3-19-1730/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1730

Haldusasi

Aktsiaseltsi Harku Karjäär kaebus Keskkonnaameti

03.09.2019 korralduse nr 1-3/19/1761 ja 13.09.2019

korralduse nr 1-3/19/1898 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Aktsiaselts Harku Karjäär, esindajad

vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindajad Signe Lehtme,

Tiit Rahe ja Martin Nurme

Kolmas isik – Balti Kivi OÜ, esindaja vandeadvokaat

Raini Nõu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.05.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Balti Kivi OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 22.09.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Balti Kivi OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

15.05.2020 otsus muutmata.

2. Mõista Balti Kivi OÜ-lt Aktsiaseltsi Harku Karjäär apellatsioonimenetluse kulude

katteks välja 3600 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.11.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-19-1730

2(11)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet

otsustas

03.09.2019

korraldusega

nr

1-3/19/1761

müüa

enampakkumisel kaevandamisloa taotlemise õiguse kinnistul asukohaga Harjumaa, Saue vald,

Hüüru küla, Lee (registriosa nr 13550602, katastritunnus 72701:001:0177).

Lee kinnistul on taotlenud maavara kaevandamise keskkonnaluba (kaevandamisluba) kaks

isikut: 1) Balti Kivi OÜ esitas 06.03.2019 kaevandamisloa taotluse Harku VII lubjakivikarjääri

mäeeraldisele; 2) Aktsiaselts Harku Karjäär (AS Harku Karjäär) esitas 08.05.2019 Harku II

lubjakivikarjääri mäeeraldise kaevandamisloa nr KMIN-086 (antud Keskkonnaministeeriumi

kantsleri 03.06.2003 käskkirjaga nr 401) muutmise taotluse sooviga laiendada Harku II

lubjakivikarjääri mäeeraldist Lee kinnistule. Neid taotlusi ei saa samal ajal rahuldada, sest Balti

Kivi OÜ taotletud uus mäeeraldis kattub Lee kinnistu osas AS Harku Karjäär olemasoleva

mäeeraldise laiendamise taotlusega. Seega kooskõlas maapõueseaduse (MaaPS) § 53 lg 5 p-ga

3 tuleb kaevandamisloa saamise õigus välja selgitada enampakkumise teel.

Pakkumisi saab esitada kuni 23.09.2019 kell 12.00, tagatisraha 1600 eurot peab olema tasutud

hiljemalt 13.09.2019 ning pakkumised avatakse 30.09.2019 kell 10.00.

2. AS Harku Karjäär esitas Tallinna Halduskohtule 13.09.2019 kaebuse Keskkonnaameti

03.09.2019 korralduse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega, milles palus

korralduse kehtivus peatada ja keelata vastustajal Lee kinnistul kaevandamisloa taotlemise

õiguse müügiks enampakkumist läbi viia.

3. Halduskohus võttis 13.09.2019 määrusega kaebuse menetlusse, peatas vaidlustatud

korralduse kehtivuse ja keelas vastustajal Lee kinnistu kaevandamisloa taotlemise õiguse

müügiks enampakkumise läbiviimise 30 päevaks ehk kuni 13.10.2019 (k.a).

4. Keskkonnaamet muutis 13.09.2019 korraldusega nr 1-3/19/1898 oma 03.09.2019

korraldust, määrates pakkumiste esitamise tähtajaks 03.10.2019 kell 12.00, tagatisraha tasumise

tähtajaks 03.10.2019 ja pakkumise avamise tähtajaks 10.10.2019 kell 10.00. Varasem

enampakkumise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes, kuid tehnilistel põhjustel ei jõudnud

see adressaatideni, mistõttu tuleb tähtaegu pikendada.

5. AS Harku Karjäär esitas 18.09.2019 kaebuse täienduse, milles palus tühistada ka

Keskkonnaameti 13.09.2019 korraldus. Kaebaja väidab kokkuvõtlikult järgmist.

1) MaaPS § 53 lg 5 alusel võib enampakkumist korraldada vaid siis, kui kellelgi ei ole maavara

kaevandamise eesõigust või on eesõiguste kollisioon. MaaPS § 53 lg 3 järgi on riigile kuuluva

maavara kaevandamise loa saamise eesõigus MaaPS § 68 lg-s 1 nimetatud mäeeraldise

laiendamise nõuete kohaselt mäeeraldise laiendamise taotluse esitanud isikul. MaaPS § 68 lg 1

3-19-1730

3(11)

sätestab, et kaevandamisloa omajal on õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale

mäeeraldisele, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks.

Kaebaja vastab MaaPS § 53 lg-s 3 ja § 68 lg-s 1 loetletud tingimustele, mistõttu on

enampakkumise korraldamine õigusvastane. Kaebajale on väljastatud kaevandamisluba nr

KMIN-086, mille alusel kaevandatavat maavara jätkub vähem kui viieks aastaks. Kaebaja esitas

08.05.2019 Keskkonnaametile Harku II lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise

loa muutmise taotluse sooviga saada luba ka Lee kinnistule. Keskkonnaamet möönis

31.05.2019 kirjas, et taotlus vastab mäeeraldise laiendamise nõuetele. Seega on vastustaja

aktsepteerinud mh seda, et viidatud loa alusel kaevandatav varu ammendub kuni viie aasta

jooksul.

2) MaaPS § 53 lg 3 järgne eesõigus on seotud konkreetse kaevandamisloaga, s.o hinnates, kas

maavara jätkub kuni viieks aastaks, ei saa arvestada kõigi kaevandajale väljastatud lubadega.

See tuleneb MaaPS § 53 lg 3 ja § 68 lg 1 sõnastusest; nende sätete koostoimest MaaPS § 68 lg-

ga 2, mille järgi mäeeraldist saabki laiendada ainult maardla piires, kus asub loale kantud

mäeeraldis; Riigikohtu praktikast (otsus nr 3-3-1-26-16, p 35) ja MaaPS seletuskirjast, samuti

MaaPS üldiselt loogikast, mille kohaselt esiteks iga kaevandamisluba sisaldab tavaliselt

erinevaid tingimusi ja iseseisvaid kohustusi ning teiseks kaevandamisloa saamise eesõigus on

konkreetse kaevandamisloaga kaasnev õigus, mida saab võõrandada. Kokkuvõttes ei ole

eesõiguse olemasolu hindamisel teistel kaevandamislubadel õiguslikku tähtsust ja nende

järgseid varusid ei ole alust arvesse võtta.

3) Keskkonnaamet rikkus enampakkumise korraldamisel menetlusreegleid. Kaebaja esitas

08.05.2019 taotluse MaaPS § 53 lg 3 järgse eesõiguse kasutamiseks. Kaebajale jäi 02.09.2019

kohtumisest vastustajaga mulje, et kaebaja väiteid võetakse arvesse, kuid järgmisel päeval

kuulutati juba välja enampakkumine. Vaidlustatud korraldustes pole põhjendatud kaebaja

eesõigusega arvestamata jätmist.

4) Enampakkumine on korraldatud õigusvastaselt ka seetõttu, et ilma mingite põhjendusteta on

tagatisraha määratud maksimaalses võimalikus määras ning 03.09.2019 korralduse järgi tuli

tagatisraha tasuda juba 10 päeva enne pakkumise esitamise tähtpäeva.

5) Vastustaja 13.09.2019 korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada ka seetõttu, et see anti

halduskohtu 13.09.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal.

6) Vaidlustatud korraldused on haldusaktid.

6. Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebajale on Harku lubjakivimaardlas väljastatud neli kaevandamisluba, mille alusel jätkub

varusid kokku 6,8 aastaks. MaaPS § 53 lg-t 3 ja § 68 lg-t 1 tuleb koostoimes tõlgendada nii, et

arvestada tuleb kõiki kaebajale Harku lubjakivimaardlas väljastatud kaevandamislubasid.

Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-16 tõlgendati kuni 31.12.2016 kehtinud MaaPS (MaaPS v.r.) §

301 lg-t 1, mille asjaolud olid praegusest vaidlusest erinevad – seal ei vaieldud kaevandamisloa

laiendamise üle, vaid tegemist oli olukorraga, kus põlevkivi kaevandamisluba hakkas lõppema

ja kõigi kaevandamislubadega maksimaalselt kaevandada lubatud maavara kogus aastas jäi alla

põlevkivi aastase kaevandamismäära. MaaPS v.r. säte, mida Riigikohus analüüsis, kohaldus

vaid põlevkivile, mis erineb teistest maavaradest (lubjakivi puhul ei ole lubade ülest

kaevandamismäära; põlevkivi puhul on maardlaks kogu Eesti; põlevkivi puhul ei taotleta

kaevandamislube väikestele mäeeraldistele nagu kaebajal praeguses asjas). Kokkuvõttes ei ole

Riigikohus andnud suuniseid varu hindamisele olukorras, kus mäeeraldised asuvad

mäetehniliselt ühes karjääris ning kus olenemata kehtivate kaevandamislubade arvust toimub

kaevandamine mäetehniliselt ühiselt; ühe maardla piires jätkub kaevandajal kaevandatavat varu

rohkem kui viieks aastaks ning ka kaevandatud maa korrastamisprojektis on ala käsitletud ühe

3-19-1730

4(11)

tervikuna. Kaebaja majandab erinevaid mäeeraldisi ühe suure karjäärina. Õiguslikult korrektne

oleks, kui kaevandaja taotleks sellises olukorras olemasolevate kaevandamislubade liitmist

(MaaPS § 68). Kokkuvõttes tuleb varu hinnates arvesse võtta kõik ühele kaevandajale samas

maardlas mäetehniliselt ühes karjääris kuuluvad kaevandamisload. See tagab kaevandajale

pidevalt kaevandatava maavara varu vähemalt viieks aastaks, nagu seadusandja ongi soovinud.

Kaebaja tõlgendus on liiga kitsas ega ole kooskõlas seaduse mõttega, vaid on n-ö trikitamine.

Vastustaja seisukohale leiab toetust ka MaaPS seletuskirjast. Eelnevat arvestades puudus

kaebajal eesõigus ja enampakkumise korraldamine oli õiguspärane.

2) Enampakkumise korraldamisel ei ole rikutud menetlusreegleid. Vastustajal tuli menetlus

läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Vastustajale oli esitatud kaks taotlust, mille samaaegne

rahuldamine ei olnud võimalik. Vastustajal ei olnud kaalutlusõigust. Enampakkumise

korraldamine ei riku kaebaja õigusi, sest tal on seal võimalik osaleda võrdselt teistega.

3) Tagatisraha suurus ja selle tasumise kord on määratud kooskõlas keskkonnaministri

19.07.2017 määrusega nr 23.

7. Balti Kivi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja ei ole MaaPS § 68 lg 1 järgne õigustatud subjekt, mistõttu puudub tal MaaPS § 53

lg 3 kohane eesõigus. Mäeeraldise laiendamise õigus on isikul, kellel on vaid üks kehtiv

kaevandamisluba, kuid kaebajal on neid Harku maardlas neli.

2) Alternatiivselt võib MaaPS § 68 lg-t 1 tõlgendada esiteks nii, et mitut kaevandamisluba

omava isiku puhul tuleb arvestada sellist luba, mille järgi on kaevandatavat maavaru kõige

rohkem. Seega puudub MaaPS § 53 lg-s 3 sätestatud eesõigus, kui vähemalt ühe loa kohaselt

jätkub maavara varu rohkem kui viieks aastaks. Teiseks võib MaaPS § 68 lg-t 1 mõista nii, et

arvestada tuleb kõiki isikul olemasolevaid kaevandamislubasid kogumis ja tuvastada, millal

ammendub kõigi kehtivate kaevandamislubade järgne kaevandatav maavara. Kui kõigi lubade

peale kokku jätkub maavara kauemaks kui viis aastat, puudub isikul eesõigus. Kaebaja puhul

tuleb arvestada kõiki nelja Harku lubjakivimaardlas kaevandamiseks antud luba, mis tagavad

tal selles maardlas kaevandatava maavara varu kauemaks kui viis aastat.

3) Riigikohtu seisukohad asjas 3-3-1-26-16 ei ole praeguses asjas kohaldatavad.

4) Kaebusest ei selgu, millel põhineb kaebaja väide, et kaevandamisloaga nr KMIN-086

kaevandatavat maavara jätkub Harku II karjääris kuni viieks aastaks. See väide on tõendamata.

Kaebaja ja vastustaja arvutused on selles osas erinevad. Vastustaja on 11.11.2019 vastuses

selgitanud varu arvestamise metoodikat, kuid pole viidanud sellise metoodika õiguslikule

alusele. Lisaks on see metoodika ebaselge.

5) Vastustaja ei rikkunud enampakkumise korraldamisel menetlusreegleid. Vaidlustatud

korraldused ei ole haldusaktid, vaid menetlustoimingud, ning need on asjaolusid arvestades

piisavalt põhjendatud. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud.

6) Tagatisraha ja selle tasumise tähtaeg on määratud kooskõlas keskkonnaministri 19.07.2017

määrusega nr 23.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.05.2020 otsusega kaebuse, tühistas Keskkonnaameti

03.09.2019 ja 13.09.2019 korraldused ning mõistis Keskkonnaametilt kaebaja menetluskulude

katteks välja 5240,37 eurot.

1) Vaidlus taandub eeskätt MaaPS § 53 lg 3 tõlgendamisele koosmõjus MaaPS § 68 lg-ga 1.

AS-le Harku Karjäär on Harku lubjakivimaardlas kaevandamiseks väljastatud neli

kaevandamisluba, mille alusel jätkub kaebajal varusid kokku 6,8 aastaks. Kaebaja esitas

3-19-1730

5(11)

08.05.2019 MaaPS § 68 lg 1 alusel taotluse Harku II lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara

kaevandamise loa nr KMIN-086 muutmiseks selliselt, et see hõlmaks ka Lee kinnistut.

Nimetatud loa alusel ammendub kaevandatav varu vähem kui kolme aastaga. Seega MaaPS §

53 lg 3 alusel on kaebajal eesõigus kaevandamisloa saamiseks Lee kinnistule.

Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-26-16. Viidatud asjas tõlgendas

Riigikohus MaaPS v.r. § 301 lg-t 1. MaaPS eelnõu seletuskirja järgi hõlmab MaaPS § 68 lg 1

MaaPS v.r. §-e 30 ja 301. Lisaks on seletuskirjas viidatud, et MaaPS v.r. § 301 lg 1 kohane

eesõigus on nüüd reguleeritud MaaPS § 53 lg-s 3. MaaPS ei erista eesõigust seoses põlevkivi ja

teiste maavaravarudega, järelikult tuleb MaaPS § 53 lg-t 3 kohaldada kõigi maavarude osas

ühtemoodi. Seetõttu tuleb mäeeraldise laiendamise korral hinnata konkreetse kehtiva loaga

antud kaevandatavat maavaru, mitte kaevandajale samas karjääris kõigi lubadega kokku antud

maavaravaru, nagu leiavad vastustaja ja kolmas isik.

Asjaolu, et kaevandamisloa laiendamise õigus on seotud konkreetse loaga, tuleneb ka MaaPS §

68 lg 1 sõnastusest, mis kajastab Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-16 välja öeldud põhimõtet.

Eespool toodud tõlgendust toetab ka MaaPS § 68 lg 2, mille järgi on võimalik laiendada

mäeeraldist ainult maardla piires, ja MaaPS § 68 lg 7, mille kohaselt muudetakse mäeeraldise

laiendamise

korral

olemasolevat

kaevandamisluba,

muutes

vastavalt

vajadusele

kaevandamisloa kehtivust ja muid loale märgitud nõudeid. Kaebajal on õigus, et kui MaaPS §

68 lg 1 järgi mäeeraldise laiendamise taotlemise korral tuleks arvesse võtta kõikide sama

maardla piires väljastatud kaevandamislubade alusel kaevandada lubatud maavaravaru

mahtusid, tekiks küsimus, millise kaevandamisloa järgset mäeeraldist ja millal on isikul õigus

MaaPS § 68 alusel laiendada.

Kolmas isik ja vastustaja kasutavad oma seisukohtades väljendeid „mäetehniliselt ühtne

karjäär“, „kaevandamine mäetehniliselt ühine“ ja „ühe maardla piires jätkuv kaevandatav varu“,

kuid selliseid väljendeid ja mõisteid ei ole kasutatud mäeeraldise laiendamist puudutavas

MaaPS §-s 68 ega eesõigust puudutavas MaaPS § 53 lg-s 3. MaaPS ei näe ette, et eesõiguse üle

otsustamisel peaks arvesse võtma, kas ja kus on laiendamist taotlevale isikule veel

kaevandamislubasid väljastatud või kas ta kaevandab mäeeraldistel „mäetehniliselt ühtselt“ või

mitte. Selliseid viiteid ei leia ka MaaPS eelnõu seletuskirjast. MaaPS ja selle eelnõu seletuskiri

viitavad üksnes konkreetsele kaevandamisloale, mille alusel jätkub kaevandatavat maavaravaru

vähem kui viieks aastaks. Seega on vastustaja ja kolmas isik omistanud MaaPS § 53 lg-le 3

koostoimes MaaPS § 68 lg-ga 1 meelevaldselt sellise sisu, et vaidlusaluses olukorras tuleks

korraldada enampakkumine. Õige on ka kaebaja seisukoht, et vaatamata isikule antud

kaevandamislubade arvule, ei toimu kaevandamine ühiselt, vaid iga kaevandamisloa alusel

eraldi vastavalt konkreetse loa tingimustele.

MaaPS § 68 lg 1 sõnastusest ei ole võimalik tuletada kolmanda isiku pakutud tõlgendust, et kui

selle sätte alusel taotletakse mäeeraldise laiendamist ja isikule on antud samas maardlas mitu

kaevandamisluba, tuleb arvesse võtta, millise loa alusel on kaevandatavat maavaru kõige

rohkem. Samuti ei tulene MaaPS § 68 lg-st 1, et see säte on kohaldatav vaid juhul, kui isikule

ongi antud ainult üks kaevandamisluba, sest see läheks vastuollu nii MaaPS-ga,

kaevandamissektori praktikaga (on tavapärane, et kaevandajale kuulub korraga rohkem kui üks

kaevandamisluba) ja Riigikohtu seisukohtadega (otsus nr 3-3-1-26-16, p 35).

Õige pole kolmanda isiku arusaam, et MaaPS § 68 lg 1 alusel õigustatud isikuks olemiseks ja

MaaPS § 53 lg 3 järgse eesõiguse kasutamiseks tuleb kaebajal näidata, et tema õigusi on

piiratud. Kaebaja viitab MaaPS eelnõu seletuskirja osale, mis puudutab MaaPS § 68 lg 3 p-i 3

ja lg-t 6, s.o eesõigust olukorras, kus mäeeraldisele moodustatakse kaitseala või võetakse kaitse

alla püsielupaik.

3-19-1730

6(11)

Vastustaja arvates oleks õige, kui kaevandaja, kellel on samas maardlas mitu kaevandamisluba,

esitaks lubade liitmise taotluse. MaaPS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt on see aga kaevandaja õigus,

mitte kohustus.

Eelnevat arvestades ei olnud enampakkumise korraldamine kaevandamisloa taotlemise õiguse

müümisel Lee kinnistul õiguspärane ning vaidlustatud korraldused tuleb tühistada.

2) Järgmisena tuleb hinnata, kas vastustaja rikkus enampakkumise korraldamisel

menetlusreegleid.

Kolmas isik esitas Keskkonnaametile Harku VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara

kaevandamise loa taotluse 07.03.2019 ja täiendatud taotluse 02.05.2019. Kaebaja esitas Harku

II lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa muutmise taotluse 08.05.2019,

taotledes MaaPS § 68 lg 1 alusel mäeeraldise laiendamist ehk kaebaja soovis kasutada MaaPS

§ 53 lg-s 3 sätestatud eesõigust. Vastustajal tuli seega tuvastada, kas kaebajal on MaaPS § 53

lg 3 ja § 68 lg 1 alusel eesõigus ning sõltuvalt eesõiguse olemasolust või puudumisest jätkata

üksnes kaebaja taotluse menetlust ja lõpetada kolmanda isiku taotluse menetlus või korraldada

kaevandamisloa saamise õiguse enampakkumine. Vastustaja on küll põhimõtteliselt selliselt

toiminud, kuid leidnud ekslikult, et tuleb korraldada enampakkumine. Vaidlustatud korraldustes

ei ole põhjendatud, miks korraldati enampakkumine olukorras, kus kaebaja taotles eesõiguse

rakendamist kaevandamisloa saamiseks. Põhjendus, et enampakkumine korraldatakse, kuna

esitati kaks taotlust, mida ei ole samaaegselt võimalik rahuldada, on ilmselgelt vastuolus MaaPS

mõttega, sest ainult eesõiguste realiseerimise taotluste puudumise korral on enampakkumise

korraldamine

kohustuslik

ja

võimalik.

Lisaks

on

vastustaja

rikkunud

oluliselt

põhjendamiskohustust (eesõiguse puudumise osas). Seega on vaidlustatud korraldused ka sel

põhjusel õigusvastased ja tuleb tühistada.

Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud sellises ulatuses, et see võiks eraldi võetuna anda

aluse korralduste tühistamiseks.

3) Kaebaja väited, mis puudutavad tagatisraha tasumise tähtaja ja suuruse määramist, ei ole

põhjendatud. Vastustaja ei rikkunud MaaPS § 34 lg-s 7 ning § 54 lg-tes 3 ja 8 sätestatut.

Vaidlustatud haldusaktide motivatsioon on selles osas piisav.

4) Keskkonnaameti 13.09.2019 korraldusega muudeti 03.09.2019 korraldust enampakkumisel

pakkumiste esitamise, tagatisraha tasumise ja pakkumiste avamise tähtaja osas. See korraldus

tuleb tühistada esiteks eespool toodud põhjustel ja teiseks ka seetõttu, et Keskkonnaamet rikkus

halduskohtu 13.09.2019 määrust, millega halduskohus peatas esialgse õiguskaitse korras

03.09.2019 korralduse kehtivuse ja keelas viia enampakkumist läbi kuni 13.10.2019.

5) Kolmas isik seadis kahtluse alla kaebaja kaevandamisloa nr KMIN-086 alusel jätkuva varu

suuruse, kuid ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis lükkaks ümber kaebaja järelduse, et selle

loa alusel jätkub kaebajal kaevandatavat maavaravaru vähem kui viieks aastaks. Ka vastustaja

ei ole kaebaja vastavat väidet kahtluse alla seadnud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Balti Kivi OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta AS Harku Karjäär kaebus rahuldamata.

1) Kohus ei lükanud veenvalt ümber väidet, et MaaPS § 68 lg 1 järgi kuulub mäeeraldise

laiendamise õigus vaid isikule, kellel on üks kaevandamisluba. Kõnealuses normis on kasutatud

ainsust ja seda järeldust toetab ka MaaPS eelnõu seletuskiri. Kohtu seisukohad on selles osas

vastuolulised. MaaPS § 68 lg-tes 2 ja 7 ei ole sätestatud, mitu kaevandamisluba isikule kuulub.

3-19-1730

7(11)

Kohus ei tuvastanud, kas kaebajal oli Harku maardlas neli kaevandamisluba ka ajal, kui ta esitas

mäeeraldise laiendamise taotluse. Selgusetuks jääb kohtu hinnang kaebaja kaevandamislubades

märgitud kaevandamise määradele. Vastuseta jäi kolmanda isiku väide, et kaebaja ei ole

kaevandamislubadele õiguslikku tähendust omistanud ega ise neid MaaPS § 68 lg 1 kontekstis

käsitlenud. Kui kaebajal pole MaaPS § 68 lg 1 järgset mäeeraldise laiendamise õigust, ei ole tal

ka MaaPS § 53 lg 3 järgset eesõigust.

2) Kaebaja ei ole MaaPS § 68 lg 1 järgseks õigustatud subjektiks ka selle sätte alternatiivsete

tõlgenduste järgi. Kohus ei ole kolmanda isiku vastavate seisukohtadega mittenõustumist

piisavalt põhjendanud.

3) Praeguses asjas ei saa kohaldada Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-26-16 seisukohti. Selles asjas

tõlgendati MaaPS v.r.-i ja vaidlus puudutas põlevkivi kaevandamist (MaaPS v.r. § 251 lg 1

järgset põlevkivi aastast kaevandamismäära). Riigikohus ei andnud hinnangut, kuidas tuleb

hinnata lubjakivi varu olukorras, kus mäeeraldised asuvad ühes karjääris ja sõltumata kehtivate

kaevandamislubade

arvust

toimub

kaevandamine

mäetehniliselt

ühiselt.

Põlevkivi

kaevandamine on eriline, võrreldes kõigi teiste maavaradega (maardlaks on kogu Eesti,

kaevandamislube ei taotleta väikestele mäeeraldistele, kehtestatud on kaevandamislubade ülene

kaevandamismäär). Praeguses asjas tuleb lähtuda MaaPS § 68 lg 1 sõnastusest ja seadusandja

tahtest, mitte varasemas asjas kohtu antud tõlgendusest.

4) Jääb selgusetuks, millel põhines kohtu järeldus, et kaevandamisloaga nr KMIN-086 antud

kaevandatavat maavara jätkub Harku II karjääris kuni viieks aastaks. Kaebaja ja vastustaja

seisukohad on siin erinevad ning varu arvestamise metoodika ebaselge. Kohus jättis kolmanda

isiku sellekohased vastuväited ja tõendid hindamata.

5) Vastustaja ei rikkunud enampakkumise korraldamise menetlusreegleid. Vaidlustatud

korraldused on menetlustoimingud, mitte haldusaktid ning asjaolusid arvestades on need

piisavalt põhjendatud. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud.

6) Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takistanud 13.09.2019 korralduse vastuvõtmist.

Halduskohus tegi 13.09.2019 määruse HKMS § 252 lg 4 alusel, s.o kohaldas esialgset

õiguskaitset 30 päevaks ilma põhjendusteta. Selle sätte alusel ei rakendu esialgne õiguskaitse

kohe, vaid tuleb ära oodata, kas keegi vaidlustab kohtu määruse. 03.09.2019 korralduse kehtivus

ei olnud seega 13.09.2019 seisuga peatunud ja vastustaja võis seda muuta. Lisaks ei olegi

võimalik menetlustoimingu kehtivust peatada. Vastustaja 13.09.2019 korraldus ei ole käsitatav

enampakkumise läbiviimisena, mille halduskohus esialgse õiguskaitse korras keelas.

10. Keskkonnaamet palub apellatsioonkaebus rahuldada.

1) Praeguses asjas ei saa lähtuda Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-26-16. Vastustaja toetab selles

osas apellatsioonkaebuse seisukohti. Halduskohus viitas, et MaaPS § 53 lg-t 3 tuleb kohaldada

kõigi maavarade puhul ühtemoodi, kuid Riigikohus tõlgendas asjas 3-3-1-26-16 üksnes MaaPS

v.r. põlevkivi kaevandamise regulatsiooni. Riigikohus leidis otsuses nr 3-15-2526, et seaduse

seletuskiri ei pruugi olla normi tõlgendamisel alati määrav, sest ei pruugi peegeldada

seadusandja tegelikku tahet. Ka praegusel juhul oleks tulnud MaaPS § 68 lg 1 tõlgendamisel

silmas pidada eeskätt selle sätte eesmärki, mida seletuskiri ei kajasta õigesti. MaaPS § 68 lg 1

eesmärgipärase tõlgenduse järgi on võimalik võtta aluseks kaevandajale ühes maardlas antud

kaevandamislubadega kaevandatava maavara varu kokku. MaaPS § 53 lg 3 ja § 68 lg 1

koostoimes on seadusandja pidanud oluliseks, et kaevandajale oleks kaevandatav maavaravaru

tagatud vähemalt viieks aastaks ühe maardla piires. Kuna kaebajal jätkus Harku

lubjakivimaardlas kaevandatavat varu kokku 6,8 aastaks, puudus tal MaaPS § 53 lg-s 3

sätestatud eesõigus ja otsus korraldada enampakkumine on õiguspärane.

3-19-1730

8(11)

2) Vastustaja ei pidanud 03.09.2019 korralduses põhjendama enampakkumise korraldamist

olukorras, kus kaebaja taotles eesõigust kaevandamisloa saamiseks, sest kaebajal puudus selline

eesõigus. Korraldus vastab keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 nõuetele.

3) Jättes hindamata, kas vaidlustatud korraldused on haldusaktid või toimingud, ei saanud võtta

seisukohta ka selles, kas need on piisavalt põhjendatud või mitte.

11. AS Harku Karjäär palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

1) Kaebajal on MaaPS § 53 lg 3 ja § 68 lg 1 alusel eesõigus kaevandamisloa saamiseks, sest ta

vastab kõigile tingimustele: ta omab kaevandamisluba mäeeraldisele, soovib laiendada

mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, olemasoleva loaga antud kaevandatavat

maavara jätkub kuni viieks aastaks ja ta on esitanud mäeeraldise laiendamise taotluse.

2) Kolmanda isiku tõlgendus kõnealustest sätetest ei ole õige. Neist normidest ei tulene, et

eesõigust võiks hinnata isikule väljastatud kõikide lubade pinnalt. Kaevandamisõigus on alati

seotud konkreetse loaga ning samast põhimõttest tuleb lähtuda ka eesõiguse tuvastamisel.

Mäeeraldist võibki laiendada ainult maardla piires, kus asub loale kantud mäeeraldis. Seega ei

ole kohane ka MaaPS § 68 lg 1 sisustamisel arvesse võtta kõiki isikule sellele maardlale antud

kaevandamislube. Selline tõlgendus tuleneb ka MaaPS § 68 lg 1 sõnastusest ja seda toetab ka

MaaPS seletuskiri. Vastustaja ja kolmanda isiku käsitus on vastuolus Riigikohtu otsusega nr 3-

3-1-26-16. Seadusandja on näinud ette, et MaaPS § 53 lg 3 ja § 68 lg 1 kehtivad kõigi maavarade

suhtes ühtemoodi ja neid ei saa tõlgendada erinevalt tulenevalt maavara liigist. Ka vastustaja ja

Keskkonnaministeerium on varem tõlgendanud kõnealuseid norme sarnaselt kaebajaga.

3) Kaevandamisloa nr KMIN-086 alusel kaevandatav varu ammendub vähem kui viie aastaga

(loale märgitud andmetest lähtudes jätkub varu 1,8 aastaks; aastate 2015–2018 tegelikust

keskmisest kaevandatud mahust lähtuvalt 2,2 aastaks; laiendamise taotluse seletuskirja järgi 2,7

aastaks). Sellega on nõustunud ka Keskkonnaamet, kes on mh kohtule selgitanud, millise

metoodika alusel tuleb arvutada, kui mitmeks aastaks maavaravaru jätkub. Kolmas isik ei ole

omalt poolt välja pakkunud mingit õigemat metoodikat.

4) Keskkonnaamet rikkus enampakkumise korraldamisel menetlusreegleid. Halduskohtu otsus

ei ole selles osas vastuoluline.

5) Keskkonnaamet rikkus 13.09.2019 korralduse andmisel esialgse õiguskaitse määrust.

HKMS § 252 lg 3 alusel jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel. See

kehtib ka HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud määruse suhtes. Kolmanda isiku tõlgenduse järgi

kaotaks HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud määrus igasuguse mõtte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. MaaPS § 53 lg 3 järgi on riigile kuuluva maavara kaevandamise loa saamise

eesõigus MaaPS § 68 lg-s 1 nimetatud mäeeraldise laiendamise nõuete kohaselt mäeeraldise

laiendamise taotluse esitanud isikul. MaaPS § 68 lg 1 sätestab, et kaevandamisloa omajal on

õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, kui olemasoleva loaga

antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks.

13. Menetlusosalistel on vaidlus esiteks selle üle, kas MaaPS § 53 lg 3 järgne eesõigus on

seotud ühe konkreetse kaevandamisloaga, nagu leiab kaebaja, või on õigemad alternatiivsed

tõlgendused, mille on välja pakkunud vastustaja ja kolmas isik.

3-19-1730

9(11)

14. Ringkonnakohtu arvates leidis halduskohus õigesti, et mäeeraldise laiendamise taotluse

puhul tuleb hinnata konkreetse kehtiva loaga antud kaevandatava maavara varu suurust. See

tuleneb MaaPS § 68 lg 1 sõnastusest, MaaPS eelnõu seletuskirjast ja Riigikohtu otsusest nr 3-

3-1-26-16 nende koostoimes. Nõustudes selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4) ja selgitab vastuseks

apellatsioonkaebusele järgmist.

15. MaaPS v.r. § 30 lg 1 sätestas, et kaevandamisloa omanikul on õigus laiendada mäeeraldist

külgnevale või lahusolevale mäeeraldisele sama maardla piires, kui olemasoleva loaga antud

kaevandatavat maavara varu jätkub kuni viieks aastaks. MaaPS v.r. § 301 lg 1 sätestas, et kui

kehtiva põlvekivi kaevandamise loaga antud kaevandatavat maavara varu jätkub kuni viieks

aastaks ning kaevandamisloa omanik taotleb uut kaevandamisluba uue mäeeraldise saamiseks,

menetletakse nimetatud taotlust eelisjärjekorras kehtivat põlvekivi kaevandamise luba

mitteomavate isikute taotluste ees. Sellisel juhul ei kohaldata MaaPS v.r. § 32, s.o

kaevandamisloa andmist enampakkumisel.

Riigikohus leidis otsuses nr 3-3-1-26-16, et MaaPS v.r. § 301 lg-s 1 on selgelt silmas peetud

konkreetse kehtiva loaga antud kaevandavat maavara varu (p 35). Nimetatud haldusasjas

pakkusid nii menetlusosalised kui ka haldus- ja ringkonnakohus välja alternatiivseid MaaPS v.r.

§ 301 lg 1 tõlgendusi, kuid Riigikohus jättis need kõik kõrvale. Seega tuli MaaPS v.r. § 301 lg-t

1 mõista ja kohaldada Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-16 (p 35) toodud tähenduses.

MaaPS eelnõu (213 SE) seletuskirja1 järgi reguleeritakse uues seaduses mäeeraldiste

laiendamine üldjoontes sarnaselt MaaPS v.r. §-ga 30 ja mäeeraldise laiendamise sätetega

hõlmatakse täiendavalt MaaPS v.r. § 301, tegemata seejuures põlevkivi kaevandamise loa

laiendamise osas mingeid sisulisi muudatusi (lk 47–48). Seletuskirja kohaselt reguleeritakse

MaaPS-s mäeeraldise laiendamisega seonduv kaevandamisloa saamise eesõigus kõigi

maavarade puhul ühtemoodi (lk 34–35). Ringkonnakohtu hinnangul järeldub eeltoodust, et kui

seadusandja soov oli säilitada MaaPS-s sisu poolest samasugune mäeeraldise laiendamise

regulatsioon ja kohaldada seda (ning sellega kaasnevat eesõigust) kõigi maavarade puhul

ühtviisi, tuleb MaaPS § 68 lg-t 1 samuti tõlgendada kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-26-

16 (p 35), sh lubjakivi kaevandamise osas.

16. Kuna MaaPS § 68 lg 1 tõlgendamisel tuleb arvestada Riigikohtu juhiseid, ei ole praeguse

vaidluse lahendamisel tähtsust, millised alternatiivsed arusaamad kõnealusest sättest on veel

põhimõtteliselt võimalikud. Seetõttu ringkonnakohus vastustaja ja kolmanda isiku muid

tõlgendusi pikemalt ei analüüsi, märkides vaid, et kui mäeeraldise laiendamisel on sisuliselt

põhjendatud arvestada täiendavaid tingimusi (nt mäeeraldiste looduses paiknemine või

mäetehnilised küsimused), lähtuda erinevate maavarade puhul erinevatest kriteeriumistest (nt

tulenevalt energiajulgeolekust) või kaevandamisloa laiendamist muul viisil piirata (nt vältimaks

võimalikke kuritarvitusi), tuleb MaaPS regulatsiooni täpsustada.

17. Puudub vaidlus, et kaebajale on väljastatud Harku II lubjakivikarjääri mäeeraldise

kaevandamisluba nr KMIN-086 (antud 21.08.2015 kehtivusega kuni 21.08.2025; kaebuse lisa

7) ja kaebaja taotles 08.05.2019 kooskõlas MaaPS § 68 lg-ga 1 nimetatud kaevandamisloa

muutmist selliselt, et mäeeraldist laiendatakse ka Lee kinnistule. Kaebaja ja vastustaja vahel ei

ole vaidlust selles, et kaebajal jätkub kaevandamisloaga nr KMIN-086 kaevandatavat maavara

vähem kui viieks aastaks. Kolmanda isiku arvates on aga alus kahelda kõnealuse

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e090ecff-9911-4721-822c-1ffd61c20ceb

3-19-1730

10(11)

kaevandamisloaga kaevandatava maavara varu suuruses, sest varu arvestamise metoodika on

ebaselge ning kaebaja ja vastustaja hinnangud varu suurusele on olnud erinevad.

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku kahtlused põhjendatud. Iseenesest on

tõsi, et toimiku materjalides on mõnevõrra erinevaid hinnanguid vaidlusaluse varu suurusele.

Kaebaja on selgitanud, et kui lähtuda kaevandamisloale nr KMIN-086 märgitud andmetest –

algne kaevandatav varu on 542 373 m3 ja loa alusel kaevandamise keskmine määr 100 000 m3

– ning Maa-ameti avalikust portaalist nähtuvast jääkvaru suurusest 2020. a I kvartali seisuga,

jätkuks varu umbes 1,8 aastaks. Kui lähtuda aastate 2015–2018 tegelikust keskmisest

kaevandatud mahust (ca 82 600 m3; vt kaebaja täiendava seisukoha lisa 6), siis jätkuks varu

umbes 2,2 aastaks. Mäeeraldise laiendamise taotluses on lähtutud taotluse esitamisele eelneva

viie aasta keskmisest kaevandamismäärast 68 000 m3, mille järgi 31.03.2019 seisuga jätkub

varu 2,7 aastaks. Vastustaja on 11.11.2019 seisukohas (p 2.1) leidnud, et nii 29.07.2019 kui ka

02.10.2019 seisuga jätkub kaevandamisloa nr KMIN-086 alusel varu 2,7 aastaks. Vastustaja

kasutas metoodikat, mille kohaselt kogu kaevandatav varu mäeeraldisel päringu tegemise hetkel

on jagatud mäeeraldise viimase viie aasta keskmise kaevandatud aastamahuga. Kolmas isik ei

ole seadnud kahtluse alla väidet, et vastustaja on eespool viidatud metoodikat kasutanud oma

halduspraktikas järjepidevalt, tagamaks piisava selguse ja kaevandamisluba laiendada

soovivate isikute võrdse kohtlemise. Samasuguse metoodika kasutamist on pidanud õigeks ka

Keskkonnaministeerium 08.07.2020 vastuses menetlusvälise isiku selgitustaotlusele (kaebaja

17.07.2020 seisukoha lisa 2).

19. Seega on ilmne, et mõnevõrra erinevad hinnangud varu suurusele on olnud tingitud sellest,

kas võtta aluseks kaevandamisloale märgitud või tegelik kaevandamise keskmine määr, samuti

keskmise varu arvestamisel arvesse võetavast ajavahemikust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

MaaPS § 68 lg 1 kohaldamisel (varu suuruse hindamisel) määravat tähtsust kaevandamisloale

märgitud keskmisel määral ja selle põhjal prognoositud mahtudel, vaid arvestada tuleb

konkreetsel ajahetkel tegelikult olemasoleva varu ja selle ammendumise eeldatava ajaga,

arvestades varasemate aastate keskmisi kaevandusmahte. Kaebaja selgitab asjakohaselt, et

kaevandamisloale märgitud kehtivusaeg on määratud arvestusega, et selle ajaga peaks varu igal

juhul olema ammendatud ja mäeeraldis korrastatud (MaaPS § 84 lg 2), kuid see ei välista, et

varu ei võiks ammenduda juba varem. Igal juhul jätkub kaebajal kõigi toimikust nähtuvate

arvutuste puhul kaevandamisloaga nr KMIN-086 antud varu vähem kui viieks aastaks. Kolmas

isik ei ole pakkunud omalt poolt ühtki teist metoodikat, mille järgi arvutades jätkuks kaebajal

varu rohkem kui viieks aastaks.

20. Eelneva põhjal tuleb järeldada, et kaebajal on olemas MaaPS § 53 lg 3 järgne eesõigus,

mistõttu enampakkumise korraldamine (samuti 13.09.2020 korraldusega selle tingimuste

muutmine) ei olnud põhjendatud.

21. Ringkonnakohus nõustub kaebaja ja vastustajaga, et vaidlustatud korraldused on

haldusaktid, mitte menetlustoimingud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses

on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani

poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega

tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi (vt nt Riigikohtu 13.10.2010

otsus nr 3-3-1-44-10, p 12). Vaidlustatud korraldusega on vastustaja sisuliselt keeldunud

tunnustamast, et kaebajal on kaevandamisloa saamise eesõigus, ning suunanud kaebaja

konkureerima kaevandamisloale enampakkumise korras. Seega on nõue vaidlustatud

korralduste tühistamiseks asjakohane.

22. Kuna vaidlusalused korraldused tuleb tühistada ainuüksi eespool toodud põhjustel, puudub

vajadus hinnata, kas nende tühistamise oleks kaasa toonud ka enampakkumise korraldamise

3-19-1730

11(11)

menetlusreeglite rikkumine, korralduste ebapiisav motiveerimine või 13.09.2019 korralduse

vastuvõtmine ajal, kui kehtis halduskohtu määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.

23. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Apellatsioonkaebuse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse samas paragrahvis poole

kohta

sätestatut.

Vastustaja

apellatsioonkaebust

ei

esitanud,

seega

kannab

apellatsioonimenetluse kulud kolmas isik. Kolmanda isiku ja vastustaja menetluskulud jäävad

nende enda kanda ning kolmandalt isikult tuleb välja mõista kaebaja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude väljamõistmise eelduseks menetluskulude

nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Kaebaja menetluskulud ringkonnakohtus on 4815

eurot (sh käibemaks). Menetluskulu koosneb kahe esindaja toimingutest: halduskohtu otsuse

analüüs,

kommunikatsioon esindatavaga,

apellatsioonkaebusele

vastamine, istungiks

ettevalmistamine ja sellel osalemine, menetluskulu nimekirja koostamine. Esindajate

tunnihinnaks on olnud 250 ja 190 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud arved nr 2026679,

202771, 203289 ja 204088. Ringkonnakohus peab asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku

arvestades kaebaja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks apellatsioonimenetluses 3600

eurot. Ringkonnakohtus jätkus vaidlus põhimõtteliselt samade asjaolude üle, mis halduskohtus,

ning kaebaja 17.07.2020 menetlusdokumendis on korratud suuresti samu argumente, mis

esimese astme menetluses. Praeguse vaidluse asjaoludel ei ole apellatsioonimenetluses

põhjendatud kahe esindaja kasutamine korduvate toimingute tegemiseks (vt Riigikohtu

20.03.2019 määrus nr 2-17-11804, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)