2-20-11371/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-11371 Tsiviilasi D. R. hagi V. R. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D. R. (isikukood XXX, seaduslik esindaja S. R. (isikukood: XXXX), lepinguline esindaja jurist S. D. (F. S. D. Õ., e-post: XXX) Kostja V. R. (isikukood XXX; e-post: XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Mõista V. R. D. R. kasuks välja elatis alates 6. augustist 2020 igakuiselt 292 eurot kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumi muutumiseni ja kui pool miinimumi ületab 292 eurot, siis mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärast kuni D. R. täisealiseks saamiseni. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

2-20-11371

2(2) lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSEKÄIK

Hageja nõue

1. D. R. esitas 6. augustil 2020 hagiavalduse V. R. vastu elatise saamiseks kehtivas elatise miinimummääras. Pärast lapsevanemate abielu lõppemist jäi hageja elama oma ema juurde. Kostja ei viibi alaliselt kodus ja ei toeta hagejat regulaarselt, mis oluliselt raskendab lapse ülalpidamist. Hageja soovib elatise määramist kohtu poolt, kuna kostjaga antud küsimuses ei jõua kokkuleppele.

Hageja soovib elatis alates hagi esitamisest 292 eurot kuus ning mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja arvestatud elatis koosneb eluaseme-, transpordi, sidekuludeja kodus ja kodust väljas söödava toidu ning muudest kuludest.

Kostja vastus hagile

2. Kostja tunnistas nõuet 19. oktoobril 2020 ning nõustus tasuma elatist hageja soovitud summas, so 292 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 168 lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine alust jätta TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda, kuivõrd kostja ei vastanud kohtule õigel ajal ning kohus sai kostjalt nõusoleku pärast hagile vastamise tähtaega ja kaks päeva enne määratud kohtuistungit. Menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.

5. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik