2-14-62044/133 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-14-62044

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

GK Trade OÜ hagi OMA Fassaad OÜ vastu

põhivõlgnevuse ja viivise nõudes ning OMA

Fassaad OÜ vastuhagi GK Trade OÜ vastu kahju

hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

GK Trade OÜ apellatsioonkaebus

OMA Fassaad OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Hageja apellatsioonkaebuse hind 23 152,13 eurot

Kostja apellatsioonkaebuse hind 49 900,27 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja GK Trade OÜ (registrikood 11244805),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind

Kostja OMA Fassaad OÜ (registrikood 11357142),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Aru

Menetluse liik

07. septembril 2020 avalik kohtuistung, edasi kirjalik

menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus osas, milles maakohus rahuldas

GK Trade OÜ põhinõude 19 685 eurot ületavas ulatuses. Jätta tühistatud osas hagi

rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus osas, milles OMA Fassaad OÜ

vastuhagi rahuldati. Jätta OMA Fassaad OÜ vastuhagi GK Trade OÜ vastu

täielikult rahuldamata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus osas, milles tasaarvestati

kohtuotsusega väljamõistetud summad ja tasaarvestuse tagajärjel mõisteti OMA

Fassaad OÜ-lt GK Trade OÜ kasuks välja 13 692,84 eurot.

4. Samuti tühistada Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsus menetluskulude osas ning

teha uus menetluskulude jaotus.

5. Muus osas jätta Harju Maakohtu 28. juuni 2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.

6. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

6.1 Rahuldada GK Trade OÜ hagi OMA Fassaad OÜ vastu osaliselt.

6.2 Välja mõista OMA Fassaad OÜ-lt GK Trade OÜ kasuks 24.07.2013.a lepingust nr

L-3106 tulenev võlgnevus 19 685 eurot ja viivis summas 4200 eurot.

6.3 Jätta OMA Fassaad OÜ vastuhagi GK Trade OÜ vastu täielikult rahuldamata.

6.4 Jätta maakohtu menetluskulud 16 % ulatuses GK Trade OÜ kanda ja 84 % ulatuses

OMA Fassaad OÜ kanda.

7. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 16 % ulatuses GK Trade OÜ kanda ja 84 %

ulatuses OMA Fassaad OÜ kanda.

8. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumisest.

9. Rahuldada GK Trade OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

10. Jätta OMA Fassaad OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. GK Trade OÜ (hageja) esitas 05.12.2014 Harju Maakohtule hagi OMA Fassaad OÜ

(kostja) vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt palub

hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 31 052,40 eurot ja viivised 4200 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.07.2013 lepingu nr L-3106, mille järgi

kohustus hageja valmistama hinnapakkumises märgitud avatäited ning kostja tasuma hagejale

42 000 eurot. Lisaks lepingus kokkulepitud töödele tegi hageja kostjale lisatöid 1652,40 euro

eest

(akende

välisperimeetri

kittimine,

piirdeplekkide

asendamine

anodeeritud

alumiiniumplekiga, avade freesimine). Kostja nõudmisel märgiti lepingu punkti 2.1 objekti

asukohaks Eesti Vabaõhumuuseum, kuid tegelikkuses tehti töid aadressil Rohuneeme tee 63,

mis mh kuulub kaasomandina kostja lepingulisele esindajale Allar Arule (kinnistu

kaasomanik). Kostja on ettemaksuna hagejale tasunud 12 600 eurot. Hageja väljastas kostjale

22.08.2014 akti nr 1 teostatud tööde kohta summas 31 052,40 eurot. Kostja esitas aktile

vastuväite 27.08.2014, mille kohaselt on kostjal hageja vastu leppetrahvinõue ja loovutuse teel

omandatud kahjuhüvitamise nõue. Kuivõrd kostja nõuded on alusetud, siis luges hageja tööd

vastuvõetuks ning esitas 04.09.2014 kostjale arve nr T187 summas 31 052,40 eurot

maksetähtajaga 06.10.2014. Kostja ei ole arvet tasunud. Lepingu p 5.2.1 järgi on hagejal õigus

nõuda viivist 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Hagejal ei ole

kostja vastu nõuet lisatööde eest summas 1652 eurot, kuna pooled leppisid kokku tööde siduvas

eelarves. Lisaks ei ole kostja osasid väidetavaid lisatöid teinud (nt aknaavade freesimine).

Ülejäänud hageja nõude on kostja tasaarvestanud oma nõudega hageja vastu (leppetrahv 4200

eurot ja kahju hüvitamise nõue 25 200 eurot).

4. Leppetrahvi nõue tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p-st 5.1.1, mille alusel

on kostjal õigus objekti mittetähtaegse üleandmise korral nõuda hagejalt leppetrahvi 0,2%

lepingu summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte enam kui 10% lepingu

kogumaksumusest. Hageja viivitas tööde lõpetamisega 326 päeva võrra (30.09.2013 asemel

22.08.2014) ning seetõttu oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist summas 4200 eurot.

5. Hageja on tekitanud kinnistu kaasomanikule kahju, mille hüvitamise nõudeõigus tal on

VÕS § 81 lg 2 alusel. Kinnistu kaasomanikul on hageja vastu ehitustööde kallinemisest tulenev

kahjunõue, alternatiivse elukoha kasutamise vajadusest tulenev kahjunõue, veekahjustuste

kõrvaldamisest tulenev kahjunõue ja ukselehe deformeerumisest tulenev kahjunõue. Kinnistu

kaasomanik on loovutanud oma nõuded hageja vastu 72 520 euro ulatuses kostjale. Kostja on

hageja nõude 25 000 euro osas tasaarvestanud. Kui sellest tasaarvestusest ei piisa, teeb kostja

täiendava tasaarvestuse summas 47 320 eurot.

6. Kostja vastuhagi ja selle täienduste kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista 35 000

eurot ja viivise seadusjärgses määras alates vastuhagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Vastuhagi kohaselt on hageja tekitanud kahju summas 117 675,16 eurot, millest kostja nõuab

35 000 euro hüvitamist. Kahju moodustub järgmiselt: ebakvaliteetsete avatäidete

paigaldamisega kostjale tekitatud kahju summas 47 760 eurot, ehitustööde kallinemisest

kinnistu kaasomanikule tulenev kahju summas 55 728 eurot, kinnistu kaasomanikule

ehitustööde tähtaja edasilükkumise tõttu alternatiivse elukoha kasutamisest, perioodil 2014. a

oktoober kuni 2015. a mai, tulenev kahju summas 10 192,16 eurot, kinnistu kaasomanikule

veekahjustuste tekitamisest tulenev kahju summas 3995 eurot.

7. OÜ Ehitusekspert arvamuse kohaselt on aknad ehitatud ja paigaldatud tehniliselt

ebakvaliteetselt, mistõttu tuleb need välja vahetada (edasiseks kasutamiseks on kõlblikud ainult

klaaspaketid). Lisaks on üks ukseleht kõver, mis tuleb välja vahetada. Eeltooduga seonduvalt

on hageja tekitanud kostjale kahju summas 47 760 eurot.

8. Kostja ja kinnistu kaasomanik sõlmisid 14.08.2013 ehituse töövõtulepingu nr 0-65-13,

mille järgi pidi kostja alustama objektil lepingus märgitud töödega hiljemalt 30.10.2013.

07.01.2014 teatas kostja kinnistu kaasomanikule nende vahelise töövõtulepingu lõpetamisest,

kuna hageja viivituse tõttu ei olnud kostjal võimalik töödega tähtaegselt alustada ja tööde

teostamine oli osutunud võimatuks. Kinnistu kaasomaniku ja kostja vahel 14.08.2013 sõlmitud

ehituse töövõtulepingu kohaselt oli tööde hinnaks 132 948 eurot. 07.07.2014 on samade tööde

kohta teinud hinnapakkumised OÜ Jõuhobu ja Tarrest LT OÜ, vastavalt summades 197 556

eurot ja 223 290 eurot (hinnapakkumised sisaldavad ka veekahjustuse kõrvaldamise kulusid

vastavalt 8880 eurot ja 9300 eurot). Seega on ehitushindade kallinemise tõttu tekkinud kinnistu

kaasomanikule kahju vähemalt 55 728 eurot (197 556 – 8880 – 132 948).

9. Avatäidete mittetähtaegse paigaldamise tõttu said kahjustada elamu betoonpinnad.

Veekahjustuste likvideerimisekulu on 3995 eurot, mis on kinnistu kaasomanikule tekitatud

kahju.

10. Kuna hageja viivitas töövõtulepingu esemeks olevate töödega ligikaudu 11 kuud, lükkus

ehitusobjekti valmimine edasi ligikaudu aasta. Kinnistu kaasomanik oli sunnitud üürima endale

teise eluaseme. Perioodil 2014.a oktoober – 2015.a mai on kinnistu kaasomanik tasunud

üürileandjale 10 192,16 eurot, mis on kinnistu kaasomanikule tekitatud kahju.

11. Kinnistu kaasomanik on VÕS § 81 lg 1 järgi poolte vahelise töövõtulepinguga kaitstud

isikuks ja tal on õigus nõuda kahju hüvitamist. Kinnistu kaasomanik on loovutanud oma nõuded

hageja vastu 72 520 euro ulatuses kostjale.

Hageja vastuväited kostja vastuhagile

12. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja lepingurikkumine on tõendamata. OÜ

Ehitusekspert 15.05.2015 arvamus ei tugine tegelikele asjaoludele ja on oma sisult väär. Samuti

on seal tuginetud kehtetutele standarditele.

13. VÕS § 81 tingimused on täitmata ning see norm ei anna kinnistu kaasomanikule

nõudeõigust hageja vastu. Nõude loovutamist ei ole toimunud. Ebaselge on, millised nõuded

on loovutatud. Kinnistu kaasomaniku ja kostja vahel sõlmitud ehituse töövõtuleping nr O-65-

13 on näilik ja näilikust tehingust ei saa kahju tekkida. Ka juhul, kui töövõtuleping ei ole näilik,

on kinnistu kaasomaniku kahju tõendamata. Tõendamata on, et kinnistu kaasomanik on uue

töövõtulepingu OÜ-ga Jõuhobu või Tarrest LT OÜ-ga sõlminud ning tööde eest ka tasunud.

Kostja ei ole põhjendanud, kuidas hageja väidetav tegevusetus takistas muude tööde tegemist.

Ehitise betoonpindadel ei saanud veekahjustusi tekkida, kuna avad oli kiletatud hiljemalt 2013.a

detsembri alguseks. Eluaseme üürist tulenev kahjunõue on tõendamata, kuna pole tõendatud, et

kinnistu kaasomanik on neid kulusid kandnud. Samuti nähtub OÜ Jõuhobu pakkumisest, et

ehitustööde teostamiseks oleks kulunud 15 nädalat, mitte aasta. Ehitaja oleks saanud tööd

lõpetada hiljemalt aprillis 2014.a. Hagejal ei olnud võimalik kostja poolt esile toodud kahju ette

näha. Hageja ei olnud teadlik kinnistu kaasomaniku ja kostja vahelisest töövõtulepingust ja selle

lõpetamisest. Kahju hüvitamise nõue on vastuolus ka VÕS § 127 lõikega 2. Esinevad alused

kahjuhüvitise vähendamiseks, sest kahju hüvitamine täies ulatuses oleks hageja suhtes äärmiselt

ebaõiglane.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Harju Maakohus rahuldas 28.06.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võlgnevuse 29 400 eurot ning viivise 4200 eurot. Maakohus rahuldas vastuhagi

osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 19 907,16 eurot ning viivise põhinõudelt

seadusjärgses määras alates 15.05.2015 kuni kohustuse tasumiseni, kuid mitte üle

põhivõlgnevuse summa. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused kohtuotsusega

väljamõistetavad summad ning mõistis tasaarvestuse tagajärjel kostjalt hageja kasuks välja

13 692,84 eurot. Hagi menetlemisega tekkinud hageja menetluskulud jättis kohus 95% ulatuses

kostja kanda ning kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda. Kostja vastuhagi

menetlemisega tekkinud kostja menetluskulud jättis kohus 57% ulatuses hageja kanda ning

hageja menetluskulud 43% ulatuses kostja kanda.

15. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja vahel on 24.07.2013

sõlmitud leping nr L-3106, mille p 2.1 kohaselt on lepingu objektiks puitakende ja -uste

valmistamine vastavalt 18.07.2013 hinnapakkumisele. Lepingu p 3.1 kohaselt on tööde

lõpetamise tähtajaks 30.09.2013. Lepingu p 6.1 kohaselt on lepingu maksumuseks 35 000 eurot,

millele lisandub käibemaks 7 000 eurot, kokku 42 000 eurot. Samuti ei ole poolte vahel

vaidlust, et lepingus nimetatud tööd teostati asukohas Rohuneeme tee 63, Viimsi vald. Hageja

on esitanud kostjale 04.09.2014 arve nr T187 summas 31 052,40 eurot vastavalt teostatud tööde

aktile nr 1. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on lepingus kokkulepitud tööd lõpetanud ning

kostja ei ole hagejale tööde eest tasu maksnud.

16. Maakohus leidis, et lisatööde eest nõutud 1652,40 eurot tuleb jätta välja mõistmata,

kuivõrd ei nähtu, et pooled on arvel märgitud lisatööde tegemises eraldi kokku leppinud. Hageja

ei ole avaldanud, et ta oleks kostjat teavitanud lisatöödest ja/või nende võimalikust

maksumusest enne arve esitamist. Kinnistu kaasomanik on koheselt arve aluseks olevale aktile

esitanud vastuväited 27.08.2014. Maakohus nõustus kostja seisukohaga, et osaliselt on hageja

poolt märgitud lisatööd kaetud poolte vahel sõlmitud lepingus toodud töödega, s.o avade

servade kittimine ning vuukimine. Samuti nähtub kostja poolt kohtule esitatust, et aknaavade

freesimistööd on teostanud Sarrus Ehitus OÜ, mitte hageja.

17. Maakohus jõudis järeldusele, et kuna hageja on lepingus kokkulepitud tööd teostanud,

siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 29 400 eurot. Hageja nõutava viivise määr on

kooskõlas lepingu punktiga 5.2.1 ning tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista summas

4200 eurot.

18. Järgnevalt andis maakohus hinnangu kostja vastuhagile. Maakohus tuvastas, et kostja ja

kinnistu kaasomaniku vahel on 14.08.2013 sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 0-65-13, mille p

2.2 kohaselt on lepingu objektiks Rohuneeme tee 63 asuva eramu ehitustööde teostamine

vastavalt lepingu dokumentides toodule. Lepingu p 2.4 kohaselt alustatakse lepingu objektil

töödega hiljemalt 30.10.2013 peale avatäidete tarnet ja paigaldust hageja poolt. Kostja teatas

07.01.2014 kinnistu kaasomanikule, et lõpetab lepingu, kuna avatäidetega seotud töid ei olnud

lõpetatud.

19. Kinnistu kaasomanik ja kostja sõlmisid 27.08.2014 ja 15.12.2014 nõuete loovutamise

lepingud, millest esimese lepingu kohaselt loovutati kostjale hageja vastu nõue summas 25 200

eurot ning teise lepinguga loovutati hageja vastu nõuded summas 45 600 eurot ning 1520 eurot.

Maakohus leidis, et paljasõnalised on kostja väited selle kohta, et nõuete loovutamine ei ole

tõendatud, ning et kostja ja kinnistu kaasomaniku vahel sõlmitud töövõtuleping on näilik.

20. Kinnistu kaasomanik on esitanud hagejale nõude leppetrahvi summas 4200 eurot

saamiseks ning on hilisemalt vastava nõude loovutanud kostjale. Poolte vahel puudub vaidlus

selles, et hageja pidi tööd lõpetama 30.09.2013, kuid lõpetas need alles 22.08.2014. Maakohus

tugines VÕS § 158 lg-le 1 ja leidis, et lepingu p 5.1.1. kohaselt on leppetrahvi nõue summas

4200 eurot põhjendatud.

21. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt pidi hageja paigaldama mh väljapoole avatavad

uksed. Kostja on teinud hagejale etteheiteid seoses paigaldatud ukselehega. Hageja ei ole

esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ukseleht on muutunud kõveraks hagejast

mitteolenevatel põhjustel. Samuti ei ole hageja asunud puudust kõrvaldama. Kostja on kohtule

esitanud tõendi, mille kohaselt uue aken/uks hinnaks on 1520 eurot, millele lisandub paigaldus.

Eelnevast tulenevalt kuulub rahuldamisele kostja nõue summas 1520 eurot.

22. Vastuhagi kohaselt on kinnistu kaasomanikule veekahjustuse tekkimise ja kahjustuse

kõrvaldamise tõttu tekkinud kahju 3995 eurot. Maakohus leidis, et hageja ei ole veekahjuga

seotud nõuet ümber lükanud ning on üldteada asjaolu, et avatäidete paigaldamata jätmisel võib

vesi ehitist kahjustada ning seda eriti sügis- ja talveperioodil. Seega on veekahju tekkimine

tõendatud ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 3995 eurot.

23. Ehitustööde viibimisest ja ehitustööde kallinemisest kinnistu kaasomanikule on

väidetavalt tekkinud kahju 55 728 eurot. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et

ehitushindade tõusu tõttu on kostja kandnud või võib kanda kahju 55 728 eurot. Samuti leidis

maakohus, et kahju on hõlmatud lepingu p-s 5.1.1 kokkulepitud leppetrahviga, millise nõude

kohus rahuldas.

24. Vastuhagi kohaselt tekkis kostjale ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamise tõttu kahju

summas 47 760 eurot. Kohtule esitatud eksperthinnangu punkt 3 kohaselt on hageja sulgenud

kõik tehtud avad mastiksiga, märkides seejuures, et tegemist on hädapärase lahendusega,

kuivõrd võimalik kasutusaeg on täpselt teadmata. Seega on hageja puuduse kõrvaldanud,

mistõttu ei ole õige kostja järeldus selle kohta, et kõik aknad tuleb välja vahetada. Olles

kõrvaldanud esile toodud puuduse, ei saanud hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3

kohaselt ette nähta, et tal võib tekkida kohustus kahju hüvitamiseks. Eelnevast tulenevalt leidis

maakohus, et 47 760 euro osas pole kostja kahjunõue põhjendatud.

25. Vastuhagi järgi on kinnistu kaasomanikule ehitustööde tähtaja edasilükkumise tõttu

alternatiivse elukoha kasutamisest perioodil 2014. a oktoober kuni 2015. a mai tekkinud kahju

10 192,16 eurot. Kohtule on esitatud 01.09.2014 üürileping, mille p 4.2 kohaselt on üür 900

eurot kuus. Lepingu p 4.2 kohaselt kohustub üürnik tasuma ka igakuised kommunaalteenused

40% ulatuses kogumahust. Leping oli sõlmitud kuni 01.09.2015. Maakohus leidis, et

üürilepingu sõlmimise tingis hagejast tingitud tööde valmimise tähtaja pikenemine, millele

kinnistu kaasomanik on pidevalt juhtinud hageja tähelepanu. Ainuüksi asjaolu, et üüri tasuti

sularahas, ei tähenda, et üürilepingut sõlmitud ei ole. Maakohus leidis, et kuigi eluruumi on

üüritud perekonnaliikmelt, siis on seda tehtud vastavalt turutingimustele. Eelnevast tulenevalt

on kostja nõue summas 10 192,16 eurot põhjendatud ja tuleb hagejalt välja mõista.

26. Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et kostja kahjuhüvitise nõue on põhjendatud

summas 19 907,16 eurot (4 200 + 1 520 + 3 995 + 10 192,16). Hageja ei ole sisulisi vastuväiteid

kostja viivisenõudele esitanud, seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ka viivis

seadusjärgses määras põhinõudelt alates 15.05.2015 kuni kohutuse täitmiseni, kuid mitte üle

põhivõlgnevuse summa. Hageja on taotlenud vähendada kostja kasuks väljamõistetava hüvitise

suurust. Kuna maakohus leidis, et kostja nõue on põhjendatud osaliselt, siis on kohus hageja

taotluse rahuldanud. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused kohtuotsusega välja

mõistetavad summad ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 13 692,84 eurot

(33 600-19 907,16).

Kostja apellatsioonkaebus

27. Kostja esitas 26.07.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles hageja hagiavaldus rahuldati osaliselt ja jäeti osaliselt rahuldamata kostja

vastuhagi. Kostja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ning rahuldada

täies ulatuses vastuhagi.

28. Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et hageja on kokkulepitud tööd

nõuetekohaselt teostanud ja rikutud aknaraamide puudused nõuetekohaselt kõrvaldanud. Kostja

on kohtule esitanud ekspertiisiakti, milles on jõutud lõppjäreldusele, et paigaldatud akendel on

pöördumatud ning mittekõrvaldatavad ehituslikud kahjustused, millest lähtuvalt tuleb

nimetatud elemendid välja vahetada. Seega on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kuna

hageja tehtud tööd on mittenõuetekohased, siis ei ole hageja enda tasunõue muutunud

sissenõutavaks.

29. Maakohus on paljasõnaliselt ja ilma tõendeid hindamata leidnud, et kostja ei ole

tõendanud ehitushindade tõusu tõttu tekkinud kahju summas 55 728 eurot. Samuti on maakohus

ekslikult leidnud, et kahju on hõlmatud leppetrahviga. Leppetrahvinõue tuleneb kostjale kui

tellijale otse lepingust ning seda nõuet ei ole kostja kinnistu kaasomanikult omandanud.

Täiendava kahjunõude seoses ehitushindade tõusuga omandas kostja kinnistu kaasomanikult.

Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et vastav kahju on juba hõlmatud leppetrahvi nõudega.

Samuti ei saa olulises osas leppetrahvi ületavat kahjunõuet lugeda kaetuks väikesemahulise

leppetrahvi nõudega, sest lepingu rikkumisega tekitatud kahju tuleb hüvitada lisaks

leppetrahvile. Kostja on tõendanud ehitushindade kallinemisega kinnistu kaasomanikule

tekkinud kahju. Samade tööde tegemiseks on võetud pakkumised 2014. aastast.

Hageja apellatsioonkaebus

30. Hageja esitas 31.07.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles kostja vastuhagi rahuldati ja jäeti osaliselt rahuldamata hageja hagi. Hageja palub

teha uue otsuse, millega jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada hageja hagi täies

ulatuses.

31. Maakohus on täielikult jätnud käsitlemata hageja vastuväited selle kohta, et kuivõrd

hageja ja kinnistu kaasomaniku vahel puudus leping, siis vastutab kinnistu kaasomanikule

tekkinud väidetava kahju eest kostja, mitte hageja. Otsusest ei nähtu põhjendusi, millest

tulenevalt vastutab hageja kinnistu kaasomanikule väidetavalt tekkinud kahju eest. VÕS § 81

lg 1 kohaldamise eeldused on tõendamata. Nõude loovutamise lepingust ega selle lisast ei ole

aru saada, millised konkreetsed nõuded on kostjale loovutatud. Maakohus ei ole kohaldanud

VÕS § 127 lõikeid 2 ja 3 ega põhjendanud nende kohaldamata jätmist. Hageja ei saanud

veekahjustusi ja üürikulusid ette näha. Maakohus on ebaõigesti rahuldanud kostja leppetrahvi

nõude 4200 eurot, sest maakohus on ekslikult omistanud leppetrahvi nõudeõiguse kinnistu

kaasomanikule. Kostja ei ole hagejale leppetrahvi nõuet esitanud. Samuti on leppetrahvi nõue

hilinenud.

32. Maakohus on täielikult jätnud tähelepanuta hageja vastuväited selle kohta, et hageja ei

ole vastutav ukselehe väidetava kõverdumise eest. Maakohtu otsuses ei nähtu loogilisi

põhjendusi selle kohta, milles väidetav veekahju seisneb ning miks vastutab hageja veekahjude

eest ning millistele tõenditele tuginedes on saadud kahjuks 3995 eurot.

33. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest tõendeid selle kohta, et väidetava kahju eest, mis

tekkis seoses üüripinnaga, vastutab hageja. Maakohus on kommunaalkulud ebaõigesti hagejalt

välja mõistnud, kuna ehitusobjekti omanik oleks niikuinii kandnud kommunaalkulusid.

Maakohus on valesti kohaldanud VÕS § 139 lg 1.

34. Hageja nõue lisatööde osas on põhjendatud. Vastavad tööd ei olnud lepinguga hõlmatud

ning tegemist oli lisatöödega, mida on vande all kinnitanud tunnistaja QQ.

Vastused kaebustele

35. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ning paluvad jätta need rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus rahuldas

hageja põhinõude 19 685 eurot ületavas ulatuses. Tühistatud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles vastuhagi rahuldati, ja jätta vastuhagi

täielikult rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles kohtuotsusega

väljamõistetaud rahasummad tasaarvestati ja tasaarvestuse tulemusel mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja 13 692,84 eurot. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude osas ja

teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 21). Hageja

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

37. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt sõlmisid pooled 24.07.2013 töövõtulepingu akende ja

uste paigaldamise kohta. Hageja pidi aknad paigaldama 30. septembriks 2013 ja kostja kohustus

töö eest tasuma hagejale 42 000 eurot. Vaidlus puudub, et kostja on hagejale ettemaksuna

tasunud 12 600 eurot. Hageja väljastas kostjale 22.08.2014 akti tehtud tööde kohta summas

31 052,40 eurot, milles sisalduvad ka lisatööd summas 1652,40 eurot. Kostja keeldus

27.08.2014 e-kirjas raha tasumisest.

38. Hageja nõuab kostjalt põhitööde- ja lisatööde eest tasu, samuti viivist. VÕS § 637 lg 3

sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 637

lõikele 4, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub

töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS §

638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud

või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija

alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.

Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 4.2.2 kohaselt kohustus kostja kolme tööpäeva jooksul

aktsepteerima või tagasi lükkama esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Akti

tagasilükkamine pidi olema motiveeritud ja esitatud kirjalikult (I kd tl 6-8). Kinnistu

kaasomanik esitas 27.08.2014 vastuväite hageja 22.08.2014 tehtud tööde aktile. Vastuväites

tugines kinnistu kaasomanik sellele, et lisatööde eest tasu nõudmine on alusetu. Samuti sellele,

et kostjal on hageja vastu leppetrahvinõue ning kinnistu kaasomanikul kahju hüvitise nõue,

millest osa on loovutatud kostjale (I kd tl 11-13). Kostja toetas 27.04.2014 e-kirjas kinnistu

kaasomaniku seisukohti ja avaldas, et tasaarvestab hageja tasunõude enda nõudega hageja vastu

(I kd tl 17). Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et kostja ei lükanud tööde

üleandmise-vastuvõtmise akti põhitööde osas tagasi, vaid keeldus raha maksmisest seetõttu, et

tal on hageja vastu rahaline nõue. Seega tuleb lugeda põhitööd kostja poolt vastuvõetuks ning

hageja põhinõue summas 29 400 eurot on muutunud sissenõutavaks.

39. Hageja nõuab kostjalt tasu ka lisatööde (akende välisperimeetri kittimine,

piirdeplekkide asendamine anodeeritud alumiiniumplekiga, avade freesimine) eest.

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue on selles osas põhjendamatu. VÕS § 639 lg 1 sätestab,

et töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või

mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Eeltoodust

tulenevalt tuleb lähtuda sellest, et eelarve on siduv. Riigikohus on 19.09.2012 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-89-12 (p 27) selgitanud, et taunitav on töövõtjate praktika, mille järgi

ollakse valmis tegema lisatöid või muudatusi, kuid ei lepita hinna muutmises kokku ega teatata

enne nende mõjust lepingu hinnale, pannes tellija hiljem ebaõiglasse olukorda, kus temalt

nõutakse töövõtja ühepoolselt arvestatud tasu. Ringkonnakohus leiab, et kuna hinnapakkumise

kohaselt hõlmasid hageja tööd avatäidete paigaldust, siis on sellega hõlmatud ka akende

välisperimeetri kittimine. Tõendamata on, et pooled oleksid leppinud kokku, et piirdeplekkide

asendamise eest anodeeritud alumiiniumplekiga peab kostja täiendavalt tasuma. Seega tuleb

lugeda, et need tööd on hõlmatud kokkulepitud tasuga. Kostja poolt esitatud e-kirjast nähtub,

et aknaavade freesimistööd teostas Sarrus Ehitus OÜ (II kd tl 21). Ka juhul, kui hageja tegi

täiendavaid freesimistöid, ei ole tõendatud, et pooled oleksid kokku leppinud, et kostja peab

selle eest hagejale täiendavalt tasuma, mistõttu tuleb lugeda, et need tööd on hõlmatud

kokkulepitud tasuga. Seega on hageja nõue lisatööde eest põhjendamatu.

40. Kostja leiab, et hageja on tekitanud temale ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamisega

kahju, lisaks on kostjal hageja vastu leppetrahvinõue. Samuti tugineb kostja sellele, et kinnistu

kaasomanikul on hageja vastu ehitustööde kallinemisest tulenev kahjunõue, alternatiivse

elukoha kasutamise vajadusest tekkinud kahjunõue, veekahjustuste kõrvaldamisest tulenev

kahjunõue ja ukselehe deformeerumisest tulenev kahjunõue, mis on 72 520 euro ulatuses

loovutatud kostjale. Asja materjalist nähtuvalt on kinnistu kaasomanik loovutanud 27.08.2014

kostjale nõude summas 25 200 eurot (I kd tl 51-55) ja 15.12.2014 nõude summas 47 320 eurot

(I kd tl 72-73). Kostja on esitanud nii tasaarvestusavalduse kui ka vastuhagi. Kuna kostja poolt

välja toodud kahju suurus ületab vastuhagi eset, siis selgitas kostja 18.09.2020

menetlusdokumendis, millises järjekorras tuleks vastuhagi nõudeid kontrollida.

41. VÕS § 81 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda

isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust

eeldatakse, kui kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal

määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku

huvisid või õigusi kaitsta ja võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning

kolmas isik on võlgnikule äratuntavad. VÕS § 81 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes

1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.

Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul VÕS § 81 lg 1 eeldused täidetud. Antud

ehitustöövõtulepingu puhul on kinnistu kaasomaniku huvid ja õigused lepingu täitmise käigus

ohustatud samal määral kui kostja huvid ja õigused, samuti võib eeldada kostja tahet kinnistu

kaasomaniku huvisid või õigusi kaitsta. Samuti oli kostja tahe kolmanda isiku huvisid või

õigusi kaitsta ning kolmas isik hagejale äratuntavad - hagejale oli teada, et töid ei tehta kostjale

kuuluval kinnistul ning hageja suhtles pooltevahelise lepinguga seonduvalt kinnistu

kaasomanikuga vahetult.

42. Kostja on 27.08.2014 esitanud hagejale leppetrahvi nõude summas 4200 eurot (I kd tl

17). Maakohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et leppetrahvinõue on kinnistu kaasomaniku poolt

kostjale loovutatud nõue. Tegemist ei ole loovutatud nõudega. Leppetrahvinõue tuleneb hageja

ja kostja vahelisest töövõtulepingust. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5.1.1 sätestas, et

objekti mittetähtaegse üleandmise korral on kostjal õigus nõuda leppetrahvi 0,2% lepingu

summast tähtaega ületanud iga päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu maksumusest.

Töövõtulepingu p 3.1 kohaselt oli tööde lõpetamise tähtaeg 30.09.2013. Ringkonnakohtu

hinnangul on tõendamata hageja väide, et tööd lükkusid edasi kostjast tuleneval põhjusel, kuna

avatäidete joonised said kinnitatud alles 2013.a oktoobris. Hinnapakkumise kohaselt sisaldasid

tööd ka tööjooniste projekteerimist (I kd tl 36-37). Hageja pöördus kinnistu kaasomaniku poole

jooniste kooskõlastamisega seonduvalt 09.09.2013 (I kd tl 105). Kinnistu kaasomanik on

vastanud hagejale 09.09.2013 ja 10.09.2013 e-kirjadega (I kd tl 103-104). Kinnistu

kaasomaniku 10.09.2013 e-kirjale vastas hageja alles 24.09.2013 e-kirjaga (I kd tl 103).

Kirjavahetusest ei nähtu, et tööjooniste kooskõlastamine oleks veninud kinnistu kaasomanikust

või kostjast tuleneval põhjusel. Eeltoodule tuginedes asub ringkonnakohus seisukohale, et

avatäidete paigaldamine viibis hagejast tuleneval põhjusel. Arvestades, et tööd pidid olema

lõpetatud 30.09.2013, kuid tööd anti üle alles 22.08.2014, siis on kostjal tekkinud leppetrahvi

nõudeõigus. Kolleegiumi hinnangul on ebaõige hageja väide, et kostja on leppetrahvi

nõudeõiguse kaotanud, kuna ta ei teatanud leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul (VÕS §

159 lg 2). Riigikohus on 21.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11 (p-d 16-17) märkinud,

et mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja

kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes

kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt

leppetrahvi enam ei nõuta. Riigikohus selgitas, et ei pruugi olla mõistlik ja täitmist kiirendav

leppetrahvi nõude esitamine enne kohustuse täitmist, kas või juba põhjusel, et see võib kaasa

tuua uue vaidluse. Eriti majandustegevusega tegelevale müüjale või ehitusettevõtjale ei pea

teine pool n-ö igaks juhuks meelde tuletama, et kohustused tuleb täita õigeks ajaks ja rikkumise

korral saab tema vastu lepingu järgi esitada nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja

esitas hagejale leppetrahvinõude mõni päev pärast tööde üleandmist, siis on kostja teinud seda

mõistliku aja jooksul. Hagejal ei saanud tekkida õigustatud ootust, et hoolimata töö üleandmise

olulisest viivitusest, ta leppetrahvi maksma ei pea. Seega on kostjal õigus nõuda hagejalt

leppetrahvi 4200 eurot. Maakohus on aga ebaõigesti käsitlenud seda vastuhagi nõudena. Kostja

ei ole esitanud leppetrahvi osas vastuhagi, vaid on teinud 27.08.2014 tasaarvestuse (I kd tl 17).

Seega ei kuulu nimetatud summa hagejalt väljamõistmisele, vaid see tuleb lugeda

tasaarvestatuks hageja nõudega.

43. Kostja on seisukohal, et ebakvaliteetsete avatäidete paigaldamise tõttu on kostjale

tekitatud kahju summas 47 760 eurot. OÜ Ehitusekspert 15.05.2015 arvamuse ja selle

17.07.2015 täienduse kohaselt tehti elamule paigaldatud akende puhul (v.a üks aken)

dreeniavad aknaprofiili allosa ehk juhtsoone horisontaalpinna sisse, mille tulemusel eemalduv

vesi satub mitte aknapleki peale, vaid alla ja voolab sealt edasi elamu konstruktsioonidesse.

Kuna valesti tehtud dreeniavasid ei ole võimalik enam eemaldada, siis suleti kõik avad

mastiksiga ning puuriti uued avad aknapiida alaosa vertikaalpinnale, mille kaudu vesi saab

eemalduda akna veepleki pealseina. Aukude sulgemisel kasutatud MS-polümeermass ei sobi

aga selleks otstarbeks. Massi ja alumiiniummassi vahele tekivad aukude kohas kiiresti praod.

Kuna suur osa aknad on mitteavatavad, siis on võimalik uusi veelekkeid avastada hilinemisega.

Seetõttu tuleb OÜ Ehitusekspert arvates aknad (v.a klaaspaketid) välja vahetada.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et OÜ Ehitusekspert arvamuse järgi tuleb aknad

välja vahetada seetõttu, et horisontaalpinna dreeniavade sulgemisel kasutatud MS-

polümeermass ei sobi selleks otstarbeks. Hageja poolt esitatud MS-polümeermassi

tootekirjelduse kohaselt nakkub polümeermass tugevalt enamike materjalidega, ei tõmbu

kokku, säilitab elastsuse, tal on hea ilmastikukindlus, peab vastu veele, temperatuuritaluvus -

40oC - + 90oC (II kd tl 142). Pärast horisontaalpinna dreeniavade sulgemist MS-

polümeermassiga on möödunud mitmeid aastaid. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et suletud

dreeniavade kaudu oleks veelekkeid toimunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi

hinnangul tõendatud, et hageja poolt kasutatud MS-polümeermass ei taga suletud dreeniavade

veekindlust, mistõttu on vaja aknad välja vahetada. Seetõttu on põhjendamatu kostja kahjunõue,

mis seondub akende väljavahetamisega.

44. Maakohus on hagejalt välja mõistnud 1520 eurot seoses sellega, et üks ukseleht on

deformeerunud. Kolleegium märgib esmalt, et kostja vastusest nähtuvalt on kostja käsitlenud

seda kinnistu kaasomanikule tekitatud kahjuna, mille on kinnistu kaasomanik loovutanud

kostjale. OÜ Ehitusekspert 15.05.2015 arvamuse kohaselt on elamu tagaküljel oleva välisukse

alumine osa kõver ja ei sulgu tihedalt. Uksel puuduvad mehaanilise vigastuse jäljed. Tegemist

on deformeerunud uksega, mis tuleb välja vahetada. Hageja on viidanud, et fotolt nähtuvalt oli

ukse vahele pandud juhe, mis võis põhjustada ukse deformeerumist. OÜ Ehitusekspert

17.07.2015 täiendavas arvamuses on selgitatud, et fotolt nähtav peenike juhe ei saa tekitada

suhteliselt jäigale ukse konstruktsioonile sellist jäävat deformatsiooni. OÜ Malmerk

10.12.2014 e-kirja kohaselt on akenukse hind 1520 eurot (I kd tl 78). Eeltoodule tuginedes on

kostja tõendanud, et ukselehe kõverdumise eest vastutab hageja ning kinnistu kaasomanikul on

õigus nõuda kahju hüvitamist summas 1520 eurot (VÕS § 81 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul

oli sellise kahju tekkimine hagejale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Samuti ei välista VÕS § 127

lg 2 kahju hüvitamist. Kahjuhüvitise vähendamise alused ringkonnakohtu hinnangul puuduvad.

Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on kinnistu kaasomanik loovutanud selle nõude kostjale

15.12.2014 (I kd tl 72-73). Maakohus on selle summa hagejalt välja mõistnud.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on teinud selle nõude osas enne vastuhagi esitamist

tasaarvestusavalduse (I kd tl 28), siis tuleb see lugeda tasaarvestatuks hageja nõudega, mitte

mõista seda summat vastuhagi alusel välja.

45. Kostja on seisukohal, et kinnistu kaasomanikule on tekitatud kahju summas 55 728

eurot tulenevalt sellest, et avatäidete paigaldamisega viivitamise tõttu on ehitushinnad

kallinenud. Asja materjalist nähtuvalt sõlmisid kinnistu kaasomanik ja kostja 14.08.2013

töövõtulepingu nr 0-65-13, mille alusel kohustus kostja teostama Viimsis Rohuneeme tee 63

asuval kinnistul ehitustöid. Töövõtulepingu p 2.4 kohaselt pidi kostja töödega alustama

hiljemalt 30.10.2013 peale avatäidete paigaldust. Töövõtulepingu p 7.1.1 kohaselt oli tööde

teostamise tähtaeg 10 kuud. Vastavalt lepingu p 8.1 olid tööde hinnaks 132 948 eurot (I kd tl

38-48). 07.01.2014 on kostja esitanud kinnistu kaasomanikule teate töövõtulepingu lõpetamise

kohta, mille kohaselt ei ole avatäidetega seonduvaid töid lõpetatud ning muutunud turuolukorra

ja lisandunud projektide tõttu ei suuda kostja enam töid kokkulepitud hinnatasemel teostada (I

kd tl 50). Kinnistu kaasomanikule on esitatud samade tööde teostamiseks hinnapakkumised

Tarrest LT OÜ poolt summas 223 290 eurot ja OÜ Jõuhobu poolt summas 197 556 eurot (I kd

tl 56-57). Hinnapakkumised hõlmavad täiendavalt ka veekahjustuste kõrvaldamise kulusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, mille

pinnalt saaks asuda seisukohale, et töövõtuleping nr 0-65-13 on näilik leping. Samas leiab

kolleegium, et tõendatud ei ole, et avatäidete paigaldamisega viivitamine oleks teinud kinnistu

kaasomaniku ja kostja vahel sõlmitud 14.08.2013 töövõtulepingu nr 0-65-13 täitmise

võimatuks. Töövõtulepingu nr 0-65-13 kohaselt kohustus kostja teostama välitöid, sisetöid,

tehnosüsteemidega seonduvaid töid ja muid töid. Kuigi mingil perioodil võis teatud tööde

tegemine olla avatäidete paigaldamata jätmise tõttu võimatu, ei ole tõendatud, et

töövõtulepingu nr 0-65-13 järgseid töid üldse teha ei saanud - näiteks osa välitöid (nt väline

betoonaed, pinnasetööd, aiakivid) osa tehnosüsteemide töid (nt maaküte, lokaalne

kanalisatsioon), muid töid (nt välimise betooni lasuurimine heledaks). OÜ Ehitusekspert

15.05.2015 arvamuse kohaselt ei saanud teha välitöid, kuna akende paigaldamiseks oli vaja

tagada rasketehnika juurdepääs. Siiski ei nähtu arvamusest, milliste andmete pinnalt on

väidetud, et avatäidete paigaldamiseks kasutatud tehnika tõttu ei olnud välitööde tegemine

üldse võimalik. Eriteadmistega isik ei ole selle väite esitamisel tuginenud ehitusnormidele või

dokumentidele.

Tunnistaja QQ ütlustest nähtuvalt olid avatäited kiletatud 2013.a detsembri alguseks. Kostja ei

ole vaidlustanud hageja väidet, et avatäited olid paigaldatud 2014.a veebruaris. Asjaolu, et

2014.a märtsiks olid avatäited paigaldatud nähtub ka kinnistu kaasomaniku 10.03.2014 ja

17.03.2014 e-kirjadest, milles ta heidab hagejale ette aknaaluste tihendamata jätmist.

Kuna ei ole leidnud kinnitust, et avatäidete paigaldamata jätmise tõttu töövõtulepingu nr 0-65-

13 järgseid töid üldse teha ei saanud ning arvestades asjaolu, et 2014.a märtsiks olid avatäited

paigaldatud, siis on tõendamata ka kostja väide, et töövõtulepingu nr 0-65-13 lõpetamise ja uue

kallima lepingu sõlmimise vajaduse põhjustas hageja viivitus pooltevahelise lepingu täitmisel.

Seega on ehitushinna kallinemisega seotud kahjunõue põhjendamatu.

46. Kostja leidis, et hageja on kinnistu kaasomanikule tekitanud kahju summas 10 192,16

eurot (üür ja kõrvalkulud), mis tuleneb ehitustööde edasilükkumise tõttu alternatiivse elukoha

kasutamises vajadusest perioodil 2014. a oktoober kuni 2015. a mai. Maakohus pidas vastuhagi

selles osas põhjendatuks. Kuna ringkonnakohus leidis eelnevalt, et tõendamata on kostja väide,

et töövõtulepingu nr 0-65-13 lõpetamise vajaduse põhjustas hageja viivitus pooltevahelise

lepingu täitmisel, siis on tõendamata ka kostja seisukoht, et kinnistu kogu ehitustööde

lõpptähtaeg lükkus edasi hageja tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kostja kahjunõue seonduvalt

kinnistu

kaasomaniku

poolt

alternatiivse

elukoha

kasutamisega

põhjendamatu.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul kui kinnistu kogu ehitustööde lõpptähtaja

edasilükkumine hagejast tuleneval põhjusel oleks tõendatud, ei saaks kõrvalkulude osas kostja

kahjunõue olla põhjendatud, kuna kinnistu kaasomanik oleks pidanud kõrvalkulusid eluasemele

kandma ka siis, kui ehitusobjekti valmimine ei oleks viibinud.

47. Kostja on seisukohal, et avatäidete paigaldamisega viivitamise tõttu kandis kinnistu

kaasomanik kahju 3995 eurot, mis seisnes betoonpindade kahjustumises. Ringkonnakohtu

hinnangul on OÜ Ehitusekspert 15.05.2015 arvamusega kahju tekkimine tõendatud. OÜ

Ehitusekspert 15.05.2015 arvamusest nähtuvalt on ilma uste ja akendeta seisnud hoones

niiskuse, vee ja külma tõttu tekkinud betoonpindade kahjustused. Betoonpinnad vajavad

seetõttu täiendavat viimistlust, mille maksumus on 3995 eurot. Seega on kinnistu kaasomanikul

õigus nõuda kahju hüvitamist summas 3995 eurot (VÕS § 81 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul

oli sellise kahju tekkimine hagejale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Samuti ei välista VÕS § 127

lg 2 kahju hüvitamist. Kahjuhüvitise vähendamise alused ringkonnakohtu hinnangul puuduvad.

Veekahjustuse kõrvaldamisega seotud kahjuhüvitise nõude on kinnistu kaasomanik loovutanud

kostjale (I kd tl 51-55 ja 72-73). Maakohus on selle summa hagejalt välja mõistnud.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja on teinud selle nõude osas enne vastuhagi esitamist

tasaarvestusavalduse (I kd tl 17, 28), siis tuleb see lugeda tasaarvestatuks hageja nõudega, mitte

mõista seda summat vastuhagi alusel välja.

48. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg 2

lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid

võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on hageja põhinõue summas 29 400

eurot kattuvas osas tasaarvestatud kostja nõudega summas 9715 eurot (4200 + 1520 + 3995),

mille tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 19 685 eurot (29 400 – 9715).

49. Tulenevalt töövõtulepingu punktist 5.2.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

tähtaegselt tasumata summalt 0,2 % päevas, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu maksumusest.

Seega on hagejal õigus nõuda viivist summalt 19 685 eurot 0,2 % päevas, kuid mitte rohkem

kui 4200 eurot. Arvestades viivitatud päevade arvu on maakohus lõppjärelduses kostjalt

viivisena 4200 eurot põhjendatult välja mõistnud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi jääb rahuldamata, siis

tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 16 % ulatuses hageja kanda ning 84 %

ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu