt

(võttekuupäev 27.11.2019) nähtuvalt puudusid püstitataval ärihoonel sel ajal veel avatäited, on

tõenäoline, et fotot ärihoone akendega fassaadist ei olnudki objektiivselt võimalik teha oluliselt

varem kui 11.02.2020. Kas esitatud fotod on kaebaja väidetud asjaolude tõendamiseks piisavad,

hindab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sisulise lahendamise käigus allpool.

II

XX apellatsioonkaebuse lahendamine

14. Kaebaja põhiväiteks on olnud see, et TLPA 27.06.2019 ehitusluba nr 1912271/16202 (dtl

103–126; dtl 250–273) ja selle aluseks olnud ehitusprojekt (dtl 31–72; dtl 177–218) ei vasta

Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korraldusega nr 1061-k (dtl 13–14; dtl 159–160)

kehtestatud Veerenni tn 55 // Viadukti tn 10 kinnistu detailplaneeringule (põhijoonis – dtl 15;

dtl 161; dtl 506; seletuskiri – dtl 16–29; dtl 162–175). Mittevastavus seisneb kaebaja hinnangul

nii püstitatava ärihoone maksimaalse suletud brutopinna või korruselisuse ületamises kui ka

Viadukti tn 12 kinnistu omaniku kaitseks DP-s sätestatud lisatingimuste ehitusloas fikseerimata

jätmises. Lisaks on kaebaja väitnud, et DP-ga võrreldes on Veerenni tn 55 maapinda 1 m võrra

tõstetud. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole esitatud halduskohtu otsusele mingeid vastuväiteid

küsimustes, mis puudutavad kaebaja kaasamist ehitusloa andmise menetlusse, päikesevalguse

varjamist Viadukti tn 12 kinnistul ja piirkonna liiklusvoo suurenemist, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi korrata, vaid märgib, et nõustub nendega

(HKMS § 201 lg 4).

15. Kuigi tuleb möönda, et DP seletuskirjas ei ole kavandatava ärihoone maa-alust korrust

selgelt mainitud ning räägitakse üksnes parkimiskohtadest hoone soklikorrusel, mis võib olla

nii maapealseks kui ka maa-aluseks korruseks (st sõltuvalt asjaolust, kas soklikorruse lagi on

ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel või jääb sellest allapoole – vt sellel

ajal kehtinud määruse nr 69 § 22 lg 2), nähtub DP põhijooniselt ja DP kehtestamise otsusest

siiski üheselt, et lubatud on püstitada üks kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone.

Põhijoonisel tähistab seda krundi pos 1 korruste arv „-1/4“, kusjuures DP kehtestamise ajal

kehtinud määruse nr 69 § 22 lg 3 kohaselt tähistati nullist väiksema arvuga just ehitise maa-

aluseid korruseid. Sisuliselt sama näeb ette ka praegu kehtiva majandus- ja taristuministri

05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ (määrus nr

57) § 18 lg 8. Halduskohtu otsuse p-s 11 ei ole viidatud mitte DP seletuskirjale, milles p-d 5 ja

3-19-1553

8(10)

6 puuduvad, vaid DP kehtestamise kohta antud Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013 korralduse

nr 1061-k seletuskirjale. Ehkki nimetatud seletuskirja ei ole praeguse haldusasja toimikusse

lisatud, on see avalikult kättesaadav Tallinna õigusaktide andmebaasist ja leitav ka Tallinna

planeeringute registri vahendusel (vt DP027100). Kuna ehitusprojekti koosseisus esitatud

jooniste „Lõige L1“ (dtl 39; dtl 185) ja „Vaated“ (dtl 40; dtl 186) põhjal asub parklakorruse

põrand ümbritsevast maapinnast 3 m allpool (st hoone esimese korruse põrand on ümbritseva

maapinnaga tasa), siis on ilmne, et tegemist ei saa olla maapealse korrusega ning vastuolu DP-s

sätestatud hoone korruselisusega ei esine. Vaidlust ei ole selles, et ehitusprojektis on arvestatud

DP nõudega, et Viadukti tn 12 ja Veerenni tn 55a kinnistute poolsed hooneosad peavad olema

madalamad (kuni 3 korrust ja kõrgus kuni 12 m – vt DP põhijoonisel märkused nr 2 ja 3 ning

ehitusprojektis joonised „Vertikaalplaneering“ ja „Lõige L1“).

16. DP põhijoonisel on märgitud kavandatava ärihoone maksimaalseks suletud brutopinnaks

1700 m2. Ehitusprojekti seletuskirja p-st 2.2 (dtl 46; dtl 192) nähtuvalt on püstitatava hoone

maapealne suletud brutopind 1666,7 m2 ja maa-alune suletud brutopind 477,5 m2. Ühtlasi on

märgitud, et DP-s välja toodud 1700 m2 tähistab üksnes hoone maapealset suletud brutopinda.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuna DP kehtestamise aegne määrus nr 69 määratles üksnes

ehitise avatud brutopinna, siis tuleb hinnata, mida võidi DP-s mõista suletud brutopinnana.

Seejuures ei saa ka vahetult lähtuda 01.10.2014–30.06.2015 kehtinud määruse nr 84 § 20 lg-st

5 ega alates 01.07.2015 kehtiva määruse nr 57 § 20 lg-st 5, mille kohaselt on hoone suletud

brutopind kõigi korruste suletud brutopindade summa, tegemata vahet maapealsetel ja maa-

alustel korrustel (vt ka määruse nr 84 § 18 lg-d 1 ja 3 ning määruse nr 57 § 18 lg-d 1 ja 6).

Kaebaja 05.09.2019 määruskaebuse lisadest 1–3 (dtl 357–375) saab iseenesest järeldada, et

erialaterminoloogias on hoone suletud brutopinnana kogu aeg mõistetud hoone kõigi korruste

suletud brutopindade summat, nagu see on alates 01.10.2014 sätestatud ka ehitiste tehnilisi

andmeid reguleerivates määrustes. Sellest ei saa siiski teha järeldust, et suletud brutopinda on

täpselt samal viisil mõistetud ka DP-s. Vastustaja on selles osas õigesti viidanud DP seletuskirja

p 1.5.1 alap-s 1 toodud krundi hoonestustiheduse leidmise valemile (suletud brutopind 1700 m2

÷ planeeritud krundi pind 1506 m2). Seejuures sätestas Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012

määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 2 p 10 üheselt, et krundi hoonestustihedus on

hoonete maapealsete korruste suletud brutopindala suhe krundi pindalasse. Järelikult on ilmne,

et DP-s on hoone suletud brutopinna all mõistetud üksnes hoone maapealsete korruste suletud

brutopindade summat ning ehitusprojekt ei ole DP-ga vastuolus. Asjaolu, et suletud brutopinna

käsitlus DP-s ei vasta üheselt erialaterminoloogiale ja selguse huvides võinuks DP-s täpsustada,

et silmas on peetud vaid hoone maapealse osa suletud brutopinda, ei ole määrav.

17. Kaebaja väide Veerenni tn 55 kinnistu maapinna tõstmisest ca 1 m võrra ei ole tõendatud.

Maapinna tõstmist ei saa tuvastada kaebaja esitatud fotodelt (dtl 565–566; dtl 621) ning seda

juba ainuüksi põhjusel, et puudub igasugune võrdlusmaterjal, mille põhjal oleks üldse võimalik

tajuda maapinna kõrguse väidetavat muutust. Ehitusprojektis sisalduval vertikaalplaneeringu

joonisel (dtl 32; dtl 178) toodud kõrgusmärkidest ei ole võimalik järeldada, et maapind oleks

Veerenni tn 55 kinnistul märkimisväärselt kõrgem kui Viadukti tn 12 kinnistul või ka Veerenni

tn 55a kinnistul. Püstitatava ärihoone n-ö nulliks (s.o maapealse korruse nullkõrguseks) on

absoluutkõrgus 25,95 m ning väljaspool hoonestusala tähistatud samakõrgusjooned Veerenni

tn 55 kinnistu osas, mis piirneb Viadukti tn 12 ja Veerenni tn 55a kinnistutega, on väärtustega

25,50 m või 25,60 m. Viadukti tn 12 kinnistul märgitud kõrguspunktide väärtused jäävad

vahemikku 25,22–25,84 m (keskmine kõrgus 25,57 m) ja Veerenni tn 55a kinnistul vahemikku

25,36–25,57 m (keskmine kõrgus 25,48 m). Kuigi DP põhijoonisele märgitud kõrguspunktide

väärtused on pisut madalamad (24,86–25,22 m), tuleb arvestada, et DP-s on kõrgused antud

1977. a Balti süsteemis, aga ehitusprojektis on kasutatud kehtivat EH2000 kõrgussüsteemi (s.o

Tallinna piirkonnas tuleb varasematele väärtustele lisada 0,24 m – vt Maa-ameti selgitused

3-19-1553

9(10)

kõrgusvõrgu kohta, joonis 4). Kuna DP põhijoonisel on kavandatava ärihoone n-ö nulliks loetud

absoluutkõrgus 26,10 m (26,34 m), siis asub hoone ehitusprojekti kohaselt hoopis DP-s lubatust

madalamal, mitte kõrgemal.

18. DP-s nähti Viadukti tn 12 kinnistu omaniku kaitseks ette järgmised lisatingimused:

–

püstitatava ärihoone Viadukti tn 12 kinnistu poole jääva hooneosa kõrgus on kuni 12 m

ja korruselisus kuni 3;

–

Viadukti tn 12 sisehoovi suunas ei tohi hoone projekteerimisel kavandada rõdusid ega

otsevaatega aknaid. Viadukti tn 12 poolsed aknad peavad olema pööratud fassaadi suhtes

nurga alla (üles või kõrvale) või paiknema ruumi põrandast minimaalselt 1,6 m kõrgusel

või tuleb kasutada matistatud klaasi;

–

parkla ja Viadukti tn 12 kinnistu vahele peab jääma 4 m laiune haljastusriba ning Viadukti

tn 12 kinnistu piiri äärde tuleb istutada elupuu- või okaspuuhekk (istiku kõrgusega 2 m).

19. Ringkonnakohus leiab, et ehitusprojekti koostamisel on arvestatud kõigi DP-s sätestatud

tingimustega ja vastustajal ei olnud seega alust keelduda ehitusloa väljastamisest. Nagu eespool

märgitud, vastavad püstitatava hoone korruselisus, kõrgus ja maht DP-s ettenähtule. Projekti

seletuskirja p-s 2.2 on selgelt välja toodud, et Viadukti tn 12 poolsel fassaadil puuduvad rõdud

ja akende ees kasutatakse kuni 1,6 m kõrguseni matistatud klaasi (sh märkus seletuskirja p-s 3).

Kaebaja esitatud fotodelt (dtl 625; sh 08.10.2020 seisukoha lk-l 3 – dtl 690; dtl 693) võib

aimata, et vähemasti osaliselt on aknaklaasidele paigaldatud kile vms materjal. Kas selline

lahendus vastab tegelikkuses nõudele kasutada kuni 1,6 m kõrguseni matistatud klaasi ja tagab

piisavalt kaebaja privaatsuse, tuleb vastustajal hinnata kasutusloa väljastamise menetluses.

Praeguses vaidluses ehitusloa üle on oluline üksnes see, et ehitusprojekt näeb ette matistatud

klaasi kasutamise. Tõele ei vasta kaebaja väide, et hoone katusele on projekteeritud rõdu, sest

hoone IV korruse plaanilt (dtl 38; dtl 184) nähtuvalt on 3-korruselise hooneosa katusel piiretega

ümbritsetud vaid evakuatsioonitee, mis asub lisaks Viadukti tn 12 kinnistust kaugemale jäävas

hooneosas. Asjaolu, kas püstitatav ärihoone asub 2010. a planeeringulahendusega (dtl 471)

võrreldes Viadukti tn 12 kinnistu piirist kaugemal ja kas viimase korruse pind on sellega

võrreldes suurenenud, ei oma mingit tähtsust, sest ehitusprojekti koostamisel tuli järgida üksnes

07.08.2013 kehtestatud planeeringulahendust. Ehitusprojekti asendiplaanilt (dtl 72; dtl 218) on

tuvastatav, et Veerenni tn 55 hoovis asuvate parkimiskohtade vähim kaugus Viadukti tn 12

kinnistu piirist on 4 m ning parkla ja naaberkinnistu vahele jääb haljasala. Selline lahendus

vastab DP-s ettenähtule ning isegi kui ehitustegevuse ajal võib olla toimunud parkimine kaebaja

kinnistu piiri ääres (vt foto – dtl 567), ei anna see alust ehitusluba tühistada.

20. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et kuna lisatingimusi ei ole ehitusloas eraldi fikseeritud

ja neid ei ole kantud ka kinnistusraamatusse, siis on Viadukti tn 12 kinnistu omaniku õigused

jäänud kaitseta. Tegemist on esmajoones arhitektuurset või ehituslikku laadi nõuetega, mitte

selliste tingimustega, mis suunaksid Veerenni tn 55 ärihoones moodustatavate korteriomandite

omanike või valdajate käitumist. Ehitisele (sh haljastusele) esitatavate nõuete järgimist on

võimalik piisavalt tõhusalt tagada ehitus- ja kasutuslubade andmise menetluses ning vajaduse

korral hilisema ehitusjärelevalve käigus. Kaebaja taotletud servituutide seadmise vajadust ei

ole DP-s ette nähtud (vt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 9 lg 2 p 13 ja alates

01.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 17) ning viited ebavõrdsele kohtlemisele

ei ole põhjendatud, sest ainuüksi asjaolust, et kinnistusraamatusse on Veerenni tn 55 kinnistu

osas kantud DP alusel või isikute kokkuleppel mingeid piiratud asjaõigusi või märkeid, ei saa

tuleneda kaebajale õigust nõuda Viadukti tn 12 kinnistu kasuks servituutide seadmist.

3-19-1553

10(10)

21. Seonduvalt kaebaja väidetega, et vastustaja on keeldunud ehitusjärelevalve tegemisest,

selgitas ringkonnakohus juba 11.03.2020 määruses (p-d 17–19), et püstitatud ärihoone vastavus

ehitusloa (sh ehitusprojekti) ja DP nõuetele tuleb kolmandal isikul tagada hiljemalt kasutusloa

andmise hetkeks (vt EhS § 55 p 3) ning kaebaja ei ole põhjendanud, miks pole tema viidatud

kõrvalekallete selleks ajaks likvideerimine mõistlikult võimalik või tõenäoline. Kaebajal kui

naaberkinnistu omanikul on õigus osaleda kasutusloa andmise menetluses (EhS § 54 lg 5 ja lg

6 p 2).

22. XX on 08.10.2020 seisukohas toonud täiendavalt välja, et Veerenni tn 55 ärihoone

sundventilatsiooni väljapuhe on otse Viadukti tn 12 kinnistu suunas ning elamule lähemal kui

50 m, mis ei vasta DP-le. Tegemist on uue asjaoluga, millele kaebaja ei ole menetluse käigus

varem üheski menetlusdokumendis tuginenud. Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2020 määruse

resolutsiooni p-i 2 teise lause kohaselt oli menetlusosalistel võimalik esitada uusi asjaolusid või

taotlusi sisaldavaid avaldusi kuni 01.10.2020. Seega on XX 08.10.2020 avaldus esitatud

hilinenult ja ringkonnakohus jätab selles esitatud uued väited tähelepanuta. Ringkonnakohus

märgib siiski, et sellele kaebaja väitele on vastatud juba TLPA 16.07.2019 kirja nr 4-3/1523-23

(dtl 127–130; dtl 274–277; dtl 322–325) p-s 12.

III

Kokkuvõte ja menetluskulud

23. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 15.01.2020 otsus muutmata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

25. XX on apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 30 eurot (dtl 638; dtl 641), kuid pole

esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud ringkonnakohtus HKMS § 108 lg 1 alusel tema

enda kanda. Tallinna linn ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad ka vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

26. Kolmas isik Veerenni 55 OÜ on taotlenud apellatsiooniastmes kantud 980 euro suuruse

esindajakulu hüvitamist (dtl 680–683). Menetluskulude kandmise kohustus on advokaadibüroo

arvega nõuetekohaselt tõendatud ja esindajakulude suurus (vastab kokku advokaadi 7

töötunnile ja tunnitasu suuruseks on 140 eurot + käibemaks) ei ole asja mahtu arvestades

ülepaisutatud. Ehkki kolmanda isiku menetluskulud apellatsioonimenetluses on suuremad, kui

tema menetluskulud esimese astme kohtus (nt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p

28; 04.03.2020 otsus nr 3-18-1740, p 19), tuleb arvestada, et kolmas isik esitas varasemas

menetluses esindaja kaudu üksnes 11.09.2019 seisukoha kaebaja 05.09.2019 määruskaebusele,

kuid apellatsiooniastmes on esitanud põhjalikuma 13.04.2020 vastuse apellatsioonkaebusele.

Seetõttu on kolmanda isiku apellatsiooniastme menetluskulud täies ulatuses põhjendatud ning

tuleb apellandilt HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel tervikuna välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)