3-19-2043/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2043

Haldusasi

Nordic Metal Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

30.08.2019

maksuotsuse

nr

12.2-3/045613-25

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Nordic Metal Group OÜ, seaduslik esindaja

RK

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Diana Talpsepp

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28.04.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Nordic Metal Group OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Nordic Metal Group OÜ poolt 19.10.2020 esitatud tõend (YY kirjalik

selgitus) ja selle tõlge.

2. Jätta Nordic Metal Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 28.04.2020 otsus muutmata.

3. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Asendada arvutivõrgus avaldatavas otsuses BB, GG ja C OÜ nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.11.2020.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-19-2043

2(12)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 30.08.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045613-25,

millega kohustas Nordic Metal Group OÜ-d (NMG) tasuma makse 10 084,05 eurot.

Maksuotsuse ja selle aluseks oleva 17.05.2019 kontrollakti nr 12.2-3/045613-22 kohaselt

deklareeris NMG 2018. a märtsi käibedeklaratsioonil (KMD) sisendkäibemaksu 5814,92 eurot,

kuid 4665,55 euro ulatuses on mahaarvamine lubamatu, kuna puuduvad sisendkäibemaksu

mahaarvamise aluseks olevad algdokumendid. NMG pangakonto väljavõttelt ei nähtu

ülekandeid, mis kinnitaksid kaupade ja teenuste soetamist teistelt käibemaksukohustuslastelt,

ning arvete eest ei ole tasutud ka sularahas. Ükski tehingupartner ei ole kajastanud NMG-le

müüki oma KMD INF A osal. Kuna tehtud kulutused ei ole seotud äriühingu maksustava käibe

ja ettevõtlusega ning samuti puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid, siis ei ole

sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täidetud. NMG teadlik tegevus järeldub

asjaoludest, et NMG ei ole täitnud kaasaaitamiskohustust, on jätnud teadlikult tõendid esitamata

ja saanud sisendkäibemaksu alusetu mahaarvamisega maksueelise. Maksustamise õiguslikuks

aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1.

NMG tegi 2018. a märtsis ja aprillis 21 674 euro ulatuses väljamakseid Baltic Metal Group OÜ-

le (BMG) selgitusega „võla tagastus“. Äriühingute vahel vormistatud laenutehing on näilik,

selle eesmärgiks oli varjata raha maksuvabalt äriühingust väljaviimist. BMG-le makstust on

6700 eurot kantud NMG juhatuse liikme RK (kes oli ka BMG juhatuse liige) arvele ning 15 000

eurot on sularahas välja võetud. Kuna puudub väljamakse aluseks olev raamatupidamist

reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele vastav algdokument (raamatupidamise seaduse

(RPS) § 7 lg 1 ja lg 2 p-d 2 ja 3), siis tuli väljamakse deklareerida 2018. a märtsi ja aprilli

deklaratsioonidel ning tasuda tulumaksu 5418,50 eurot. Maksustamise õiguslikuks aluseks on

tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3, § 54 lg-d 2 ja 4 ning maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 83 lg 4.

2. NMG esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 15.10.2019 vaideotsusega nr 6-

1/4481-3 rahuldamata.

3. Nordic Metal Group OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles 30.08.2019

maksuotsuse tühistamist.

1)

Maksukontrolli käigus rikuti menetluslikke nõudeid ja kaebaja õigusi. Maksukontrolli liik

jäi ebaselgeks: maksuhalduri väitel oli tegemist üksikjuhtumi kontrolliga, kuid kontrolli ulatuse

poolest oli tegemist pigem revisjoniga. Maksuhaldur jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja

taotlused kontrolli edasilükkamiseks (MKS § 76 lg 3). Kaebaja ei jätnud maksuhaldurile

dokumente tahtlikult esitamata, vaid selleks olid objektiivsed põhjused: kaebaja

raamatupidamist korraldanud C OÜ raamatupidaja oli kontrolli alustamise ajal haiglas ning suri

26.01.2019. Kaebaja püüdis raamatupidajalt korduvalt dokumente kätte saada, kuid viimase

kinnitusel olid dokumendid kadunud. Kui kaebaja oleks olnud dokumentide kadumisest teadlik

enne raamatupidaja surma või kohe pärast seda, oleks kaebaja maksuhaldurit sellest teavitanud.

Kaebajal oli võimatu esitada pearaamatu väljavõtet, sest tal puudus ligipääs raamatupidaja

arvutis olevatele andmetele. Kaebaja esitas dokumendid, mis tal olemas olid koos selgitustega

ning taotlusega kohaldada maksustamisel MKS §-i 94.

3-19-2043

3(12)

2)

Maksumenetluses tuleb maksuhalduril arvestada kõiki asjaolusid. Kaebaja juhatuse liige

selgitas maksuhaldurile korduvalt, et lähtuda ei saa üksnes pangatehingutest, kuna osa

kulutustest tehti ka sularahas kaebaja juhatuse liikme isiklikest vahenditest. Kaebaja selgitas

vaides tööriiete maksumust: 73 inimese riietele kulus kokku 7300 eurot; lisaks kiivrid, maskid,

kindad, elektrilised tööriistad, jalanõud ja muud töökaitsevahendid. Kaebaja ostetud teenusteks

oli seadmete remont või transport. Loksa tehases juhatas töid WW, kes esitas tšekid ja arved

otse raamatupidajale. Kaebajal ei ole võimalik arveid ja tšekke taastada, kuna need puudutasid

väikesemahulisi tehinguid, mis ei olnud meeldejäävad. Kaebaja andis maksuhaldurile isikute

nimed, kes raamatupidajale kuludokumente esitasid, kuid nendega maksuhaldur ühendust ei

võtnud. Raamatupidaja tehtud kanded annavad aluse arvata, et deklareerimise hetkel olid

olemas arved, mille alusel mahaarvamised tehti.

3)

Kaebaja selgitas vaides, et oli nimetanud oma eriarvamuses ekslikult keevitusseadmete

müügipakkumist saateleheks. Kaebaja eksimus ei muuda dokumendi olemasolu ega sisu.

Dokumendis on nimetatud ostja ja müüja, samuti on sellel üleandja ja vastuvõtja allkirjad.

Müügipakkumine allkirjastati samal ajal juhatuse liikme muutusega. Seadmete müügihind

lepiti kokku suuliselt. Seadmete transport toimus kahes osas 2017. aastal. RK selgitas, et ei

tegele igapäevase töökorraldusega ning seadmete transpordiga tegeles YY, kellelt ütlusi ei ole

võetud. Vastustaja ei tutvunud vaidemenetluses täiendavalt esitatud dokumentide ja

selgitustega. Maksuhalduri väide dokumentide tagantjärele vormistamise kohta ei vasta tõele.

4)

Kaebaja esitas koos vaidega akti, mis esitati ka eelmises maksumenetluses ning millel on

märgitud kaks keevitusseadet. Kaebaja ei olnud teadlik sellest, et varasema maksukontrolli

käigus esitatud dokument tuleb uuesti esitada. Vaideotsuses on maksuhaldur seda dokumenti

arusaamatutel põhjustel nimetanud laenulepinguks. Kaebaja sai keevitusseadmete omanikuks

tasumise hetkel, st 2018. aastal, mistõttu ei saanud ta neid varem arvele võtta. Seadmete

üleandmise ja vastuvõtmise kuupäeval ei ole omanikuks saamisel tähtsust. Seadmed võeti

põhivarana arvele 2019. aastal ja nende soetamisel tasuti käibemaks. Maksuhalduri seisukoht,

et seadmed võeti arvele seoses nende kontrolliga, on paljasõnaline ning eluliselt ebausutav.

Kuna keevitusseadmed on kaebajal olemas, oli see väljamakse seotud ettevõtlusega ega kuulu

tulumaksuga maksustamisele. Maksuhaldurile on esitatud BMG-ga sõlmitud laenuleping.

5)

RK ei ole BMG juhatuse liige alates 28.07.2017 ning pärast teda sai juhatuse liikmeks

TP. Kolmanda isiku 31.07.2019 suuliste seletuste protokoll ei kajasta TP tegelikke ütlusi. TP ei

ole kunagi viibinud protokolli koostamise asukohana märgitud aadressil Mustamäe tee 16,

Tallinn ning tema allkiri protokollil erineb isikutuvastuse registri väljavõttel olevast allkirjast.

Protokolli järgi kulus ütluste võtmisele 30 minutit, kuid selle aja jooksul ei ole võimalik

tutvustada isikule tema õigusi, vormistada protokolli ning võimaldada isikul sellega tutvuda.

Seega on usutav TP väide, et maksuhaldur ei tutvustanud talle tema õigusi ja kohustusi.

Protokolli koostas MTA ametnik, kes ei võimaldanud TP-l sellega tutvuda. Kui kaebaja

esindaja oli kõnealust protokolli TP-le tutvustanud, väitis viimane, et tegemist ei ole tema

ütlustega ning soovis esitada omakäelised selgitused. Kaebaja ei saanud maksumenetluses

esitada vastuväiteid TP ütlustele, kuivõrd need võeti pärast kontrollaktile vastuväidete

esitamist.

6)

Maksuotsust on põhjendatud vastuoluliste ja ebaselgete väidetega. Maksuhaldur rikkus

hea halduse tava, kui jättis kaebaja ilma õigusest tutvuda kogutud andmetega. Kaebajale

edastati ainult kontrollakt koos täiendavat maksuarvestust näitavate lisadega. Vastuse esitamise

tähtaega küll pikendati, kuid dokumentidega tutvumise võimalust kaebajale ei antud.

Haldusmenetluse üldpõhimõtetega kooskõlas olevaks ei saa pidada ka seda, et MTA ametnik

helistab ennast tutvustamata ja esitab suunavaid küsimusi või sõnastab oma äranägemise järgi

ümber isikute antud ütlusi. Kiireks ja efektiivseks ei saa pidada menetlust, mida alustatakse

3-19-2043

4(12)

tööjõumaksude kontrollimisega, kuid seejärel otsitakse täiendavaid asjaolusid maksude

määramiseks.

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Kaebaja ei esitanud kontrolli käigus dokumente, mille alusel deklareeriti 2018. a märtsi

KMD-l sisendkäibemaksu 4665,55 eurot. Maksukohustuslane on kohustatud pidama

raamatupidamisarvestust (MKS § 57 lg 1), dokumenteerima kõiki majandustehinguid (RPS § 6

lg 2) ning säilitama raamatupidamisdokumente 7 aasta jooksul (MKS § 58; RPS § 12 lg 2).

Nende kohustuste rikkumisel suureneb maksukohustuslase tõendamiskohustus. Pole eluliselt

usutav, et kõik deklareeritud tehingud jäid alla 1000 euro, kuid isegi kui nõustuda sellega, siis

ei põhjenda see raamatupidamise algdokumentide puudumist ning nende esitamata jätmist.

Raamatupidamise algdokumentide puudumist ei saa põhjendada raamatupidaja haigestumisega.

Tõendamata on ka juhatuse liikme isikliku raha kasutamine ning tööriietega seotud kuludele on

maksuhaldur vastanud vaideotsuses. Praegusel juhul ei olnud maksu määramine hindamise teel

võimalik.

2) Maksuotsuses väljendatud seisukoht, et TP allkiri seadmete müügi nimekirjal on võltsitud,

on ebaõnnestunud. Maksuhaldur leidis, et visuaalse vaatluse põhjal on tekkinud sellekohane

kahtlus. Kõnealune allkiri ei ole maksuotsuses määrava tähtsusega, kuivõrd oluline on eelkõige

väidetava üleandmisakti sisu (puudulik info müügihinna kujunemise ja kauba üleandmise

asukoha kohta), selgituste lahknevus dokumentides kajastatust, müügitehingu kajastamata

jätmine kaebaja KMD-l ning muud maksumenetluses tuvastatud asjaolud.

3) Kaebajale anti korduvalt võimalus esitada keevitusseadmeid puudutavate küsimuste õigeks

otsustamiseks vajalikke andmeid või tõendeid, kuid kaebaja ei esitanud neid kontrollakti

koostamise ajaks. Kaebaja esitas eriarvamuse juurde täiendavaid tõendeid, millega seoses

täiendas maksuhaldur oma põhjendusi. Seadmete müügi nimekiri, mida kaebaja nimetas

eriarvamuses üleandmise aktiks, ei kinnita tehingu toimumist. Seadmete müügi nimekiri ja alles

kohtumenetluses esitatud seadmete transpordi saateleht ei vasta eraldi ega ka ühiselt KMS §-s

37 esitatud nõuetele ja neid kõrvutades ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada, et saatekirjas

nimetatud seadmete puhul on tegemist seadmete müügi nimekirjas loetletud seadmetega.

4) Asjaolu, et TP ütlused võeti pärast kontrollakti koostamist ning neid ei ole selles kajastatud,

ei ole maksuotsuse tühistamise aluseks. Samuti ei ole rikutud õigust ära kuulamisele. Kaebaja

esitas vastuväidetes kontrollaktile lisadokumente, millele hinnangu andmiseks võeti BMG

juhatuse liikmelt TP-lt suulised seletused. Ütlused puudutasid kaebajaga tehtud tehinguid, mida

on kontrollaktis käsitletud ning mille sisu oli kaebajale teada.

5. Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Ebaõiged on kaebaja väited, et maksumenetluse liik oli ebaselge ning maksumenetlust

alustati üksnes tööjõumaksude kontrollimiseks, suurendades kontrolli ulatust meelevaldselt.

18.09.2018 korralduses, millega maksumenetlust alustati, on lisaks tööjõumaksudele nimetatud

ka käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Samuti oli selles välja

toodud maksustamisperiood, mida kontrollitakse – märts kuni juuli 2018. Maksuhalduri

eesmärgiks oli kontrollida kaebaja esitatud maksudeklaratsioonide õigsust, mitte kaebaja kogu

tegevust. Asjaolu, et maksuhaldur kontrollib korraga erinevate maksude arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust, ei muuda kontrolli revisjoniks.

2)

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal oli objektiivselt takistatud 18.09.2018

korralduse täitmine. Kaebaja väitel kaotas raamatupidaja dokumendid, kuid kui maksuhaldur

võttis RK-lt selgituste saamisega samal päeval ühendust kaebaja raamatupidajaga, ei maininud

3-19-2043

5(12)

viimane dokumentide kadumist. Seega pidid need korralduse täitmise tähtaja (19.10.2018)

seisuga olemas olema ning oleks tulnud maksuhaldurile üle anda. Raamatupidaja BB edastas

maksuhaldurile 05.11.2018 täiendavaid dokumente (müügiarved), mille hulgas polnud

ostuarveid. BB ei märkinud oma e-kirjas, et osa raamatupidamis-dokumente on tema valdusest

kaduma läinud, vaid kinnitas, et esitab dokumendid sellisena, nagu tema on need saanud. Kui

raamatupidaja oleks kaebaja dokumendid kaotanud, siis oleks ta sellest usutavasti ka

maksuhaldurit teavitanud. Maksuhaldurile pärast BB surma (26.01.2019) edastatud seletuskiri,

millel puudub konkreetne kuupäev ja mis on vastuolus BB 05.11.2018 e-kirjaga, on tõenäoliselt

koostatud tagantjärele. Kaebaja suhtles maksuhalduriga 2018. a novembrist kuni 2019. a

jaanuarini korduvalt, kuid ei maininud, et tema raamatupidamisdokumendid on juba 2018. a

novembris kaduma läinud. Sellele, kuidas saada BB arvutist oma raamatupidamisdokumente

kätte, oleks kaebaja pidanud mõtlema juba siis, kui raamatupidaja haigestus.

3)

Raamatupidamise algdokumentide puudumine ei anna kaebajale õigust arvata maha

sisendkäibemaksu. Maksukohustuslasel, kes soovib käibemaksu maha arvata, tuleb tõendada,

et ta täidab selle õiguse kasutamiseks kehtestatud tingimused. Maksukohustuslasel tuleb tagada

raamatupidamise dokumentide säilimine. Euroopa Kohus on leidnud, et üksnes kaudsete

tõendite abil ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine võimalik (21.11.2018 otsus nr C-664/16).

Kohtupraktika järgi ei ole maksu määramine hindamise teel käibemaksu puhul reeglina

võimalik, kuna juhul kui müüja on teada, tuleks raamatupidamise algdokumendid taastada tema

abiga, mitte aga määrata maksu hindamise teel (Riigikohtu 02.12.2004 otsus nr 3-3-1-50-04).

Hindamise teel maksustamine eeldab kaasaaitamiskohustuse ulatuslikku täitmist ning see ei too

kaasa maksuhalduri tõendamiskohustuse suurenemist ega uurimispõhimõtte laiendamist.

Kaebaja ei ole kaasaaitamiskohustust täitnud. Kaebaja esindaja väited kauba soetamisest

sularaha või juhatuse liikme isikliku raha eest on täielikult tõendamata. Samuti ei ole kaebaja

selgitanud, kellelt ja millal kaupa soetati. Kaebaja väidetud tööriiete ostmine 73-le töötajale on

tõendamata. Kaebajal oli 2018. a märtsis kaheksa töötajat.

4)

Puudub vaidlus selles, et kaebaja tegi ajavahemikul 15.03.2018–20.04.2018 BMG-le

ülekandeid selgitusega „võla tagastus“. Kaebaja väitel on tegemist keevitusseadmete ostuhinna

tasumisega, mille tõendamiseks esitas kaebaja maksumenetluses seadmete üleandmise akti.

Kohtumenetluses esitas kaebaja täiendavalt seadmete transpordi saatelehe (kaebuse lisa 23),

mille kaebaja sai YY käest. Kõnealune saateleht pidi kaebajal juba maksumenetluse ajal olemas

olema või vähemalt oleks ta saanud juba varem YY-lt seda dokumenti küsida. Kuigi kaebaja

pidi selle dokumendi olemasolust teadlik olema, ei maininud ta seda maksuhaldurile.

Tõendamata on kaebaja väide, et saateleht esitati maksuhaldurile mõnes teises

maksumenetluses. Seega tuleb see tõend jätta arvesse võtmata.

5)

Kaebaja esitatud dokumendid ei tõenda keevitusseadmete müügitehingu toimumist tema

väidetud viisil. Muu hulgas puuduvad tõendid kaebaja väidetud kokkuleppe kohta, et 2017. a

ostetud seadmete omandiõigus läks temale üle pärast 2018. a toimunud tasumisi. Kui osa

kaubast lähetati kaebajale juba 2017. a juulis, siis oleks sel ajal pidanud kaebajal ka tekkima

käive. Sellisel viisil ei ole kaebaja keevitusseadmete ostmist aga deklareerinud. Kokkuleppe

olemasolu kummutavad TP ütlused maksuhaldurile. Maksuhalduri minetused TP ütluste

protokollimisel ei tingi nende kõrvale jätmist. Ütlused on järjepidevad ning TP on oma

allkirjaga kinnitanud protokolli märgitu õigsust. Õiguste ja kohustuste tutvustamine ei eelda, et

maksuhaldur loeb need isikule ette. Ka ebaõige aadressi märkimine protokollile ei muuda seda

ebausaldusväärseks. Asjaolu, et TP ütlusi ei esitatud kaebajale arvamuse avaldamiseks, ei too

kaasa maksuotsuse õigusvastasust. Kaebajale oli kontrollaktiga tutvumisest alates teada,

millisel alusel ja millise sisuga maksuotsus võidakse tema suhtes teha, ning tal oli võimalik

kontrollaktile vastates täiendavaid dokumente esitada. Kaebaja seda ei teinud.

3-19-2043

6(12)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Nordic Metal Group OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Maksukontrolli ulatus oli ebaselge, kuivõrd kaebajale selgitati esimesel kohtumisel

maksuhalduri juures, et kontrolli põhjus on töötasude maksmine. Seda kinnitab ka

maksuaudiitori 26.10.2018 e-kiri. Kaebaja esitas kahel korral maksuhaldurile taotluse kontrolli

edasilükkamiseks seoses raamatupidaja raske haigusega. Raamatupidaja viibis kontrolli

algusest kuni oma surmani töövõimetuslehel. See oli mõjuv põhjus, mille tõttu oleks tulnud

maksukontroll edasi lükata. Samuti oli tegemist dokumentide esitamise objektiivse takistusega

ning esines alus maksu määramiseks hindamise teel.

2)

Kaebaja selgitusi arvestades ei olnud õige võtta maksustamisel aluseks ainult

pangaülekandega tasutud summad, vaid arvestama oleks pidanud ka sularahas RK isiklikest

vahenditest tehtud kulutustega. Kaebajal ei ole võimalik taastada arveid ja tšekke, mis esitati

raamatupidajale. Tegemist oli väikesemahuliste tehingutega, mis polnud äriühingu tegevuse

seisukohast erakordselt meeldejäävad. Raamatupidaja tegi kandeid, mis annab aluse arvata, et

deklareerimise ajal olid olemas arved, mille alusel mahaarvamised tehti. Puudub alus väita, et

raamatupidaja ei teinud oma tööd korrektselt. Kaebaja sai dokumentide kadumisest teada alles

pärast BB surma, mil viimase lapsed andsid kaebajale üle BB selgituse dokumentide kadumise

kohta. Kohus järeldas BB 05.11.2018 e-kirjast ebaõigesti, et ta esitas maksuhaldurile kõik

dokumendid, mis tema valduses olid. BB märkis, et edastab maksuhaldurile viimase nõutud

müügiarved.

3)

Kaebaja täitis kaasaaitamiskohustuse, teatades maksuhaldurile nende isikute nimed, kes

Loksa objektil töötasid. Maksuhaldur ei võtnud neilt ütlusi. Lisaks jättis halduskohus MTA

nõudmisel rahuldamata kaebaja taotluse YY tunnistajana ülekuulamiseks. YY oleks võinud üle

kuulata juba maksumenetluses. Kohus ei arvestanud kaebaja selgitust, et valdav enamus

töötajatest olid renditööjõud ning seega ei pidanudki nad olema töötamise registris kaebaja

nimel.

4)

Kaebusele lisatud saateleht oli maksuhalduril olemas varasemast maksumenetlusest.

Saatelehele viitas kaebaja juba vaides, nimetades seda ekslikult aktiks. Seega on ebaõige

halduskohtu seisukoht, et kõnealune dokument on esitatud hilinenult. Kaebaja on esitanud

keevitusseadmete müügipakkumise. Seadmete müügihind oli varasemalt suuliselt kokku

lepitud. Õige ei ole MTA väide, et kaebaja esitatud dokumendid ei tõenda laenukohustuse

tekkimist. Kohtupraktika järgi võib sisendkäibemaksu mahaarvamiseks piisata ka saatelehest

või muust kokkuleppest (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-59-16). Kaebaja majandusaasta

aruannetest nähtub, et 2017. aastal oli kaebajal võlg ning 2019. aastal võeti arvele seadmed,

mille eest tasuti käibemaks. Maksuhalduril oli võimalik veenduda, et kõik seadmed on olemas,

töökorras ja kasutusel. Saateleht puudutab kaheosalist seadet nimega Powertec 5005 Lincoln

Electric. Ülejäänud neli seadet Kempoweld 4200 transportis YY oma autoga, mistõttu

saatelehte ei vormistatud.

5)

TP allkiri on üksnes kolmanda isiku kohustusi puudutaval lehel; õigustega tutvumist

kinnitav allkiri puudub. Halduskohus heidab kaebajale ette dokumentide tagantjärele

vormistamist, allkirja arvatavat võltsimist ning olemasoleva dokumendi esitamata jätmist, kuid

jätab tähelepanuta maksuhalduri poolt vigaste dokumentide vormistamise, hea halduse tava

rikkumise ja esitatud tõendite eiramise. TP omakäelisel selgitusel olev allkiri kattub ID-kaardil

oleva allkirjaga, kuid maksuhalduri koostatud protokollil olev allkiri erineb sellest.

3-19-2043

7(12)

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kohus leidis õigesti, et MTA 18.09.2018 korraldusest nähtub selgelt kontrolli ulatus, sh

asjaolu, et maksuhaldur ei kontrollinud üksnes deklareeritud tööjõumaksude õigsust. Kaebajale

pidi olema selge, et kontroll hõlmab ka tulu- ja käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise õigsust. Samuti pidi maksumenetluse liik olema kaebajale arusaadav. Üksikjuhtumi

kontrolli puhul ei ole kohaldatav MKS § 76 lg 3, mis näeb ette revisjoni edasilükkamise

mõjuvatel põhjustel.

2)

18.09.2018 korraldusega nõudis MTA kõiki maksustamisperioodide märts kuni juuli

2018 ostuarvete esitamist. Kuivõrd 19.10.2018 ehk kaebaja esindaja poolt ütluste andmise

päeval võttis maksuhalduriga ühendust ka kaebaja raamatupidaja, kes ei väitnud dokumentide

kadumist, on halduskohus õigesti järeldanud, et dokumendid pidid sel kuupäeval veel alles

olema – vastasel juhul oleks raamatupidaja sellest maksuhaldurit teavitanud. MTA on

vaideotsuses põhjendanud, miks ei ole BB seletuskiri usutav ega põhjenda dokumentide

esitamata jätmist. Maksukohustuslasel on kohustus tagada raamatupidamisdokumentide

säilitamine. Üksnes raamatupidaja kannetest ei piisa sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

tekkeks. Olulised on raamatupidamise algdokumendid, mis praegusel juhul puuduvad.

Halduskohus on õigesti leidnud, et sellises olukorras ei ole hindamise teel maksustamine

võimalik.

3)

Kaebaja ei esitanud kaebusele lisatud saatelehte praeguses maksumenetluses ning väide

selle esitamisest mõnes teises maksumenetluses on tõendamata. Kuivõrd saatelehe olemasolu

pidi kaebajale teada olema, oleks ta saanud seda varem YY-lt küsida. Kuna kaebaja ei ole

esitanud tehingute toimumist kinnitavaid nõuetekohaseid dokumente, tuleb väljamaksed BMG-

le maksustada tulumaksuga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus määras 29.06.2020 määrusega täiendavate taotluste ja tõendite, mida

varem ei saanud esitada, esitamiseks tähtajaks 30.09.2020. Kaebaja esitas 19.10.2020

ringkonnakohtule YY venekeelse kirjaliku selgituse koos tõlkega. Kõnealune tõend on esitatud

olulise hilinemisega ning selle võtmine asja juurde põhjustaks asja lahendamise viibimise

(HKMS § 62 lg 1 teine lause, § 51 lg 4). Lisaks on tõend ringkonnakohtu hinnangul ilmselt

ebausaldusväärne (HKMS § 62 lg 6) – sarnaselt kaebaja esitatud BB ja TP kirjalikele

selgitustele, mida ringkonnakohus analüüsib oma otsuses allpool. Seetõttu jätab

ringkonnakohus YY selgituse arvestamata ning tagastab selle.

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

Maksumenetlus

10. MTA kohustas 18.09.2018 korraldusega kaebajat esitama perioodi märts kuni juuli 2018

majandustehingute kohta ostu- ja müügiarved, pangakontode väljavõtted, kassadokumendid,

raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, lepingud ja palgaarvestuse aluseks

olevad dokumendid. Asjaolust, et kaebajalt küsiti dokumente ja selgitusi muu hulgas ettevõtte

töötajate ja palgaarvestuse kohta, ei saa järeldada, et maksukontrolli eesmärgiks oli kontrollida

üksnes TSD-l deklareeritud andmete õigsust. Ehkki maksuhaldur keskendus algul pigem

tööjõumaksude deklareerimise ja tasumise õigsusele, on maksukontrolli algusest peale olnud

selge, et see hõlmab ka käibemaksu. Maksuhalduri kirjalikke nõudeid ja suuliste seletuste

3-19-2043

8(12)

võtmisel küsitud küsimusi ei saa selles osas kaebajat eksitavaks pidada. 19.10.2018

maksukohustuslase suuliste seletuste protokolli (kaebuse lisa 10) järgi küsiti kaebaja esindajalt

ka sularaha väljavõtmise, juhatuse liikme poolt laenu andmise ja sisendkäibemaksu

deklareerimise kohta.

11. Maksukontrolli alustamise ajal kehtinud MKS § 59 lg 2 alusel jagunes maksukohustuslase

kontroll üksikjuhtumi kontrolliks (§-d 60–72) ja üldkontrolliks ehk revisjoniks (§-d 73–81).

18.09.2018 korralduses on selle andmise õiguslike alustena viidatud muu hulgas MKS § 59 lg

2 p-le 1, § 60 lg-le 1 ning § 62 lg-tele 1 ja 3, s.o üksikjuhtumi kontrolli reguleerivatele sätetele.

Mitut maksustamisperioodi ning mitut maksu hõlmavat maksukontrolli ei pea tingimata tegema

revisjoni vormis. Praegusel juhul on maksuhaldur algatanud üksikjuhtumi kontrolli ning

ringkonnakohtule ei nähtu, et ka sisuliselt oleks tegemist olnud maksukohustuslast rohkem

koormava kontrolliga (nt pole kaebajalt nõutud maksuhalduri ametnikule tööruumi eraldamist

või muul viisil pidevat valmisolekut täita kaasaaitamiskohustust), mille puhul pidanuks

maksuhaldur valima revisjoni vormi (vt Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-3-1-46-14, p 12;

06.06.2005 otsus nr 3-3-1-20-05, p-d 14–15). Isegi kui asuda seisukohale, et praegusel juhul

olnuks õigem teha revisjon, ei oleks pelgalt see maksuotsuse tühistamise aluseks, kuivõrd olulisi

menetluslikke rikkumisi ei nähtu. Ka maksumenetluse ebamõistlik pikkus ei tooks kaasa

maksuotsuse tühistamist. Ringkonnakohus märgib siiski, et maksuhaldur ei ole menetluses

põhjendamatult venitanud; viivitusi on eelkõige põhjustanud kaebaja ise oma mitmete

taotlustega menetlustähtaja pikendamiseks.

12. Kaebaja esindaja JK palus 15.11.2018 e-kirjas (apellatsioonkaebuse lisa 11), et maksuhaldur

lükkaks kontrolli detsembrikuu algusesse seoses raamatupidaja haiguslehel viibimisega. Nagu

maksuhaldur ja halduskohus on viidanud, reguleerib MKS § 76 lg 3 revisjoni alguse

edasilükkamist ega ole kohaldatav üksikjuhtumi kontrolli puhul. Üksikjuhtumi kontrolli

menetluses saab maksukohustuslane vajadusel taotleda dokumentide ja teabe esitamise tähtaja

pikendamist (MKS § 60 lg 6). Kaebaja taotluste alusel on maksuhaldur dokumentide esitamise

tähtaega korduvalt pikendanud (MTA vastuse lisad 5 ja 13). Ringkonnakohus märgib, et

raamatupidaja haiguslehel viibimisega ei saa praegusel juhul põhjendada dokumentide

esitamisega viivitamist. Kontrollakti kohaselt vestles maksuaudiitor 19.10.2018 raamatupidaja

BB-ga (C OÜ), kellega lepiti kokku, millised dokumendid on vaja esitada. BB saatis 05.11.2018

e-kirjaga (kaebuse lisa 11) MTA-le kaebaja märtsikuu (müügi)arved. Kaebaja märkis oma

08.11.2018 kirjas (kaebuse lisa 12), et raamatupidaja saab vajalikus mahus hakkama

tööülesannetega, mis puudutavad ettevõtte igakuist tegevust. Seega oli kaebajal võimalik nii

oktoobris kui ka novembri alguses küsida raamatupidajalt tema käes olevaid dokumente ja

pearaamatut ning need maksuhaldurile esitada. Selle asemel on kaebaja aga otsinud õigustusi

dokumentide esitamisega viivitamiseks ja esitamata jätmiseks.

Sisendkäibemaks

13. Kaebaja deklareeris 2018. a märtsi KMD-l sisendkäibemaksu 5814,92 eurot. Maksuotsuse

kohaselt ei ole kaebajal õigust maha arvata nimetatud maksustamisperioodi KMD-l

deklareeritud sisendkäibemaksu 4665,55 eurot, sest puuduvad selleks õigust andvad

raamatupidamise algdokumendid. Nimetatud summas sisendkäibemaksu mahaarvamiseks

oleks kaebaja pidanud tegema tehinguid 27 993,30 euro väärtuses. Kaebaja põhjendab

dokumentide puudumist nende kaotsiminekuga raamatupidaja valdusest ning esitas selle

kinnituseks 03.07.2019 selgituste andmisel maksuhaldurile BB seletuskirja (kaebuse lisa 15).

Kaebaja märgib, et raamatupidamiskannete tegemise ajal olid dokumendid olemas.

14. BB seletuskirja järgi viibis raamatupidaja alates 21.08.2018 maatalus ning palus oma

korterikaaslasel NMG dokumendid aruannete tegemiseks sinna tuua, kuid viimane unustas need

3-19-2043

9(12)

maha; korterikaaslane suri 03.09.2018 ja dokumendid jäidki saamata. Hilisemad dokumendid

palus raamatupidaja maale tuua oma pojal, kuid ka need läksid teadmata põhjustel kaduma.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kõnealune seletuskiri, mis on dateeringu kohaselt

koostatud novembris 2018, on vastuolus BB 05.11.2018 e-kirjaga, mille järgi esitas

raamatupidaja maksuhaldurile NMG dokumendid sellisena, nagu tema on need saanud, ega

maininud dokumentide kadumist. 2018. a märtsi kuni juuli dokumentide kaotsiminek pidi

selguma juba enne 05.11.2018 e-kirja saatmist. Ringkonnakohtu hinnangul on BB seletuskiri

ebaveenev ning tõenäoliselt koostatud kaebaja juhiste järgi maksuhaldurile esitamiseks.

Seletuskirja esitas kaebaja maksuhaldurile alles 07.03.2019 (MTA vastuse lisa 11), kui BB-lt

polnud enam võimalik selle tõepärasuse kohta küsida. Ringkonnakohus märgib lisaks, et

äriregistri järgi sai C OÜ juhatuse liikmeks 28.01.2019 GG. Kuivõrd ettevõtte juhtimine anti

enne BB surma üle, siis järelikult anti üle ka juurdepääs ettevõtte tegevuses kasutatud arvutile

ja seal olevatele dokumentidele. Kokkuvõttes ei saa BB surmaga õigustada pearaamatu ja

muude elektrooniliste dokumentide esitamata jätmist. Seejuures pole tegemist esimese korraga,

mil kaebaja raamatupidamise algdokumendid ja pearaamat on väidetavalt kaduma läinud –

kontrollaktis (p 1.2.1.3 (b)) viitab maksuhaldur eelmises maksumenetluses kaebaja esitatud

väitele, et kast dokumentidega läks kolimise käigus kaduma.

15. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et kaduma läksid just kõik sellised dokumendid, mida

pole enam võimalik näiteks müüja abiga taastada. Kaebaja väidete kohaselt toimus tootmine

2018. a märtsist maini Tallinna ja Loksa tehastes, kust käis läbi kokku 73 töötajat (sh ca 20

NMG töötajat ja renditööjõud 30 inimest), kellele oli vaja soetada tööriided ja kaitsevahendid

ning kanda nende elamis- ja transpordikulud (MTA vastuse lisa 52.1). Lisaks selgitas kaebaja,

et Loksa tehases tegutsenud töödejuhatajal oli raha igapäevaste kulude katteks, kuid kuna

usalduse kaotamise tõttu lõpetati temaga töösuhe, pole võimalik arveid ja tšekke taastada (NMG

vastuväited kontrollaktile – kaebuse lisa 3). Kaebaja on esitanud vaid üldsõnalised väited

tööriiete, kaitsevahendite ja muude tööjõuga seotud kulutuste kohta, kuid pole selgitanud,

kellelt ja milliste rahaliste vahendite eest need soetati. Kuivõrd väidetavate tehingute väärtus oli

kokku ligi 28 000 eurot, võiks eeldada, et kaebaja teab nimetada vähemalt osasid (peamisi)

tehingupartnereid.

Raamatupidamisdokumentide

säilitamise

kohustus

lasub

maksukohustuslasel (MKS § 58) ning selle kohustuse täitmata jätmisel suureneb

maksukohustuslase tõendamiskohustus (Riigikohtu 02.12.2005 otsus nr 3-3-1-51-04, p 14).

Seetõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur ei võtnud ühendust kaebaja

09.02.2019 e-kirjas (kaebuse lisa 20) nimetatud isikutega. Ringkonnakohus märgib, et

kõnealuses e-kirjas on nimetatud vaid ühte isikut (WW), kes töötas Loksa objektil ja kes

väidetavalt viis tšekid otse raamatupidajale.

16. Lisaks arvete puudumisele pole võimalik tuvastada teenuse eest tasumist. Kaebaja

pangakontolt ei nähtu ülekandeid, mis kinnitaksid kaupade ja teenuste soetamist teiselt

käibemaksukohustuslaselt. Kuivõrd märtsis 2018 võeti äriühingu pangakontolt välja vaid 840

eurot (kaebuse lisa 18) ning suures summas sularahavaru olemasolu pole kaebaja näidanud, ei

saanud ka olla tegemist sularahatehingutega. Töötamise registri andmetel oli kaebajal märtsis

2018 kaheksa töötajat (MTA lisa 58) ehk kaebaja väidetust oluliselt vähem. Puuduvad tõendid

nn renditööjõu kasutamise kohta, sh selle eest tasumise kohta. Kaebaja esitatud arvestuse (MTA

lisa 51) järgi oli 2019. a märtsis kulu väikevahenditele 1323,23 eurot (sh käibemaks 200,14

eurot) ning aprillis 988,03 eurot (sh käibemaks 152,99 eurot), millest võib järeldada, et

tavapäraselt on väikevahendite kulu kordades väiksem kui 2018. a märtsis väidetavalt tehtud

kulutused.

17. Eelneva põhjal on kaebaja väited tehingute tegemise ja arvete kadumise kohta kogumis

ebausutavad. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimine eeldab kaupade või teenuste

soetust käibemaksukohustuslaselt. Kui pole tõendatud, et kaup või teenus on soetatud

3-19-2043

10(12)

käibemaksukohustuslaselt, ei ole isikul õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Praegusel juhul

on tõendamata ka kaupade ja teenuste saamine. Sellises olukorras ei ole võimalik maksu

määramine hindamise teel, nagu halduskohus on õigesti leidnud. Seega pole sisendkäibemaksu

mahaarvamine lubatav.

Tulumaks

18. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja on teinud 2018. a märtsis ja aprillis ülekandeid BMG-le

selgitusega „võla tagastus“ kokku 21 674 eurot. Kaebaja selgitas 09.02.2019 e-kirjas

maksuhaldurile, et NMG ja BMG vahel sõlmiti „võlaleping“, mis oli raamatupidaja käes

(kaebuse lisa 20). Samas selgitas RK 07.03.2019 ütlusi andes, et lepingut laenu andmise kohta

ei sõlmitud, kuna tegemist oli tuttavate isikutega (kaebuse lisa 19, p 7 (c)). Kaebaja väitel tekkis

võlg sellest, et BMG müüs talle keevitusseadmed, mille eest kaebaja pidi hiljem tasuma. Koos

vastuväidetega kontrollaktile esitas kaebaja maksuhaldurile 04.01.2017 kuupäeva kandva

venekeelse dokumendi (kaebuse lisa 29), mida ta nimetas „seadmete üleandmise aktiks“, kuid

mis tõlgituna kannab pealkirja „Müügiks olevate poolautomaatsete keevitusaparaatide

nimekiri“. Dokumendil on müüja (BMG) ja ostja (NMG) andmed ning nende esindajate

allkirjad (TP, RK), tabel viie seadme nimetuse ja inventeerimisnumbriga ning komplekti hind

(21 674 eurot). Dokumendil puuduvad andmed, mis kinnitaks seadmete üleandmist (sh

üleandmise-vastuvõtmise koht). Kaebaja väitel toimus seadmete üleandmine kahes osas,

mistõttu on ka 2017. a majandusaasta aruandes kajastatud 18 500 euro suurune võlg ning teine

osa laenusummast on kajastatud 2018. a majandusaasta aruandes. 03.06.2019 esitatud 2018. a

majandusaasta aruande järgi on põhivara maksumuseks 31.12.2018 seisuga 21 674 eurot, samas

kui 31.12.2017 seisuga on põhivara maksumuseks märgitud 0 eurot (kaebuse lisa 42).

Müügipakkumine ja majandusaasta aruanded ei tõenda seadmete kahes osas üleandmist BMG-

lt NMG-le.

19. Kaebaja esitas halduskohtule uue tõendina 27.07.2017 seadmete transpordi saatelehe

(kaebuse lisa 23). Kaebaja väide, et saateleht oli maksuhaldurile esitatud varasemas

maksumenetluses, on paljasõnaline. Halduskohus asus seisukohale, et kuivõrd tõendi olemasolu

oli kaebajale juba maksumenetluses teada ning ta jättis selle vähemalt hooletusest esitamata,

tuleb kõnealune tõend jätta arvestamata. Samas hindas halduskohus tõendit ka sisuliselt, leides,

et saateleht ei kajasta 04.01.2017 müügipakkumises nimetatud seadmete transporti, kuivõrd

nendel on nimetatud erinevad seadmed (müügipakkumisel neli keevitusseadet nimetusega

KempoWeld 4200 ja üks seade nimetusega Powertec 500S, saatelehel üks seade nimetusega

LINKOLN ja üks seade nimetusega ELECTER). Samuti puuduvad saatelehel saatja ja kauba

lähetamise aadress. Kaebaja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et kahest osast koosneva

keevitusseadme täisnimetus on Powertec 5005 Lincoln Electric. Ringkonnakohus märgib, et

Lincoln Electric on seadme tootja nimi, mitte nimetuse osa. Saatelehel on märgitud kaks eraldi

keevitusseadet, kumbki massiga 100 kg, kuid kaebaja esitatud foto järgi (apellatsioonkaebuse

lisa 19) on seadme eristatavad osad oluliselt erineva suurusega, mistõttu pole tõenäoline, et

nende mass on võrdne. Saatelehe päises on märgitud kaebaja nimi – mis eelduslikult viitab

kauba saatja isikule – ning selle koostajaks märgitud YY, kes oli nii NMG kui ka BMG osanik

(MTA lisad 20 ja 31). Seega paistab, justkui oleks keevitusseadmed kaebaja endale ise

lähetanud. Lisaks jääb selgusetuks, miks vormistati ühe (kaheosalise) keevitusseadme

transpordi kohta saateleht, samas kui neli teist keevitusseadet transportis YY kaebajale oma

autoga ilma saatelehte väljastamata. Seega ei tõenda ka saateleht usaldusväärselt

keevitusseadmete üleandmist BMG-lt kaebajale. Seejuures ei deklareerinud BMG kõnealust

tehingut oma 2017. a jaanuari KMD-l (MTA lisa 55). Üksnes keevitusseadmetele käsitsi tehtud

märge „BMG“ (apellatsioonkaebuse lisad 19 ja 20) ei ole piisav kinnitamaks, et seadmed

reaalselt kuulusid varasemalt BMG-le ning müüdi kaebaja kirjeldatud viisil temale.

3-19-2043

11(12)

20. Kaebaja taotles halduskohtus YY, kes väidetavalt viibis keevitusseadmete üleandmise

juures, tunnistajana ülekuulamist. Halduskohus jättis taotluse 17.02.2020 määrusega

rahuldamata, leides, et kaebaja oleks pidanud selle taotluse esitama juba maksumenetluses ning

lisaks pole nimetatud isiku ülekuulamine asja õigeks lahendamiseks vajalik. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et tunnistaja ütlused ei saa asendada raamatupidamisdokumente.

Halduskohus on YY ülekuulamisest põhjendatult keeldunud.

21. Alusetu on apellatsioonkaebuse väide, et TP ei andnud maksuhaldurile suuliste seletuste

andmisel allkirja kolmanda isiku õigustega tutvumise kohta. 31.07.2019 suuliste seletuste

protokolli lisaks oli kolmanda isiku õigusi ja kohustusi tutvustav dokument kahel lehel, millest

teisel on dokumendiga tutvumist kinnitav allkiri (kaebuse lisa 7). Maksuhalduril ei ole kohustust

kirjalikku teavet suuliselt üle selgitada, kui isik seda ise ei soovi. Protokoll vastab MKS § 60 lg

4 nõuetele. Asjaolust, et protokollis on seletuste võtmise kohana märgitud ebaõige aadress, ei

muuda selle tõendina kasutamist lubamatuks. Isegi kui möönda TP allkirjade erinevust

protokollil ning tema ID-kaardi koopial ja omakäelisel selgitusel (kaebuse lisa 9), siis viimases

kinnitab TP, et andis 31.07.2019 maksuaudiitor L. Uustalule ütlusi ning allkirjastas protokolli.

Seega pole alust arvata, et protokoll ei kajasta TP tegelikke ütlusi. TP ütlused on küll võetud

pärast kontrollakti koostamist ning kaebajale neid enne maksuotsuse tegemist ei tutvustatud,

kuid need ei sisalda maksustamise seisukohast uut olulist teavet. Maksuhaldur püüdis TP-lt enne

kontrollakti tegemist korduvalt selgitusi saada (MTA lisa 33). Kontrollaktis on viidatud

maksuhalduri telefonikõnele TP-ga, milles viimane väidab, et on nn tankist ega tea BMG

tehingutest midagi (kontrollakti p 1.3.2.2 (d), MTA lisa 32).

22. Kirjalikus selgituses märgib TP, et soovib oma ütlusi täpsustada, kuid tegemist ei ole pelgalt

täpsustamisega, vaid ütluste täieliku muutmisega. Maksuhaldurile selgitusi andes ei mäletanud

TP muu hulgas seda, kes pöördus tema poole seoses BMG juhatuse liikmeks hakkamisega

(„Minu meelest ei olnud see RK.“), väitis, et pole BMG dokumente saanud ning polnud teadlik

BMG-l keevitusseadmete või muu vara olemasolust ega üldse selle äriühingu tegevusest.

Kirjalikes selgitustes seevastu märgib TP, et „R“ andis talle oma ettevõtte kasutada; ta sai BMG

dokumendid, kuid oli unustanud, kuhu ta need pani; oli teadlik, et BMG müüs keevitusseadmed

NMG-le. Sedavõrd oluliste vastuolude tõttu ei saa TP kirjalikke selgitusi muu hulgas

keevitusseadmete müügi tehingu osas usaldusväärseks pidada. TP seletuskiri on ilmselgelt

vormistatud kaebaja juhiste järgi, eesmärgiga seada kahtluse alla maksuhaldurile antud ütlused,

mis kaebaja väiteid ei kinnita.

23. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri järeldusega, et TP värvati BMG juhatusse

variisikuna, kes äriühingu majandustegevusega reaalselt ei tegelenud ega teadnud sellest

sisuliselt midagi. On ilmne, et TP-l puudus kontroll BMG rahade üle – BMG pangakontole oli

arve avamisest kuni sulgemiseni, s.o 16.06.2016–12.03.2019, juurdepääs üksnes RK-l (MTA

lisa 41). Maksuhaldurile on esitatud ka 01.01.2017 sõlmitud tööleping BMG ja RK vahel (MTA

lisa 42.1), mille järgi kuulus viimase tööülesannete hulka soetatavate vahendite eest tasumine

ja töötajatele palkade ülekandmine, mis eeldas pangakonto kasutamist. 06.01.2017

dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt (kaebuse lisa 27) on tõenäoliselt vormistatud

tagantjärele, et põhjendada maksuhaldurile dokumentide esitamata jätmist.

24. Kuna seadmete müügitehingu toimumine pole kinnitust leidnud, ei saanud kaebajal olla

BMG ees võlga, mida tagasi maksta. Keevitusseadmete müük ja laenu andmine on vormistatud

selleks, et varjata raha maksuvabalt ettevõtlusest väljaviimist. Kaebaja tegi oma juhatuse liikme

RK-ga seotud ettevõttele BMG-le väljamakseid, millest 6700 eurot kanti RK arveldusarvele

ning 15 000 eurot võeti sularahas välja (MTA lisa 40). Eelmises punktis märgitust järeldub, et

ülekande tegi ja sularaha võttis BMG kontolt välja RK. 01.12.2016 „Krediidileping“, mille

kohaselt RK andis BMG-le 24 kuuks 6700 eurot laenu (kaebuse lisa 25) ei kinnita veenvalt

3-19-2043

12(12)

laenu reaalset andmist, kuivõrd laen anti üle sularahas ning pole võimalik kontrollida, millal

dokument tegelikult koostati. Laenu andmine kaheks aastaks ilma tagatiseta on ebausutav ka

põhjusel, et selleks ajaks pidi juba olema teada ettevõtte aktiivse tegevuse lõppemine, mida

nentis RK oma 24.01.2017 e-kirjas (MTA lisa 36).

25. Eelnevast järeldub, et kaebaja on maksumenetluses rikkunud kaasaaitamiskohustust ning

esitanud võltsdokumente ja valeväiteid. Vastustaja on seevastu täitnud uurimiskohustust ning

oma seisukohti piisavalt motiveerinud. Maksuotsus on õiguspärane ning halduskohus on

kaebuse õigesti rahuldamata jätnud.

26. Seoses kaebaja väitega, et halduskohus jättis tema esindaja MTA esitatud dokumentidest

teavitamata, märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtute infosüsteemist nähtub, et MTA vastus

kaebusele ning halduskohtu 17.02.2020 määrus toimetati algselt kätte JK-le, kes ei vastanud

HKMS §-s 32 sätestatud nõuetele ja kes ei saanud seega olla kaebaja volitatud esindajaks, ning

alles 16.03.2020 kaebaja seaduslikule esindajale RK-le. Kohus pikendas 17.03.2020 e-kirjaga

kaebajal täiendavate avalduste esitamise tähtaega. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja

seaduslikule esindajale poleks antud juurdepääsu mõnele vastustaja edastatud dokumendile

ning võimalust selle kohta oma arvamus esitada.

Menetluslikud otsustused

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

28. Ringkonnakohus asendab avaldatavas otsuses omal algatusel BB ja GG ning nende

identifitseerimist võimaldava C OÜ nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)