3-16-1230/109 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1230

Haldusasi

Nelia Tootmine OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.

veebruari 2016. a maksuotsuse nr 12.2-3/028723-15 ja 13.

mai 2016. a vaideotsuse nr 6-1/3310-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Nelia Tootmine OÜ, esindaja advokaat Kaspar Kop-

pel

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Rivo Koemets

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 28.05.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.11.2020. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu-ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 11.12.2014 korralduse nr 12.2-3/028723-1 ja

15.01.2015 korralduse nr 12.2-3/028723-2 alusel Nelia Tootmine OÜ (kuni 04.06.2016 ärinimega

OÜ Nelia) (kaebaja) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil mai-

oktoober 2014 ning koostas maksumenetluses tuvastatud asjaolude kohta 30.12.2015 kontrollakti

(kontrollakt) nr 12.2-3/028723-12, mille suhtes kaebaja tähtaegselt (25.01.2016) arvamust või vas-

tuväidet ei esitanud.

2. MTA kohustas 19.02.2016 maksuotsusega nr 12.2-3/028723-15 (maksuotsus) kaebajat tasuma

maksusumma 167 440,23 eurot. Maksuotsus tugineb kokkuvõtvalt järgnevale.

2.1 Kaebaja on teinud kontrolliperioodil oma pangakontolt ja sularahas töötasu väljamakseid

EstDirect OÜ maksudeklaratsioonidel (TSD) kajastatud isikutele, kes on MTA hinnangul tegeli-

kult kaebaja töötajad, mistõttu oli äriühingul kohustus tehtud väljamaksetelt arvestada, deklareeri-

da ja tasuda tööjõumaksud. Kaebaja ei ole soetanud EstDirect OÜ-lt tööjõurendi teenust, EstDirect

OÜ ei tegelenud reaalselt majandustegevusega. Kaebaja tegevuskohtades Lääne-Virumaal Kadila

puidutsehhis ja Pajusti saekaatris töötasid tegelikult kaebaja töötajad ning nende töölepingud

EstDirect OÜ-ga olid formaalsed. Kaebaja on kasutanud EstDirect OÜ-d tööjõumaksude tasumi-

2(14)

sest kõrvalehoidumise eesmärgil. Samuti on kaebaja kontrolliperioodi TSD-del deklareerinud ka-

hele töötajale vähem töötasu väljamakseid, kui neid on tegelikkuses äriühingu pangakontolt ja

sularahas tehtud. Neilt summadelt ei ole tööjõumakse arvestatud, deklareeritud ega tasutud. Kae-

baja juhatuse liikmena äriregistrisse kantud Cornelia Ulst ja Vilma Ulst olid juhatuse liikmed üks-

nes formaalselt. Kaebaja ja EstDirect OÜ on omavahel seotud ning nende tegevust juhib Kalev

Ulst. Kaebajal oli kontrolliperioodil töötajatele tehtud väljamaksetelt (kokku 160 724,59 eurot)

kohustus arvestada, deklareerida ja tasuda tööjõumakse kokku 87 376,38 eurot (sh tulumaks

25 641,26 eurot, sotsiaalmaks 53 882,02 eurot, töötuskindlustusmaksed 4821,71 eurot, kogumis-

pensioni maksed 3031,39 eurot).

2.2 Kaebaja on kontrolliperioodi käibedeklaratsioonidel (KMD) deklareerinud maksustatavat käi-

vet 156 244,95 euro võrra vähem ja sellelt arvestanud käibemaksu 31 249 euro võrra vähem, kui

äriühing on ostjatele tegelikult arveid väljastanud. Samuti on kaebaja poolt deklareeritud sisend-

käibemaks 14 852,85 euro ulatuses dokumentaalselt tõendamata.

2.3 Kaebaja on kontrolliperioodil teinud oma pangakontolt erinevatele äriühingutele kaardimak-

seid 47 904,43 eurot ja võtnud välja sularaha 147 490 eurot, mille kohta ei ole esitatud nõueteko-

haseid raamatupidamise algdokumente, mistõttu on tõendamata kulutuste seos äriühingu ettevõtlu-

sega. MTA arvestab välja võetud sularaha 67 632,60 euro ulatuses töötajatele sularahas maksutud

töötasuks ning ülejäänud 79 857,40 eurot kuulub maksustamisele tulumaksuga. Kokku moodusta-

vad ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed 127 761,83 eurot, millelt tuleb tulumaksuseaduse

(TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel tasuda tulumaksu 33 962 eurot.

2.4 MTA jättis 13.05.2016 vaideotsusega nr 6-1/3310-2 kaebaja poolt esitatud vaide rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 20.06.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse ja vaideotsuse tühista-

miseks.

4. Tallinna Halduskohtu 05.10.2017 otsusega haldusasjas 3-16-1230 jäeti kaebaja poolt esitatud

kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2018 otsusega rahuldati kaebaja poolt esita-

tud apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu 05.10.2017 kohtuotsus ning saadeti asi

uueks läbi vaatamiseks Tallinna Halduskohtule.

5. Tallinna Halduskohus otsustas 19.02.2019 määrusega jätkata menetlust haldusasjas nr 3-16-

1230.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja taotleb maksu – ja vaideotsuse täielikku tühistamist, kuna leiab, et need on õigusvasta-

sed. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

6.1 Maksuotsuse põhjendused on üldsõnalised ja pealiskaudsed. Tõendeid on käsitletud erapooli-

kult ja subjektiivselt, arvestamata on jäetud kaebaja kasuks olevad tõendid. Maksumenetlus on läbi

viidud puudulikult ja süvenemata tegelikesse asjaoludesse.

6.2 Kaebaja vaidleb vastu maksuotsuses tööjõumaksude osas tuvastatud asjaoludele, et EstDirect

OÜ töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad ja et Kalev Ulst juhtis kaebaja majandustegevust.

EstDirect OÜ töötajad on põhjendamatult määratud kaebaja töötajateks. Lisaks sellele on arusaa-

matu, millisel viisil on määratud kaebaja maksukohustuse suurus. Kohtuasjas nr 4-16-9103 olid

tunnistajatena kohtusse kutsutud isikud, kelle ütlustele maksuhaldur tugines kaebaja maksukohus-

tuse määramisel. Nimetatud kohtuasjas sai kaebaja neid esmakordselt ise küsitleda. Tunnistajad

selgitasid, et sularahas tasu saamine ei olnud regulaarne ning tegemist oli pigem üksikute juhtumi-

tega. Samas on maksuhaldur maksukohustuse määramisel lähtunud sellest, et kõikidele töötajatele

maksti regulaarselt samas summas töötasu sularahas. Tunnistajate ütlustega on ümber lükatud

3(14)

maksukohustuse määramise aluseks olnud arvestused ja andmed. Kohtuasjas nr 4-16-9103 on tu-

vastatud, et ümbrikupalka said regulaarselt vaid 2 töötajat.

6.3 EstDirect OÜ osutas kaebajale teenust töövõtulepingu alusel. EstDirect OÜ teostas töö vasta-

valt kaebaja esitatud tellimuste täitmise tähtajaks. Kaebaja andis EstDirect OÜ käsutusse tootmis-

ruumid ja nendes asuvad seadmed, tööde valmistamiseks vajaminevad materjalid olid EstDirect

OÜ poolt. Vastavalt lepingule tegi EstDirect OÜ tootmistöid ja andis need tööd kaebajale üle.

EstDirect OÜ-d juhtis Kalev Ulst. Kaebajal tekkis kohustus tehtud tööde eest tasumiseks EstDirect

OÜ-le. EstDirect OÜ palvel maksti osa talle maksmisele kuuluvatest summadest EstDirect OÜ

töötajate pangaarvetele. Kaebaja jaoks oli tegemist tehnilise küsimusega.

6.4 Maksuhaldur on jätnud kontrollimata kaebaja versiooni, et kaebaja osanikku ja juhatajat nõus-

tas juhtimisel K. K., kes on maksumenetluses jäetud üle kuulamata.

MTA seisukoht

7. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Maksuotsus on õiguspärane ja ei kuulu tühis-

tamisele.

7.1 Vastustaja hinnangul on antud hetkel taandunud vaidluse teravik esiteks ümbrikupalga maks-

mise regulaarsusele ja teiseks makstud summade suuruse tuvastamisele. Vastustaja esitas

18.03.2019 kohtule töötajate töötasude arvestamise metoodika (kohtutoimiku lisa 112) ja töötajate

töötundide arvestamise metoodika (kohtutoimiku lisa 113). Vastustaja jääb jätkuvalt nende metoo-

dikatega leitud tulemuste juurde ning leiab, et tunnistajate täiendavad ütlused ei anna alust nende

muutmiseks.

7.2 Pole vaidlust, et paljude tunnistajate eri aegadel antud ütlused on omavahel vastuolus. Tunnis-

tajad on asunud oma ütlusi muutma väärteomenetluse raames toimunud kohtuistungil ning haka-

nud rõhutama just ümbrikupalga maksmise ebaregulaarsust. Ütluste muutmise põhjuseid ei ole

ükski tunnistaja suutnud veenvalt põhjendada. Oluline on, et istungil oli kohal ka Kalev Ulst, kelle

juhitav puidutsehh oli kõnealuses piirkonnas üheks suurimaks tööandjaks ning millega paljud tun-

nistajad olid ka ütluste andmise ajal seotud. Sellises olukorras oli tõe rääkimine ning ütluste and-

mine oma tööandja vastu keeruline. Paljud töötajad töötavad ka praegu Kalev Ulstiga seotud ette-

võtetes. Kalev Ulst ilmus vabakuulajana ka 28.05.2020 istungile, ehkki ta ei ole kaebajaga enam

seotud. Nimetatu näitab ilmekalt tema soovi tunnistajate mõjutamiseks.

7.3 Oluline on võrrelda töötajate ütlusi omavahel ja kõrvutada neid muude asjaolude ja tõenditega.

Sellest võrdlusest nähtub näiteks, et 28 töötajat on välja toonud konkreetselt 25 kuupäeva, millal

toimus igakuiselt ümbrikupalga maksmine. Selline ütluste kokkulangevus annab aga kaaluka viite

just ümbrikupalga maksmise regulaarsusele ning riimub omakorda raamatupidaja R. R. kalen-

dermärkmikusse 24 ja 25 kuupäevale märgitud tegevuskohtade ja summadega ning ka kaebaja

arvelduskontolt sularaha väljavõtmise kuupäevadega. Seega on vastustaja seisukohal, et eeltoodu

pinnalt saab üheselt asuda seisukohale, et töötajatele ümbrikupalga maksmine oli igakuine ja regu-

laarne ning toimuski peamiselt 25. kuupäeval.

7.4 28.05.2020 toimunud kohtuistungil antud (12 tunnistajat) ja hiljem kirjalikult esitatud (3 tun-

nistajat) ütlused ei anna alust maksuhalduri seisukoha muutmiseks. Hilisemate ütluste puhul tuleb

lisaks enamuse töötajate eelviidatud n.ö sundseisule võtta arvesse ka ajalist faktorit, mis on kont-

rolliperioodist möödunud ning ilmselgelt on tunnistajate varasemad ütlused selles osas täpsemad.

Kuna sularahas töötasude maksmise eesmärgiks ongi tasumise ja selle suuruse varjamine, siis pa-

ratamatult on sellistel juhtudel maksuhalduril täpsemate summade tuvastamine hiljem äärmiselt

keeruline. Maksuhaldur on isikute tunnitasude ja töötasude tuvastamisel võtnud aluseks isikute

enda seletused tunnitasude kohta ning teatud töötajate puhul lähtunud ka 2015. aasta palgalehel

märgitud tunnitasudest. Töötatud töötunnid on saadud Nelia OÜ ja EstDirect OÜ töötundide tabe-

litest. Selliselt tuvastatud töötasu suuruseid on võrreldud ka teiste tõenditega ning need haakuvad

4(14)

näiteks raamatupidaja R. R.i kalendermärkmikus olnud summade ja kaebaja arvelduskontolt välja

võetud sularaha summadega.

7.5 Maksuhaldur on oma uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning teinud endast oleneva töö-

tasude tegeliku suuruse tuvastamiseks. Seetõttu on tõendamiskoormus läinud üle kaebajale (MKS

§ 150 lg 1). Kaebaja ei saa maksuhalduri põhistusi pareerida üksnes paljasõnaliste väidetega, et

maksumenetluses ei ole kindlaks tehtud ümbrikupalga suurust, vaid kaebajal tuleb näidata ja tõen-

dada, et maksusumma on määratud valesti. Kaebaja ei ole suutnud seda veenvalt teha.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 05.10.2017 otsusest ning Tallinna Ringkonnakohtu

31.12.2018 otsusest ei ole haldusasjas enam vaidlust järgnevate asjaolude üle:

a) täidetud on MKS §-s 150 sätestatud tinguimused tõendamiskoormuse üleminekuks ning

kaebajal on kohustus tõendada, et maksusumma on määratud ebaõigesti;

b) tööjõumaksudega seonduvalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli K. Ulsti kontrolli ja juhtimise

all ning EstDirect OÜ töötajad olid tegelikkuses kaebaja töötajad, kes vormistati EstDirect OÜ-sse

üksnes eesmärgiga hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest. EstDirect OÜ nimel vormistatud

tehingud (sh töötajatega sõlmitud töölepingud) on MKS § 84 alusel põhjendatult kvalifitseeritud

ümber tehinguteks, mis vastavad nende majanduslikule sisule (sh töölepingud loeti sõlmituks

hoopis kaebajaga vastavalt kokkulepitud töötasule). Seega lasus tööjõumaksude tasumise kohustus

tegelikult kaebajal.

c) kaebaja tegevust juhtis tegelikkuses K. Ulst, mitte keegi teine (sh K. K.).

d) käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt määratud tulumaksu osas on esmaseks

küsimuseks, kas ja millisel määral on võimalik asja lahendamisel arvestada kaebaja poolt

vaidemenetluses esitatud uute tõenditega. Asjaoludest tulenevalt on kaebaja rikkunud

maksumenetluses kaasaaitamiskohustust, mistõttu ei ole tal võimalik edukalt tugineda alles

vaidemenetluses esitatud dokumentidele.

9. HKMS § 202 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse

apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja

kohaldamisel tühistatud otsuse teinud kohtule asja läbi vaatamisel kohustuslikud. Tulenevalt

asjaolust, et kaebaja ei esitanud maksumenetluses tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri

järeldused käibemaksu ning tulumaksu osas ning Tallinna Ringkonnakohtu 31.12.2018 otsusest

tulenevalt ei olnud uute tõendite esitamine vaidemenetluses lubatud, ei ole kohtul alust muuta

maksuotsust osas, milles kaebajale määrati asjas esitatud tõendite alusel tasumiseks käibemaks

ning tulumaks (kontrollakti punktid 1.3 ja 1.4 ning maksuotsuse punktid 2.1.2 ja 2.1.3). Kohus

nõustub maksuotsuse põhjendustega ega korda neid üle (HKMS § 165 lg 2). Kohus on oma

13.02.2020 määrusega jätnud rahuldamata ka kaebaja taotluse samade tõendite asja materjalide

juurde võtmiseks. Seega on maksuotsus õiguspärane osas, milles kaebajale määrati kontrolli

tulemusena tasumisele käibemaks summas 14 852,85 eurot ja tulumaks summas 33 962 eurot.

Seejuures on maksuhaldur arvestanud pangast välja võetud sularahast maha töötajatele sularahas

makstud töötasu summas 67 632,60 ning maksustanud üksnes ülejäänud pangast välja võetud

sularaha summas 79 857,40 eurot tulumaksuga.

10. Seega on asja uuel läbi vaatamisel halduskohtus vaidluse all küsimus sellest, kas töötajatele

maksti ümbrikupalka regulaarselt ja kas maksuhalduri poolt töötajate töötasude arvestamisel

kasutatud metoodika oli õige. Sellest sõltub, kas maksuhalduri poolt on õigesti määratud

tööjõumaksude suurus.

11. Kontrollakti punktist 1.2.2 tulenevalt tuli kaebajal perioodi mai kuni oktoober 2014 TSD-del

täiendavalt deklareerida kontrollakti lisades 2 ja 3 nimetatud töötajatele tehtud väljamakseid ning

nendelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ning

5(14)

kogumispensioni makse. Kohus kontrollib järgnevalt, kas maksumenetluses on tuvastatud õigesti

tööjõumaksude suurus.

12. Puudub vaidlus selles, et kaebaja tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse

ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonidel (TSD) oli kontrolliperioodil mai kuni oktoober 2014

deklareeritud 5 töötajat. Perioodil mai kuni oktoober 2014 R. R., V. V. ja V. P., perioodil mai kuni

august 2014 Cornelia Ulst ja perioodil mai V. Z. (maksuotsuse lisa 2 lahter deklaratsiooni alusel).

Samuti puudub vaidlus, et Cornelia Ulst ja V. Z. osas maksuarvestust ei muudetud.

13. Maksuhaldur väidab, et kaebaja on teinud oma töötajale R. R. ja V. P.-le Nordea pangakontolt

mai, septembri ja oktoobri töötasu väljamakseid suuremas summas, kui on TSD-del deklareeritud.

Vastavad asjaolud peaksid nähtuma kaebaja Nordea pangakonto väljavõttelt (MTA 18.03.2019

vastuse lisa 103). Kohus märgib, et R. R. ning V. P. osas kajastab konto väljavõte deklareeritust

suuremaid makseid üksnes mai 2014 osas, kuid mitte septembri ja oktoobri osas. Samas ei ole R.

R. ja V. P. osas MTA töötasuarvestuses muudatusi tehtud, mistõttu ei ole nimetatud asjaoludel

tähtsust. Seega tulenevalt maksuotsuse lisast 2 on maksukohustus määratud nimetatud isikute

puhul õigesti. Lisaks väidab maksuhaldur, et V. V. on tehtud töötasu väljamakseid suuremas

summas ning mis on deklareerimata ja tasumata. Isik on väitnud (kohtutoimiku lisad 31 ja 62), et

tema töötasu on alates 2013. aasta juunist olnud 4,50 eurot tunnis, millest ta saab kätte 700 eurot,

millest umbes 300 eurot pangakontole ja ülejäänud summa raamatupidajalt sularahas. Seega loeb

kohus usutavaks, et maksuotsuse lisaks 2 olev tabel kajastab V. V. osas maksuarvestust õigesti.

14. 43-le Kadila puidutsehhis ja Pajusti saekaatris töötavatele töötajatele, sh K. Ulstile on

perioodil mai kuni oktoober 2014 deklareeritud väljamakseid EstDirect OÜ TSD-del. Nimetatud

töötajad kuuluvad deklareerimisele kaebaja TSD-del. Maksuhaldur on väitnud ning vaidlus

puudub asjaolu üle, et töötajatele kaebaja pangakontodelt tehtud väljamaksete summad perioodil

mai kuni oktoober 2014 on saadud kaebaja pangakontodelt 42 töötajale tehtud töötasu

väljamaksete alusel (kohtutoimiku lisad 103,105 ja 106). Nordea pangast 2014. aasta juulist kuni

oktoobrini R. S. tehtud väljamaksed selgitusega „laenuleping“ on maksuhaldur tulenevalt R. R.

selgitustest (kohtutoimiku lisa 67) lugenud põhjendatult töötasu väljamakseks. Seega on

maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil kajastatud pangakontodelt töötajatele tehtud töötasu

väljamakseid summas 66 77,65 eurot õigesti.

15. Maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil on välja toodud maksuhalduri arvestus töötajatele välja

maksutud töötasude kohta perioodil mai kuni oktoober 2014. maksuhaldur on menetluses

selgitanud, et töötunnid on saadud kaebaja ja EstDirect OÜ töötundide arvestuse tabelite alusel

(kohtutoimiku lisad 99 ja 98). Maksuotsuse lisas 1 toodud 45-st töötajast 38-le töötajale arvestatud

tunnitasu (neto) kuus on saadud töötajate seletuste ja 2015 jaanuari palgalehe analüüsimisel

(kohtutoimiku lisad 113 ja 98). Käesolevaga kontrollib kohus maksuhalduri poolt aluseks võetud

arvestuste õigsust.

1) M. A.(kohtutoimiku lisad 18 ja 84) – puidutööline; 11.12.2014 protokolli kohaselt tunnitasu

2,13 eurot; 12.11.2015 protokolli kohaselt makstakse igakuiselt valvetasu; MTA töötasuarvestuses

on lähtutud tunnitasust (neto) 2,87 eurot, mille järgi kujunes sularahas maksutud töötasuks

erinevatel kuudel 297,92-380,85 eurot kuus, st keskmiselt 331,40 eurot. Netotöötasu arvestamisel

on lähtutud töötaja seletustest ja 2015. aasta palgalehe (kohtutoimiku lisa 98) andmetest. Töötaja

seletustes ei esine vastuolu ning palgalehe andmed ühtivad maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil

arvestuse aluseks olevate andmetega, mistõttu on arvestus õige.

2) L. G. (kohtutoimiku lisad 13 ja 49; 09.05.2017 protokoll) – tisler; 11.12.2014 protokolli alusel

tunnitasu 2,40 eurot, 300 eurot saab kätte; 25.03.2015 protokolli alusel tunnitasu ca 3 eurot ning

igakuiselt makstakse pangakontole 300 eurot (neto) ja sularahas 500 eurot; 09.05.2017 protokollist

nähtuvalt neto tunnitasuks nimetatud 2,50 eurot; väärteoasja istungil väitis, et töötasu makstakse

arvele. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,83 eurot ja sularahas makstud töötasuks

kujunes 266,97-363,14 eurot kuus (keskmiselt 318,30 eurot). Maksuhaldur lähtus tunnitasu

6(14)

saamisel 2015. aasta jaanuari palgalehe andmetest ja töötaja seletustest. 28.05.2020 toimunud

istungil ei osanud isik kõrvaldada oma varasemates ütlustes esinenud vastuolusid ning asus väitma

hoopis, et sularahas sai ta kütuse kompensatsiooni, mitte töötasu. Kohus leiab, et isiku esmaseid

ütlusi tuleb lugeda usaldusväärsemaks, kuivõrd ta ei ole suutnud menetluses ütluste muutmist

veenvalt põhjendada ning isik töötab jätkuvalt K. Ulstiga seotud ettevõttes. Seetõttu on usutav, et

ta andis oma tööandjale sobivaid ütlusi. Seega ei esine alust maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil

olevate andmete muutmiseks.

3) H. J. (kohtutoimiku lisad 23 ja 55; 08.05.2017 protokoll) – sõrmjätkupingi operaator;

11.12.2014 protokolli kohaselt makstakse tunnitasu vastavalt miinimumpalgale; 25.03.2015

protokolli kohaselt on tunnitasu 3,20 eurot, millest ca 300 eurot makstakse ülekandega ja

ülejäänud sularahas vastavalt töötundide arvule; 08.05.2017 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,19

eurot ja igakuiselt sularahas juurde ei makstud. Üksnes 3-4 korda sai ümbrikus; MTA

töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,20 eurot. 28.05.2020 toimunud istungil väitis isik, et

sai palka vaid ülekandega. Samuti väitis isik, et sularahas saadud osa oli kompensatsioon sõidu

eest. Maksuhaldur on maksusumma määramisel lähtunud üksnes isiku ütlustest. Kohus leiab, et

isiku esmaseid ütlusi tuleb lugeda usaldusväärsemaks, kuivõrd ta ei ole suutnud menetluses ütluste

muutmist veenvalt põhjendada ning isik töötab jätkuvalt K. Ulstiga seotud ettevõttes, mistõttu on

usutav, et isik andis oma tööandjale sobivaid ütlusi. Isik ei ole varasemas menetluses väitnud, et

sai kompensatsiooni sõidu eest. Seega ei esine alust maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate

andmete muutmiseks.

4) L. J. (kohtutoimiku lisad 24 ja 56; 09.05.2017 protokoll) – tsehhitööline; 11.12.2014 protokollis

ei ole konkreetseid summasid märgitud; 25.03.2015 protokolli kohaselt on keskmine igakuine

netopalk 450 eurot, millest saab sularahas 100-150 eurot; MTA töötasuarvestuses on lähtutud

tunnitasust 3,00 eurot, mille kohaselt kujunes tervikuna sularahas makstud (pangakontole ei ole

ülekandeid tehtud) netotöötasuks 360-528 eurot kuus (keskmiselt 476,50 eurot). 28.05.2020

toimunud istungil kinnitas isik, et sai 15-ndal palka ülekandega ja 25-ndal sularahas. Maksti

tundide eest, mis olid välja teenitud ning sularahas maksmine oli regulaarne. Selline süsteem talle

sobis, sest sellisel viisil sai rohkem raha kätte. Seega on kohtu jaoks usutav, et isik sai töötasu

sularahas suuremas ulatuses, kui summalt on tasutud sotsiaalmaksu. Seega ei esine alust

maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

5) S. K. (kohtutoimiku lisa 78) – saeraamijuht. 12.11.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu 3

eurot, millest on lähtunud ka MTA töötasuarvestuses. Seega ei esine alust maksuotsuse lisaks 1

oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

6) A. K. (kohtutoimiku lisa 92) – saeraami operaator. 26.11.2015 kirjalike vastuste kohaselt oli

tunnitasuks 4,5 eurot, millest on lähtunud ka MTA töötasuarvestuses. Seega ei esine alust

maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

7) A. K. (kohtutoimiku lisa 83) – saeraamijuht. 12.11.2015 kirjalike vastuste kohaselt makstakse

miinimumpalk arvele ja igakuiselt paarsada eurot sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud

tunnitasust 5,00 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 90,00-912,50 eurot kuus. Isiku

ütlustes ei esine vastuolusid ning seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate

andmete muutmiseks.

8) T. K. (kohtutoimiku lisad 26 ja 57; 08.05.2017 protokoll) – laadija. 11.12.2014 protokolli

kohaselt on töötasu 500 eurot kuus. 25.03.2015 protokolli kohaselt makstakse igakuiselt töötasu

400 eurot sularahas; 08.05.2017 protokolli kohaselt on tunnitasu 2,13 eurot ja seda maksti isiku

enda soovil tervikuna sularahas. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,00 eurot, mille

kohaselt kujunes netotöötasuks 24-552 eurot kuus (keskmiselt 378 eurot kuus). Tunnitasu 3 eurot

tunnis nähtub jaanuari 2015 palgalehelt (kohtutoimiku lisa 98). Kuivõrd isik ise väitis, et tema

töötasu võib olla 400 kuni 500 eurot kuus ning palgalehelt nähtub isiku tunnitasu suurus 3 eurot

7(14)

tunnis, siis on kohtu jaoks usutav, et isik võis eksida tunnitasu suuruse nimetamisel. Seega ei esine

aluseid maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

9) A. K. (kohtutoimiku lisad 3 ja 43; 08.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli

kohaselt on tunnipalk 2,40 eurot; 25.03.2015 protokolli kohaselt kantakse igakuiselt arvele

miinimumpalk ja sularahas maksti ca 200 eurot juurde; 08.05.2017 protokolli kohaselt oli

tunnitasu 2,15 eurot ja sularahas maksti üksnes paar korda; MTA töötasu arvestuses on lähtutud

tunnitasust 3,20 eurot ja sularahas makstud töötasuks kujunes 163,23-258,72 eurot kuus

(keskmiselt 218,30 eurot). Tunnitasu 3,2 eurot tunnis on kajastatud ka kaebaja poolt koostatud

jaanuari 2015 palgalehel (kohtutoimiku lisa 98) 28.05.2020 istungil väitis isik, et talle maksti

töötasu pangaarvele. Vastates vastustaja küsimusele kinnitas tunnistaja, et mäletas 2015. aastal

asjaolusid paremini ning õige on see, et osa töötasust sai ta sularahas. 2014. aasta kohta ta ei

mäleta. Kuna ka isik ise kinnitas, et tema ütluste hindamisel tuleb vaadata tema varasemaid ütlusi,

siis ei lähtu kohus 08.05.2017 antud ütlustest, vaid isiku varasematest ütlustest. Nimetatut

arvestades on maksuhalduri poolt esitatud arvestused õiged ning ei esine aluseid maksuotsuse

lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

10) K. K. (kohtutoimiku lisad 11 ja 48; 17.05.2017 protokoll) – tisler. 11.12.2014 protokolli

kohaselt makstakse tunnitasu vastavalt miinimumpalgale; 25.03.2015 protokolli kohaselt on

tunnitasu 2,40 eurot, millest panka kantakse 290 või vahel üle 300 euro ja sularahas makstakse 50-

100 eurot kuus; 17.05.2017 protokolli kohaselt oli sularahas makstud osa mõeldud kütuse

kompensatsiooniks; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot ja sularahas

makstud tasuks kujunes 299,08-439,11 eurot kuus (keskmiselt 370,15 eurot). 28.05.2020 istungil

andis isik ütlusi, mille kohaselt maksti talle töötasu nii sularahas kui ka pangakontole ning seda,

kas talle maksti ka kütuse kompensatsiooni ta ei mäleta. Samuti ei mäletanud ta, et oleks esitanud

tööandjale tšekke. Kohus leiab, et isiku 25.03.2015 ütlusi tuleb pidada usaldusväärseteks, kuivõrd

need ühtivad ka tema poolt istungil antud ütlustega. Kuivõrd isik töötab K. Ulstiga seotud

ettevõttes, siis võib pidada usutavaks, et ta soovis anda 17.05.2017 ütlusi oma tööandja kasuks.

Ehkki kohtule ei nähtu asja materjalidest tõendeid, mille põhjal saaks lugeda isiku keskmiseks

töötasuks kuus 672 eurot, loeb kohus võrdluses teiste isikute töötasudega usutavaks, et isik ei

oleks soostunud tegema tööd 400 euro eest kuus. Seega ei esine aluseid maksuotsuse lisaks 1

oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

11) Ü. K. (kohtutoimiku lisad 21 ja 53; 08.05.2017 protokoll) – lihvija-pahteldaja. 11.12.2014

protokolli kohaselt on tunnitasu 2,56 eurot ja sularahas makstakse iga kuu 150 eurot; 25.03.2015

protokolli kohaselt on tunnitasu 2,80 eurot ja sularahas makstakse keskmiselt 100 eurot kuus;

08.05.2017 protokolli kohaselt makstakse igakuiselt 150-200 eurot. MTA on töötasu arvestamisel

lähtunud samuti tunnitasust 2,80 eurot. Isiku ütlustes ei esine vastuolusid, MTA on töötasu

suuruse arvutamisel lähtunud isiku enda ütlustest ning seega puuduvad alused maksuotsuse lisaks

1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

12) A. L. (kohtutoimiku lisa 79) – 12.11.2015 protokolli kohaselt igakuine netotöötasu 500 eurot,

millest kuni 150 eurot maksti sularahas. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,00 eurot

ja sularahas makstud töötasuks kujunes 86,76-238,85 eurot kuus (keskmiselt 177,19 eurot).

Kuivõrd isiku netotöötasu, mille saamist isik ise kinnitas, ei erine kuude lõikes oluliselt

maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil kajastatud andmetest, siis puuduvad alused maksuotsuse lisaks

1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

13) K. L. (kohtutoimiku lisad 19, 52 ja 73; 15.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014

protokolli kohaselt makstakse töötasu pangakontole natuke üle 300 euro kuus; 25.03.2015

protokolli kohaselt saab isik kätte keskmiselt 300 eurot kuus ja mõnikord saab ka sularaha.

09.11.2015 protokolli kohaselt maksti sularahas igakuiselt umbes 200 eurot juurde ja tunnitasuks

oli 4 eurot; 15.05.2017 protokolli kohaselt maksti sularahas üksnes kütuse kompensatsiooni 50-

100 eurot kuus; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot. 25.06.2020 on isik

kinnitanud kohtule, et sularahas sai ta avanssi või kütuse kompensatsiooni. Kohus leiab, et isiku

8(14)

ütlused on olnud vastuolulised ning ajas muutuvad. Kohus peab usutavaks, et isik on muutnud

ütlusi kaebaja poolt soovitud suunas, kuivõrd kaebaja on mõjutanud teda ütlusi muutma. Isikul

puudus mistahes vajadus anda algselt valeütlusi. Seega loeb kohus usaldusväärsemateks tema

poolt 11.12.2014, 25.03.2015 ja 09.11.2015 antud ütlusi. Kuivõrd MTA on lähtunud arvestuste

tegemisel isiku enda kinnitusest tunnitasu suuruse osas, mis ühtib jaanuar 2014 palgalehe

andmetega (kohtutoimiku lisa 98), siis ei näe kohus alust maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil

olevate andmete muutmiseks.

14) H. M. (kohtutoimiku lisa 72) – puidutööline. 09.11.2015 protokolli kohaselt oli neto

tunnitasuks 4,50 eurot ning igakuiselt kanti pangakontole miinimumpalga ulatuses ja ülejäänu anti

sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,50 eurot, millest tulenevalt puudub

alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

15) J. M. (kohtutoimiku lisa 96) – abitööline. 01.12.2015 protokolli kohaselt oli töötasuks 15

eurot päev ja kuus umbes 200 eurot. MTA töötasuarvestuses on võetud aluseks igakuine töötasu

200 eurot, mis maksti tervikuna sularahas, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1

oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

16) E. M. (kohtutoimiku lisa 85) – saeraami meister. 12.11.2014 protokolli kohaselt oli

netotunnitasuks 2,80 eurot ehk keskmiselt 500 eurot kuus, millest osa maksti sularahas; MTA

töötasuarvestuses on lähtutud tunnihinnast 2,80 eurot, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse

lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

17) K. M. (kohtutoimiku lisad 28 ja 59) – abitööline. 11.12.2014 protokoll sisulisi selgitusi ei

sisalda; 25.03.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu üle 2 euro, igakuiselt sai 400 eurot, millest üle

200 kantakse pangaarvele ja ülejäänu makstakse sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud

tunnitasust 3,00 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 438-552 eurot kuus (keskmiselt

495,60 eurot). Asjas esitatud 2014 jaanuari palgalehelt (kohtutoimiku lisa 98) nähtub, et kaebaja

lähtus samuti tunnitasust summas 3 eurot tund, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks

1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

18) V. N. (kohtutoimiku lisad 4 ja 44; 10.05.2017 protokoll) – värvija. 11.12.2014 protokolli

kohaselt oli tunnitasu 1,28 eurot, pangaarvele kantakse kuus 300 eurot ja kord kuus makstakse

sularahas preemiat samuti 300 eurot; 25.03.2015 protokolli kohaselt on kuupalk 700-800 eurot,

millest 300-400 eurot makstakse sularahas; 10.05.2017 protokolli kohaselt maksti sularahas palka

igakuiselt ja osaliselt hõlmas see kütusekulude hüvitamist. MTA töötasuarvestuses on lähtutud

tunnitasust 4,50 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 558-828 eurot kuus (keskmiselt

716,25 eurot). Kohus leiab, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda isiku 10.05.2017 ja 25.03.2015

ütlusi. Juhul, kui isikule oleks tõepoolest hüvitatud sularahas kütusekulusid, oleks ta seda

varasemates ütlustes maininud, mitte aga väitnud, et sularahas makstu oli töötasu. Ei ole usutav, et

ta seda ei mäletanud. Ütluste muutmiseks 10.05.2017 ei ole muud usutavat põhjendust, kui see, et

K. Ulst on teda ütluste andmisel juhendanud. Ka jaanuar 2014 palgalehelt (kohtutoimiku lisa 98)

nähtub tunnitasu 4,50 eurot tunnis, milles tulenevalt sai sularahas tehtud maksete puhul pigem olla

tegemist töötasuga. Eelnevast tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate

andmete muutmiseks.

19) A. O. (kohtutoimiku lisa 87) – puidutööline. 24.11.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu 4

eurot; MTA töötasuarvestuses on samuti lähtutud tunnihinnast 4 eurot, millest tulenevalt puudub

alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

20) M. O. (kohtutoimiku lisa 75) – autojuht. 09.11.2015 protokolli kohaselt on tunnitasu 3,50

eurot; MTA töötasuarvestuses on samuti lähtutud tunnihinnast 3,5 eurot, millest tulenevalt puudub

alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

21) H. P. (kohtutoimiku lisad 29 ja 71) – meister. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli kokku lepitud

töötasuks 400 eurot, mis kantakse pangaarvele. 09.11.2015 protokolli kohaselt oli kuupalgaks 800

9(14)

eurot (neto), millest pangaarvele kanti miinimumsumma ja ülejäänud maksti sularahas; MTA

töötasuarvestuses on võetud aluseks netotöötasu 800 eurot kuus. Maksuhaldur on seejuures

lähtunud vaid isiku enda ütlustest, milles ei esine vastuolu. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks

1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

22) H. P. (kohtutoimiku lisad 25 ja 60; 09.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014

protokolli kohaselt arvestatakse palka tunnitasuna ja seda makstakse pangaarvele; 25.03.2015

protokolli kohaselt oli tegelik tunnitasu 3,40 eurot ja igakuiselt 250 eurot makstakse sularahas;

09.05.2017 protokolli kohaselt on sularahas makstud palka mõned korrad talveperioodil summas

50-100 eurot ja tunnitasu oli 2,15 või 2,18 eurot. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust

3,40 eurot. 09.07.2020 on isik vastusena kohtu küsimusele samuti kinnitanud töötasu saamist

sularahas ja regulaarselt. Isik nimetas ka, et makstud on kompensatsioone, kuid ei ole täpsustanud,

mille eest. Samas on ta jäänud kindlaks sellele, et sai töötasu ka sularahas. Isik kinnitas

sõnaselgelt, et K. Ulst on mõjutanud teda ütluste andmisel, millega on selgitatav ka isiku ütlustes

esinev mõningane vastuolu. Asja materjalide juures puuduvad tõendid, mille põhjal saaks lugeda

tuvastatuks, et isiku igakuine töötasu oli ca 544 eurot. MTA on lähtunud isiku 25.03.2015

ütlustest, mis kajastub ka MTA arvestuses. Kohus loeb nimetatud ütlused usutavaks, kuivõrd

09.05.2017 ütluste andmisel võis isik olla oma tollase tööandja poolt mõjutatud. Seega puudub

alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

23) M. P. (kohtutoimiku lisad 27 ja 58; 08.05.2017 protokoll) – tõstukijuht. 11.12.2014 protokolli

kohaselt oli tunnitasu 2,75 eurot, millest osa makstakse sularahas; 25.03.2015 protokolli kohaselt

oli töötasu 500-600 eurot, millest miinimumpalga suurune osa kantakse pangaarvele ja ülejäänud

osa makstakse sularahas; 08.05.2017 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,15 eurot ja sularahas

makstakse vahel, kuid mitte igakuiselt; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot,

mille kohaselt kujunes netotöötasuks 424-746 eurot kuus (keskmiselt 627,33 eurot). Jaanuar 2014

palgalehe (kohtutoimiku lisa 98) kohaselt on tunnitasu 4 eurot. 28.05.2020 toimunud kohtuistungil

selgitas tunnistaja, et talle maksti töötasu ka sularahas ning regulaarselt. Isik selgitas, et ta polnud

sellise korraldusega rahul ning lahkus lõpuks töölt. Kohus loeb usutavaks, et 08.05.2017 ütluste

andmisel võis isikut mõjutada K. Ulst. Kohtuistungil ei töötanud isik enam K. Ulst alluvuses ning

tema ütlused ühtivad tema poolt 25.03.2015 antud ütlustega. Erinevus 11.12.2014 ütlustega

seisneb vaid tunnitasu suuruses, kuid tunnitasu suurus MTA arvestuse aluseks antud määras

nähtub jaanuar 2014 palgalehelt (kohtutoimiku lisa 98). Seega on MTA lähtunud põhjendatult

tunnitasust 4 eurot tunnis, mille kohaselt kujuneb töötasuks kuus 424-746 eurot kuus. Seega

puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

24) R. P. (kohtutoimiku lisad 12 ja 77) – tisler. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu

vastavalt miinimumpalgale ja kätte saab 350 eurot kuus; 12.11.2015 protokolli kohaselt laekus

arvele igakuiselt 400 eurot, aga tegelik tunnitasu oli 3,80 eurot (neto); MTA töötasuarvestuses on

lähtutud üksnes pangakontole tasutud summadest, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse

lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

25) P. P. (kohtutoimiku lisad 15 ja 90) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu

2,14 eurot ja töötasu maksti pangaarvele; 24.11.2015 protokolli kohaselt oli tegelik tunnitasu 4

eurot ning miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osa sularahas; MTA

töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot. Tunnitasu arvestuses on lähutud üksnes isiku

enda ütlustest, mille osas kohus leiab, et õigesti on võetud aluseks isiku 24.11.2015 ütlused. Ei ole

usutav, et isikule, kes tegi teiste puidutöölistega (kelle puhul kohus pidas usutavaks kõrgemat

tunnihinda, kui 2,14 eurot tunnis) samalaadset tööd, oleks makstud madalamat tunnitasu. Seega

puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

26) R. P. (MTA lisad 9 ja 47; 08.04.2017 protokoll) – värvija. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli

tunnitasu 2,13 eurot, ehk umbes 300 eurot kuus, millele makstakse sularahas veel keskmiselt sama

palju juurde; 25.03.2015 protokolli kohaselt laekub pangaarvele 290 eurot kuus ja sularahas

makstakse veel 350-400 eurot kuus. 08.05.2017 protokolli kohaselt maksti palka üldiselt

10(14)

pangaarvele ja üksikjuhtumil ka sularahas, kuid samas oli tunnitasu 4,00 eurot; MTA

töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot. Kaebaja jaanuari 2014 palgalehel

(kohtutoimiku lisa 98) on isikule arvestatud tunnitasuks 4,00 eurot. 28.05.2020 kinnitas isik

samuti, et talle maksti tasu nii sularahas kui ka pangakontole ning sularahas maksed olid pigem

regulaarsed. Seega on MTA õigesti lähtunud tunnitasust 4,00 eurot, millest tulenevalt puudub alus

maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

27) A. P. (kohtutoimiku lisad 20 ja 91) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt toimus

töötasuarvestus tunnitasu alusel ja kätte sai miinimumpalga suuruse summa; 24.11.2015 protokolli

kohaselt tuli koos panka kantud töötasuga kuus kokku 500-600 eurot; MTA töötasuarvestuses on

lähtutud tunnitasust 3,50 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 560-616 eurot. Kaebaja

jaanuari 2014 palgalehel (kohtutoimiku lisa 98) on isikule arvestatud tunnitasuks samuti 3,50

eurot, millest tulenevalt puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete

muutmiseks.

28) S. R. (kohtutoimiku lisad 7 ja 88) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu

2,13 eurot ja töötasu maksti pangaarvele; 24.11.2015 protokolli kohaselt oli 2014. a maist kuni

oktoobrini tegelik tunnitasu 3,20 eurot ja sularahas maksti igakuiselt 250-300 eurot; MTA

töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,20 eurot. Kohus loeb usutavaks isiku 24.11.2015 antud

ütlused, kuivõrd ei ole usutav, et isikule maksti oluliselt madalamat tunnitasu, kui teistele

puidutöölistele. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete

muutmiseks.

29) A. R. (kohtutoimiku lisad 6 ja 45; 10.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli

kohaselt toimus töötasuarvestus tunnitasu alusel ja palk laekus pangakontole. Viimane tunnitasu

oli 3,19 eurot; 25.03.2015 protokolli kohaselt sai isik kätte keskmiselt 500-600 eurot kuus,

sularaha osa tuleb erinevalt; 10.05.2017 olevat sularahas paar korda makstud üksnes

sõidukompensatsiooni kuludokumentide alusel; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust

3,32 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 504,64-610,88 eurot kuus (keskmiselt 557,76

eurot). 28.05.2020 toimunud istungil kinnitas isik, et palka maksti ülekandega ning kütuse

kompensatsiooniks maksti eraldi juurde ca 20 eurot kuu kohta. Isik kinnitas, et võis kuus saada

töötasu 500-600 eurot. Kaebaja jaanuari 2014 palgalehel (kohtutoimiku lisa 98) on isikule

arvestatud tunnitasuks 3,32 eurot. Kohus ei loe isiku 10.05.2017 ja 28.05.2020 antud ütlusi

usaldusväärseteks, kuivõrd K. Ulst, kes on seotud nii tema tollase kui ka praeguse tööandjaga, võis

mõjutada teda oma varasemaid ütlusi muutma. Kuivõrd isiku pangakontole ei ole laekunud 500-

600 eurot, siis pidi osa töötasust makstama sularahas. Sama kinnitab jaanuari 2014 palgaleht

(kohtutoimiku lisa 98). Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete

muutmiseks.

30) O. R. (kohtutoimiku lisad 16 ja 51; 09.05.2017 protokoll) – lihvija. 11.12.2014 protokolli

kohaselt oli tunnitasu 2,15 eurot (bruto) ja see maksti pangaarvele; 25.03.2015 protokolli kohaselt

laekub pangaarvele 320-350 eurot kuus ja sellele lisaks makstakse sularahas 150-200 eurot kuus;

09.05.2017 protokolli kohaselt kanti keskmiselt üle 300 eurot kuus pangaarvele ja mõnikord anti

sularahas 50-100 eurot; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot, mille kohaselt

kujunes keskmiseks netotöötasuks 608-736 eurot kuus (keskmiselt 672 eurot) ja sularahas

makstud töötasuks omakorda 329,92-435,98 eurot. Kaebaja jaanuari 2014 palgalehe

(kohtutoimiku lisa 98) kohaselt on isiku tunnitasuks nimetatud kuudel 4,00 eurot. 28.05.2020

toimunud kohtuistungil selgitas isik, et sai vahel töötasu ka sularahas näiteks 50-60 eurot. Kohus

ei loe usutavaks, et isik oleks nõustunud tegema tööd tasu eest, mis laekus tema pangaarvele st ca

300 euro eest. Seega loeb kohus usutavaks, et isik andis 25.03.2015 õigeid ütlusi. Ütluste vaheline

vastuolu on seletatav asjaoluga, et isik töötas nii 2014 kui ka praegusel ajal K. Ulstiga seotud

ettevõtetes, kes võis isikut mõjutada andma ütlusi tema kasuks. Kuivõrd jaanuar 2014 palgalehel

on arvestatud isiku tunnitasuks 4 eurot tunnis, siis loeb kohus usutavaks, et vastavast arvestusest

11(14)

lähtuti ka tegelikkuses. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete

muutmiseks.

31) S. S. (kohtutoimiku lisad 17 ja 86) – lihvija. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,15

eurot (bruto) ja see maksti pangaarvele; 24.11.2015 protokolli kohaselt oli tegelik tunnitasu 3,20

eurot ning miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osa sularahas; MTA

töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3,20 eurot, mille õigsuses kohus ei kahtle, kuivõrd ei loe

usutavaks, et isik oleks nõustunud tegema tööd tunnihinnaga 2,14 eurot. Seejuures on oluline, et

sama tööd teinud O. R. arvestas kaebaja oma palgalehtede alusel 4,00 eurot tunnis. Seega puudub

alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

32) R. S. (kohtutoimiku lisad 30 ja 74) – meister. 11.12.2014 protokolli kohaselt sai isik kätte 330-

350 eurot kuus; 09.11.2015 protokolli kohaselt oli tegelik tunnitasu 5,75 eurot ning

miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osas sularahas; MTA

töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 5,75 eurot, mille õigsuses kohus ei kahtle, kuna isik on

seda ise 09.11.2015 kinnitanud ning 11.12.2014 võis isik mainida pangakontole kantud summasid.

Pangakontole kantud summa ei saa aga olla kogu töötajale makstud töötasu, kuivõrd ei ole

eluliselt usutav, et meistrina töötav isik oleks soostunud tegema tööd niivõrd madala tasu eest.

Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

33) L. S.(kohtutoimiku lisa 89) – lihvija/pahteldaja; 24.11.2015 protokolli kohaselt töötas isik

2014. a augustist kuni oktoobrini ja sai selle aja jooksul ühel korral (augusti eest) sularahas 50

eurot, millest on septembri arvestuses lähtunud ka MTA. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1

oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

34) J. T. (kohtutoimiku lisa 82) – saeraamitööline. 12.11.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu

umbes 3 eurot ning isik sai kuus kätte 350 eurot pangaarvele ja 100 eurot sularahas; MTA

töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 2,80 eurot, mille kohaselt kujunes keskmiseks

netotöötasuks 310,80-511,00 eurot kuus, st keskmiselt 400,01 eurot, mis on kooskõlas isiku poolt

väidetuga. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

35) M. T. (kohtutoimiku lisad 22 ja 54; 15.05.2017 protokoll) – puidutööline. 11.12.2014

protokolli kohaselt oli tunnitasu 3,50 eurot ning pangakontole kantakse 350 eurot ja sularahas

makstakse 50-150 eurot. 25.03.2015 protokolli kohaselt sai isik kuus kätte umbes 500 eurot ning

miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osas sularahas. 15.05.2017

protokolli kohaselt oli tunnipalk 2-3 eurot ja sularahas maksti palka harva. MTA töötasuarvestuses

on lähtutud tunnitasust 3,50 eurot. Isik selgitas 05.07.2020 vastusena kohtu küsimustele, et töötasu

maksti kontole, vahel maksti ka kompensatsioone. Asjaolu, miks isik menetluse käigus oma

seletusi muutis, ta põhjendada ei osanud. Kohus loeb usutavaks isiku 11.12.2014 ja 25.03.2015

antud ütlusi, mille kohaselt oli tema igakuise töötasu suuruseks 500 eurot, millest osa maksti

sularahas. On usutav, et tema tolleaegne ning ka praegune tööandja K. Ulst mõjutas teda andma

enda jaoks soodsaid ütlusi. Seega on maksuhaldur õigesti lähtunud tunnitasust määras, mis

võimaldas isikul saada kätte ca 500 eurot kuus. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval

tabelil olevate andmete muutmiseks.

36) T. T. (kohtutoimiku lisad 2 ja 42; 09.05.2017 protokoll) – mehaanik. 11.12.2014 protokolli

kohaselt oli tunnitasu üle 3 euro ning igakuine töötasu kanti umbes 400 euro ulatuses

pangakontole ja ülejäänud osas maksti sularahas, kogusummana sai kätte üle 600 euro kuus;

25.03.2015 protokolli kohaselt oli töötasu suurus 600 eurot kuus; 09.05.2017 protokolli kohaselt ei

makstud sularahas palka regulaarselt, vaid üksnes mõnikord; MTA töötasuarvestuses on lähtutud

tunnitasust 3,52 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 489,28-647,68 eurot kuus (keskmiselt

583,73 eurot). Isik selgitas 28.05.2020 toimunud kohtuistungil, et sai tasu ka sularahas, kuid

ebaregulaarselt, tema töötasu oli 500 euro kandis, millest periooditi maksti sularahas pool. Samas

selgitas isik, et ehkki ümbrikupalga maksed jäid mõnel kuul vahele, tasuti see tagant järele

järgnevatel kuudel. Samuti kinnitas isik, et tegelikult võis tunnitasu olla pigem 3,52 eurot tunnis.

12(14)

Seega ei ole kohtul alust kahelda selles, et isiku tunnitasuks oli 3,52 eurot tunnis ning et tema

pangakontole laekus vaid osa tema poolt välja teenitud töötasust. Ülejäänud osa maksti

ümbrikupalgana. Asjaolu, et isik mainis kohtuistungil töötasuna 500 eurot ei oma määravat

tähendust, kuivõrd varasemalt on ta kinnitanud, et töötasu on 600 eurot. On usutav, et isik ei

mäletanud täpselt talle 2014. aastal makstud töötasu suurust. Seega puudub alus maksuotsuse

lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

37) U. T. (kohtutoimiku lisad 10 ja 69) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli

tunnitasu 3 eurot ning miinimumpalga ulatuses maksti töötasu pangaarvele ja ülejäänud osas

sularahas. 03.11.2015 protokolli kohaselt oli kontrolliperioodil tunnitasu 3 eurot ning sularahas

maksti 150-200 eurot. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 3 eurot, mis on

põhjendatud, kuna isiku ütlustes ei esine vastuolusid. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1

oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

38) A. U. (kohtutoimiku lisa 5) – puidutööline. 11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnipalk 2,20

eurot ning igakuisest töötasust kanti umbes 300 eurot pangakontole ja 100-150 eurot maksti

sularahas. MTA on töötasuarvestuses lähtunud tunnitasust 3,30 eurot, mille kohaselt kujunes

netotöötasuks 427,35-551,10 eurot kuus (keskmiselt 481,53 eurot). Kaebaja jaanuari/veebruari

2014 palgalehel (kohtutoimiku lisa 113) on samuti lähtutud tunnitasu arvestusest 3,30 eurot tund.

Kuivõrd sellise tunnitasu arvestuse kohaselt kujuneb töötasuks ca 450 eurot ning kaebaja on ise

samuti lähtunud tunnitasust 3,30 eurot tunnis, siis puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil

olevate andmete muutmiseks.

39) R. V. (kohtutoimiku lisa 61; 08.05.2017 protokoll) – puidutööline. 25.03.2015 protokolli

kohaselt sai isik keskmiselt kätte 500 eurot kuus, millest osa kanti ülekandega ja osa anti

sularahas; 08.05.2017 protokolli kohaselt maksti osa töötasust regulaarselt sularahas,

miinimumpalga osas laekus töötasu ülekandega; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust

3,30, mille kohaselt kujunes netotöötasuks 429,00 kuni 607,20 eurot kuus (keskmiselt 518,10

eurot). Kaebaja jaanuari/veebruari 2014 palgalehtedel (kohtutoimiku lisa 113) on samuti lähtutud

tunnitasust 3,30 eurot tunnis, mida aluseks võttes kujuneb isiku töötasuks keskmiselt 500 eurot.

Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

40) V. V. (kohtutoimiku lisad 31 ja 62; 10.05.2017 protokoll) – lihttööline. 11.12.2014 protokolli

kohaselt oli tunnitasu 3-4 eurot bruto. 25.03.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu 4,50 eurot ning

umbes 300 eurot kuus kantakse pangakontole ja ülejäänu makstakse sularahas. 10.05.2017

protokolli kohaselt oli tunnitasu 4,50 eurot ning igakuiselt kanti pangakontole miinimumpalk ja

ülejäänud maksti sularahas; MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,50 ning töötasu on

ca 750 eurot. 28.05.2020 toimunud kohtuistungil kinnitas isik, et töötasu maksti nii pangaarvele

kui kätte. Sularahas maksti töö eest ning see ei olnud kompensatsioon. Seejuures võis sularahas

makstud summa moodustada poole tema tegelikust töötasust. Isik selgitas, et tema töötasu oli

kokku ca 800 eurot. Isiku ütlustes ei esine vastuolu ning MTA poolt aluseks võetud tunnitasu

alusel kujuneb töötasuks summa, mida isik ise väitis end kätte saavat. Seega puudub alus

maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

41) L. V. (kohtutoimiku lisa 81) – saeraamitööline. 12.11.2015 protokolli kohaselt oli tunnitasu

2,35 eurot ja sularahas temale töötasu ei makstud. MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust

2,35 eurot. Seega puudub alus maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

42) R. Õ. (kohtutoimiku lisad 8 ja 46; 09.05.2017 protokoll) – puidutööline, hiljem meister.

11.12.2014 protokolli kohaselt oli tunnitasu 2,15 eurot ja see maksti pangaarvele; 25.03.2015

protokolli kohaselt sai isik EstDirect OÜ-st igakuiselt kätte 290-300 eurot pangaülekandega ja

Insalko Trade OÜ-lt sularahas samuti 290-300 eurot; 09.05.2017 protokolli kohaselt sai isik palka

üksnes EstDirect OÜ-st summas 330 eurot ja Insalko Trade OÜ-lt saadud summa oli ühekordne.

MTA töötasuarvestuses on lähtutud tunnitasust 4,00 eurot, mille kohaselt kujunes netotöötasuks

608-736 eurot kuus (keskmiselt 672 eurot). 28.05.2020 istungil selgitas isik, et makse Insalko

13(14)

Trade OÜ-lt oli ühekordne, tunnitasu vahet (2,15 eurot või 4 eurot tunnis) ta selgitada ei osanud.

Ümbrikupalka sai vaid ühe korra. Tänasel päeval ta K. Ulstiga seotud ettevõttes ei tööta. Kaebaja

jaanuar 2014 palgalehel on lähtutud tunnitasust 5 eurot tunnis. Isiku enda ütluste ja palgalehe

võrdluse põhjal ei ole võimalik eristada erinevaid perioode ega seda, milline oli isiku töötasu ajal,

mil ta oli puidutööline ja mil ta oli meister. Samas on MTA poolt aluseks võetud tunnitasu samas

suurusjärgus, nagu teiste sama liiki tööd teinud isikute puhul. Isiku ütlusi, mille kohaselt sai ta

töötasu 330 eurot ei loe kohus usutavaks, sest ei ole usutav, et ta oleks soostunud tegema tööd

niivõrd madala tasu eest. Seega, ehkki dokumentides esineb vastuolusid, ei ole need sellised, mis

annaksid aluse maksuotsuse lisaks 1 oleval tabelil olevate andmete muutmiseks.

16. Seoses tööjõumaksude määramisega on oluline kokkuvõtvalt märkida, et kaebaja töötajate

palgalehtedelt jaanuar 2014 (kohtutoimiku lisa 98) nähtub, et kõigile töötajatele maksti

tegelikkuses kõrgemat töötasu, kui oli töötajate töölepingutesse märgitud tunnitasu, mis oli

lähedane miinimum tunnitasule (kohtutoimiku lisa 110). Seega isegi kui isikud ise ütlesid

väiksema tunnitasu, siis ilmneb, et 7 töötajat 20-st ütlesid täpselt selle tunnitasu, mis on toodud

palgalehel ning 6 töötaja puhul oli erinevus väga väike. Seega on usutav, et palgalehel kajastatud

andmed väljendasid poolte tegelikke kokkuleppeid. Maksuhaldur on õigesti korrutanud töötajate

tunnitabeli alusel saadud tunnid tegeliku tunnitasuga ning saanud töötasu summa. Saadud töötasu

summat on omakorda võrreldud summaga, mida töötajad ise väitsid end kätte saanud olevat.

Raamatupidaja R. R. kalendermärkmikus (kohtutoimiku lisa 111) on märgitud 25.09.2014

kalendrilehel summad 12 700 Kadila ja 2100 Pajusti, kokku 14 800 eurot ja 25.10.2014

kalendrilehel summad 13 055 eurot Kadila ja 1808 Pajusti, kokku 14 863 eurot. Kalendrisse 24 ja

25 kuupäevale märgitud summad ja tegevuskohad tõendavad, et kaebaja maksis töötajatele

sularahas töötasu, samuti on kuupäev sama, mida osad töötajad oma ütlustes nimetasid.

Kontrolliperioodi töötasuarvestuse alusel makstud sularaha osaks septembris arvestatud 10 565,16

ja oktoobris 10 702,13 eurot on suhteliselt lähedased summadega, mis on kantud

kalendermärkmikusse. Vahe on tingitud ilmselt sellest, et mõned töötajad ei kinnitanud

ümbrikupalga saamist.

17. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd eelnevas kohtumenetluses on tuvastatud, et EstDirect OÜ-sse

vormistatud töötajad on tegelikult kaebaja töötajad ning tõendamist leidis, et töötajatele on kaebaja

rahalistest vahenditest makstud sularahas palka, mis on TSD-del deklareerimata, siis on töö-

jõumaksud arvestatud õigesti. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebajal oli kontrolli-

perioodil töötajatele tehtud väljamaksetelt (kokku 160 724,59 eurot) kohustus arvestada, deklaree-

rida ja tasuda tööjõumakse kokku 87 376,38 eurot (sh tulumaks 25 641,26 eurot, sotsiaalmaks

53 882,02 eurot, töötuskindlustusmaksed 4821,71 eurot, kogumispensioni maksed 3031,39 eurot).

18. Maksuhaldur on tegutsenud piisava põhjalikkusega ning teinud endast mõistlikult oleneva, et

selgitada välja töötasude tegelik suurus. Kaebaja ei ole menetluses tõendanud, et töötasude suurus

ning seega ka maksusumma on määratud ebaõigesti.

19. Seega on kaebaja suhtes tehtud maksuotsus õiguspärane. Kuivõrd maksuotsus on õiguspärane

ning kaebaja vaidlustab vaideotsuse üksnes põhjusel, et sellega jäeti tema poolt esitatud vaie

rahuldamata, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Seega jääb kaebus kogu ulatuses

rahuldamata.

MENETLUSKULUD

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude

14(14)

hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik