1-20-7242/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-7242

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoobril 2020.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-7242 (19231501892)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi O.N süüdistatuna KarS § 424 lg 1, 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav

O.N – isikukood XXX, elukoht xxx,

xxx kodanik, xxx, emakeel xxx , kehtivad keel, ei tööta kriminaalkaristused puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks O.N

424 lg 1 vangistus kolm . kuud

Süüdi tunnistada O.N KarS § 263 lg 1 järgi ja mõista karistuseks

p 1 vangistus neli kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristuseks vangistus viis kuud.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui O.N ühe aasta ei pane pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.08-1.09.2019 ja 21.09- . 22.09.2019, so 4 päeva

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p O.N-ilt

2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise kor ,5 palga alammäära s.o ral 1

876 eurot riigituludesse.

Kohustada tasuma sundraha 12 kuu jooksul O.N-i väljamõistetud kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt

73 eurot.

Sundraha 876 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB

Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE40170001700287230

Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on

kohustuslik märkida viitenumber 99920700044570. Selgitusena , kriminaalasi 1-20-7242 võib märkida: „O.N ,

menetluskulud.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid:

- DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde;

- jope ja jalanõud ( PPA asitõendite hoiuruumis) tagastada O.N-ile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

O.N-i süüdistatakse selles, et tema 31.08.2019 a kell 20:02 Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus xxx -HR maja juures juhtis mootorsõidukit TOYOTA C registreerimismärgiga , olles alkoholi joobeseisundis, (lõplik lugem 0,94 mg/l xxx laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,85 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning § 69 lg 2 p 1 /

Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /

Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid.

Seega O.N pani tahtlikult toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse O.N-i selles, et tema 21.09.2019 kella 12:00 ajal aadressil xxx,

olles alkoholijoobe seisundis, rikkus avalikus kohas käitumise üldreegleid, mis tulenevad Korrakaitseseaduse § -ist 55 lg 1 p.1 ja 2 ning Korrakaitseseaduse § -ist 54 /Avalik koht olev maa- , s.t. rikkus raskelt avalikku korda

vägivallaga, lõi A ühel korral vasaku käe rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus .T. kannatanu kõnniteele, seejärel O.N lõi kannatanut korduvalt jala ja rusikaga pea (sh näo) ja keha piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusedmarrastused näo piirkonnas. rindkerekontusiooni ja verevalumi rindkere piirkonnas.

O.N-i agressiivne käitumine ja kaaskodaniku füüsiline ründamine oli läheduses viibinud kõrvaliste isikute jaoks häiriv ja hirmutav ning rikkus nende õigust turvatundele.

Seega pani toime a O.N tahtlikult valikus kohas käitumise üldnõuete

rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav O.N-i, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud 9.10.2020.a kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör O.N süüdi tunn istamist ja karistamist KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega kolm kuud ning KarS

§ 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega neli kuud. Moodustada liitkaristus KarS § 63 lg 2 ja § 64 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõistes karistuseks O.N-ile vangistuse viis kuud. KarS § 73 alusel jätta O.N-ile mõistetud ja ärakandmata vangistus O.N-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et O.N temale määratud üheaastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse täitmisele pööramisel lugeda kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.08-1.09.2019 ja 21.09-22.09.2019, so 4 päeva.

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS

§ 126 lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p olevate asitõenditega

- 1, 2 otsustab kohus kriminaalasjas st alljärgnevat:

- -plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures - materjalide

DVD jätta kriminaalasja juurde;

- tagastada O.N-ile

jope ja jalanõud, mis asuvad PPA asitõendite hoiuruumis – .

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p

2 kohaselt sundraha 876 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

245 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka lg

tekkinud lg 3 eesseisvas vad kriminaalmenetluse kulud

riigi kanda. seaduslikkust, peab KrMS 180 3 kohaldamise korral lg .“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3

12 väljendatud -1-1-2- seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik