2-18-2013/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-2013

Tsiviilasi

H.P. hagi A.A. ja B.B. vastu puude maha raiumiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. ja B.B. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid

(kostjad):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX) ja B.B. (sünd. X), esindaja

vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

Vastustaja

(hageja):

H.P.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janno Perv

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 22. mai 2020 otsus osas, milles maakohus andis kohtutäiturile

nõusoleku kinnistule, asukohaga X, sisenemiseks ja seal viibimiseks kohtuotsuse täitmiseks

(resolutsiooni p 4) ning menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata H.P. nõue anda nõusolek

kohtutäiturile kinnistule, asukohaga X, sisenemiseks ja seal viibimiseks kohtuotsuse

täitmiseks, s.o puude 1-4 maharaiumiseks.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 22. mai 2020 otsus muutmata.

4. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviktekst on järgmine:

„4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Kohustada A.A. ja B.B. solidaarselt kinnistul, asukohaga X (registriosa nr 185709),

maha raiuma neli puud, neist kolm harilikku kuuske /Picea Abies/ ja üks harilik mänd /Pinus

Silvestris/ hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Raiutavate puude asukoht ja koordinaadid on tähistatud kohtuotsuse lisa 1 asendiplaanil

numbritega 1 kuni 4.

4.3. Kohtuotsuse lisa 1 on otsuse lahutamatu osa.

4.4. Jätta A.A. ja B.B. 11. veebruari 2019 taotlus C.C. ülekuulamiseks rahuldamata.“

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 30 % ulatuses H.P. kanda ja 70 %

ulatuses solidaarselt A.A. ja B.B. kanda.

7. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

8. Jätta rahuldamata A.A. ja B.B. taotlus võtta asja materjalide juurde 10.06.2020 avaldus

ja sellele lisatud pildid.

9. Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel arvutivõrgus asendada H.P. nimi (eesnimi ja

perekonnanimi) initsiaalidega H. P. ning mitte avalikustada H.P. isikukoodi, sünniaega ega

aadressi.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. H.P. (hageja) esitas 8. veebruaril 2018 A.A. (kostja I) ja B.B. (kostja II) vastu hagi kohustada

kostjaid kinnistul, asukohaga X (registriosa nr 185709,) kostjate kulul maha raiuma kinnistuga,

asukohaga X (registriosa nr 21009), piirneval maa-alal asuvad neli puud, kolm harilikku kuuske

ja ühe hariliku männi, hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Raiutavate puude asukoht on tähistatud 10. detsembril 2018 C.C. poolt koostatud Dendroloogilise

eksperthinnangu lk 2 asendiplaanil numbritega 1-4 ja nende koordinaadid on toodud viidatud

eksperthinnangu lk 2 asuval asendiplaanil. Juhul, kui kostjad ei raiu nimetatud puid maha hiljemalt

30 kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, siis anda kohtuotsuse alusel

täitemenetluse alustanud kohtutäiturile nõusolek kinnistule, asukohaga X, sisenemiseks ja seal

viibimiseks, kohtuotsuse täitmiseks, s.o puude nr 1-4 maha raiumiseks. Hageja palus

menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja omandis kinnistu aadressiga X. Kinnistu on hoonestatud.

Kostjate kaasomandis on hageja kinnistuga piirnev kinnistu aadressiga X. Kostjate kinnistul

kasvavad suured kuused ja mänd, mis on olulisel määral hageja kinnistu poole kaldu ning puude

oksad ulatuvad ka üle kinnistute vahelise piiri. Hageja tellimisel teostati dendroloogiline puude

seisukorra hinnang neljale puule. Puud on hinnangu asendiplaanil tähistatud numbritega 1, 2, 3

(harilikud kuused) ja 4 (harilik mänd). Hinnangust nähtuvalt on puud nr 1 kuni 3 (tähistatud

hinnangu koosseisus oleval asendiplaanil tähisega HE) kaldu ja raskuskeskmega hageja kinnistul

asuva elamu suunas ning puu nr 4 on kaldu hageja kinnistul asuva majandushoone (tähistatud

tähisega H) suunas.

Puude murdumisega tekib hagejale varaline kahju elamu ja majandushoone kahjustamisega ning

halvimal juhul ka tervisekahju, kui hageja või hagejaga kooselavad isikud viibivad puude

murdumise ajal hoonetes.

Hageja leidis, et kostjate poolt puude kõrvaldamata jätmine on kestev õigusvastane kahju

tekitamine hagejale. Hageja oli seisukohal, et puude mahavõtmise, s.o hageja omandit rikkuva

kahjuliku mõjutuse kõrvaldamise, kulud peavad kandma kostjad.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad palusid menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostjad leidsid, et hageja nõuded ei ole tõendatud. Eksperdiarvamus on koostatud 2017

septembris. Hageja ei ole tõendanud, et puud on ohtlikud ning puudel puudub kalle hageja kinnistu

poole.

Antud puud on kinnistu osa ja kostjad tahavad puude säilitamist. Puude olemasolu muudab kostjate

kinnistu atraktiivsemaks ja muuhulgas tõuseb ka kinnistu väärtus. Juhul, kui kohus leiab, et hageja

nõue on põhjendatud, taotlesid kostjad hüvitise määramist.

Käesoleval juhul jääb ebaselgeks (ja see asjaolu ei ole jälgitav ekspertiisihinnangust), kas arborist

teostas

puude

ülevaatuse

kohapeal,

võttis

proovid

ja

tegi

laboratoorse

uuringu.

Ekspertiisihinnangu järeldused on ebaselged. Kui üks kuusk on nakatunud, siis ei ole põhjendatud

hageja nõue maha raiuda neli puud. Ekspertiisihinnangust tulenevalt on puud kaldu X

majandushoone suunas. Ehitisregistri väljavõttest tulenevalt puudub aadressil X majandushoone.

Puu nr 3 on üheaegselt nii hageja kui ka kostjate kinnistute osa. Puuga nr 3 seotud kulud peavad

jääma hageja kanda täielikult või osaliselt.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 22. mai 2020 otsusega hagi ja kohustas kostjaid solidaarselt kinnistul,

asukohaga X, omal kulul maha raiuma neli puud, kolm harilikku kuuske (Picea Abies) ja ühe

hariliku

männi

(Pinus

Silvestris),

hiljemalt

30 kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Raiutavad puud asuvad kinnistu,

asukohaga X, piiri ligidal, raiutavate puude asukoht ja koordinaadid on tähistatud kohtuotsuse lisa

1 asendiplaanil numbritega 1 kuni 4. Kohtuotsuse lisa 1 on kohtuotsuse lahutamatu osa. Maakohus

andis kohtuotsuse alusel täitemenetluse alustanud kohtutäiturile nõusoleku kinnistule, asukohaga

X, sisenemiseks ja seal viibimiseks, kohtuotsuse täitmiseks, s.o puude nr 1-4 maha raiumiseks.

Maakohus jättis kostjate 11. veebruari 2019 taotluse C.C. ülekuulamiseks rahuldamata. Kohus

jättis hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi

kanda.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse

rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada

niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud,

kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

Kohus selgitas, et kostja viide võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 6 ja § 1055

lg-tele 1 ja 2 ei ole asjassepuutuv, kuna AÕS § 89 on omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude

korral erinormiks, seda ka tulevikus tekkida võiva rikkumise osas.

Hageja peab tõendama, et vaidlusalused puud on murdumisohtlikud ning kostjate kinnistul asuvate

puude langemisel saaksid kahjustada hageja kinnisasjal asuvad hooned või muu vara.

Hageja esitatud D.D. arvamuse järeldusest, et kõik neli puud on tugevalt kaldu X kinnistu poole,

ühel kuusel esineb seenhaigus, mis on tõenäoliselt levinud ka teistele kuuskedele ning juurtel on

mehaaniline vigastus. Kuna puud on grupis koos, siis muudaks üksikute puude raie teised puud

tuultele avatumaks, siis soovitatakse kogu grupp raiuda.

Arborist E.E. arvamusest järeldub, et kõik puud on tugevalt kaldu X kinnistu poole, kõikidel

kuuskedel esineb tüvel tugevat vaigujooksu, vähemalt üks kuusk on nakatunud puitu lagundava

seenhaigusega (suure tõenäosusega ka teised). Kuna puud on kasvanud grupina ja grupist üksikute

puude raiumine muudaks grupis teised puud tuultele avatumaks, siis soovitatakse raiuda kõik neli

puud.

Arboristi C.C. koostatud arvamusest selgub, et puu nr 3 on nakatunud juurepessu (Heterobasidion

parviporum), mis on väga levinud mädanikutekitaja kuusel. Teistel kuuskedel välised juurepessu

tunnused momendil puuduvad, kuid mädanik levib ka juurkontaktide kaudu ja nii lähedal kasvavad

naaberpuud on sellisel juhul alati ohustatud. Kõigi nelja puu raskuskese on kas X hoonete suunas

või mõni neist sinna tugevasti längu. Kõik neli puud on ohuks hoonetele. Arborist soovitab kõik

neli puud raiuda aasta jooksul.

Kohtu määratud eksperdi arvamus ei lükka ümber hageja väiteid, vaid kinnitab neid. Ekspertiisi

käigus tuvastati, et puu nr 1 ja nr 3 on vahetult nakatunud juurepessu (Heterobasidion

parviporum). Vastavalt resistograafi uuringule on kõige kehvemas seisundis olevaks puuks harilik

mänd (puu nr 1), puu on ühepoolse võraga ja tugevasti kaldu X majandushoone suunas. Kõigi

nelja puu raskuskese on kas X hoonete suunas või mõni neist sinna tugevasti kaldu ja on seega

ohuks hoonetele. Lisaks puudub puudel dendroloogiline väärtus ja nad on oma eluea lõppfaasis.

Haiged ja kaldu olevad neli puud on vajalik X kinnistul maha raiuda.

Kohus järeldas, et hageja on tõendanud kostjate kinnistul asuvate puude nr 1 kuni 4 ohtlikkust

hageja kinnistul asuvatele hoonetele. Puude langemine hageja kinnistule on suure tõenäosusega

ning langevad puud võivad kahjustada hageja kinnistul asuvaid hooneid, tekitades sealjuures

purustusi majale ja kõrvalhoonetele. Kuna puud on kasvanud tihedalt üksteise võradega kokku, ei

ole võimalik eemaldada üksikuid puid, vaid eemaldada tuleb kogu grupp.

Kohus leidis, et hageja ei ole kohustatud rikkumist taluma. Kostjate kinnistu atraktiivsemaks

muutmine ei kaalu üles hageja võimalikku kahju, mis tuleneb hageja kinnistule kukkunud puudest.

Elamu ja kõrvalhoonete taastamise kulud on oluliselt suuremad kui nelja puu raiumine. Ka ei ole

kostjad tõendanud kinnistu väärtuse vähenemist puude raiumise tagajärjel.

Kohus nõustus hageja selgitusega, et vaidlusaluste ohtlike puude raiumiseks ei ole raieluba nõutav.

Kohus leidis, et kostjad kui kaasomanikud on AÕS § 89 alusel kohustatud solidaarselt kõrvaldama

kostjate kinnisasjalt hageja kinnisasjale lähtuva ohu ja sellega lõpetama hageja omandiõiguse

rikkumise. Kostjad vastutavad rikkumise kõrvaldamise kulude eest solidaarselt (VÕS § 65).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda.

Maakohus on ebaõigesti jätnud kostjate taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata. Kostjad

taotlesid uue ekspertiisi tegemist, kuna Eesti Dendroloogia seltsi tehtud ekspertiis on puudustega.

Kostjad leiavad, et D.D. ja C.C. ekspertarvamused on ebapiisavad, vasturääkivad ja mittetäielikud.

Ekspertiisiakt ei ole allkirjastatud eksperdi poolt, vaid tema abi poolt. Maakohus ei analüüsinud

kostjate etteheiteid ekspertiisi osas. 6. märtsi 2020 ekspertiis on lubamatu tõend. Ekspertiis ei ole

teostatud nõuetekohaselt. Maakohus ei küsitlenud eksperti. Ekspertiisi käigus ei võetud

puiduproove ega ole veenvalt tõendatud, millised puud on nakatunud.

Kostjad esitasid ka alternatiivse taotluse kordusekspertiisi korraldamiseks, mille maakohus jättis

tähelepanuta.

Puudub vaidlus selle üle, et puud asuvad hageja ja kostjate kinnistute piiril. Antud olukorras tuleb

asuda seisukohale, et piiril kasvavad puud on tegelikult naabrite ühisomandis AÕS § 70 lg 4

mõistes. Selles olukorras ei ole põhjendatud, et puude maharaiumisega seotud kulud jäävad üksnes

kostjate kanda.

Kostjad

esitasid

koos

apellatsioonkaebusega

ringkonnakohtule

10. juuni

2020

Keskkonnainspektsioonile ja Narva Linnavalitsusele esitatud avalduse koos piltidega. Kostjad

soovivad tõendada, et puude seisundi ja nende varisemisohtlikkuse võib olla põhjustanud hageja

tegevuse ning puude juured ja tüved asuvad nii kostjate kui ka hageja kinnistul.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu otsus on õige ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22. mai 2020 otsus tuleb tühistada osas, milles

maakohus andis kohtutäiturile nõusoleku kinnistule, asukohaga X, sisenemiseks ja seal

viibimiseks kohtuotsuse täitmiseks (resolutsiooni p 4).

Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Maakohus on alusetult andnud vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 kohtutäiturile nõusoleku

kinnistule, asukohaga X, sisenemiseks ja seal viibimiseks kohtuotsuse täitmiseks, s.o puude nr 1-

4 maharaiumiseks, ning seetõttu ringkonnakohus tühistab resolutsiooni p-i 4.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS §-i 28. TMS § 28 on

kohaldatav siis, kui on alustatud täitemenetlust ning kohtutäituril on täitedokumendi täitmiseks

vajalik siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval

maatükil ja need läbi otsida (TMS § 28 lg 1), s.o kui on tegemist juba täitetoiminguga. Antud juhul

ei ole vastavat täitemenetlust alustatud ning maakohus on andnud nõusoleku kindlaksmääramata

kohtutäiturile määratlemata ajahetkel kinnisasjale sisenemiseks. TSM § 182 lg-st 1 tulenevalt

kohtutäitur ei raiu maha vaidlusaluseid puid, vaid kohtutäitur võib lubada sissenõudjal lasta

toiming teha võlgniku kulul. Eelnimetatud osas tuleb jätta hagi rahuldamata.

8. Asja materjalide kohaselt on hageja ja kostjad naaberkinnisasjade omanikud. Hagejale kuulub

kinnistu asukohaga X ning kostjatele kinnistu asukohaga X (kaasomanikud). Kostjate kinnistul

hageja kinnistu piiri ligidal kasvavad neli puud, neist kolm harilikku kuuske ja üks harilik mänd

(I kd tl 8). Hageja esitas hagi kostjate vastu puude maharaiumiseks seetõttu, et puud kujutavad

endast oma seisukorra tõttu ohtu hageja kinnistul olevatele hoonetele. Maakohus on hagi

rahuldanud AÕS § 89 alusel.

9. Vastavalt AÕS §-le 89 on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise

kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse

rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik

on kohustatud rikkumist taluma.

Tegevusetuse tõttu rikkujaks muutumine eeldab, et rikkuja on jätnud tegemata toimingu, milleks

ta oli kohustatud omandiõiguse kaitsele suunatud (lepinguväline) käibekohustuse tõttu. Keelatud

on jääda tegevusetuks olukorras, kus isik on loonud oma õigusi kasutades ohu teise isiku

absoluutsetele õigushüvedele. Ohuolukorra loonud isik peab tegema kõik mõistliku selleks, et oht

ei realiseeruks.

Riigikohus on tsiviilasja nr 2-16-4856 p-s 11 selgitanud, et „AÕS §-s 89 sätestatakse üldine

omaniku õigus nõuda ka omandi rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub

tulevikus, ning samasugune õigus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 ja §-st 1055. Kolleegium ei

pidanud mõistlikuks käsitlust, mille järgi saaks õigustatud isik tema omandiõiguse eelseisva

rikkumise puhul kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses alles siis, kui omandiõigust on juba rikutud

(vt Riigikohtu 11. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 16). Kolleegium jääb selle

seisukoha juurde, rõhutades, et viidatud sätete eesmärki silmas pidades ei ole hoidumisnõude

rahuldamise eelduseks omandiõiguse rikkumise tuvastamine, vaid tulevikus toimuda võiva

omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamine. Eeltoodust ei tulene aga järeldust, et hoidumisnõude

lahendamisel ei ole omandiõiguse rikkumise tuvastamisel tähtsust. Juba toimunud (esmakordse)

rikkumise või rikkumise kestvuse kindlakstegemine on oluline tulevikus toimuda võiva

omandiõiguse rikkumise ohu tõenäosuse hindamisel (juba toimunud rikkumiste korral on üldjuhul

tõenäosus nende kordumiseks).“

10. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole maakohus välja selgitanud, kas eksisteerib hageja

omandiõiguse tulevase rikkumise oht (vt AÕS § 89) või ähvardab kahju õigusvastase tekitamise

võimalus (vt VÕS § 1055 lg 1). Hageja poolt esile toodud asjaoludest saab ringkonnakohtu arvates

järeldada, et hagejat ähvardab kahju õigusvastase tekitamise võimalus (VÕS § 1055 lg 1).

Seega on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, kuid samas see asjaolu ei ole

aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse täielikuks tühistamiseks.

11. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisega hoidumist.

Viidatud sättes sisalduvad deliktiõigusliku negatoornõude eeldused ning sisu. Omandiõigusega

seonduval juhul tuleb muuhulgas tuvastada omandiõiguse rikkumise oht. Kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardamisena kõnealuses tähenduses tuleb käsitleda lisaks tahtlikule ähvardamisele

kahju tekitamist soodustava olukorra (ohu) loomist ja kestmise võimaldamist. Seega võib kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardamise keelamise nõue tähendada ka kostja kohustamist lõpetada

mingi tegevus, mis iseenesest ei kujuta endast kahju tekitamist.

Käesoleval juhul on hageja nõudeks kohustada kostjaid maha raiuma nende kinnisasjas kasvavad

4 puud, mis kujutavad ohtu hageja kinnistul paiknevatele hoonetele ning nõude õiguslikuks

aluseks on VÕS § 1055 lg 1.

12. Hageja nõude rahuldamiseks (või mitterahuldamiseks) tuleb eelkõige tuvastada, kas kostjate

kinnisasjal kasvavad vaidlusalused puud kujutavad endast ohtu hageja omandiõigusele seeläbi, et

suure tõenäosusega võivad murduda ning murdumisel langevad hageja kinnistul paiknevatele

hoonetele, põhjustades neile kahjustusi, s.o hageja varale võib lähtuda mingi kahjustamise oht

kostjate omanikuõiguste teostamise tõttu oma kinnisasjal.

Maakohus on õigesti, hinnates asjas esitatud D.D. 23.09.2017 arvamust (I kd tl 16), arborist E.E.

24.09.2017 arvamust (I kd tl 18), arborist C.C. 10.12.2018 koostatud arvamust (I kd tl 156-158) ja

ekspertarvamust (II kd tl 107-113), asunud seisukohale, et tõendatud on tulevikus toimuda võiva

hageja omandiõiguse rikkumise oht kostjate kinnistul asuvate vaidlusaluste puude murdumise

tõttu. Maakohtu poolt tuvastatu kohaselt on puud haiged ja hageja hoonete suunas kaldu. Hariliku

männi kõrgus on 17 m ja see asub hageja kinnistul asuvast elamust 6 m kaugusel, kuused on

kõrgusega 18-21 m ja hageja kinnistul asuvatest hoonetest 6,5 kuni 7 m kaugusel. Harilik mänd

on 13 kraadi kaldu hageja kinnistu poole ja murdumisohtlik, nakatunud juurepessist ja

männitaelikust, männi tüvi on seest tühi. Kuused on 5-7 kraadise kaldega hageja kinnistu poole,

kuused nr 3 ja 4 on nakatunud juurepessuga, puu nr 4 juurepall on hakanud liikuma. Seega on

puude murdumise ja hageja kinnistule langemise tõenäosus suur ning tõenäoline on ka see, et

murdunud puud langevad hageja kinnistul asuvatele hoonetele, tekitades sealjuures purustusi

elumajale ja kõrvalhoonetele.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole kohustatud rikkumist taluma.

Kostjate kinnistu vähematraktiivsemaks muutumine (või selle väärtuse võimalik vähenemine) ei

kaalu üles hageja võimalikku kahju, mis tuleneb hageja kinnistule kukkunud puudest, arvestades

sealjuures, et puude kukkumisel hageja kinnistule saavad tõenäoliselt oluliselt kahjustada hageja

elamu ja kõrvalhooned. Lisaks leiab ringkonnakohus, et murdumisohtlikud haiged puud ei saa

tõsta kuidagi kinnistu väärtust.

14. Maakohus on õigesti 18. mai 2020 määrusega jätnud rahuldamata kostjate vastuväite kohtu

tegevusele ning kostjate taotlused asja arutamise uuendamiseks, korduva ekspertiisi määramiseks

ja eksperdile täiendavate küsimuste esitamiseks tähtaja andmiseks. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruses esitatud põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski

apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Ebaõige on kostjate väide, et maakohus oleks pidanud nende vastuväite rahuldama ja menetluse

uuendama, sest nad taotlesid uue ekspertiisi tegemist. Asja materjalide kohaselt esitasid kostjad

vastuväite kohtu tegevuse peale ja taotluse menetluse uuendamiseks 23. aprillil 2020 (27. aprillil

2020 esitasid nad parandustega taotlused). Maakohus oli eelnevalt määranud neile tähtaja

20. märts 2020 seisukohtade esitamiseks. Nimetatud tähtajaks kostjad ei esitanud taotlust eksperdi

küsitlemiseks ega täiendava ekspertiisi tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et kostjad, esitades hilinenult maakohtule taotluse eksperdi küsitlemiseks või uue

ekspertiisi määramiseks, ning jättes põhistamata mõjuva põhjuse, mis takistas neil tähtajaliselt

vastavat taotlust esitada, on rikkunud avalduse esitamise tähtaega ning maakohus on õigustatult

jätnud vastuväite kohtu tegevuse kohta rahuldamata.

15. Maakohus on õigesti hinnanud D.D. 23.09.2017 arvamust, arborist E.E. 24.09.2017 arvamust,

arborist C.C. 10.12.2018 koostatud arvamust ja ekspertarvamust. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu hinnanguga nimetatud tõenditele ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei

anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Ekspertarvamust ei muuda lubamatuks tõendiks see, et selle on allkirjastanud vaid F.F. ja puudub

teise ekspertiisi teostaja G.G. allkiri.

16. Alusetu on kostjate väide, et ekspertiis ei ole teostatud nõuetekohaselt, sest maakohus ei

küsitlenud eksperti ja ekspertiisi käigus ei võetud puiduproove.

Hindamise metoodika valib ekspert ning nähtuvalt ekspertarvamusest on hindamise käigus

kasutatud mõõdulinti, puude kõrguse mõõtmise seadet, resistograafi graafilisi mõõtmistulemusi ja

visuaalset vaatlust (II kd tl 107 pöördel).

Ebaõige on kostjate seisukoht, et maakohus jättis tähelepanuta nende alternatiivse taotluse

kordusekspertiisi korraldamiseks.

Maakohus on kordusekspertiisi taotluse osas seisukoha võtnud 18. mai 2020 määruses.

17. Arusaamatu on kostjate väide, et puudub vaidlus selle üle, et puud asuvad hageja ja kostjate

kinnistute piiril. Sellist väidet ei ole kostjad maakohtus esitanud ning asja materjalidest nähtuvalt

asuvad vaidlusalused puud kinnistul, asukohaga X, mis kuulub kostjatele. Asjakohatu on ka

kostjate viide AÕS § 70 lg-le 4, sest isegi kui puud kasvaksid kinnistute piiril (mis antud juhul ei

ole tõendatud), ei oleks tegemist ühisomandiga AÕS § 70 lg 4 mõttes.

18. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluste puudumise tõttu tähelepanuta koos

apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule esitatud 10. juuni 2020 avalduse koos piltidega.

19. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jätab ringkonnakohus TsMS § 163

lg 1 alusel menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 30 % ulatuses hageja kanda ja 70 %

ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja

Viivi Tomson