2-20-6041/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6041

Kohtuasi

Ühiselamu Projekt OÜ hagi SNL Energia 2 OÜ vastu

Pärnu mnt 156 / Vaari tn 1 kinnistul asuva alajaamaga,

alajaamas asuvate seadmetega ja alajaama kõigi

päraldistega, sh alajaama ja seal asuvate seadmete

dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Ühiselamu Projekt OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Ühiselamu Projekt OÜ (registrikood 11169469),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes

Raude

Kostja SNL Energia 2 OÜ (registrikood 14769626),

seaduslik esindaja Marko Kull

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni punkt 2). Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud SNL Energia 2 OÜ kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus

jõustunud.

2. Ühiselamu Projekt OÜ määruskaebus rahuldada.

3. Jätta

maakohtumenetlusega

ja

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud SNL Energia 2 OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-20-6041

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.04.2020 esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu Pärnu mnt 156 / Vaari tn 1

kinnistul (reg/osa 26986701) asuva alajaamaga, alajaamas asuvate seadmetega ja alajaama

kõigi päraldistega, sh alajaama ja seal asuvate seadmete dokumentidega, tutvumiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnistu omanik, kostja rendib pooltevahelise lepingu alusel

kinnistul asuvat alajaama ja osutab hagejale elektri võrguühenduse teenust. 18.02.2020

avaldusega ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles ja palus kostjal hiljemalt 28.02.2020

loetleda kinnistul asuvad seadmed, mille omanikuks kostja end peab, ning esitada kinnistut

puudutavad lepingud, mille pooleks kostja on. Kostja oli lepingu lõpetamisega nõus, kuid teatas

vastuses, et peab kinnistul asuvat alajaama enda omaks. 20.02.2020 teatas kostja hagejale, et ei

saa kinnitada, et kinnistul ei asu seadmeid, mida peaks alajaama töö katkematuks jätkumiseks

asendama. Samas kostja ei teatanud, kas ja millise seadme omanikuks ta end peab. 11.03.2020

selgitas hageja kostjale, et info alajaamas asuvate seadmete kohta on vajalik selleks, et hageja

saaks vajadusel tellida asendusseadmed ja teha ettevalmistusi ümberlülitamiseks. Hageja

rõhutas, et kinnistul asuv hoone ei saa jääda elektrita ja võrguühenduse teenuse üleminek peab

olema sujuv. Samal päeval teatas kostja, et jääb eriarvamusele. Kostja soovis hagejalt selgitusi,

miks peab hageja end kinnistul asuva alajaama omanikuks. Hageja selgitas alajaama

omandiõigusega seonduvat ja palus veelkord, et kostja võimaldaks hagejal alajaama ruumidesse

pääseda ja seeläbi võrguühenduse teenuse üleminekuks ette valmistada. Sellele kirjale kostja ei

vastanud. Kuna kostja ei võimaldanud hagejal alajaamaga, alajaamas asuvate seadmetega ja

alajaama päraldistega tutvuda, pöördus hageja vastava nõudega kostja vastu kohtusse.

2. Kostja esitas 25.05.2020 vastuse hagile, milles mh märkis, et tal ei ole midagi selle vastu,

kui hageja soovib enda kinnistul talle endale kuuluva alajaamaga tutvuda. Samuti, et kostja pole

seda kunagi takistanud, kostja valduses ei ole alajaamaga seotud dokumentatsiooni ja seetõttu

ei ole kostjal võimalik hageja nõuet dokumentide esitamise osas täita. Kostja leidis, et nendes

küsimustes, millega kohtusse pöörduti, puudub poolte vahel vaidlus ja hagi tuleks jätta läbi

vaatamata ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

3. 09.06.2020 esitas hageja taotluse tsiviilasja menetluse lõpetamiseks seoses hagist

loobumisega. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust, jätta menetluskulud kostja kanda

ning määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud 2183 eurot. Taotluses viitas

hageja kostja 25.05.2020 hagivastuse punktidele 2.14 ja 3.1. Kostja teatas, et tal ei ole midagi

vastu, kui hageja soovib alajaama ja selle seadmetega tutvuda. Sellest tulenevalt pöördus hageja

kostja poole eesmärgiga teada saada, kas kostja on valmis täitma hageja nõude kohtuotsuseta.

Pooled leppisid kokku, et hooldusfirma esindaja laseb hageja esindaja alajaama sisse ja

võimaldab soovituga tutvuda. 02.06.2020 käis hageja esindaja alajaamas kohal ning tutvus

alajaamaga, selless asuvate seadmetega ja käidupäevikuga. Seega on kostja pärast hagi

esitamist hageja nõude täitnud ja hageja loobub hagist. Hageja märkis, et väärad on kostja

2-20-6041

väited, justkui oleks ta olnud alati nõus, et alajaam kuulub hagejale ning hageja võib alajaamaga

ja seal asuvaga tutvuda. Enne hagi esitamist toimunud kirjavahetus tõendab vastupidist:

a) kostja märkis 18.02.2020 e-kirjas: „Kas teil on uus alajaam olemas? Me [...] alustaks

eemaldustöödega esmaspäevast 2. märtsist [...] 9ndal saate alustada siis enda alajaama

paigaldust“. Seega andis kostja selgelt mõista, et peab alajaama enda omaks; b) hageja nõudis

11.03.2020 e-kirjas „ligipääsu alajaama ruumidele, mille omanikuks on ÜP, et vaadata alajaam

ja selle seadmed üle“. Seega pöördus hageja hagis esitatud nõudega kostja poole rohkem kui

kuu aega enne hagi esitamist; c) kostja vastas 11.03.2020 e-kirjas: „Jään siinkohal

eriarvamusele. Puht huvi pärast küsin, millele tuginete väites, et alajaama omanikuks on ÜP.

Juhul kui te tõesti leiate, et olete selle omanik, siis kas omanik tõesti ei tea enda vara koosseisu?“

Seega ei olnud kostja nõus hagejat alajaama omanikuks pidama ja hagejale alajaama

juurdepääsu võimaldama; d) hageja selgitas 11.03.2020 e-kirjas, et tema omandiõigus nähtub

kinnistusraamastust, ning kirjutas mh järgmist: „Hetkel on seal lukk ees ning omanik ruumi ei

pääse. Omanikul on siiski mõistagi õigus sinna mõistliku etteteatamisega pääseda, mida antud

juhul SNL-ilt kui valdajalt ka nõuame“. Seega nõudis hageja alajaamale ligipääsu korduvalt.

Sellele kirjale kostja ei vastanud. Valeks osutus ka kostja vastuse punktis 2.14 esitatud väide,

et „Kostja valduses ei ole ega ole kunagi olnud alajaamaga seonduvat dokumentatsioon[i]“.

Nagu nähtub avaldusele lisatud fotodest, asus alajaamas (ehk kostja valduses) alajaama

käidupäevik. Muus osas lähtus hageja kostja kinnitusest, et ühtegi muud dokumenti kostjal ei

ole. Seega, kostja ei olnud valmis hageja nõuet täitma ja hageja oli sunnitud kohtusse pöörduma,

mistõttu on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Kostja leidis 12.06.2020 seisukohas, et hagist loobumine on ainuõige lahendus, sest asjas ei

ole kunagi olnud vaidlusküsimust. Kostja ei nõustunud menetluskulude tema kanda jätmisega.

Hageja (tema ainuosanik ja tegelik kasusaaja YY) on Capital Milli pikaajaline klient, kellega

koostöösuhe lõppes vaidlustega, mis omakorda lahendati kompromissiga. Kompromiss sisaldas

mh kinnitust, et lõppenuks loetakse kõik hageja omaniku nõuded Capital Milli ja sellega seotud

ühingute vastu (sh hageja nõuded kostja vastu). On arusaamatu, miks pidi hageja tegema

kulutusi õigusabile ja pöörduma kohtusse, kui kostja ei ole kunagi keelanud hagejal üle vaadata

temale kuuluvat alajaama. Varasemalt nähti väga palju vaeva, et sõlmida kõikehõlmav

kompromiss, kuid hageja omanik otsustas siiski seda rikkuda. Menetluskulude kostja kanda

jätmine oleks ebaõiglane. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus lõpetas 16.06.2020 määrusega menetluse seoses hagist loobumisega hageja

poolt, jättis menetluskulud poolte enda kanda ning tagastas hagejale pool hagilt tasutud lõivu,

s.o 150 eurot, CosmoConsult OÜ arveldusarvele EE311700017003811713.

6. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada tsiviilasja

menetlus. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punktile 3,

§ 429 lõike 1 teisele lausele, § 431 lõike 1 esimesele lausele, §-le 432. Hageja on teadlik TsMS

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

7. TsMS § 173 lõike 1 järgi tuleb kohtul otsustada menetluskulude jaotus. Riigikohus on asunud

seisukohale, et kuigi TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks,

kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, saab loobumise korral kohaldada ka TsMS

§ 162 lõiget 4. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse

hagist loobumise tõttu (vt ka Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, 3-2-1-63-11,

3-2-1-28-12). Maakohus leidis, et antud juhul tuleb kohaldada TsMS § 162 lõiget 4 ja jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes

2-20-6041

ebaõiglane, sest kostja on kohtule korduvalt kinnitanud, et ta ei ole teinud hagejale takistusi üle

vaadata hagejale kuuluvat alajaama.

8. Kuna hageja loobub hagist, on tal TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 alusel õigus saada tagasi pool

menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse menetluskulude

jaotuse osas ja teha selles osas uue määruse, millega jätta menetluskulud kostja kanda ning

määrata kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.

10. Maakohus rikkus määruse põhjendamise ja tõendite hindamise kohustust. Määruses on

viidatud vaid pärast hagi esitamist kostja esitatud väidetele. Kohus ei ole käsitlenud ühtegi

väidet ega tõendit, mille järgi enne hagi esitamist kostja ei pidanud alajaama hagejale kuuluvaks

ega võimaldanud tal seda üle vaadata. Enne hagi esitamist ei avaldanud kostja kordagi

seisukohta, millest võiks järeldada valmidust pidada alajaama hagejale kuuluvaks ja

võimaldada sellega tutvuda. Ka kostja ise ei ole ühelegi sellisele seisukohale viidanud.

Vastupidi – kostja ise on 12.06.2020 möönnud: „Jah, minu enda e-kirjadest (millised on hageja

lisanud kohtudokumentidele) on näha, et ma ei ole olnud just kõige koostööaltim“. Kui kostja

oleks olnud kohe valmis võimaldama hagejal alajaamaga tutvuda, ei oleks kostjal olnud põhjust

taotleda ka 19.05.2020 hagile vastamise tähtaja pikendamist. Kui maakohus oleks 09.06.2020

taotluses ja määruskaebuses esitatud väiteid ja viidatud tõendeid käsitletud, oleks kohus

pidanud jõudma seisukohale, et kostja poolt 25.05.2020 ja 16.06.2020 esitatud väited on

vastuolus tema varasemate väidete ja käitumisega. Praegusel juhul hindas aga kohus hagi

esitamise põhjendatust mitte enne hagi esitamist kostja poolt hagejale avaldatud seisukohtade

ja faktilise käitumise järgi, vaid pärast hagi esitamist kohtule esitatud väidete järgi. Seda tehes

rikkus kohus oluliselt TsMS § 436 lõikeid 1 ja 2, § 442 lõiget 8 ja § 465 lõike 2 punkti 8. Kuna

hageja on tõendanud, et kostja rahuldas pärast hagi esitamist nõude, oleks kohus pidanud jätma

menetluskulud TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 järgi kostja kanda.

11. Kostja määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 16.06.2020

määrus tuleb vaidlustatud osas (menetluskulude jaotus resolutsiooni punktis 2) tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud menetluse lõpetamise osas hagist loobumise tõttu ega riigilõivu tagastamise osas.

Seega vastavas osas on määrus jõustunud. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud.

14. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud

poolte endi kanda tulenevalt TsMS § 162 lõikest 4. Õige on küll väide, et nimetatud sätet on

võimalik kohaldada mh menetluskulude jaotamisel menetluse lõpetamisel hagist loobumise

tõttu, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul sättes viidatud erandlikke

2-20-6041

asjaolusid, millele tuginedes väita, et hageja kulude väljamõistmine kostjalt oleks viimase

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on õigesti määruskaebuses tähelepanu

juhtinud, et maakohtu selline otsustus tugineb üksnes kostja poolt pärast hagi esitamist kohtule

avaldatud seisukohtadele, kuid kohus on jätnud täielikult tähelepanuta kostja käitumise enne

hagi esitamist, mida tuleb arvestada menetluskulude jaotamisel juhul, kui hagist loobuti

põhjendusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

15. TsMS § 168 lõikest 5 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kolleegiumi hinnangul on hageja praegusel juhul tõendanud, et kostja keeldus kohtuväliselt

hageja nõuet rahuldamast, mistõttu oli hageja õigustatud kohtusse pöörduma. Hageja esitatud

kohtueelsest kirjavahetusest nähtub selgelt, et hageja on korduvalt nõudnud kostjalt

vaidlusaluse alajaama ja sellega seonduva dokumentatsiooniga tutvumist, millest kostja on

keeldunud. 18.02.2020 avalduses palus hageja mh kostjal hiljemalt 28.02.2020 loetleda

kinnistul asuvad seadmed, mille omanikuks kostja end peab ning esitada kinnistut puudutavad

lepingud, mille pooleks kostja on. 11.03.2020 e-kirjas nõudis hageja korduvalt dokumentide

esitamist alajaamas asuvate seadmete omandiõiguse kohta, samuti ligipääsu alajaama

ruumidele, mille omanikuks on hageja, et vaadata alajaam ja selle seadmed üle koos tehnilise

nõustajaga. Samuti nähtub kirjavahetusest, et erinevalt hagivastuses väidetust andis kostja

kohtueelses kirjavahetuses mõista, et peab alajaama enda omaks ja nõudis hagejalt

omandiõiguse tõendamist (kostja 18.02.2020 ja 11.03.2020 e-kirjad). Lisaks eeltoodule on

kostja ka ise oma 12.06.2020 avalduses möönnud, et ta ei olnud kohtueelses kirjavahetuses

kõige koostööaltim, millest nähtuvalt saab ka kostja tegelikult ise aru, et andis oma käitumisega

põhjuse

hagi

esitamiseks.

Seejuures

on

tähelepanuväärne

kostja

väide

samas

menetlusdokumendis, et tema „paar emotsionaalset e-kirja“ ei tähenda, et hageja pidanuks

„koheselt“ pöörduma info saamiseks kohtusse. Nagu eelnevalt märgitud, on hageja esitanud

kohtusse nõude alles pärast korduvat kostja poole pöördumist. Viimasele 11.03.2020 hageja e-

kirjale jättis kostja vastamata ning ka siis esitas hageja hagiavalduse alles 23.04.2020. Seega

oli kostjal veel üle kuu aja võimalik hageja nõudmistele reageerida, mida kostja ei teinud.

Eeltoodust tulenevalt, arvestades, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, oli

kohtusse pöördumine õigustatud ja menetluskulud tuleb TsMS § 168 lõike 5 alusel jätta kostja

kanda.

16. Selgituseks kostjale märgib kolleegium, et ei saa käesoleva asja raames arvestada

hagivastuses ja 12.06.2020 avalduses esiletoodud asjaolusid ja selgitusi seoses pooltevaheliste

(ja/või nendega seotud isikute vaheliste) varasemate õigussuhetega. Praeguses asjas saab kohus

anda hinnangu konkreetsele nõudele, mille hageja kohtule esitas, ning selle konkreetse nõudega

seonduvatele asjaoludele, mh kohtuvälisele suhtlusele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lõike 1 alusel

koosmõjus § 639 lõikega 1 ja §-ga 659 kostja kanda.

18. TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja

lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/