2-20-12237/18 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-20-12237

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Osaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2020. a Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Tsiviilasja number 2-20-12237 Tsiviilasi K.N. hagiavaldus V.N.'i vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise väljamõistmise nõudes Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.N. (alaealine laps), isikukood xxxxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxxxx Hageja seaduslik A.T., isikukood xxxxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxxxx Hageja lepinguline esindaja Jelena Smorodina, Õigusbüroo Jelena Smorodina OÜ, e-post jelena.smorodina@mail.ru Kostja V.N., isikukood xxxxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja Alla Raudsepp Kohtuistungi toimumise aeg 15.10.2020. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.N. hagiavaldus V.N.'i vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva osaotsusega. 2. Lugeda tuvastatuks alaealise lapse K.N. (isikukood xxxxxxxxxxxxx) põlvnemine V.N.'ist (isikukood xxxxxxxxxxxxx) ja kanda V.N. isana lapse sünniakti. 3. Saata otsus menetlusosalistele (v.a alaealisele lapsele) ja pärast otsuse jõustumist perekonnaseisukannete tegemiseks perekonnaseisukandeid tegevale asutusele.

Menetluskulude jaotus Jätta tsiviilasja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

2-20-12237

2

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

1. 24.08.2020. a esitas hageja K.N. (alaealine laps) lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja hagi V.N.'i vastu põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt A.T. (endise perekonnanimega N.) ja V.N.'i kooselust (mis kestis 2006-2014) sündis xxxxxxxxxxxxx. a tütar K.N., kes elab ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel. Alates lapse sünnist on hageja ema palunud kostjal võtta omaks isadus K. suhtes, kuid tulemusteta. Käesoleva ajani ei ole kostja nõus isadust omaks võtma, mistõttu pöördus hageja kohtu poole vastavasisulise nõudega kostja vastu. Hageja vanemad elavad lahus alates 2014. aastast ja sellest ajast tasub kostja lapsele elatusraha ebaregulaarselt ning ulatuses, mis on vähem kui seadusega ette nähtud elatise miimimummäär. Hageja on Xxxxxxxxxxx õpilane ning tal on kulutused eluasemele, toidule, riietele, jalatsitele, tervisele, hügieentarvetele jne. Hageja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, mis 2020. aastal on 292 eurot kuus. 2. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada hageja põlvnemine kostjast ning kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 292 eurot kuus alates hagi esitamise päevast ja edaspidi kehtivas elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxx. a. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulu summas 200 eurot, millelt palub hageja välja mõista viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Kostja seisukoht põlvnemise tuvastamise nõude osas

Kostja võttis 15.10.2020. a toimunud kohtuistungil hageja hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas õigeks ja esitas kohtule vastava avalduse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

2-20-12237

3

Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks põlvnemise tuvastamise nõude osas ning pooled on sõlminud kompromisslepingu elatise nõude osas, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt hageja põlvnemise tuvastamise nõude käesolevas tsiviilasjas osaotsusega ning kompromissi kinnitamise elatise nõude osas lahendab kohus eraldi määrusega.

5. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 94 lg 1 järgi isaduse tuvastab kohus, kui PKS § 84 lg 1 p 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt tuvastab põlvnemise isast kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. 6. Käesolevas asjas ei ole xxxxxxxxxxxxx. a sündinud K.N. isana ühtegi meest kindlaks tehtud, sünnitunnistusel ja Rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad. Lapse ema A.T. (endise nimega N.) kinnitusel on K.N. isa V.N.. Kostja V.N. võttis hageja hagi põlvnemise tuvastamise nõudes õigeks 15.10.2020. a toimunud kohtuistungil ning ei soovinud asja sisulist arutamist kohtuistungil. 7. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 8. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja kohus rahuldab osaotsusega K.N. hagi V.N.'i vastu põlvnemise tuvastamise nõudes. Kohus loeb tuvastatuks, et K.N. põlvneb V.N.'ist ning V.N. tuleb kanda isana lapse sünniakti.

9. Hagihind TsMS § 134 lg 3 sätestab, et kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise ja igakuise elatise nõude hagihinnaks 2628 eurot (9 * 292).

10. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 järgi põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas on pooled elatise nõude osas kompromisslepingu sõlmimisel kokku leppinud, et käesolevas tsiviilasja menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis eeltooduga on pooled kokku leppinud, et ka põlvnemise tuvastamise nõude osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesolevas tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõude osas menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass

2-20-12237

4

kohtunik