2-20-11934/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11934 Tsiviilasi J R hagi J R vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J R (IK XXX, elukoht XXX) Kostja: J R (IK XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine 15.09.2020 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lahutada J R (IK XXX) ja J R (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 14.11.1998 Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt (dokumendi nr 345).

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

3. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud J R esitas 25.08.2020 hagiavalduse, milles palus lahutada tema ja J R vahel sõlmitud abielu. Abielu on sõlmitud 14.11.1998. Hageja soovib lahutada kuna abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja pooled ei ela juba üle kahe aasta koos. Kostja ei ole olnud nõus kohtuväliselt abielu lahutama. Kostja ei ole lahutusega nõus, kuna hageja ei ole esitanud piisavalt veenvaid tõendeid perekonna lagunemisest. Hageja soovib ilma kostja nõusolekuta saada pangalaenu, mis on lahutamise põhjuseks. Hagejal on ka varasemalt olnud suhteid teiste naistega, kuid pooled on suutnud oma abielu päästa. Pooltel on lapsed. Istungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja ei olnud lahutusega nõus ja arvas, et suhteid on võimalik taastada ja palus maksimaalset leppimisaega. Kohus andis pooltele leppimiseks ühe kuu ning palus leppimise korral hagejal hagiavaldus tagasi võtta. Kohtu määratud tähtajaks ei olnud hageja hagi tagasi võtnud.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud hageja ja kostja ära ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavaldusest ja rahvastikuregistri andmetest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 14.11.1998. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kostja soovis aega leppimiseks, kuid leppimiseks antud aja jooksul ei esitanud pooled kohtule tõendit leppimise kohta. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et hageja soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik