2-20-12237/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-20-12237

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2020. a Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Tsiviilasja number 2-20-12237 Tsiviilasi K.N.. hagiavaldus V.N..'i vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise väljamõistmise nõudes Hagihind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.N.. (alaealine laps), isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja seaduslik A.T., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja Jelena Smorodina, Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ, e-post jelena.smorodina@mail.ru Kostja V.N.., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Alla Raudsepp Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine elatise nõude osas Kohtuistungi toimumise aeg

15. oktoober 2020. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja K.N.. (seadusliku esindaja vahendusel) ja kostja V.N..'i vahel 15.10.2020. a kirjalikult sõlmitud kompromissleping alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Kostja V.N.. tasub hagejale K.N.. igakuist elatist summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot kuus alates 1. novembrist 2020. a kuni hageja K.N.. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx a. Elatise miinimummäära tõusmisel muutub elatise suurus selliselt, et tasumisele kuuluvast elatise miinimummäärast arvestatakse maha pool riiklikult määratud peretoetusest.

1.2. Kostja V.N.. tasub elatise hageja seadusliku esindaja A.T. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank iga kuu 15. kuupäevaks jooksva kalendrikuu eest. Esimene elatise makse kuulub tasumisele hiljemalt 15.11.2020. a.

2-20-12237

1.3. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas elatise nõude osas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.

1.4. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

1.5. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

1.6. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 3 päevale.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus elatise nõude osas seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Saata määrus menetlusosalistele (v.a alaealisele lapsele).

Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Vastavalt kompromisslepingule on pooltel õigus määruse peale esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1. Hagiavaldus 24.08.2020. a esitas hageja K.N.. (alaealine laps) lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagi V.N..'i vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt A.T. (endise perekonnanimega N.) ja V.N..'i kooselust (mis kestis 2006-2014) sündis xxxxxxxxxxx. a tütar K.N.., kes elab ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel. Alates lapse sünnist on hageja ema palunud kostjal võtta omaks isadus K. suhtes, kuid tulemusteta. Käesoleva ajani ei ole kostja nõus isadust omaks võtma, mistõttu pöördus hageja kohtu poole vastavasisulise nõudega kostja vastu. Hageja vanemad elavad lahus alates 2014. aastast ja sellest ajast tasub kostja lapsele elatusraha ebaregulaarselt ning ulatuses, mis on vähem kui seadusega ette nähtud elatise miimimummäär. Hageja on Xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx õpilane ning tal on kulutused eluasemele, toidule, riietele, jalatsitele, tervisele, hügieentarvetele jne. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, mis 2020. aastal on 292 eurot kuus. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada hageja põlvnemine kostjast ning kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 292 eurot kuus alates hagi esitamise päevast ja edaspidi kehtivas elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxx a. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu summas 200 eurot, millelt palub hageja välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

2. Kompromissleping 15.10.2020. a toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks põlvnemise tuvastamise nõude osas ning elatise nõude osas sõlmisid pooled alljärgneva kompromisslepingu:

1. Kostja V.N.. tasub hagejale K.N.. igakuist elatist summas 260 (kakssada kuuskümmend) eurot kuus alates 1. novembrist 2020. a kuni hageja K.N.. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx a. Elatise miinimummäära tõusmisel muutub elatise suurus selliselt, et tasumisele kuuluvast elatise miinimummäärast arvestatakse maha pool riiklikult määratud peretoetusest.

2. Kostja V.N.. tasub elatise hageja seadusliku esindaja A.T. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-is SEB Pank iga kuu 15. kuupäevaks jooksva kalendrikuu eest. Esimene elatise makse kuulub tasumisele hiljemalt 15.11.2020. a.

2-20-12237

3. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas elatise nõude osas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.

4. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

5. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

6. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 3 päevale.

KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada elatise nõude osas. Põlvnemise tuvastamise nõude osas teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva osaotsuse.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

5. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

6. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale.

7. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

8. TsMS § 430 lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

9. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

10. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

2-20-12237

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik