1-07-9634/133 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-9634

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. mail 2010.a. Tartu Kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-07-9634 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Natalia Tselikova Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav V.A isikukood: xxx; elukoht: xxx; RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, 432

Vabastada V.A, isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu 12.12.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada V.A täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx;

- ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontroll

ile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4 ja 7 alusel määrata V.A-le

katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul peale vabanemist;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhoolda

ja teadmata, v.a. lähisugulased.

KarS § 75 lg. 4 alusel määrata V.A-le katseajaks kontrollkohustus tasuda Tartu

Maakohtu 12.12.2008.a otsusega

temalt väljamõistetud menetluskulude katteks igakuiselt vähemalt 500 (viissada) krooni.

Määrata V.A katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Liisi Trausi järelevalve alla. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvate 08.05.2010. a.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

V.A tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12.12.2008.a otsusega KarS § 275 järgi ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud vangistust

Tartu Maakohtu 22.02.2006.a otsusega mõistetud 1-aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati V.A poolt Tartu

Maakohtu 22.02.2006.a otsuse järgi ärakantud 1-aastane vangistus kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 26.11.2009.a otsusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.02.2010.a ja lõpeb 15.08.2010.a. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 15.02.2010.a.

V.A on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral:

1) 04.09.1992. a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 3, KrK § 2081

järgi 5 aastat vabadusekaotust;

2) 29.04.1998. a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi rahatrahv 5600 krooni, lõplik 3584 krooni; 3) 07.08.1998. a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja KrK § 15 lg 2 - § 197 lg 1 järgi 6 kuud vabadusekaotust, 4) 01.09.2004. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vangistust; 5) 01.12.2004. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 6 kuud vangistust KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 2 aastat ja 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks; 6) 22.02.2006. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi KarS § 65 lg 1 alusel

liitkaristus 1 aasta vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha ärakantud karistus

11 kuud ja 23 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 päeva vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole V.A vanglas distsiplinaarkorras karistatud.

Kinnipeetav asub vabanedes elama abikaasale kuuluvasse korterisse aadressil Ravila 47-15,

Tartu. Enne vangistust töötas väidetavalt ehitustöölisena Soomes firmas xxx, kus tal olevat vabanemisel võimalik tööd jätkata. Tartu Vangla andmetel ei ole kinnipeetaval rahalisi nõudeid.

Vabaduses tarvitas alkoholi, karistust saabus kandma kerges joobeseisundis. Vestlusel ei

väljendanud negatiivseid hoiakuid ega õigustanud oma käitumist. Tartu Vangla hinnangul on

kinnipeetava vabanemisel oht panna toime varavastaseid kuritegusid ja joobeseisundis sõiduki

juhtimises. Lähtudes eeltoodust kogumis toetab Tartu Vangla V.A ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik toetab V.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht abikaasa juures, üürileping kehtib 2011.a veebruarini. Kindel töökoht puudub, kuid V.A on plaanis koheselt tööle minna. Enda sõnul alkoholiga probleeme ei ole, samas tunnistas V.A ema, et poeg kipub alkoholiga liialdama,

kuid ei ole seejuures vägivaldne. V.A saabus vanglasse, olles alkoholijoobes. Uue kuriteo

toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi tarvitamine ja impulsiivsus. Siiski leiab

kriminaalhooldusametnik, et V.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

otstarbekas, kuna ta oleks käitumiskontrollile allutatud. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume; asuda tööle või pöörduda tööotsinguteks töötukassasse hiljemalt 1 kuu jooksul ning võtta lisakohustus.

V.A seletas kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist käitumiskontrollile,

mis aitab tal paremini enda käitumist suunata. xxx firma annab talle töökoha. Elama hakkab elukaaslase juures, ka ema elab Tartus ja vajab hoolt. Alkoholi ta tarbib ainult sünnipäevadel, kuid teab, et alkoholi ei tohi käitumiskontrolli ajal tarvitada. Kriminaalkorras karistatud isikutega ei suhtle, v.a. abikaasa poeg, kellel on ka mingid probleemid. On nõus hüvitama kriminaalasjas temalt välja mõistetud menetluskulusid igakuiselt 500 krooni ulatuses.

Prokurör leiab, et V.A tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole

võimalik. Vangla peab riskifaktoriks uute kuritegude sooritamiseks alkoholi tarvitamist, ka

kõrget impulsiivset käitumist ja suhtumist situatsioonidesse. V.A selgitused alkoholi

tarvitamise osas on puudulikud. Kriminaalhooldaja ka viitab, et V.A ei taha alkoholi tarvitamisse kriitiliselt suhtuda, ei näe probleemi tõsidust. Tegu, mille eest karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes.

KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et V.A on võimalik vangistusest tingimuslikult enne tähtaega vabastada.

V.A kannab karistust teise astme kuritegude eest ning on ära kandnud üle ½ karistusajast. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p 1 ettenähtud formaalne alus tema karistusest tingimuslikult ennetähtaegseks vabastamiseks. VangS § 76-st tulenevaid kitsendusi ei ole. V.A on vabaduses elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Tal on tahe töötada ja varasem töökogemus, motiveeritus tööle asuda. V.A-lt on Tartu

Maakohtu 12.12.2008. a otsusega välja mõistetud menetluskulusid 14 783,50 krooni. Ta on

nõus võtma endale kohustusi tasuda igakuiselt menetluskulude katteks 500 krooni. Endale

kohustuse võtmisega on ta näidanud oma suhtumist senistesse eluviisidesse.

Kriminaalhooldusametnik peab V.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist

võimalikuks ja seda arvamust toetavad vangla teised spetsialistid. Kriminaalhooldaja toetav

arvamus on kujunenud tegelikke asjaolusid arvestades. V.A on valmis alluma

kriminaalhooldusele ning peab seda tema jaoks vajalikuks resotsialiseerumist toetava abinõuna. Aastane käitumiskontroll on tõhusam vahend resotsialiseerumiseks kui järelejäänud lühikese karistuse lõpuni kandmine Nendel asjaoludel on ennetähtaegne tingimisi vabastamise

võimalik. Kriminaalhooldus aitab kaasa resotsiliseerumisele lähedaste ja kriminaalhoolduse toel.

Uute kuritegude toimepanemine sõltub V.A-st endast. Katseajaks täitmiseks määratavad kontrollnõuded ja –kohustused aitavad uute kuritegude riski maandada.

Ene Muts täitmiskohtunik