1-08-2114/23 · 1-08-2114/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-2114

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10 mai 2010.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 03 mai 2010 Tartu kohtumaja a s) Kriminaalasja number 1-08-2114 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Margus Lellep Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Taotlus

U.N ingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu U.N

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta U.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

U.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.06.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 08-2114 KarS 209 lg 2 p 1 § järgi ning karistuse mõistetud ks on 1 aasta vangistust tingimisi

katseajaga 1 aasta 9 kuud. Tartu Maakohtu 30.09.2009.a määrusega tühistati vangistuse

tingimisi kohaldamata jätmine ning U.N-ile Tartu Maakohtu 11.06.2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 aasta vangistust, pöörati täitmisele. Kinnipeetava

2 (3)

karistusaeg algas 30.09.2009.a ja lõpeb Tingimisi enne tähtaega vabanemise 30.09.2010.a.

võimalus avanes kinnipeetaval 30.03.2010 19.03.2010.a edastas Tartu Vangla .a.

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 03.05.2010 seisuga on .a U.N kandmata karistusaeg 4 kuud 27 vangistust. päeva U.N on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral:

1) 25.10.2001.a Tartu Maa

kohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2 3 kuud vabadusekaotust järgi tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud;

2) 25 3.2004.a Tartu Maakohtu poolt KrK 139 lg 2 p 1

.0 § , 3, § 1411 lg 2 p 2 ja § 143 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 2 kuud ngistust tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud; va

3) 12.11.2004.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 2 kuud vangistust;

4) 25.11.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust;

5) 09.04.2008.a Tartu

Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahaline karistus 25 000 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta U.N tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et kuigi U.N on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka katseajal toime pannud uusi kuritegusid ning viimase kriminaalhoolduse ajal 11-l korral rikkunud

registreerimiskohustust, on võimalik teda ikkagi vabastada tingimisi enne tähtaega. U.N

on vangistuses läbinud programme, lubanud ennast parandada ja loobunud alkoholist ning vabaduses oleks talle vaja kriminaalhooldaja tuge.

Ka kaitsja leiab, et U.N uleks vabastada enne tähtaega. U.N käitumine

vangistuses on olnud positiivne. Tal on probleeme olnud kohanemisega vanglas, mistõttu

tema enda huvides viibib ta kinnisesse osakonda. Tuleviku suhtes on süüdimõistetu positiivselt meelestatud, tal on plaan jätkata seaduskuulekalt ja asuda ka õppima, et omandada põhiharidus. U.N ise selgitas, et ta tõepoolest rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid, kuid see oli tingitud raskest perioodist tema elus, ta kaotas töö, elukaaslane jättis ta maja ja siis otsis ta alkoholist abi. Nüüd on ta arstide abiga enda depressioonile abi saanud, ta soovib jätkata sama psühhiaatriga ka vabaduses. Samuti on ta loobunud vangistuse ajal alkoholist, millega tal enne viimast karistust olid tõsised probleemid ja loodab, et saab AA kliiniku abil jätkata karskelt. Vabaduse on tal toetamas lähedased – ema ja õde perega, kes kõik ootavad, et ta vabaneks.

KarS § 76 lg kohaselt võib kohus 1 p 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud

isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. U.N on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et U.N ei ole võimalik vabastada tingimisi enne tähtaega. U.N

on isik, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Tema suhtes on kasutatud kõiki

karistusliike teda on karistatud rahalise karistusega, vangistusega, mille kandmisest teda – tingimisi on vabastatud. Katseajal on ta toime pannud uued kuriteod, mistõttu on mõistetud

uus karistus ning ta on ka reaalselt vangistuses viibinud. Vaatamata selle on ta jätkanud

kuritegude toimepanemist, kuid kohus pidanud 2008.a vaid mõne kuu möödudes eelmisest

kohtuotsusest veelkord võimalikuks teda karistada vangistusega, mille kandmisest ta taas tingimuslikult vabastati. U.N ei kasutanud antud võimalust ja süstemaatiliselt rikkus

3 (3) otsusega pandud kontrollnõudeid – ta jättis 11 l korral täitmata registreerimiskohustuse tuues

-

vabanduseks erinevaid põhjendusi. U.N on alati olnud olemas elukoht ning toetav

pere, kes on ka seekord valmis andma süüdimõistetule järjekordselt võimaluse elu rööpasse seada. On positiivne, et U.N on teadvustanud vangistuse ajal enda alkoholiprobleemi,

tegelenud eneseanalüüsiga ja valmis jätkama psühhiaatri juures käimist ka vabaduses ning loodab alkoholist loobuda. Samas ei ole karistuse kandmise aeg olnud nii pikk, et saaks olla veendunud, et need muutused oleksid pöördumatud. Kriminaalhooldaja ettekandest tulenevalt

on U.N-ile varasemate kriminaalhoolduste ajal võimaluste piires pakutud iseseisvaks toimetulekuks tuge, kuid U.N ei ole vaatamata sellele oma elukorralduse korrektuure teinud, jätkunud on õiguserikkumised ning alkoholi tarvitamine. Eeltoodust tulenevalt leiabki kohus, et U.N ei ole sobiv isik kriminaalhooldusele ja tal tuleb karistus lõpuni kanda.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg st 1, § 432 lg - -st 3.

Kohtunik