2-20-6295/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-6295

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtukoosseis

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

2-20-6295

OSAÜHING NORDKAPITAL hagi Projekt363 OÜ vastu

kahju hüvitamiseks. Hagi hind 49 296 eurot.

Hageja: OSAÜHING NORDKAPITAL (registrikood 10819149,

asukoht Kassi 8, 12618 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Aava

(Advokaadibüroo Paas & Partnerid; Tondi 51, 11316 Tallinn,

e-post menetlus@abpp@ee)

Kostja: Projekt363 OÜ (registrikood 12692115, asukoht Liivalao

11, 11216 Tallinn, e-post info@projekt363.ee)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kaimo Räppo ja

advokaat Tatjana Dobolina (BJORK LEGAL Advokaadibüroo,

e-post kr@bjork.legal, td@bjork.legal)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata OSAÜHING NORDKAPITAL hagi Projekt363 OÜ vastu kahju

hüvitamiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses OSAÜHING NORDKAPITAL kanda.

2. Välja mõista OSAÜHINGULT NORDKAPITAL menetluskulud summas 1 500 eurot

Projekt363 OÜ kasuks.

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OSAÜHINGUL NORDKAPITAL

tasuda Projekt363 OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 500 eurot)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Tagastada OSAÜHINGULE NORDKAPITAL (registrikood 10819149, konto nr xxxx)

enamtasutud riigilõiv summas 100 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue

1. Kohtule 29.04.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt OSAÜHING NORDKAPITAL ning

Projekt363 OÜ sõlmisid 30.11.2018. a töövõtulepingu, mille esemeks oli korruselamu,

asukohaga x, Tallinn projekteerimistööde tegemine, sealhulgas tuli töövõtjal koostada ning

tellijale üle anda veevarustuse ja kanalisatsiooni siseosa põhiprojekt, mis sisaldab

liitumispunktide projekti koos krundisiseste trassidega. Töövõtja on projekti koostanud ning

üle andnud, mille alusel on tellija alustanud x kinnistul ehitustöödega ning kinnisvara

arendustöödega. Tellija sõlmis 15.02.2019.a ehitustööde peatöövõtulepingu AS-ga X, kes on

omakorda sõlminud alltöövõtulepingud kanalisatsioonitööde tegemiseks. 03.03.2019. a

sõlmis alltöövõtja X- Ehituse OÜ ja X X OÜ-ga alltöövõtulepingu p 50-04 x ja x

kortermajade vee-, ja kanalisatsiooni- kütte- ja sadeveetrasside rajamiseks ja ühendamiseks

liitumispunktidega.

2. 30.09.2019. a selgus ehitustööde käigus, et olemasolev kaugküttetorustik DN 1200, mis oli

paigaldatud teekünadesse oli 1,5 m sügavam, kui oli projektis märgitud. Projekt nägi ette

torustike läbiviimise altpoolt soojustrassi, mis osutus võimatuks, täiendavalt ei saanud rajada

projekteeritud kanalisatsioonitrassi, põhjusel et see ristub soojustrassiga. Punktis 1.4.

kirjeldatud puuduste osas on hageja varasemalt esitanud töövõtjale akti objekti ülevaatuse

kohta ning tööde mittevastavuse akti, samuti on hageja pöördunud kostja poole kohtuväliselt

kahju

hüvitamise

nõudega.

Seonduvalt

vajadusega,

muuta

veevarustuse-

ja

kanalisatsioonitrassi tehnilist lahendust, seejuures ehitada ümber juba rajatud trassid, on

peatöövõtja AS X ning hageja sõlminud kokkuleppe lisatööde tegemiseks ning

finantseerimiseks, seejuures ja uue projektlahendusega seotud kulude kompenseerimiseks,

lisatööde kokkuleppe aluseks on alltöövõtja X Ehituse OÜ ning alltöövõtja X X OÜ vahel

sõlmitud lisa- ning muudatustööde kokkulepe kuupäevast 30.09.2019. a ning X Projekt OÜ

poolt koostatud uus projektdokumentatsioon koos kooskõlastamistega, mille kohta on

väljastatud arved 58, kuupäevast 15.10.2019. a ja 11, kuupäevast 03.04.2020. a.

3. Käesolevaga avaldab hageja, et seoses mittevastava veevarustuse- ja kanalisatsiooni

projektiga, on hageja saanud varalist kahju summas 49 296,00 eurot, millele lisandub

käibemaks

ning

mis

seisneb

uue

projektdokumentatsiooni

koostamises

ning

kooskõlastamises, olmekanalisatsiooni ümberpaigaldamises koos kanalisatsiooni torustiku

ehitusega ja liitumispunkti ümberehitamisega.

4. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja projekteeris X tn x kortermajade veevarustuse ja

kanalisatsiooni projekti ebaõigesti, mis seisnes selles, et projekti oli märgitud maa-alune ja

olemasolev kaugkütte torustik valele kõrgusele, mistõttu ei vastanud kostja poolt projekti

märgitud tehniline lahendus tegelikkusele ning hagejal tuli juba rajatud trassi ümber ehitada.

Ümberehitustöödest tingitud lisakulude hüvitamist, hageja käesoleva hagi rahuldamisega

taotlebki. Hageja hinnangul tekkis kostjal esialgses projektis viga seetõttu, et kostja ei

selgitanud välja täpseid tehnilisi tingimusi või ei kontrollinud nende

vastavust tegelikkusele. Tehniliste tingimuste väljaselgitamine oli projekteerimislepingu

järgi kostja ülesanne (vt. hagiavalduse lisa 1, s.o projekteerimislepingule lisatud

hinnapakkumine).

5. Hageja taotleb täiendavate ehitustöödega tekitatud kahju hüvitamist. Selleks, et kahju

hüvitamise ulatus välja selgitada, tuleb vaadelda VÕS § 127 lg- 1 ja 4 eesmärgipärases

koosmõjus, s.o kahju korvamine. Riigikohus on otsuses 3-2-1-36-15 selgitanud, et VÕS §

127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele

eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127

lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema

sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta

oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada

üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg (p 22).

6. Hageja poolt esitatud nõude aluseks on X tn vee- ja kanalisatsioonitrassi ümberehitustöödest

tekkinud lisakulud, mida hagejal ei oleks tulnud kanda kui, hagejale üle antud vee- ja

kanalisatsiooni projekt oleks algusest peale arvestanud tegelikke tehnilisi tingimusi ning

koostatud kooskõlas tehniliste tingimustega. Lisakulud koosnevad ümberehitustöödest

summas 45 146,00 eurot ning uue kanalisatsiooni projekti koostamisega seotud kuludest

kokku summas 4 150,00 eurot, mida tõendavad käesolevale hagile lisatud koopiad X Projekt

OÜ arvetest koos lisatööde kokkulepetega. Kõikide tehniliste tingimuste väljaselgitamine oli

kostja töövõtu osa, mida tõendab pooltevahelisele projekteerimislepingule lisatud kostja

hinnapakkumine. Jättes välja selgitamata tegelikkusele vastavad tehnilised tingimused ning

koostades projekti, mille alusel ei saanud hageja vee- ja kanalisatsioonitrassi rajada, on kostja

rikkunud projekteerimislepingut ning tekitanud hagejale sellega varalist kahju, kostja

lepingurikkumine on hagejale tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses, mistõttu tuleb kostjal

hagejale kahju hüvitada. Hageja esitab hagi kogu kahju ulatuses.

7. Pooltevahelise projekteerimislepingu p 7.3, kohaselt on kostja vastutus piiratud lepingu

tasuga, milleks käesoleval juhul on 38 050,00 eurot. Hageja taotleb kogu valesti

projekteeritud projektiga tekitatud kahju hüvitamist. Hageja hinnangul on tegemist poolte

vahel läbi rääkimata, kostja poolt enne lepingu sõlmimist ettevalmistatud tüüptingimusega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Hageja hinnangul on vastutuse piiramine ainult lepinguliste tööde maksumusega hea

usuga

vastuolus,

arvestades

ehitustööde

maksumust

ning

võimalikest

projekteerimisvigadest tingitud kahjude suurust. Samas on hageja nõus sõlmima

kompromissi 38 050,00 euro ulatuses.

Kostja vastus

8. Kohtule 12.06.2020. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Esiteks leiab kostja, et

hageja nõue on tõendamata. Hageja hagi lisas 6 esitatud lisakokkuleppe nimelisest

dokumendist, dateeritud 30.10.2019 (samuti mistahes muust hageja esitatud dokumendist) ei

ole võimalik tuvastada milliste ehitustööde teostamist, sh milliste ehitusmaterjalidega, antud

kokkulepe hõlmab.

9. Kostjal puudub võimalus esitada hageja nõude põhjendatusele vastuväite olukorras, kus

puudub ülevaade väidetavast kahjuhüvitise koosseisust ning lisakokkuleppega hõlmatud

tööde loetelust ning teostamise vajalikkusest. Lisaks eeltoodule, ei ole hageja esitanud ühtegi

usaldusväärset tõendit selle kohta, et tööd on teostatud ning tööde teostamine on toimunud

kooskõlas projektdokumentatsiooniga. Hageja ei ole tõendanud oma nõude rahuldamise

eeldust, so kostja süü olemasolu. Teiseks märgib kostja, et poolte vahel sõlmitud lepingu nr

170607 punktis 1 on pooled kokku leppinud, et peaprojekteerija kohustusi täidab poolte

vahelises suhtes Tellija esindaja. Lepingu nõuetekohase täitmise hindamisel Töövõtja poolt

tuleb lähtuda seega kokkulepitust, et peaprojekteerija rollis ja kohustustes oli Tellija ise.

10. Lepingu punktis 3.1 on pooled kokku leppinud, et Tellija annab Töövõtjale enne Tööde

algust Tellija lähteülesande, kehtivad projekteerimistingimused, geodeetilised mõõdistused.

Eelnevast nähtub üheselt, et Tellija oli peatöövõtjana kohustatud andma Töövõtjale üle

geodeetilised mõõdistused. Tellija Töövõtja suhtes õigete lähteandmete tagamise lepingulist

kohustust ei täitnud. Oleks Tellija oma lepingulisi kohustusi täitnud, ei oleks saanud ka

võimalikuks ebatäpsused seonduvalt kaugküttetrassi paiknemisega. Eelneva osas ei saa olla

mõistlikku vaidlust.

11. Lepingu punktis 1 on kokku lepitud, et Töö koostamisel lähtuvad pooled standardist EVS

932:2117 (edaspidi: Standard). Standardist tuleneb, et ehitusprojekti koostamise tööd juhib

peaprojekteerija. Peaprojekteerimine on töövaldkond ehitusprojekti koostamisel, mille

ülesanneteks on juhtida ehitusprojekti koostamise tööd ning tagada ehitusprojekti

terviklikkus ja ehitusprojekti osade (kokku)sobivus. Mh. on peaprojekteerija ülesanne

lähteandmetena esitatud ehitusuuringute tulemuste piisavuse kontrollimine. Antud juhul ei

ole Tellija peaprojekteerijana neid kohustusi täitnud. Kostjale jääb seega arusaamatuks, mille

alusel heidab hageja enda tegemata jätmisi ette kostjale.

12. Töövõtja poolt koostatud projekti on kooskõlastanud kaugküttetorustiku omanik X Eesti,

kelle poolt on antud kinnitus, et kaugküttetorustik paikneb maapinnas täpselt selliselt nagu on

märgitud koostatud ehitusprojektis. Seega on X Eesti kinnitanud enda küttetorustiku

paiknemist selliselt, et nõuetekohane ehitamine on võimalik Töövõtja projekti alusel.

Töövõtjal puudus alus kahelda trassi omaniku poolt antud kinnituste õigsuse osas ning ta

lähtus oma töös temale esitatud andmetest.

13. Töövõtja poolt koostatud ehitusprojekti osas on lisaks läbi viidud ekspertiis, mille teostas x

OÜ, teostati Töö nr 26/07 „Kortermajad X x ja x, Tallinn, Eriosade ekspertiisi aruanne“ 05.

august 2019. Ekspertiisiga ei tuvastatud viidatud puudusi Töövõtja projekteerimistöös.

Töövõtja poolt koostatud projekti seletuskirjas punktis 1.5 on sätestatud, et enne ehitustööde

algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad. Puuduvad tõendid,

millest nähtub, et seda oleks tehtud. Juhul kui seda oleks tehtud, oleks avastatud ebaõige

teave kaugküttetorustiku täpse paiknemise kohta ning trasside rajamise kulu oleks jäänud

tegemata (tekkinud kahju oleks piirdunud vajadusega teostada täiendav projekteerimine).

14. Töövõtja poolt koostatud projekti seletuskirja punkti 1.71. kohaselt on ehitustööde tegija

kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad

mõõdud. Töövõtja (silmas peetud antud juhul ehitustööde korraldamise eest vastutavat

töövõtjat) on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult

läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde

teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale

(antud juhul silmas peetud Projekt 363 OÜ-d) teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või

liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja (silmas peetud ehitustööde korraldamise eest

vastutavat töövõtjat). Ei ole tõendatud, et kostjale oleks edastatud asjakohased pöördumised.

15. Lepingu punktis 8.4 on pooled kokku leppinud, et Lepinguga reguleerimata küsimustes

juhinduvad pooled ehituskonsultatsioonilepingu üldtingimustest (EKL 2016). Antud juhul ei

ole Töövõtja samuti rikkunud EKL 2016 tulenevaid konsultandi kohustusi. Täiendavalt

kostja märgib, et kostjal projekteerijana ei ole võimalik praktikas kontrollida trassi sügavust,

mistõttu on lepinguga reguleeritud ka täiendava kontrolli nõue tellija poolt.

16. Taotlus kahjuhüvitise nullini vähendamiseks. VOS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja

tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt

õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast

tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS § 139 lg 1 võimaldab

kahjuhüvitist vähendada kuni nullini, kui kannatanu oleks saanud või saab kahju tekkimist

täielikult ära hoida. Kostja leiab, et arvestades, et hageja on oma käitumisega käesolevas

menetlusdokumendis toodud põhjendustel põhjustanud kahju tekkimist, mille hüvitamist ka

kostjalt nõuab, siis palub kostja jätta hageja nõue kostja vastu rahuldamata. Alternatiivselt

palub kostja hageja nõue vähendada VÕS § 139 lg 1 alusel kuni nullini.

17. Juhul kui kohus peaks siiski tuvastama, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ning

hageja kahju hüvitamise nõude rahuldab, palub kostjal vähendada kahjuhüvitist kohtu

õiglasel äranägemisel mõistliku summani, arvestades sealjuures asjaolu, et veevarustuse ja

kanalisatsiooni välisvõrgu tööprojekti maksumus (mille väidetava mittenõuetekohase

koostamise eest hagejale kahju tekkis) moodustas 1280 EUR (vastavalt p4.12.2019 teostatud

tööde üleandmise-vastuvõtuaktile, p.20, lisa 1). Kostja vastutus on piiratud ning piirang on

kehtiv. Kolmandaks ei nõustu kostja hageja seisukohtadega, et lepingulise vastutuse

ülempiiri kokkulepe poolte vahelises lepingus on käsitletav tüüptingimusena. Lepingu punkt

7.3. ei vasta VÕS § 35 lõikes 1 toodud määratlusele, kuivõrd kostja ei kasuta tüüplepinguid,

mida vastavalt tellimuse sisule ja tingimustele ei muudeta. Hageja ei ole tõendanud, et kostja

ei nõustunud lepingutingimusi muutma, kuigi hageja seda taotles. Sellega ei ole tõendatud, et

hageja ei saanud mõjutada tingimuse sisu. Kuna hageja ei soovinudki antud tingimuse sisu

muuta, vaid nõustus sellega, siis on asjakohatu ka hageja vastav vastuväide.

18. Ainuüksi asjaolu, et kostja oli lepingu koostanud, ei muuda lepingut automaatselt

tüüplepinguks. Üks lepingu pooltest koostab tavaliselt alati lepingu ka sel juhul, kui tegemist

ei ole tüüplepinguga. Asjaolu, et hageja piirdus vaid andmete saatmisega, oli hageja enda

valik, mitte kostja tingimus. Kostja ei ole keeldunud lepingu läbirääkimisest ega muutmisest

vastavalt vastustaja I ettepanekule. Vastupidine on hageja tõendada. Isegi juhul, kui asuda

seisukohale, et tegemist olnuks tüüptingimusega, ei oleks tegemist tühise tüüptingimusega.

Kostja viitab VÕS § 42 lg-le 2, mille kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult

kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.

Antud piirang ei võimalda aga tellijal kahju hüvitamist nõuda oluliselt

erinevalt tellija poolt mõistlikult eeldatust ning see ei piira ega välista töövõtja

vastutust muul viisil ebamõistlikult. Seega hageja vastav vastuväide on põhjendamatu.

Kohtu põhjendused

19. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu

rahuldamisele.

20. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 30.11.2018. a töövõtulepingu nr 170607,

mille p 1 kohaselt pidi kostja teostama X tn x asuva korruselamu projekteerimistööd, sh

koostama

insenerosade

põhiprojekti,

ja

väliskommunikatsioonide

insenerosade

põhiprojektid. Põhiprojekt pidi valmima 08.04.2019. a Lepingu p 2.3. kohaselt oli lepingu

dokumendiks mh kostja hinnapakkumus. Hinnapakkumus nr 170607-143 kohaselt oli

veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu tööprojekti ja soojusvarustuse välisvõrgu

põhiprojekti maksumus 4 400 eurot, kokku lepingu tasu 38 050 eurot (lisandub käibemaks 7

610 eurot). Lepingu p 7.3. kohaselt on töövõtja lepingulise vastutuse ülempiir võrdne lepingu

tasuga (tl 7, 9).

21. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja on tööd teostanud, mille kohta on

koostatud tööde üleandmis-vastuvõtuakt (tl 98). Hageja leiab, et töövõtja töö ei vasta

kokkulepitule ja kostja on tekitanud hagejale kahju sellega, et on projekteerinud X tn x

kortermajade veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti ebaõigesti. Projektis oli märgitud

maa-alune ja olemasolev kaugkütte torustik valele kõrgusele, mistõttu ei vastanud kostja

poolt projekti märgitud tehniline lahendus tegelikkusele ning hagejal tuli juba rajatud trass

ümber ehitada. Hageja nõuab kostjalt ümberehitustöödest tingitud lisakulude hüvitamist

summas 49 296 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 3-4, 44-45).

22. Kostja vastuväite kohaselt oli lepingu punktis 1 kokku lepitud, et peaprojekteerija kohustusi

täidab poolte vahelises suhtes hageja esindaja. Lepingu punktis 3.1. järgi oli tellija

peatöötjana kohustatud andma töövõtjale üle geodeetilised mõõdistused. Tellija töövõtja

suhtes õigete lähteandmete tagamise lepingulist kohustust ei täitnud (tl 38-39). Kostja ei ole

hagejale kahju tekitanud. Hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu ning on tõendmaata,

mis mahus reaalselt kanalisatsioonitrassi ümberehitusi teostati (tl 97).

23. Hageja selgituste kohaselt ei ole hageja kostjale lepingu täitmiseks ebaõigeid andmeid

edastanud, hageja ei ole kostjale vaidlusaluse kaugkütte torustiku paiknemise osas mistahes

andmeid edastanud, seega ei saa hageja lepingurikkumise eest ise vastutada (tl 45, 116-117).

24. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 115 lg 3

kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega

määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. VÕS § 127 lg 1

järgi

kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja pidi käesolevas menetluses seega tõendama,

et just kostja rikkumise tõttu tekkis hagejal kahju. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool

peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited. Hageja väiteid selle kohta, et kostja poolt koostatud projektis

esinevate projekteerimisvigade tõttu on hagejal kahju tekkinud, on jäänud

käesolevas menetluses tõendamata. Kohtu hinnangul on kostja oma lepingulised kohustused

täitnud.

25. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole

kokkulepitud omadusi. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest

või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis.

Poolte vahel on vaidlus selles, kelle kohustus oli kaugkütte torustiku kõrgusinfo edastamine

projekteerimistööde teostajale. Hageja on ise kinnitanud, et tema kostjale vaidlusaluseid

algandmeid ei hankinud (tl 45). Kohtu hinnangul oli see lepingu punktist 3.1. tulenevalt siiski

hageja ülesanne. Hageja on käesolevas menetluses väitnud, et kaugküttetorustiku kõrgusega

arvestamata jätmise tõttu ei ole kostja tööl kokkulepitud omadusi, mistõttu koostas X Projekt

OÜ uue projektdokumentatsiooni (tl 3-4, 62). Kohtule on esitatud X Projekt OÜ tööjooniste

seletuskiri, millest nähtub, et X Projekt OÜ on tööjoonised teostanud kostja projekti aluseks

võttes (tl 59), mistõttu ei olnud kostja töö kohtu hinnangul hageja jaoks kõlbmatu. X Projekt

OÜ seletuskirja p 4 kohaselt kõikide ristuvate kommunikatsioonide sügavust ei ole määratud,

need tuleb täpsustada ehituse käigus. Kommunikatsioonide lõikumisel võib tekkida vajadus

olemasoleva kommunikatsiooni ümberehitamiseks (tl 62). Ka kostja koostatud projekti

seletuskirja p 1.5 sätestas, et enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate

tehnovõrkude asukohad. Mõlemad projektid sätestasid hagejale sama kohustuse. Hageja

väited kostja töö lepingule mittevastavusest on seega vastuolulised.

26. Hageja on oma väidetava kahjunõude tõendamiseks esitanud 30.09.2019. a objekti

ülevaatuse akti, millega tuvastati, et olemasolev kaugküttetorustik DN 1200 on 1,5 m

sügavam kui oli projektiga ette nähtud. Projekt nägi ette torustike läbiviimise altpoolt

soojustrassi. Projekteeritud kanalitrass lõikab soojustrassi sisse. Veetorustiku võib viia

soojustrassi pealt (tl 23). Kostja on selgitanud, et vaidlusaluse kaugküttetorustiku omanik on

X Eesti AS, kelle poolt on antud kinnitus, et kaugküttetorustik paikneb maapinnas täpselt

selliselt nagu on märgitud koostatud ehitusprojektis. Töövõtjal puudus alus kahelda trassi

omaniku antud kinnituse õigsuses (tl 38-39). Kostja koostatud ehitusprojekti osas on läbi

viidud ka ekspertiis ning kordusekspertiis, millega ei tuvastatud hageja poolt viidatud

puudusi kostja teostatud projekteerimistöös (tl 96, 99).

27. VÕS § 25 lg 1 kohaselt lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja

praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud ning lg 2 kohaselt kui lepingupooled ei

ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul

samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus-või

kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise

tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. Lepingu

p 1 kohaselt lähtuvad pooled töö koostamisel standardist EVS 932:2017 (tl 7). Kostja on

selgitanud, et standardist tulenevalt juhib ehitusprojekti koostamise tööd peaprojekteerija.

Peaprojekteerimine on töövaldkond ehitusprojekti koostamisel, mille ülesanneteks on juhtida

ehitusprojekti koostamise tööd ning tagada ehitusprojekti terviklikkus ja ehitusprojekti osade

(kokku)sobivus. Mh. on peaprojekteerija ülesanne lähteandmetena esitatud ehitusuuringute

tulemuste piisavuse kontrollimine. Puudub vaidlus, et käesoleval juhul täitis lepingu p 1 järgi

peaprojekteerija ülesandeid hageja esindaja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja

poolt nimetatud lisatööd ja nendest

tekkinud võimalik kahju hagejale ei olnud seotud kostja tegevusega vaid

hageja enda tegevusetusega.

28. TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude

kohta peavad olema tõesed. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesolevas menetluses

tõeseid avaldusi teinud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja poolt hagejale kahju

tekitamine selgus 30.09.2019. a, mil tuvastati projekteeritud kanalisatsioonitrassi ristumine

soojustrassiga (tl 3 pöördel, 23). Hageja on hagiavalduses märkinud ka, et seonduvalt

vajadusega ümber ehitada juba ehitatud trassid, sõlmis hageja AS-ga X kokkuleppe lisatööde

tegemiseks, mis läksid hagejale maksma 49 296 eurot (lisandub käibemaks) ning selle

summa hüvitamist nõuabki hageja kostjalt. Hageja on oma väidete tõendamiseks kohtule

esitatud hageja ja AS X lisakokkulepe lepingule P50/2019, kuid see kannab 28.09.2019. a

kuupäeva. (tl 25). Kohtu hinnangul ei seondu 28.09.2019. a lisakokkulepe kostja tegevusega,

kuivõrd 28.09.2019. a ei saanud hagejale teada olla väidetavad puudused kostja töös, mis

hageja enda väitel tuvastati 30.09.2019. a. Hageja väidab hagiavalduses, et hageja ja AS X

lisakokkuleppe aluseks oli X – Ehituse OÜ ja X X OÜ alltöövõtulepingu nt P50-04 (tl 17)

30.10.2019. a lisakokkulepe nr 2 (tl 26). X X OÜ koostatud välistrasside muudatuste

ehitustööde maksumuse kalkulatsioon on koostatud 28.09.2019. a (tl 48). Kohtu hinnangul ei

saanud X – Ehituse OÜ ja X X OÜ. a 30.10.2019. a lisakokkulepe olla aluseks hageja ja AS X

28.09.2019. a kokkuleppele. Igal juhul ei saanud aga X X OÜ poolt 28.09.2019. a

hinnapakkumises nimetatud tööd olla seotud kostjaga, kuivõrd väidetav puudus kostja töös

tuvastati alles 30.09.2019. a. Kohus nõustub kostjaga selles, et käesolevas menetluses on

jäänud hageja poolt tõendamata suures mahus lisatööde teostamise seos kostjaga.

29. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hagi ei

kuulu rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 165 lg 3 alusel

jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist

esindanud

lepingulise

esindaja

kulud

ja

ta

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4

alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt

põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib

kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

32. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 500 eurot. Menetluskulude

nimekirjast nähtub, et kostja kasutas esindajate teenust kokku 10 tundi.

Kostja kasutas esindajate teenust hagiavaldusele vastuse

koostamiseks, hageja seisukohtadele vastuste koostamiseks (tl 97).

33. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu

ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Riigikohus on

13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1

järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindajad osutanud kostjale õigusabiteenust

keskmise tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine

tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa oluliselt õigusabituru keskmist ning kohtute

poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.

34. Kostja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Sonntak

Kohtunik